Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Maili Lokk 03.03.2022, Tartu 3-21-2194 Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamise loa saamiseks Tartu Halduskohtu 29.09.2021. a määrus Xe määruskaebus Tartu Halduskohtu 29.09.2021. a määruse peale Kirjalik menetlus Puudutatud isik/määruskaebuse esitaja ‒ X Loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Võtta Maksu- ja Tollimeti vastuse lisa 2 (ettemaksukonto väljatrükk) haldusasja materjalide juurde.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2021. a määrus muutmata.
3.Asendada avaldatavas määruses puudutatud isiku nimi ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadress ja registriosa number tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse resolutsiooni punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 27.09.2021 Tartu Halduskohtule taotluse anda luba kohtuliku hüpoteegi seadmiseks Eesti Vabariigi kasuks Xele kuuluvale kinnisasjale asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Xxx (registriosa nr xxx) summas 162 182,26 eurot. Maksuhaldur tugines maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg-le 1 ja § 130 lg-le 1 ning põhjendas taotlust järgmiselt.
1.1.Maksuhaldur kontrollis 11.09.2020. a korralduse nr 12.2-3/053512-1 alusel Osaühingu Ruumi Lahendused (registrikood 11007962) maksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust ajavahemikul 2018. a september kuni 2020. a august. Kontrolli tulemusel asus
maksuhaldur seisukohale, et Xele kantud summa 20 596,50 eurot ning ettevõttest väljaviidud sularaha summas 51 053,82 eurot ei ole ettevõtlusega seotud ning neilt summadelt tuleb tasuda tulumaks. Maksuhaldur määras 13.07.2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/053512-9 OÜle Ruumi Lahendused täiendavalt tasumiseks 17 912,60 eurot, mis on tasumata. Maksude määramise õiguslikuks aluseks oli tulumaksuseaduse (TuMS) § 51 lg 1 ja lg 2 p 3 ning § 54 lg-d 2 ja 4. Pärast 05.04.2021 koostatud kontrollakti nr 12.2-3/053512-8 kättesaamist esitas OÜ Ruumi Lahendused parandatud andmetega 2020. a septembri ja oktoobri käibedeklaratsioonid, milles deklareeris Tartus Raatuse 85 ja Ida 11 asuvate kinnisasjade müügiga seotud käibemaksu 115 115,25 eurot. Sellega tekkis OÜ-le Ruumi Lahendused käibemaksuvõlg, mis on tasumata.
1.2.Maksuhaldur tegeleb OÜ Ruumi Lahendused maksuvõla sissenõudmisega. Seisuga 27.09.2021 on osaühingu maksuvõlg 152 546,26 eurot, sh põhivõlg 134 825,82 eurot ja intress 16 871 eurot ning arvestuslik intress 849,41 eurot. Maksuvõlg põhivõla osas koosneb 13.07.2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/053512-9 täiendavalt tasumisele määratud, kuid tasumata jäetud erijuhtude tulumaksu kohustusest (kokku 18 917,06 eurot) ja deklareeritud, kuid tasumata käibemaksuvõlast (kokku 115 908,79 eurot).
