X kaebus Vabariigi Valitsuse 21. oktoobri 2021. a korralduse nr 362 osaliseks tühistamiseks ja sellega tekitatud mittevaralise kahju 1 000 000 eurot hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Vabariigi Valitsus
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
X määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta X määruskaebus Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punktide 1 ja 2 peale asjas nr 3-21-2558 menetlusse.
2.Jätta läbi vaatamata X määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus.
3.Jätta X määruskaebus rahuldamata.
4.Muuta Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkti 1 ja sõnastada see järgnevalt: ,,Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.“
Jätta Tallinna Halduskohtu 7. jaanuari 2022. a määruse resolutsiooni punkt 2 asjas nr 3-21-2558 muutmata, kuid asendada halduskohtu määruse põhjendused kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamise taotluse osaliselt rahuldamata jätmist puudutavas osas ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määrus ei ole edasikaevatav (halduskohtumenetluse seadustiku § 119 lg 1, § 252 lg 7 ja § 235 lg-d 1 ja 3).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3-21-2558
1.X esitas Tallinna Halduskohtule 05.11.2021 kaebuse Vabariigi Valitsuse 21.10.2021 korralduse nr 362, millega muudeti Vabariigi Valitsuse 23.08.2021 korraldust nr 305, tühistamiseks osas, mis sätestas arstitõendi esitamise kohustuse juhul, kui maski kandmine on meditsiiniliselt vastu näidustatud, ja sellega tekitatud kahju hüvitamiseks üks miljon eurot. Kaebaja leidis, et puudub tõendatav faktipõhine teave, et kaitsevahendeid mitte kasutav kaupluse klient kujutaks endast teistele klientidele märkimisväärselt suuremat nakkusohtu kui kaitsevahendeid kasutav klient. Kaebaja väitel on ta küsinud oma perearstilt tõendit, kuid talle vastati, et Eesti Perearstide Selts keelas sellise tõendi väljastamise. Perearstid saavad väljastada ainult seadusest tulenevaid tervisetõendeid. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus tõendi esitamise kohustuse peatamiseks. Samuti on kaebaja taotlenud enda riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist nii kaebuselt kui ka esialgse õiguskaitse taotluselt.
2.Tallinna Halduskohus jättis 09.11.2021 määrusega rahuldamata X menetlusabi taotluse esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks (resolutsiooni p 1) ja esialgse õiguskaitse taotluse käiguta, andes taotlejale 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks ning nõuetekohase ja põhistatud esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates (resolutsiooni p 2).
3.X esitas Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 määruse peale määruskaebuse. Tallinna Ringkonnakohus jättis 09.12.2021 määrusega X määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.11.2021 määruse resolutsiooni p 1 muutmata.
4.Tallinna Halduskohus jättis 10.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse veelkord käiguta ja andis X-le 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks aega 15 päeva määruse kättesaamisest arvates. X 04.01.2022 vastusest järeldus, et tal ei ole võimalik 15 eurot maksta.
5.Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määrusega jäeti X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (p 1), rahuldati X menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel tasutavast riigilõivust vabastamiseks osaliselt ja vabastati ta riigilõivu tasumise kohustusest osas, mis ületab 181 eurot ja 53 senti (p 2). Vaidlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest vabastamiseks on lõppenud. Kaebaja riigilõivu ei tasunud, mistõttu ei saa esialgse õiguskaitse taotlust rahuldada. Tallinna Ringkonnakohtu 09.12.2021 määruse p-s 9 on kaebuse esitamisele eelnenud 4 kuu pangakonto väljavõtte põhjal tõdetud, et taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu arvesse võetav sissetulek X-l oli kokku 3513,15 eurot (sh töövõimetoetus 1052,14 eurot; sotsiaaltoetus 221,96 eurot; kohaliku omavalitsuse üksuste makstud ühekordsed toetused 405 eurot; pensioniväljamaksed 1141,22 eurot; tasaarveldus sihtasutuselt 152,83 eurot; sularaha sissemaksed 510 eurot; ülekanne 20 eurot; riigilõivu tagastamine 10 eurot). Ringkonnakohus arvestas kaebaja sissetulekute hulka ka 27.08.2021 tehtud 490 euro suuruse sularaha sissemakse. Sama määruse p-s 10 on selgitatud, et halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 112 lg 1 p 1 alusel saab sissetulekust maha arvata samal ajavahemikul tasutud eluasemekulud 637,21 eurot, majandusliku seisundi teatises märgitud transpordikulud 200 eurot (4 × 50 eurot) ja liikluskindlustuse ühekordse makse 40,89 eurot, samuti muud vältimatud kulutused 1752 eurot (4 × 438 eurot). Isegi kui lisada nendele kuludele matusekulud (makse Tartu Krematooriumile), on taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmine kahekordne kuusissetulek 196,53 eurot [(3513,15 – 637,21 – 200 – 40,89 – 1752 – 490) ÷ 4 × 2 = 196,53]. Kaebuse esitamisel tasutava riigilõivu osas menetlusabi taotluse hindamisel tuleb halduskohtul 2(5)
3-21-2558 lähtuda samast perioodist, mida analüüsis ringkonnakohus. Nimetatud summast saab maha arvata esialgse õiguskaitse taotluselt tasutava riigilõivu. Seega peaks kaebaja tasuma riigilõivu 181,53 eurot. Seda ületavas osas on riigilõivust vabastamine põhjendatud.
