Osaühing EUROPARK ESTONIA hagi N.X-i ja alternatiivselt I. M. vastu leppetrahvi ja sissenõudmiskulu nõudes 45 eurot
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing EUROPARK ESTONIA (registrikood 10811490) Hageja lepinguline esindaja: Marge Juur Kostja I: N.X (isikukood XXX) Kostja II: I. M. (isikukood XXX)
Kohtuistungi aeg
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Osaühingu EUROPARK ESTONIA hagi N.X-i ja I. M. vastu osaliselt.
2.Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks leppetrahv summas 30 eurot.
3.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA nõuded N.X-ilt leppetrahvi ja sissenõudmiskulu ning I. M. lt sissenõudmiskulu välja mõistmiseks rahuldamata.
4.Jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA menetluskulud, mis on tekkinud päras I. M. menetlusse kaasamist, 67% ulatuses I. M. kanda ja 33% ulatuses Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda ning ülejäänud menetluskulud jätta Osaühingu EUROPARK ESTONIA kanda.
5.Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskulud summas 166,70 eurot.
6.Mõista välja I. M. lt Osaühingu EUROPARK ESTONIA kasuks menetluskuludelt 166,70 eurolt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.Toimetada kohtuotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul 1
2-24-115080 alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Käesolevas lihtmenetluse asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21). Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing EUROPARK ESTONIA (hageja) esitas 22.04.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse N.X-i (kostja I) vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus tegi 23.04.2024 kostjale makseettepaneku, millele viimane esitas tähtaegselt vastuväite. Seoses vastuväite esitamisega otsustas Pärnu Maakohus 03.05.2024 määrusega maksekäsu kiirmenetluse lõpetada ja anda nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Tartu Maakohus kohustas 06.05.2024 määrusega hagejat esitama nõuetekohase hagiavalduse.
2.13.05.2024 esitas Osaühing EUROPARK ESTONIA Tartu Maakohtule oma nõude N.X-i vastu hagiavalduse vormis. Hageja palub hagiavalduses kostjalt I välja mõista leppetrahvi 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot.
3.Hagiavalduse kohaselt parkis kostja 13.05.2022 sõiduautot registreerimismärgiga XXX hageja poolt opereeritavale parkimisalale Circle K (1022) aadressil Turu 6, Tartu. Parkimiskorraldaja poolt 13.05.2022 kell 12.39 parkimisõiguse kontrollimise käigus tuvastati, et sõiduk oli pargitud parkimistingimusi rikkudes, kuna parkimise algus oli fikseerimata. Puudus ka parkimisluba või parkimise eest tasumine. Hageja esitas koheselt pärast parkimistingimuste rikkumist kostjale leppetrahvinõude nr 0591305221239288 summas 30 eurot, paigutades kviitungi sõiduki kojamehe vahele. Transpordiametist saadud andmete järgi oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja I. M. (kostja II). Viimane esitas hagejale sõiduki müügilepingu, mis oli sõlmitud 13.05.2022 ning mille allkirjastamisega läks sõiduki omandiõigus üle kostjale I. Sõiduki parkimisega sõlmiti hageja ja kostja I vahel parkimisleping, mille tingimuste kohaselt kohustus sõiduki kasutaja parkimislepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi 40 eurot, mida on kostja I puhul vähendatud 30 eurole. Kostja I rikkus lepingu tingimusi, kuna parklas oli lubatud sõidukit parkida kuni 30 minutit, kui on fikseeritud parkimise algusaeg, kuid kostja I algusaega ei fikseerinud. Hageja saatis kostjale I 11.04.2023 meeldetuletuskirja, kuid kostja I ei vastanud nõudekirjale ega asunud ka rahalisi kohustusi täitma.
4.Kohus võttis hagiavalduse 28.05.2024 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat I hagile kirjalikult vastama.
5.Kostja I saatis 29.05.2024 kohtule e-kirja, milles märkis, et sõiduki müügileping ei ole tema täidetud ning auto ei ole tema nimel olnud.
