Liis Tannum’i vastu esitatud nõude hind 1700 eurot L. H. vastu esitatud nõude hind 940 eurot
Tsiviilasi
Best Vision OÜ hagi L. H. ja Liis Tannum vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Hageja: Best Vision OÜ (rk: 12505478; asukoht: XXX) Hageja lepinguline esindaja: Ants Kuningas (L.P Konsultatsioonid OÜ; ik: XXX; e-post: XXX) Kostja I: Liis Tannum (ik: XXX; elukoht: XXX; epost:XXX; telefon: XXX) Kostja II: L. H. (ik: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX; telefon: XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Best Vision OÜ hagi L. H. ja Liis Tannum vastu võla nõudes osaliselt.
2.Mõista Liis Tannum’ilt ja L. H. ’ilt solidaarselt välja 730,97 eurot (seitsesada kolmkümmend eurot ja 97 senti), millest põhivõlgnevus 700 eurot, lepingutasu 30 eurot ja intress 0,97 eurot, Best Vision OÜ kasuks.
Mõista Liis Tannumilt ainiuisikuliselt täiendavalt välja 235,50 eurot, millest 150 eurot põhivõlgnevus ja 85,35 eurot, viivis Best Vision OÜ kasuks.
4.Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta hageja menetlsukuludest 43% kostjate kanda solidaarselt, 14% ainuisikuliselt kostja I kanda ja ülejäänud 43% hageja enda kanda.
2.Kostjate menetluskulud jätta nende endi kanda.
3.Määrata kindlaks Best Vision OÜ menetluskulud käesolevas tsiviilasjas summas 455 eurot.
4.Mõista Liis Tannum’ilt ja L. H. ’ilt solidaarselt Best Vision OÜ menetluskuludena välja 195,65 eurot (ükssada üheksakümmend viis eurot ja 65 senti) Best Vision OÜ kasuks.
5.Mõista Liis Tannum’ilt täiendavalt ainuisikuliselt Best Vision OÜ menetluskuludena välja 63,70 eurot (kuuskümmend kolm eurot ja 70 senti) Best Vision OÜ kasuks.
Tsiviilasi nr 2-15-122402
6.Liis Tannum’il ja L. H. ’it tuleb tasuda Best Vision OÜ kasuks viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kummagi kostja tasutavatelt menetluskulude osadelt alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni täieliku täitmiseni. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Käesoleva tsiviilasja puhul on tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 mõttes. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS 637 lg 21). Kohus ei anna pooltele luba otsuse edasikaebamiseks. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Best Vision OÜ (hageja) esitas kohtusse hagi L. H. (kostja I, põhivõlgnik) ja Liis Tannum (kostja II, käendaja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt pöördus kostja II 2013 novembris hageja poole ja palus, et hageja annaks lühiajalist tähtajalist laenu tema äripartnerile (kostja I) äritegevuse hoogustamise eesmärgil EQOLOGY grupiga liitumiseks. Vastavalt XX.XX.XXXX allkirjastatud laenulepingu pakkumuse p-le 1 taotles kostja I tähtajalist laenu suuruses 700 eurot, oli valmis tasuma ühekordset lepingutasu 30 € ja maksma laenult intressi 6% kalendrikuus. Laenusumma 700 eurot maksti hageja poolt välja kostja II kontole XX.XX.XXXX kuupäeval. Lisaks XX.XX.XXXX taotlusele esitas kostja I 20.01.2014 täiendava taotluse laenu saamiseks summas 150 eurot, mis maksti hageja poolt välja kostja I kontole 20.01.2014 kuupäeval. Laenulepingu tingimused jäid samaks nagu algses lepingus. Laen tuli tagastada 30.07.14. kuupäevaks. Laenulepingu puhul ei ole tegemist tarbijakrediidilepinguga, kuna kostjad võtsid laenu äritegevuseks. Kostja I poolt võetud laenu tagas kostja II käendusleping XXX (tarbijakäendus) kostja II vastutuse piirmääraga kuni 940 eurot. Kostja II on maksekäsu kiirmenetluse vastuväites kinnitanud, et võtab omaks hageja nõude suuruses 940 eurot, mis koosneb põhilaenust 700 eur, lepingutasust 30 eur ja intressist suurusega 210 eurot. Seega puudub sisuline vaidlus kostja II kohustuse osas. Mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev põhivõlg 700 €, lepingutasu 30 eurot ja laenuintressid suuruses 210 eurot ja kostjalt I tuleb lisaks hageja kasuks välja mõista tagastamata laenusumma 150 eurot ja sellelt laenult arvestatud intress 54 eurot ja viivised tähtajaks tasumata põhinõudelt (laen 850 eurot, lepingutasu 30 eurot) summas 556 eurot. Kostjate vastuväited hagile
2.Kostja I (põhivõlgnik ei ole hagi osas oma seisukohta esitanud. 21.11.2016 laekus kohtule emaili teel allkirjastamata seisukoht, mille kohaselt on tegemist tarbijakrediidilepinguga.