MENETLUSOSALISE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.X palub 28.01.2022 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määruse resolutsiooni p-d 1 ja 2 ning teha uus määrus, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja kohaldada esialgset õiguskaitset. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt oleks halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jätnud igal juhul rahuldamata, mistõttu ei tasunud kaebaja riigilõivu. Kaebajal puuduvad vahendid nõutava riigilõivu tasumiseks. X sissetulek on töövõimetoetus ca 260 eurot ja puudetoetus 34 eurot. Lisaks on tal kaks ülalpeetavat erivajadusega last. Harju Maakohus rahuldas tsiviilasjades nr 2-21-17429 ja nr 2-21-17430 kaebaja menetlusabi taotlused ning vabastas ta 50 euro suuruse riigilõivu tasumisest. Halduskohtu määrus rikub kaebaja õigust pöörduda enda õiguste kaitseks kohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes, et määruskaebus tuleb võtta menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1; § 119 lg 1), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et see lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), mistõttu jääb määruskaebusele lisatud menetlusabi taotlus läbi vaatamata.
8.Määruskaebuses on X palunud kohaldada esialgset õiguskaitset. Sellest on ringkonnakohtu hinnangul võimalik järeldada, et kaebaja vaidlustab ka halduskohtu määruse resolutsiooni p-i
1.Ringkonnakohus selgitab, et halduskohus jättis 10.12.2021 määrusega esialgse õiguskaitse taotluse teistkordselt käiguta ning andis kaebajale 15-päevase tähtaja riigilõivu (15 eurot) tasumiseks. Kaebaja sai määruse kätte 20.12.2021, seega tuli riigilõiv tasuda hiljemalt 04.01.2022. 04.01.2022 vastuses teatas X, et tal ei ole võimalik riigilõivu tasuda. Kohtute infosüsteemist nähtuvalt ei ole riigilõivu tasutud. Esialgse õiguskaitse taotluselt tasutava riigilõivu tasumisest vabastamise vaidlus on lõplikult lahendatud ringkonnakohtu 09.12.2021 määrusega. Isegi kui kaebaja väidet, et tal ei ole 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks raha, mõista uue menetlusabi taotlusena, on põhjendatud jätta see taotlus kui korduv HKMS § 55 lg 3 alusel läbi vaatamata. Seega ei saanud halduskohus esialgse õiguskaitse taotlust sisuliselt lahendada. Taotlus tulnu jätta läbi vaatamata, sest tegemist on avalduses (taotluses) esineva puudusega, mille kaebaja jättis kõrvaldamata (HKMS § 55 lg 2). Selles osas tuleb muuta halduskohtu resolutsiooni p 1 sõnastust.
9.Kaebuse esitamisel tasumisele kuuluv riigilõiv on kahjunõude suurust arvestades 750 eurot. Kui kaebaja taotleb halduskohtus terviserikkega tekitatud kahju hüvitamist, siis tuleb tal ära näidata terviserike. Selline kaebus on riigilõivuvaba (riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 12) ja menetlusabi taotlust esitada ei ole vaja. Kaebaja ei väida kaebuses ega määruskaebuses, et talle oleks tekitatud terviserike ja hüvitist taotletaks selle terviserikke tekitamise eest.
10.HKMS § 111 lg 1 näeb ette, et menetlusabi taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et menetluses osalemise edukuse hindamisel arvestatakse muu hulgas asja tähendust menetlusabi taotlejale. Kohtu selline 3(5)
3-21-2558 hindamisruum on piiratud HKMS §-s 112, mis välistab mõnel juhul füüsilisele isikule menetlusabi andmise. HKMS § 112 lg 1 p 1 välistab menetlusabi andmise, kui menetluskulud ei ületa menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, ülalpidamiskohustuse täitmiseks ettenähtud summa, mõistlikud kulutused eluasemele, transpordile ning muud vältimatud kulutused, kusjuures muud vältimatud kulutused võib maha arvata igakuiselt kuni 75 protsendi ulatuses töölepingu seaduse § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuutasu alammäärast. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt oli 2020. a töötasu alammäär 584 eurot; sama alammäär kehtis 2021. a-l.
