Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Katri Bergmann Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X
Asja läbivaatamine
Lihtmenetlus, kohtuistung 09.03.2022
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti taotlus.
2.Anda luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kinnipidamise aluse äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.05.2022. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA TAOTLUSE SISU
1.Kameruni Vabariigi kodanik X saabus Eesti Vabariiki 07.03.2022 saadetuna tagasi Saksamaalt Dublini konventsiooni 3. määruse alusel. 07.03.2022 kell 14.00 pidas Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Lennujaamas X 48 tunniks kinni ja toimetas kinnipidamiskeskusesse välismaalastele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 361 lg 1 ja lg 2 p 4 ja 5 alusel. X esitas rahvusvahelise kaitse taotluse suuliselt kl 14.30.
Tallinna Halduskohtule saabus 09.03.2022 PPA taotlus X kinnipidamiseks ja PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks VRKS § 361 lg 2 punktide 4 ja 5alusel kuni kaheks kuuks, sest tema suhtes esinevad VRKS § 361 lg 2 punktides 2 ja 4 sätestatud kinnipidamise alused. PPA põhjendab taotlust järgnevaga:
2.1.VRKS § 361 lg 1 p 5 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada, kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. PPA on arvamusel, et X otsustas esitada rahvusvahelise kaitse taotluse Eesti Vabariigis, et vältida väljasaatmist Kameruni Vabariiki.
2.2.X saadeti tagasi Eesti Vabariiki Saksamaalt Dublini konventsiooni 3. määruse alusel, sest tal oli eelnev seos Eesti Vabariigiga. Nimelt omas ta varasemalt Eesti Vabariigi territooriumil tähtajalist elamisluba õppimiseks ning viibis Eesti territooriumil pikemat aega. X tähtajalise elamisloa kehtivus
3-22-577 lõppes 30.06.2019. Eelnevalt ja järgnevalt elamisloale oli PPA väljastanud isikule Schengeni viisad. 12.01.2021 esitas X uue elamisloa taotluse, kuid 30.03.2021 tegi PPA otsuse taotluse tagasivõtmise kohta taotleja isikliku sooviavalduse alusel. Xl oli seaduslik alus viibida Eesti Vabariigi ja Schengeni territooriumil kuni 29.07.2021 D-liiki viisa alusel.
2.3.Rahvusvahelisekaitse taotluse vastuvõtmisel selgus, et X lahkus Eesti Vabariigist Poola Vabariiki kaks päeva enne eelmainitud D-liiki viisa kehtivusaja lõppu. Poola Vabariiki suundus ta üksnes turismi eesmärgil, kuid oli teadlik, et viibib Schengeni alal alates 30.07.2021 omamata selleks õiguslikku alust. Poola Vabariigis viibis ta kuni 2021. aasta oktoobrini. X sõnade kohaselt esitas ta 22.10.2021 rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal ning ootas vastust kuu aega. Saksamaalt sai ta negatiivse otsuse oma rahvusvahelise kaitse taotlusele.
2.4.PPA hinnangul oli isik teadlik, et tal on Eestis võimalus taotleda rahvusvahelist kaitset viisa lõppemisel, kuid ta ei soovinud seda teha ja esitas taotluse alles Saksamaal. Rahvusvahelise kaitse taotluse vastuvõtmisele antud seletustest nähtub, et ta oli meelega lahkunud Eesti Vabariigi territooriumilt ja suundunud enda jaoks meelepärasesse riiki selleks, et taotleda rahvusvahelist kaitset. Seega ei soovinud ta teadlikult esitada rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis vaid tegi seda omale meelepärasemas riigis. Tema soov oli jõuda ja jääda Saksamaale.
2.5.PPA on seisukohal, et vabaduses viibides võib isik omavoliliselt lahkuda teise riiki, soovides valida sobivat riiki rahvusvahelise kaitse taotlemiseks ning vältida enda väljasaatmist kodakondsusjärgsesse riiki. Soovi lahkuda Saksamaale ja seal taotleda rahvusvahelist kaitset on isik kinnitanud ka rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse alustamise raames antud ütlustega. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ta ka lahkub Eestist, et jõuda Saksamaale või mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriiki.
2.6.PPA hinnangul ei ole võimalik isiku suhtes kohaldada VRKS § 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid, kuivõrd PPA-l on alust arvata, et isiku suhtes esineb põgenemisoht, kuna isikul puuduvad igasugused isikut tõendavad dokumendid, isikul puudub tegelik elukoht Eesti Vabariigi territooriumil ning PPA-l on alust arvata, et isik võib varjupaiga taotlejate keskusest omavoliliselt lahkuda. Seega on PPA-l põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA hinnangul ei täidaks ka mitme meetme korraga kohaldamine eesmärki, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 16.06.2017 määrus asjas nr 3-3-1-24-17, p 13).
3.X selgitas kohtuistungil, et ta ei nõustu kinnipidamiskeskuses kinnipidamisega, sest peab seal kongis istuma nagu vanglas. Tal on Eestis piisavalt sõpru kelle juures rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise ajal viibida. Ta võib minna ka pagulaskeskusesse, kus on inimväärsemad tingimused. Ta annab lubaduse, et ei liigu Eestist välja. Varasemalt läks ta Eestist ära, sest oli sunnitud seda tegema, sest talle keelduti elamisloa või viisa andmisest ja tal oli hirm, et satub veel suuremate probleemide küüsi.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda.