Tsiviilasi nr 2-15-122402
3.Kostja II (käendaja) vaidles hagile vastu. Hagi tuleks jätta osaliselt rahuldamata, kuna nõue on põhjendamatult suur. Kostjat II ei ole teavitatud kohustuse täitmata jätmisest ega laenusumma suurendamisest ning ta sooviks sõlmida hagejaga kompromissi ja maksegraafikut. Kohtu seisukoht
3.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et puudub kindlus selles, kas tlk 109 e-posti aadressilt XXX saabunud vastus on tõepoolest kostja I Liis Tannumi esitatud. TsMS § 336 lg 4 kohaselt võib kohus menetlusosalise elektronpostiga esitatud avalduse või muu menetlusdokumendi lugeda piisavaks ka juhul, kui see ei vasta käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 sätestatud nõuetele, eelkõige digitaalallkirjaga varustamise nõudele, kui kohtul ei ole kahtlust saatja isikus ja dokumendi saatmises, eriti kui samalt elektronposti aadressilt on kohtule sama asja menetluses sama menetlusosalise poolt varem esitatud digitaalallkirjaga dokumente või kui kohus on nõustunud, et talle võib avaldusi või muid dokumente esitada ka sellisel viisil. L. Tannum ei ole nimetatud aadressi kasutades enne ega pärast viidatud seisukoha saatmist kohtuga suhelnud, vaid sellelt aadressilt on kohtuga suhelnud kostja II, kes on selle ka ise avaldanud kohtule enda e-posti aadressina (tlk 69). L. Tannum on kohtuga suhelnud e-posti aadressilt (XXX), mille on kinnitanud ka L. Tannumi tööandja. Seega ei saa kohus olla kindel, et nimetatud seisukoht on tõepoolest L. Tannumi poolt esitatud. Eelnevast tulenevalt kohus nimetatud seisukohaga asja lahendamisel ei arvesta.
4.Erinevalt hagejast leiab kohus, et hageja ja kostja I vahel on XX.XX.XXXX sõlmitud laenuleping (tlk 30) on käsitatav tarbijakrediidilepinguna VÕS § 402 mõistes. Kohtu järeldust ei väära asjaolu, et kostja I vajas laenu liitumaks Eqology võrgustikuga. Laenulepingu sõlmimise ajal XX.XX.XXXX kehtinud VÕS-i redaktsiooni § 403 lg 2 alusel kohaldatakse tarbijakrediidilepingu sätteid ka füüsilise isiku poolt sõlmitud lepingule krediidi võtmiseks iseseisva majandus- või kutsetegevuse alustamiseks, mille puhul kasutusse võetav krediit või krediidi eest omandatava asja või teenuse netohind ei ületa 50 000 eurole vastavat summat. XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu alusel on üle antud laenu põhisumma 700 eurot. Kosta II ei ole tõendanud väiteid, mille kohaselt on kostja I summa osaliselt juba hagejale tagastanud. Tlk 74 vestluse väljavõttest ei nähtu raha üleandmine hagejale. Seega on tasumata põhisumma jääk 700 eurot.