6.Hageja esitas 06.06.2024 taotluse kaasata kostjana menetlusse I. M. . Hageja põhjendab, et parkimislepingu rikkumise eest vastutab sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Iseenesest ei eita kostja I 13.05.2022 sõiduki ostulepingu sõlmimist ja allkirjastamist (märgib vaid, et vormi ei täitnud tema), kuid samas ei nähtu lepingust, millal see kellaajaliselt sõlmiti. Samuti ei eita kostja I selgesõnaliselt parkimist hagis märgitud ajal ja kohas. Transpordiametis omandi ülemineku registreerimata jätmine ei välista omandi üleminekut, register on informatiivne. Samas kui peaks tuvastatama, et sõiduk pargiti enne müügilepingu sõlmimist, siis vastutab rikkumise eest müüja ehk kostja II. Hageja leiab, et menetlusökonoomika põhimõtte järgi ei oleks otstarbekas esitada eraldi hagi ja alustada uut menetlust kostja II vastu, vaid asja saab lahendada antud menetluses tema kui kaasatud kostja vastu. 2
8.Hageja esitas 06.12.2024 hagiavalduse tervikteksti, kus hageja palub mõista kostjalt I hageja kasuks välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Alternatiivselt palub hageja mõista kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahv 30 eurot ja sissenõudmiskulu 15 eurot. Kostjale II toimetati kohtumäärus kätte e-postiga 06.01.2025 (TsMS § 3141 lg 2 järgi) ning hagile vastamise tähtpäev saabus 27.01.2025. Kostja II hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
9.Kohus on seisukohal, et hagi on asjaoludega õiguslikult põhjendatud osaliselt ja tuleb osaliselt rahuldada.
10.Hageja nõuab kostjalt I leppetrahvi ja sissenõudmiskulude tasumist ning alternatiivselt kostjalt II leppetrahvi ja sissenõudmiskulude tasumist. Kostja I vaidleb hagile vastu. Kostja I sõnul ei täitnud tema ostulepingut ning auto ei ole tema nimel olnud. Kostja II ei ole hagile vastanud. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja II poolt omaks võetuks. Eeltoodust tulenevalt on eelkõige vaidluse all see, kas parkimislepingu pooleks ja seega leppetrahvi eest vastutav on kostja I või kostja II, st millal sõiduki omandiõigus kostjalt II kostjale I üle läks. Kohus märgib, et käsitleb alternatiivnõudeid koos.
11.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 103 lg 1 järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 159 lg 2 sätestab erisusena, et kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Tulenevalt nimetatud sätetest on hageja leppetrahvi nõude eelduseks poolte vahel sõlmitud lepingu olemasolu, teise poole lepingu rikkumine, lepingut rikkunud poole vastutus, leppetrahvi kokkulepe lepingus ja mõistliku aja jooksul leppetrahvi nõudest teatamine.
11.1.VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 järgi võib lepingu sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu kohustuslikku vormi. Hageja on esitanud tõendina fotod (dtl 34–37), mis tõendavad, et hageja parkimisala sissesõidul oli paigaldatud märk tasulise parkimisala kohta ja ka tahvel parkimislepingu tingimustega. Samuti on hageja esitanud fotod sõidukist numbrimärgiga XXX (dtl 40–46), mille kohaselt oli sõiduk pargitud 13.05.2022 kell 12.39 parkimisalale aadressil Turu 6, Tartu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbi pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Riigikohus on korduvalt leidnud, et hea usu põhimõttest tulenevalt tuleb tõendamiskoormis ümber jagada ning auto juhiks ja parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku/vastutavat kasutajat, kuni ta ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik (vt nt RKTKo 25.01.2017, 3-2-1-68-16, p 31). Hageja on toonud hagis välja, et vastavalt Transpordiametist saadud teabele (dtl 47) oli sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvinõude esitamise päeval kostja II. Samas esitas kostja II 3
2-24-115080 hagejale sõiduki müügilepingu (dtl 48), mille kohaselt müüs kostja II 13.05.2022 kostjale I sõiduki registreerimisnumbriga XXX. Hageja väitel kinnitas kostja II hagejale, et hageja ei parkinud sõidukit 13.05.2022 hageja hallatavale parkimisalale. Kohus leiab, et lähtudes ümberpööratud tõendamiskoormisest ning TsMS § 230 lg-st 1, tuleb lugeda parkimislepingu pooleks kostja II. Kostja II oli leppetrahvi väljastamise kuupäeval Transpordiameti andmetel sõiduki omanik/vastutav kasutaja. Kostja II on küll esitanud sõiduki müügilepingu, mille kohaselt läks sõiduki omandiõigus kostjalt II kostjale I üle vahetult pärast müügilepingu mõlemapoolset allkirjastamist, kuid lepingust ei nähtu kellaaega, millal leping mõlema poole poolt allkirjastati. Leppetrahv on väljastatud kell 12.39 (dtl 38). Kohtu hinnangul ei ole kostja II tõendanud, et sõiduki müügileping sõlmiti enne leppetrahvi väljastamist, mistõttu tuleb lähtuda eeldusest, et sõiduki omanik/vastutav kasutaja leppetrahvi väljastamise hetkel oli kostja II. Johtuvalt eelnevast saab lugeda parkimisleping sõlmituks hageja ja kostja II vahel. Kuivõrd kohus leidis, et parkimislepingu pooleks oli kostja II, jääb hageja leppetrahvinõue kostja I vastu rahuldamata.