5.VRKS § 361 lg 1 kohaselt võib rahvusvahelise kaitse taotlejat kinni pidada, kui samas seaduses sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil rahvusvahelise kaitse taotlejaga seotud olulisi asjaolusid. VRKS 361 lg 2 loetleb varjupaigataotleja kinnipidamise alused. Osundatud lõike punktide 4 ja 5 kohaselt võib varjupaigataotlejat kinni pidada rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemisel tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks, eelkõige juhul, kui on olemas põgenemise oht ning kui on põhjendatud alus arvata, et isik on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks või väljasaatmise vältimiseks. 2(4)
3-22-577 VRKS § 361 lg 21 kohaselt tuleb põgenemisohtu tõlgendada koosmõjus väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 68 nimetatud asjaoludega.
6.VRKS § 362 lg 2 sätestab, et kui varjupaigataotlejat on vaja käesoleva seaduse § 361 lõikes 2 sätestatud alusel ja lõikes 1 nimetatud põhimõtteid arvestades kinni pidada kauem kui 48 tundi, taotleb PPA halduskohtult loa varjupaigataotleja kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse kuni kaheks kuuks.
7.Arvestades PPA taotluses toodud asjaolusid leian, et PPA taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks on põhjendatud. Tema puhul esineb põgenemisoht, samuti on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks.
8.Riigikohtu hinnangul ei suuda põgenemisohu tuvastamisel põgenemist eelduslikult tõhusalt ära hoida majutamiskeskusse paigutamine ning VRKS § 29 lg-s 1 sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine. Põgenemisohu tuvastamisel on kinnipidamiskeskusse paigutamine proportsionaalne VRKS § 361 mõttes (RKHKm 29.01.2015, 3-3-1-52-14, p 18).
9.Minu hinnangul esineb X puhul põgenemisoht. Ta on varasemalt viisa lõppedes Eestist lahkunud, olles mõnda aega Poola Vabariigis sõprade juures ning sealt liikunud Saksamaale, kus esitas rahvusvahelise kaitse taotluse alles 22.10.2021 s.o ligi kolm kuud peale seda, kui lõppes tema viisa, mis oli seaduslikuks aluseks Schengeni alal viibimiseks. Seega võib tema varasema käitumise põhjal järeldada, et esineb oht, et ta võib rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemise ajal Eestist lahkuda.
10.Samuti leian, et on alust arvata, et ta on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse lahkumiskohustuse edasilükkamiseks ja väljasaatmise vältimiseks. Xl oli võimalik esitada rahvusvahelise kaitse taotlus Eestis ajal, mil hakkas lõppema tema viisa, kuid seda X ei teinud. Selle asemel liikus ta kaks päeva enne viisa lõppemist Poola Vabariiki, kust liikus peale kahe kuu möödumist Saksamaale, esitades alles seal rahvusvahelise kaitse taotluse. X poolt PPA-le antud ütluste (dtl 29-33) kohaselt esitas ta rahvusvahelise kaitse taotluse Saksamaal, sest seal ei halvustata seksuaalvähemuste esindajaid. Ma ei pea isiku ütlusi usutavaks, sest samas oli isik eelnevalt viibinud pikalt Eestis ja viisa lõppemise järgselt Poolas sõprade juures. See asjaolu viitab pigem sellele, et isikul puudus vältimatu rahvusvahelise kaitse vajadus.
11.Nõustun PPA-ga, et X suhtes ei ole eeltoodust tulenevalt võimalik kohaldada VRKS § 29 sätestatud leebemaid järelevalvemeetmeid. Isikul puuduvad ka igasugused isikut tõendavad dokumendid ning elukoht Eesti Vabariigi territooriumil. Seega on põhjendatud alus arvata, et vabaduses viibides ei pruugi isik olla PPA-le kättesaadav menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks. PPA on õigesti osundanud, et ka mitme meetme korraga kohaldamine ei täidaks eesmärki, kuivõrd leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine eeldab isiku suhtes usaldust, millele peaks alust andma isiku varasem käitumine.
12.X rahvusvahelise kaitse taotluse menetlemiseks on tema PPA kinnipidamiskeskusesse paigutamine proportsionaalne, kohane ja vajalik abinõu. Asjaolusid, mis kinnipidamise välistaksid, ei esine. Selgitan siinkohal, et käesoleval juhul on tegemist isiku esmase kinnipidamisega ning asja kiireloomulisuse tõttu otsustan isiku kinnipidamise ja kinnipidamiskeskuse viibimise vajaduse olemasoleva informatsiooni pinnalt. Edaspidise menetluse käigus on PPA-l kohustus läbi viia täiendav ohuhinnang ning juhul, kui selguvad asjaolu, mis võimaldaks isiku kinnipidamiskeskusest vabastada, tuleb seda viivitamata teha.
13.Isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine ei ole vastuolus turvalisuse ja tervisekaalutlustega (VSS § 23 lg 4). Kinnipidamiskeskuses on isikul võimalus igapäevaselt ringi liikuda, viibida värskes õhus ja kasutada sportimisvahendeid. Kinnipidamiskeskuses on isikule tagatud toit ja vajadusel pidev arstiabi.
14.Rahuldan seega PPA taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kinnipidamise aluse ära langemiseni, kuid mitte kauemaks kui 09.05.2022 (k.a.). 3(4)
3-22-577 (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.