5.Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et kuna kostja I ei ole lepingu tühisusele toetunud, on leping kehtiv. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohus on korduvalt leidnud, et kohus peab omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-106-13, p 24, 3-2-1-122-08. p 19). VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue või kui lepingus puudub mõni käesoleva seaduse §s 404 või 405 sätestatud andmetest. Vaidlusalusest tarbijakrediidilepingust puuduvad mh VÕS § 404 lg 2 p-des 2, 3, 5, 7-10 andmed, mistõttu peaks tarbijakrediidileping olema VÕS § 408 lg 1 alusel tühine. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt muutub käesoleva seaduse § 404 lõikes 2 sätestatud andmete puudumisel krediidileping siiski kehtivaks, kui tarbija saab laenu kätte või hakkab krediiti kasutama. Käesolevalt ei ole kumbki kostja vaidlustanud seda, et kostja I sai laenu kätte ja kasutas seda Eqology võrgustikuga liitumiseks. Seega on XX.XX.XXXX tarbijakrediidileping muutunud siiski kehtivaks. Seega tuleb hagejale tagastada laenu põhisumma ja lepingutasu, kogusummas 730 eurot (700 + 30 = 730).
6.Kuigi leping kehtib, tuleb vähendada hageja kasuks väljamõistetavat intressi ja viivist. VÕS § 404 lg 4 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed intressimäära, krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt
Tsiviilasi nr 2-15-122402
krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta, loetakse intressimääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Kui käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul puuduvad andmed tarbija poolt võlgnetavate muude kulude kohta, ei võlgne tarbija talle avaldamata kulusid. Krediidiandja peab tagasimaksed intressimäära ja muude kulude vähendamist arvestades uuesti määrama ja tarbijale teatavaks tegema. Tlk 30 laenulepingust ei nähtu andmeid krediidi kulukuse määra või krediidi kulukuse esialgse määra või kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ja krediidi kogukulu kandmiseks tehtavate maksete kogusumma kohta. Seega tuleb VÕS § 404 lg 4 kohaselt intressimääraks lugeda VÕS §-s 94 sätestatud seadusjärgne intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
1.jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Perioodil XX.XX.XXXX -31.12.2013 kehtinud intressimäär oli 0,50%, perioodil 01.01.2014-30.06.2014 oli 0,25% ja 01.07.2014-30.07.2014 oli intressimäär 0,15% aastas. Laenu kasutamise eest perioodil 30.01.2014 kuni 30.07.2014 tuleb seega intressi tasuda 0,97 eurot ehk 97 eurosenti.
7.XX.XX.XXXX lepingu p-i 5 kohaselt on lepingujärgseks viivisemääraks 1 % päevas tasumata põhisummalt. Selline viivisemäär on kohut hinnangul ebamõistlikult kõrge ja seega tühine. VÕS § 415 lg 1 järgi ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. Riigikohus on leidnud, et kui pooled on tarbijakrediidilepingus kokku leppinud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama, et maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (Riigikohtu 14. jaanuari 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12). Kuna lepingus kokkulepitud intressimäär osutus tühiseks, ei ole võimalik nõuda viivist lepingus kokkulepitud intressimäära järgi, vaid kohaldamisele kuulub seadusjärgne viivisemäär. VÕS § 113 lg 1 teise lause kohaselt loetakse viivise määraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Hageja on märkinud, et taotleb viiviste arvestamist alates laenu tagastamise tähtaja (30.07.2014) möödumisest ning 549 viivituses oldud päeva eest (tlk 24). Kohus järeldab sellest, et hageja on soovinud oma viivisenõuet piirata 549 päevaga ega ole soovinud sellest edasi lisanduvat viivist nõuda. Eelnevast tulenevalt on hageja viivisenõude suuruseks 85,35 eurot.