11.2.Hageja avaldatud parkimistingimuste (dtl 34–37) kohaselt tuli aadressil Turu 6, Tartu asuval parkimisalal tähistada sõiduki parkimise algusaeg. Hageja esitatud fotodelt (dtl 40–46) nähtub, et sõiduki armatuurlauale ei olnud asetatud parkimiskella parkimise algusaja fikseerimiseks. Seega saab lugeda, et kostja II rikkus parkimislepingut.
11.3.Kostja II ei ole menetluses tuginenud sellele, et tema rikkumine oleks vabandatav. Seega saab lugeda, et rikkumine ei olnud vabandatav.
11.4.Hageja on hagiavalduses toonud välja, et parkimislepingu tingimuste kohaselt oli poolte vahel leppetrahvi kokkulepe. Kohus luges, et kostja II on hageja esitatud faktilised väited omaks võtnud, mistõttu leiab kohus, et poolte vahel oli sõlmitud leppetrahvi kokkulepe.
11.5.Riigikohus on selgitanud, et parkimisteenuse osutamisel on tahteavalduse edastamiseks üldjuhul mõistlik viis tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 70 mõttes leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasile kojamehe vahele (RKTKo 05.06.2019, 2-17-117146, p 12). Hageja esitatud fotodelt (dtl 46) nähtub, et leppetrahvi kviitung on asetatud sõiduki kojamehe alla, mistõttu leiab kohus, et kostjale II on leppetrahvinõue mõistlikul ajal kättetoimetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue kostja II vastu leppetrahvi summas 30 eurot väljamõistmiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seega mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot.
12.Hageja nõuab kostjalt I sissenõudmiskulude summas 15 eurot tasumist ning alternatiivselt kostjalt II sissenõudmiskulude tasumist. VÕS § 1132 lg 2 p 1 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Kuivõrd kohus leidis, et kostja I ei olnud parkimislepingu pooleks, ei ole hagejal õigus kostjalt I nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 2 p 1 alusel. Hageja on hagiavalduses toonud välja, et hageja tegi kõik endast oleneva, et lahendada asi kohtueelselt, sh teavitas ta kostjat võlgnevuse olemasolust e-posti teel meeldetuletuskirjaga 11.04.2024, kuid kostja ei vastanud nõudekirjale ega asunud ka rahalisi kohustusi täitma. Hageja 4
2-24-115080 viitab meeldetuletuskirjale kui hagiavalduse lisale 6. Hagiavalduse lisa 6 (dtl 49) kohaselt on saatnud hageja N.X-ile kui kostjale I 11.04.2023 meeldetuletuskirja leppetrahvi nr 0591305221239288 osas. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud meeldetuletuskirja saatmist kostjale II ning hageja ei saa nõuda kostjale I saadetud meeldetuletuskirja eest tasu kostjalt II. Seega jätab kohus hageja sissenõudmiskulude nõude summas 15 eurot kostja II vastu rahuldamata.