1.3.Taotlusega halduskohtule algatab maksuhaldur OÜ Ruumi Lahendused juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse, mille tõenäoline tulemus on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel. Sellest tulenevalt võib juhatuse liige vastutada solidaarselt OÜ Ruumi Lahendused maksukohustuse ning nimetatud maksusummadelt arvestatud intressi eest MKS § 40 lg 1, § 8 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel. OÜ Ruumi Lahendused kanti äriregistrisse 16.04.2004, X on äriühingu juhatuse liige alates 06.09.2012 ning alates 31.10.2013 äriühingu ainuosanik. Eelnevalt märgitud maksuvõlg on tekkinud Xe juhatuse liikmeks oleku ajal. X on OÜ Ruumi Lahendused seadusliku esindajana vastutav äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku täitmise eest. Juhatuse ainsa liikmena oli tal ligipääsuõigus äriühingu e-maksuametisse, ta omas äriühingu pangakaarti ning oli internetipangas volitatud kasutaja. OÜ-l Ruumi Lahendused puudub vara oma kohustuste täitmiseks ning see on tingitud otseselt Xe tegevusest äriühingu juhina. Kontrolli käigus selgunud asjaolud koosmõjus ja kogumis näitavad Xe teadlikku pahauskset käitumist. See väljendub muu hulgas asjaolus, et samal ajal, kui ta kinnitas kontrollimenetluses enda viibimist COVID kahtlusega karantiinis ning kopsupõletikuga haiglas, osales ta OÜ Ruumi Lahendused esindajana notaritehingutes, võõrandades äriühingu kinnistud, millega muutis äriühingu sisuliselt varatuks (kontrollakti pd 1.1.2.4 ja 1.1.2.5). Kontrollimenetluse käigus jättis juhatuse liige teadlikult täitmata maksuhalduri korraldusi, jättis täitmata kaasaaitamiskohustuse ja takistas maksumenetluse kiiret ja efektiivset läbiviimist. Ta viis äriühingust ilma alusdokumente esitamata välja sularaha ning kandis äriühingu raha enda pangakontole selgitustega „majanduskulud”, „laen”, „üür”, „Endo talu sissemakse tagastus”.
1.4.Võimaliku vastutusotsusega nõutava võla suuruseks on kokku vähemalt 151 696,85 eurot (põhimaksuvõlg 134 825,82 eurot, millele lisandub tasumata jäetud maksukohustustelt arvestatud intress). Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse väljastamist võib selle sundtäitmine osutuda raskemaks või isegi võimatuks. Maksuhaldurile kättesaadavate andmete kohaselt oli Xe 2020. a sissetulekuks OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo väljamaksete alusel keskmiselt 814 eurot kuus ning OÜ Tartu Elamuhaldus väljamaksete alusel keskmiselt 433,61 eurot kuus, viimane väljamakse tehti 2021. a veebruaris. Rahvastikuregistri andmetel on Xel kaks ülalpeetavat (lapsed). Alates 01.03.2016 on tal töötamise registri kohaselt kehtivad töölepingud OÜ-ga Teguri Raamatupidamisbüroo ja OÜ-ga Ruumi Lahendused, ta on mõlema äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik. Xe käitumine, mis seisnes teadlikus ja tahtlikus maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamises, jättes samal ajal maksukohustused täitmata,
iseloomustab maksuhalduri hinnangul tema suhtumist avalik-õiguslikesse kohustustesse. Maksudeklaratsioonidel valeandmete esitamine on maksuhalduri hinnangul otseses põhjuslikus seoses maksuvõla tekkimisega. Maksuhalduri hinnangul ei saa kindel olla, et isikul on edaspidi piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks.
1.5.Äriühingu esitatud KMD-dest ilmneb, et alates 2021. a juunikuust maksustatud käivet deklareeritud ei ole. Ka 2021. a ülejäänud kuudel ei ole äriühingul käivet olnud. TSD väljavõttest nähtub, et tööjõumakse ei ole deklareeritud alates 2020. a juunist, mil samuti deklareeriti vaid Xele tehtud väljamakset. Seega puudub äriühingul vähemalt alates 2021. a märtsikuust igasugune tegevus.
1.6.Äriregistri, Eesti Väärtpaberikeskuse, Maanteeameti liiklusregistri ja kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt ei ole äriühingul registervara, mille arvelt oleks võimalik maksunõudeid rahuldada.
1.7.Maksuhaldur on teostanud pangakontode areste erinevate perioodide osas äriühingu poolt deklareeritud ja maksmata jäetud maksude ning MTA 13.07.2021. a maksuotsusega nr 12.2-3/053512-9 määratud maksukohustuse sissenõudmiseks. Maksuotsuse ja deklaratsioonide alusel tekkinud võla arestidega alustati 01.07.2021. Pangakontodel olev raha on edastatud maksuhaldurile ning pangakontodel raha ei ole. KMD-l deklareeritud, kuid tasumata jäetud summa osas alustati sissenõudmistoiminguid 01.07.2021. a korraldusega. OÜ Ruumi Lahendused pangakontol SEB AS-is oli korralduse edastamise hetkel 24,08 eurot. Maksuhalduri tegevus OÜ Ruumi Lahendused maksuvõlgade sissenõudmisel on osutunud edutuks. Kuna puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ-lt Ruumi Lahendused registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on olemas alus vastutusotsuse koostamiseks (MKS § 96 lg 5).