8.Tlk 33 asuvalt konto väljavõttelt nähtuvalt on hagejalt kostjale I 20.01.2014 üle kantud veel täiendavalt 150 eurot. Hageja hinnangul on tegemist XX.XX.XXXX lepingu täiendusega. VÕS § 404 lg 1 kohaselt peab tarbijakrediidilepingu puhul tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Tarbijale tuleb viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. VÕS § 408 lg 1 kohaselt on tarbijakrediidileping tühine, kui järgimata on jäetud käesoleva seaduse § 404 lõikes 1 sätestatud vorminõue. Seega ei ole 20.01.2014 üle kantud 150 euro tagastamist võimalik nõuda tarbijakrediidilepingu sätete alusel. Kuna kumbki kostja ei ole eitanud raha ülekandmist ning kostja I kohustust summa tagastada, ei olnud järelikult tegemist kinkelepingu vms alusel üleantuga, mis välistaks hageja õiguse nõuda raha tagastamist, vaid tühise tarbijakrediidilepingu tagasitäitmisega. Tühise tehingu alusel üleantu tagastatakse VÕS § 1028 lg 1 ja § 1032 lg 1alusel. Seega tuleb hagejale tagastada ka 20.01.2014 üle kantud 150 eurot. 7.11.2016 määrusega juhtis kohus hageja tähelepanu asjaolule, et tarbijakrediidileping võib olla (osaliselt) tühine. Hageja esitas kohtule alternatiivse taotluse sel juhul üleantud põhisummade tagasinõudmiseks alusetu rikastumise alusel ega esitanud viivise ega intressi nõuet (tlk 107). Kuna hageja ei ole kohtule esitanud seisukohti alusetult üle antud 150 euro tagastamise tähtaja ja selle ületamise kohta ega selget taotlust viiviste ja intresside väljamõistmiseks, kohus nimetatud summalt viiviseid ega intresse välja ei mõista.
Tsiviilasi nr 2-15-122402
See ei piira hageja õigust nõuda eraldi nõudega nimetatud summa tasumisega viivitamisel viivist.
9.Lisaks põhivõlgnikule (kostja I) on hageja esitanud nõude solidaarselt ka käendaja (kostja II vastu). Kohus nõustub hagejaga selles, et tlk 31 asuva käenduslepingu puhul on tegemist tarbijakäendusega VÕS § 142 lg 1 ja § 143 lg 1 mõistes. Kohtule ei nähtu asjaolusid, mis annaksid aluse kahelda lepingu kehtivuses. Seega vastutab kostja II käenduslepingu p 1 ja VÕS § 142 lg 1, § 143 lg 1 ja § 145 lg 1 kohaselt kostja I kohutuse täitmise eest viimasega solidaarselt. Hagiavaldusest (tlk 25) nähtuvalt on kostja piiranud oma nõude kostja II vastu üksnes XX.XX.XXXX laenu põhisumma, lepingutasu ja intressidega. Kuna hageja ei ole kostialt II viiviste ega 20.01.2014 täiendavalt üle kantud 150 eurot tasumist nõudnud, jätab kohus tähelepanuta kostja II väited temal viiviste ja lisalaenu tasumise kohustuse puudumise kohta.
10.Eelnevast tulenevalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 966,32 eurot, millest krediidisumma põhivõlgnevus 700 eurot, lepingutasu 30 eurot, krediidisumma intress 97 eurosenti, viivis krediidisummalt 85,35 eurot ja alusetult saadud 150 eurot. Kostjalt II ja kostjalt I solidaarselt tuleb välja mõista 730,19 eurot (700 + 0,19 + 30 = 730,19) ja 235,35 (150 + 85,35 = 235,35) eurot täiendavalt ainuisikuliselt kostjalt I.