13.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt II hageja kasuks välja leppetrahvi summas 30 eurot ning jätab hageja sissenõudmiskulude nõude kostja II vastu rahuldamata. Kuivõrd kostja I ei olnud parkimislepingu pooleks, jätab kohus hageja leppetrahvi ja sissenõudmiskulude nõuded kostja I vastu rahuldamata. Menetluskulude kindlaksmääramine
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus jaotab menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Hageja nõudis hagis kostjatelt alternatiivselt leppetrahvi summas 30 eurot ja sissenõudmiskulu summas 15 eurot. Kohus mõistab kostjalt II hageja kasuks välja 30 eurot. Seega rahuldab kohus hageja nõude kostja II osas 67% ulatuses ning jätab 33% ulatuses rahuldamata, samuti jätab kohus hageja nõude kostja I vastu rahuldamata. Hageja lepinguline esindaja on teinud hagimenetluses toiminguid enne kostja II menetlusse kaasamist 1,75 tunni osas, sh hagiavalduse koostamine ja kostja I vastuse kohta seisukoha koostamine, ning pärast kostja II menetlusse kaasamist 1,25 tunni osas, sh kostja II menetlusse kaasamise taotluse koostamine, hagiavalduse koostamine ja menetluskulude nimekirja koostamine. Kohus leiab, et põhjendatud on jätta kostja II kanda need menetluskulud, mis on hagejale tekkinud pärast kostja II menetlusse kaasamist. Seega jätab kohus hageja menetluskulud, mis on tekkinud päras kostja II menetlusse kaasamist, 67% ulatuses kostja II kanda ja 33% ulatuses hageja kanda ning ülejäänud menetluskulud jätab hageja kanda.
15.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude suuruse. Hagiavalduse kohaselt on hageja menetluskulud kokku summas 478,80 eurot, sh hagilt tasutud riigilõiv summas 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamise kulu 20 eurot ja hageja lepingulise esindaja tasu summas 358,80 eurot. Hageja lepingulise esindaja tasu enne kostja II kaasamist menetlusse on summas 210 eurot ja pärast kostja II kaasamist menetlusse 148,80 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulud märgitud ulatuses saab lugeda põhjendatuks osaliselt. Kohus hindab neid menetluskulusid, mis tekkisid pärast kostja II menetlusse kaasamist.
15.1.Arvestades hagihinda kuulus riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tasumisele riigilõiv 100 eurot. Kohus kontrollis, et hageja on tasunud riigilõivu kokku summas 100 eurot, sh maksekäsu kiirmenetluses 65 eurot ja hagi esitamisel täiendavalt 35 eurot. Seega on hagilt tasutud riigilõivu seaduses ettenähtud määras ja riigilõivu summas 100 eurot saab lugeda hageja põhjendatud menetluskuluks.
15.2.Kohus leiab, et põhjendatuks saab lugeda ka hageja lepingulise esindaja tasu taotletud ulatuses, mis on tekkinud pärast kostja II menetlusse kaasamist. 5
2-24-115080 TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja taotleb lepingulise esindaja tasu kostja II menetlusse kaasamise taotluse koostamise eest 0,33 tunni osas, 06.12.2024 hagiavalduse koostamise eest 0,66 tunni osas ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 0,25 tunni osas. Hageja esindaja taotleb tasu arvestusega 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Arvestades menetluse asjaolusid ja asja keerukust ning mahukust, hindab kohus, et märgitud toimingute eest esindaja ajakulu hagimenetluses kokku 1,25 tunni ulatuses on vajalik ja põhjendatud. Kohtu hinnangul saab lugeda põhjendatuks ka õigusabi eest taotletava tasumäära, mis on 120 eurot ühe töötunni eest ilma käibemaksuta. Seega loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja lepingulise esindaja tasu nii maksekäsu kiirmenetluses kui hagimenetluses tehtud toimingute eest kokku summas 148,80 eurot. Eeltoodu alusel loeb kohus vajalikuks ja põhjendatuks hageja menetluskulud kokku summas 248,80 eurot, sh riigilõiv 100 eurot ja lepingulise esindaja tasu hagimenetluses 148,80 eurot.
15.3.Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus hageja menetluskulud, mis on tekkinud pärast kostja II menetlusse kaasamist, 67% ulatuses, s.o summas 166,70 eurot (248,80 x 67%) kostjalt II hageja kasuks välja.
15.4.Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt II hageja kasuks välja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kask Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.