1.8.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid ei esine - maksuhaldur on välja selgitanud maksuvõla olemasolu, maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ja maksuvõlga ei ole kustutatud.
1.9.Kinnistusraamatu andmetel kuulub Xele korteriomand asukohaga Tartu maakond, Tartu linn, Xxx (registriosa nr xxx; eluruum üldpinnaga 124,10 m2), millele on seatud hüpoteegid AS LHV Pank kasuks summas 91 000 eurot ja 40 000 eurot ning AS Eviko kasuks summas 380 000 eurot. Kinnisvaraportaali kv.ee andmetel müüakse Tartu kesklinnas samal tänaval kortereid keskmise ruutmeetrihinnaga 2 241 eurot. Seega võib Xele kuuluv kinnisasi maksta vähemalt 278 100 eurot. Maksuhaldur on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 loetletud täitetoimingutest on hüpoteegi seadmine puudutatud isikule kuuluvale kinnistule kõige sobivam, sest hüpoteegi seadmine ei takista isikule kuuluva kinnisasja kasutamist ega käsutamist. Maksuhaldur peab vajalikuks hüpoteegi seadmist selliselt, et oleks tagatud OÜ Ruumi Lahendused sissenõutav maksuvõlg 152 546,26 eurot ja eeldatavad sundtäitmise kulud.
1.10.Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui X soovib tagatissumma kanda deposiiti, on deposiidi väärtuseks 152 546,26 eurot.
2.Tartu Halduskohus rahuldas 29.09.2021. a määrusega MTA taotluse ja andis MTA-le loa taotleda Eesti Vabariigi kasuks kinnistusraamatusse kohtuliku hüpoteegi seadmist summas 162 182,26 eurot Xele kuuluvale kinnisasjale (registriosa nr xxx). Halduskohus leidis, et täitetoimingu lubamine maksuhalduri taotletud viisil ja suuruses on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud.
2.1.Taotlusega halduskohtule algatas maksuhaldur OÜ Ruumi Lahendused juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetluse. Maksuhaldur selgitas taotluses OÜ Ruumi Lahendused maksukohustuse kujunemist ning Xe kui juhatuse ainuliikme rolli selles. OÜ Ruumi Lahendused maksuvõlg on tekkinud Xe juhatuse liikmeks olemise ajal. Xel oli reaalne kontroll OÜ Ruumi Lahendused rahaliste vahendite üle. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine Xele kui OÜ Ruumi Lahendused juhatuse liikmele.
2.2.Samuti on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks tulenevalt maksukohustuslase tegevusest. Maksuhaldur kirjeldas taotluses Xe tegevust kontrollimenetluse ajal, mille tulemusena muutis ta äriühingu varatuks. Kohus nõustub taotleja põhjendustel tugineva hinnanguga, et puudutatud isiku eelnevat maksuõiguslikku käitumist arvestades on usutav, et ta võib hakata tema suhtes algatatud vastutusmenetlusest teadasaamisel maksukohustusest kõrvale hoidma ja end maksejõuetuks muutma. Maksuhaldur on põhjendatult tuginenud Xe senisele käitumisele ja hoiakutele OÜ Ruumi Lahendused juhatuse liikmena. Eeltoodu koos maksuhalduri välja selgitatud asjaoludega Xe sissetulekute ja varalise olukorra kohta viivad järeldusele, et sundtäitmine tulevikus võib olla vähemalt raskendatud kui mitte võimatu.