11.Vastuseks kostja II väidetele, et laenu tasumiskohustus on eelkõige kostjal I kui põhivõlgnikul, märgib kohus järgmist. VÕS § 145 lg 1 ja käenduslepingu p 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja solidaarselt. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 152 lg 1 kohaselt läheb põhivõlgniku kohustuse täitnud käendajale rahuldatud ulatuses üle võlausaldaja nõue põhivõlgniku vastu. Käendaja tagasinõude aegumisele kohaldatakse vastavalt käesoleva seaduse §-s 70 sätestatut. Seega on hagejal õigus nõuda osas, kus kostjad solidaarselt vastutavad (s.o 730,97 eurot), laenukohustuse täitmist kas ühelt neist või mõlemalt. Kui üks kostjatest kohustuse täidab, väheneb selle võrra, hageda nõue. Kui kostja II täidab kohustuse kas täielikult või osaliselt, on tal õigus esitada vastav nõue kostja I kui põhivõlgniku vastu. Osas, kus solidaarvastutus puudub (s.o 235,35 eurot), on hageja ees ainuvastutavaks kostja I.
12.Kostja II on korduvalt taotlenud maksegraafiku sõlmimist põhjendades seda majanduslikult raske olukorraga. Kohus leiab, et nimetatud taotlus tuleb jätta rahuldamata. Arvestades kostjalt I solidaarselt kostjaga II väljamõistetud kohustuse suurust 730,97 eurot, on kostja II poolt välja pakutud osamaksed (ühekordne makse 60 eurot kuus ja edaspidi 20 eurot kuus) ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt väikesed. Maksegraafiku saab sõlmida ka hiljem võlausaldajaga. Menetluskulud
13.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Arvestades, et kohus rahuldas hagi suhteliselt suures osas, aga mitte täielikult, on kohtu hinnangul käesolevalt õiglane jagada menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, võttes mh arvesse ka seda, kui suures osas kohus hagi kummagi kostja vastu rahuldas ning kostjate on solidaarkohustuse ulatust. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjalt I välja 1700 eurot, kuid kohus pidas põhjendatuks 966,32 eurot. Hageja taotleks, et kohus mõistaks kostjalt II solidaarselt kostjaga 1 välja 940 eurot, millest kohus pidas põhjendatuks 730,97 eurot. Seega tuleb jätta kostjate menetluskulud kostjate endi kanda, hageja menetluskuludest 43% kostjate kanda solidaarselt, 14% ainuisikuliselt kostja I kanda ja ülejäänud 43% hageja enda kanda.
14.TsMS § 174 lg-te 1 ja 2 kohaselt määrab kohus menetluskulud ka rahaliselt kindlaks. Kooskõlas TsMS § 176 lg-ga 2 andis kohus 7.11.2016 määrusega mh menetlusosalistele tähtaja
Tsiviilasi nr 2-15-122402
menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja varasemalt esitatud nimekirja (tlk 84) kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 225 eurot (51 eurot maksekäsu kiirmenetluses ja 174 hagimenetluses) ja kulutused õigusabile summas 230 eurot, kokku 455 eurot. Täiendavate menetluskulude nimekirja kohtule määratud tähtaja jooksul ei esitatud. Kohus leiab, et hageja menetluskulud on mõistlikud ja põhjendatud suuruses. Vastavalt menetluskulude protsentuaalsele jaotusele jääb kostjate kanda solidaarselt hageja menetluskuludest 195,65 eurot, kostja I kanda ainuisikuliselt täiendavalt veel 63,70 eurot ja hageja enda kanda ülejäänud 195,65 eurot. Hageja taotles ka hagiavalduses, et kohus mõistaks menetluskuludelt välja viivise. Menetluskuludelt viivise väljamõistmise taotlus kuulub TsMS § 177 lg 4 alusel rahuldamisele. Kuna hageja kinnitas, et saab käibemaksu tagasi arvestada, mõistab kohus menetluskulud välja ilma käibemaksuta.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.