10.Kaebaja esitas menetlusabi taotluse 05.11.2021, mistõttu on menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse võetav periood 05.07.2021–04.11.2021. Kaebaja taotles 05.11.2021 menetlusabi taotluses enda vabastamist nii esialgse õiguskaitse taotluselt kui kaebuselt tasutavast riigilõivust. Esialgse õiguskaitse taotluselt nõutava riigilõivu osas hindas ringkonnakohus 09.12.2021 määruses kaebaja sissetulekuid ja väljaminekuid taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu lõikes ning jõudis seisukohale, et kaebaja menetlusabi taotlusele eelneva nelja kuu keskmine kahekordne sissetulek on 196,53 eurot (viidatud määruse p-d 8– 10). Kuna menetlusabi taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks on samuti esitatud 05.11.2021 ning arvesse võetav neljakuuline periood seega sama, on ringkonnakohtu eelnevalt viidatud määruses esitatud seisukohad asjakohased ka praeguses määruskaebuse menetluses. Nendest seisukohtades lähtus ka halduskohtus 07.01.2022 määruses. Lisaks arvestas halduskohus kaebaja taotlusele eelnenud nelja kuu keskmisest kahekordsest sissetulekust maha esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel tasutava riigilõivu 15 eurot.
11.Kaebaja sissetulekud menetlusabi taotluse esitamisele eelneval neljal kuul ei olnud piisavad 750 euro suuruse riigilõivu tasumiseks. HKMS § 112 lg 1 p 1 ei välista seetõttu kaebaja vabastamist riigilõivu tasumisest kaebuse esitamisel. Halduskohtul tuli seetõttu hinnata, kas HKMS § 112 lg 1 p 2 järgi tuli riigilõivu tasumisest keelduda seetõttu, et menetlusabi taotleja saab menetluskulud kanda oma olemasoleva ja suuremate raskusteta müüdava vara arvel, millele saab seaduse kohaselt pöörata sissenõude; selle eelduse puudumisel hinnata aga ka seda, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 111 lg 3 järgi ei anta isikule menetlusabi, kui tema menetluses osalemine on ebamõistlik, eelkõige kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, kaebajale asjast tulenev võimalik kasu on ebamõistlikult väike võrreldes kohtumenetluse eeldatavate kuludega või kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
12.Kaebuse eduväljavaadete hindamisel tuleb arvestada ka kahju hüvitamise nõude suurust. Kui kaebaja oleks esitanud kahju hüvitamise nõude 6051 eurot, ei oleks riigilõivu tasumisest vabastamiseks alust. Kaebuses ei ole ringkonnakohtu hinnangul veenvalt põhistatud, milles kahju seisneb ning miks on tekitatud kahju just sellises suuruses. Kaebaja ei ole toonud välja, et talle oleks üldse tekkinud varaline kahju. Kui see on tekkinud, ei ole usutav, et kahju on sedavõrd suur. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 8 lg 1 ls 2 näeb ette, et hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kui hüvitist taotletakse mittevaralise kahju tekitamise eest, siis selleks on alust üksnes süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral (RVastS § 9 lg 1). Pole äratuntav, et võimaliku õigusrikkumise raskus ning süü vorm ja raskus õigustaksid hüvitise maksmist sellises suuruses.
4(5)
3-21-2558
13.Seetõttu ei ole piisavat alust eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on hüvitise nõude suurust arvestades edukas. Riigilõivu osalise tasumise nõue piirab küll kaebaja kohtusse pöördumise õigust, kuid piirang on proportsionaalne ning kantud eelkõige menetlusökonoomia ja menetlusosaliste õigusemõistmise kulutuste kandmisest osavõtu tagamise eesmärgist (vt nt Riigikohtu 09.02.2016 otsus nr 3-4-1-32-15 ja 12.04.2018 otsus nr 5-18-1).
14.Kaebaja vabastamiseks riigilõivust suuremas summas kui halduskohtu määrusega antud menetlusabi ei olnud seega alust. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Halduskohtu määruse põhjendused tuleb aga kaebuse esitamisel nõutava riigilõivu tasumisest vabastamata jätmist puudutavas osas asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
15.Ringkonnakohus peab siiski vajalikuks selgitada, et HKMS-s sätestatud menetlusabi andmise normid ei näe ette võimalust võtta menetlusabi taotluse lahendamisel arvesse taotluse esitamisele järgnenud aega ning sellel ajal toimunud võimalikke muutusi isiku sissetulekus. Seetõttu ei ole praeguses asjas oluline, et kaebajale on antud menetlusabi määruskaebuses viidatud tsiviilasjades.
16.X on määruskaebuses esitanud mh taotluse algatada kohtunik Enno Loonurme suhtes distsiplinaarmenetlus ja määrata võimalik karistus. Ringkonnakohus selgitab, et kohtute seaduse § 91 lg 2 kohaselt on esimese astme kohtuniku suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise õigus Riigikohtu esimehel (p 1), õiguskantsleril (p 2), ringkonnakohtu esimehel oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Ringkonnakohtu esimehel; p 3) ning kohtu esimehel sama kohtu kohtunike suhtes (praegusel juhul Tallinna Halduskohtu esimehel; p 4). Määruskaebuse lahendamisel ei saa ringkonnakohus pädevuse puudumise tõttu seda taotlust lahendada.
17.Eelnevast tulenevalt tuleb X määruskaebus jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu 07.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 tuleb sõnastada järgnevalt: ,,Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata“. Määruse resolutsiooni p 2 jääb muutmata ja halduskohtu määruse põhjendused tuleb osaliselt asendada ringkonnakohtu määruse põhjendustega.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.