2.3.Taotlusest ilmneb, et maksuhalduri tegevus maksuvõla sissenõudmisel ei ole tulemust andnud. Maksuhaldur on välja selgitanud, et äriühingul puudus registritesse kantud vara ning pärast seniseid arestimisi on äriühingu pangakontol SEB AS-s vaid 24,08 eurot. Tegemist ei ole aktiivselt tegutseva äriühinguga, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada. Seega on täidetud MKS § 96 lg-st 5 tulenev eeldus vastutusotsuse koostamiseks.
2.4.Maksusumma määramise aegumistähtaeg ei ole möödunud (MKS § 98). Maksuhalduri selgituste kohaselt on tegemist tahtlusega ning sel juhul kohaldub maksusumma määramise 5-aastane tähtaeg. Taotlusest ega sellele lisatud dokumentidest nähtuvalt ei esine ka MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise.
2.5.Maksuhaldur kaalus taotletava täitetoimingu põhjendatust ja valikut, arvestades seejuures puudutatud isiku sissetulekuid ning tema vara koosseisu. Maksuhaldur peab hinnastatistikal põhinevat kinnistu väärtust ja iseloomustavat teavet arvestades põhjendatuks hüpoteegi seadmist taotluses nimetatud kinnistule.
2.6.Maksuhaldur taotleb luba hüpoteegi seadmiseks 162 182,26 euro ulatuses, mis koosneb maksuotsusega määratud summast (152 546,26 maksuvõlg koos intressiga), kohtutäituri tasust (6636 eurot) ja täitetoimingute eelduslikest kuludest (3000 eurot). Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku ulatusega, mis on ka igati kooskõlas väljakujunenud kohtupraktikaga. Täitetoimingu sooritamine maksuhalduri taotletud viisil koormab maksukohustuslast minimaalselt. Hüpoteegi seadmine ei välista kinnisasja kasutamist (muuhulgas enda eluasemena) ega käsutamist, kuid tagab maksuhalduri nõude. Seega on maksuhalduri taotletud täitetoimingu sooritamine proportsionaalne viis maksuhalduri nõude tagamiseks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3.Puudutatud isik esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse. Määruskaebuse sisust tulenevalt soovib puudutatud isik halduskohtu määruse tühistamist. Määruskaebuse esitaja ei nõustu MTA seisukohtadega juhatuse liikme varale hüpoteegi seadmisel. OÜ Ruumi Lahendused tegutseb alates 2004. a ja on tegelenud üüri- ja majutusteenuse osutamisega. Kahjuks on koroonakriis Eestis turismi väga oluliselt mõjutanud ning see on omakorda mõjutanud ettevõtte põhitegevust. Osaühing pidi kinnisvara võõrandama, et laenukohustusi vähendada. MTA väide, et osaühing on vara ettevõttest välja kantinud, ei vasta tõele.
Maksuhaldur ei arvestanud OÜ Ruumi lahendused selgitusi selle kohta, et äriühingul on käimas vaidlused saamata jäänud nõuete osas ning seetõttu on tekkinud viivitused maksuvõla tasumisel. Suurim vaidlus on hetkel AS-ga Eviko. OÜ Ruumi Lahendused ja AS Eviko sõlmisid 2018. a lõpul lepingu OÜ Tartu Elamuhaldus ostuks, millest AS Eviko 2020. a keskel taganes ja mille tulemusena tekitas OÜ-le Ruumi Lahendused varalise kahju ligi 150 000 eurot. Nõude esitamine juhatuse liikmele on alusetu ja puudutatud isik palub juhatuse liikme kinnisvarale seatud kohtuliku hüpoteegi kustutada.
4.MTA palub vastuses määruskaebusele puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata jätta.
4.1.Määruskaebuse esitaja põhjendas määruskaebuses äriühingule määratud maksukohustuse täitmata jätmist, jättes seejuures põhistamata praeguses vaidluses olulise ehk määruskaebuse esitaja varalise olukorra või võimekuse määratav maksusumma nõude tekkimisel tasuda. Määruskaebuse esitaja pole selgitanud, kuidas kohtuliku hüpoteegi seadmine kinnisasjale määruskaebuse esitajat koormab. Samuti ei selgitanud määruskaebuse esitaja ammendavalt seda, kuidas maksuhaldur saaks teisiti oma nõuet tagada.
4.2.Maksuhaldur kirjeldas taotluses selgelt määruskaebuse esitaja varalist olukorda. Füüsilise isiku maksuvõla sissenõudmisel ei kuulu maksuhalduri poolt igakuisele sissenõudmisele ega arestimisele ühe kuupalga alammäära suurune summa võlgniku ja tema ülalpeetava perekonnaliikme kohta, mistõttu sissenõude pööramine Xe sissetulekule oleks oluliselt piiratud. Vastutusotsusega tõenäoliselt määratav maksusumma on vähemalt 151 696,85 eurot, seega ei saa olla kindel, et isikul on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tõenäoliselt vajadus tulevikus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Määruskaebuse esitaja ei ole ka määruskaebuses oma varalise seisundi kohta täpsemat informatsiooni esitanud ja selles osas maksuhalduri saadud informatsiooni ümber lükanud.
4.3.Puudutatud isik korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kajastati valeandmeid ning sularaha võeti äriühingust välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. Samuti muutis määruskaebuse esitaja oma äriühingu kontrollimenetluse ajal varatuks, võõrandades OÜ Ruumi Lahendused kinnistud. Sel põhjusel puudus äriühingul ka raha maksukohustuse täitmiseks. Taotluses toodud kahtlused on piisavalt põhjendatud ning määruskaebuse esitaja pole neid kõrvaldanud. Määruskaebuse esitaja pole näidanud, et ta ei soovinud äriühingut varatuks muuta. Ka määruskaebuses esitatud seisukoht, et kui äriühingul poleks tsiviilvaidlust, siis oleks saanud äriühing oma kohustused maksuhalduri ees täita, on vastustaja hinnangul paljasõnaline ning võttes arvesse määruskaebuse esitaja käitumist maksmenetluse kestel, pole alust määruskaebuse esitajat sellise kavatsuse olemasolu osas liigselt usaldada.
4.4.Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus. Seega on põhjendatud seisukoht, et Xe süülise tegevuse ja OÜ Ruumi Lahendused maksuvõla tekkimise vahel on põhjuslik seos ning ta võib vastutada maksuvõla tasumise eest solidaarselt OÜ-ga Ruumi Lahendused. Kõik eeldused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Määruskaebuse esitaja ei ole esitanud selliseid tõendeid, mis maksuhalduri kahtluseid kummutaksid. Kuna vastutusmenetlus on käimas, siis pole veel täielikult selge, millist süü vormi määruskaebuse esitajale ette heidetakse, kuid eeltoodud asjaoludest tulenevalt on tegemist vähemalt raske hooletusega ehk solidaarne vastutus äriühingu maksuvõla eest on võimalik.
4.5.Maksuhaldur väljendas taotluses halduskohtule selgelt, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui X on esitanud tagatise deposiiti summas 152 546,25 eurot. Ainuüksi asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei pea tagatist võimalikuks, viitab asjaolule, et maksuhaldur on taotluses määruskaebuse esitaja maksevõimekust õigesti hinnanud.
4.6.Maksuhalduri taotletud meede on proportsionaalne. Hüpoteegi seadmine puudutatud isiku kinnistule on põhjendatud ega koorma ülemääraselt tema õigusi. Hüpoteegi seadmine ei piira
isiku õigust kinnistut kasutada ega käsutada. Hüpoteegi suurus ei ole maksuvõlga ja eeldatavaid täitekulusid arvestades ebaproportsionaalne ja tegemist ei ole ületagamisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendatud. Seoses asjaoluga, et OÜ-lt Ruumi Lahendused ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda, märkis MTA vastuses määruskaebusele, et pärast kaebajale 01.07.2021. a korralduse edastamist on viimane laekumine äriühingusse läbi pangakonto aresti 01.10.2021 summas 21,78 eurot. Selle kinnituseks esitas MTA ringkonnakohtule OÜ Ruumi Lahendused ettemaksukonto väljatrüki ettemaksu laekumise kohta (vastuse lisa 2). Ringkonnakohus võtab nimetatud dokumendi asja materjalide juurde.
6.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
7.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 29.09.2021. a määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule selgitab ringkonnakohus järgmist.
8.MKS § 1361 lg 1 näeb ette, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud (sh seada MKS § 130 lg 1 p 2 alusel kinnisasjale hüpoteek).
9.Riigikohtu praktika kohaselt peab halduskohus tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist tagavate täitetoimingute jaoks luba andes kontrollima, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; c) maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase tegevusest; e) esineb kasvõi üks MKS § 96 lg-s 6 nimetatud alustest, mis välistab vastutusotsuse tegemise (maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud); f) isik, kellele vastutusotsust tahetakse teha, vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest; g) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; h) enne vastutusotsuse tegemist on maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud pankrot (§ 96 lg 5); i) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha ning j) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud ka andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud (RKÜKm 27.11.2012, asi nr 3-3-1-15-12, p 50).
10.Halduskohus hindas maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel kõiki eespool loetletud asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et kõik
eelnimetatud loataotluse rahuldamise tingimused on praegusel juhul täidetud. OÜ-l Ruumi Lahendused on maksuvõlg ja võlga ei ole õnnestunud sundtäitmise toimingute tulemusena äriühingult sisse nõuda. Määruskaebuse esitaja oli maksuvõla tekkimise ajal äriühingu juhatuse liige ja vastutab seega seaduse alusel oma kohustuste täitmise eest. Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on vastutusotsuse koostamine. Maksuhaldur on taotluses veenvalt põhjendanud, miks tal on tekkinud kahtlus, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel võib vastutusotsuse sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Praeguses asjas ei esine MKS § 96 lg‐s 6 nimetatud aluseid, mis välistaksid vastutusotsuse tegemise, ning maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud. Halduskohtule esitatud taotluses märkis maksuhaldur MKS § 1361 lg 2 p 3 kohaselt andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, ning taotletud abinõu on vastavuses maksuhalduri nõude ja võimalike täitekulude suurusega.
11.Määruskaebuse esitaja leiab, et nõude esitamine juhatuse liikmele on alusetu. Ringkonnakohus selgitab, et see, kas äriühingu juhatuse liige vastustab maksuvõla tasumise eest solidaarselt äriühinguga, selgub lõplikult vastutusmenetluses, mitte täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa taotlemise menetluses. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane. Loamenetluses kontrollitakse, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsust välistavad asjaolud (RKHKm 12.02.2020, asi nr 3-19-1672, p 18). Vastutuse eelduseks on äriühingu juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis, mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis, kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel (RKHKm 02.06.2017, asi nr 3-3-1-17-17, p 11).
12.Määruskaebuse kohaselt pidi OÜ Ruumi Lahendused kinnisvara võõrandama selleks, et laenukohustusi vähendada. MTA märkis juba 05.04.2021. a kontrollaktis, et OÜ Ruumi Lahendused põhjendus selle kohta, et kinnistute müügi eesmärk oli parandada ettevõtte rahalist olukorda, ei ole eluliselt usutav. Kontrollaktis (p 1.1.2.5.) kirjeldatud asjaolude kohaselt müüs OÜ Ruumi Lahendused kõik enda kinnistud seotud äriühingutele (OÜ Teguri Raamatupidamisbüroo ja RMP Konsultatsioonid OÜ), mille juhatuse liige on X. Mõlema äriühingu tegevusmahud on väikesed ja vara vähe, seega kinnistute eest tasumine ei ole reaalne. Lepingute kohaselt peab ostja maksma müüja eest võlausaldajatele ja korteri maksumusest ülejäänud osa müüjale. Lepingutes ei ole toodud välja võlasummat ja ei ole märgitud, millal peaks ostja võlausaldajatele maksma. Ülejäänud summa (summat ei ole nimetatud) tasumiseks on antud tähtajad 29.11.2020, 28.02.2021 ja 30.10.2025. MTA leidis vastuses määruskaebusele, et äriühingu varatuks muutmise kohta taotluses toodud kahtlused on piisavalt põhjendatud ning määruskaebuse esitaja pole neid kõrvaldanud. Määruskaebuse esitaja pole näidanud, et ta ei soovinud äriühingut varatuks muuta. Ringkonnakohus nõustub MTA-ga, et määruskaebuse esitaja ei ole maksuhalduri kahtlusi ja põhjendusi ümber lükanud.
13.Määruskaebuse esitaja kinnitab, et MTA väide osaühingu vara ettevõttest välja kantimise kohta ei vasta tõele. MTA on endiselt seisukohal, et puudutatud isik korraldas maksuvõla tekkimise perioodil äriühingu majandustegevuse teadlikult nii, et raamatupidamises kajastati valeandmeid ning sularaha võeti äriühingust välja ja kasutati tõenäoliselt ettevõtlusega mitteseotud eesmärgil. TuMS § 51 lg 2 p 3 kohaselt on ettevõtlusega mitteseotud kuluks
väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. OÜ Ruumi Lahendused ei ole esitanud teavet ega tõendeid, mis maksuhalduri kahtlused sularaha ettevõttest väljaviimise kohta ümber lükkaksid. Määruskaebuse esitaja väide selle kohta, et MTA väide, et osaühing on vara ettevõttest välja kantinud, ei vasta tõele, on siiani tõendamata.
14.Määruskaebuse kohaselt ei arvestanud maksuhaldur OÜ Ruumi Lahendused selgitusi selle kohta, et äriühingul on käimas vaidlused saamata jäänud nõuete osas ning seetõttu on tekkinud viivitused maksuvõla tasumisel. Ringkonnakohus selgitab, et see argument ei oma loamenetluse kontekstis olulist tähendust. Kuivõrd tegemist on äriühinguga, millel juhatuse liikme tegevuse tulemusena puudub vara maksuvõla tasumiseks ja tegemist ei ole ka aktiivselt tegutseva äriühinguga, mille majandustegevusest saadava tulu arvelt oleks võimalik maksuhalduri nõuet rahuldada, siis ei ole praeguseks enam küsimus mitte viivituse tekkimises, vaid selles, kas esineb põhjendatud kahtlus, et määratava kohustuse sundtäitmine võib maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. MTA hinnangul on määruskaebuse esitaja seisukoht, et kui poleks tsiviilvaidlust, siis oleks saanud äriühing oma kohustused maksuhalduri ees täita, paljasõnaline ning võttes arvesse määruskaebuse esitaja käitumist maksmenetluse kestel, pole alust määruskaebuse esitajat sellise kavatsuse olemasolu osas liigselt usaldada. Puudutatud isiku suhtumist maksukohustustesse iseloomustab valeandmete kajastamine äriühingu maksudeklaratsioonides, ettevõtlusega mitteseotud kulutuste tegemine, kaasaaitamiskohustuse rikkumine ja maksumenetluse venitamine.
15.Kõike eeltoodut arvestades ei ole ringkonnakohtul kahtlust, et täitetoiminguks loa andmine on praegusel juhul põhjendatud. Kuna MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud põhjendatud kahtluse hindamine on prognoos, siis antakse luba täitetoiminguks, kui kohus peab täitmise raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks (RKÜKm 27.11.2012, asi nr 3-3-1-15-12, p 50). Määruskaebuse esitaja on enda käitumisega andnud piisavalt põhjust arvata, et pärast maksuseadusest tuleneva kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks.
16.Eeltoodut arvestades on halduskohus MTA taotluse õigesti rahuldanud. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.2021. a määruse muutmata.
17.HKMS § 175 lg 3 alusel asendab ringkonnakohus avaldatavas kohtumääruses puudutatud isiku nime ning hüpoteegiga koormatava kinnisasja aadressi ja registriosa numbri tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.