Võlaõigus › Töövõtulepingud

1(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

2(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 Lõplike seisukohtade kohaselt kõrvaldati puudused 11.12.2015.a reede õhtul ja töö üleandmiseks 15.12.2015.a olid puudused täielikult kõrvaldatud. Fassaaditööde puudused fikseeriti 11.12.2015.a seega oli kostjale kui eriteadmisteta isikule väga täpselt teada millised konkreetsed puudused tööl 11.12.2015.a esinesid. Omanikujärelevalve tegija ei teavitanud hagejat ehitise puudustest. Ülevaatusaktis toodud puudused on alusetud, kuna mõõtmised teostati ehitusnormidele mittevastavate mõõteriistade ja metoodikaga. Kostja vastuväited

3(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 kostja esitanud suuliselt esmakordselt 17.12.2015.a, seejärel 09.01.2016.a ning 20.01.2016.a. Hageja poolt puudustega teostatud töö väärtuseks luges kostja 12 860 eurot. Seega alandas kostja hinda 4804 euro võrra. Vastuseks hageja täiendavatele seisukohtadele märkis kostja, et ei vasta tõele, et kostja kõrvaldas puudused 15.12.2015.a. 15.12.2015.a oli hageja lepingu täitmiseks ehk ehitustegevuseks vajalikud vahendid st tööriistad, tellingud, kattekiled, soojapuhurid, materjalid, prügi jne ära viinud – ehitustegevust ei toimunud enam. Ei ole võimalik, et 15.12.2015.a krohvitud pinda on võimalik värvida ja siis üle anda tellijale kahe päeva pärast. Lisaks on oluline ka arvesse võtta asjaolu, et fassaaditööde puudused fikseeriti kohapeal 11.12.2015.a, mis oli reedene päev. Kostja külastas ehitusobjekti igapäevaselt ja seetõttu kinnitab, et samuti ei teinud hageja tööd objektil nädalavahetusel ning seega puudusi hageja poolt ei kõrvaldatud. Ebaõige on hageja väide, et omanikujärelevalve teostaja selgitas objekti üle mõõtes, et puudusi ei esine. Kostja ei oleks ehituses eriteadmisi omamata selliseid puudusi osanud märgata sellise põgusa ülevaatusega, mis 17.12 toimus. Omanikujärelevalve teostaja AV juhtis kostja tähelepanu puudustele pärast 17.12.2015.a toimunud üleandmisakti allkirjastamist. Seega ei ole kostja välja mõelnud seda, et 08.01.2016.a või 09.01.2016.a, kui omanikujärelevalve teostaja objekti üle vaatas, tegi ta ehitajale märkusi. Kostja viitas 21.04.2016.a vastuses, et kavatseb esitada omanikujärelevalve teostaja poolsed selgitused. Omanikujärelevalve teostaja on edastanud vastavad selgitused objekti ülevaatusaktina kostjale 20.06.2016.a. AV ülevaatusaktiga on tõendatud, et objektil esinesid 01.02.2016.a puudused. Kostja vaidles vastu ka hageja väitele, et kostja ei ole varasemalt tuginenud puudusele, et ehitustöö on hageja poolt dokumenteerimata. Seega on hageja sõna kostja sõna vastu ja seetõttu on hageja väidete ümberlükkamine võimalik ainuüksi kostja vande all antavate seletustega, kuivõrd dokumentatsiooni puudusest teavitas kostja hagejat suuliselt 09.01.2016.a ilma tunnistajate juures viibimiseta. Kostja on tasunud 30.11.2015.a 5000 eurot, 03.12.2015.a 7000 eurot ja 20.01.2016.a 3000 eurot (kokku 15 000 eurot) lepingukohaseid makseid. Hageja poolt 30.12.2015.a koostatud arve 7000 eurole, millest 500 eurot on väidetavalt nõutud lisatöö ”OSP 12 mm plaat 500 €” eest, on koostatud tagantjärgi st kuu aega pärast kostja poolt raha üle kandmist. Seega kostja ei ole aktsepteerinud seda arvet ega asjaolu, et arvest mingi summa kuulub arvestamisele lisatöö eest. Kostja ei saa aktsepteerida sularahas tasutud ettemaksu kohta hageja poolt kuu aega hiljem ühepoolselt produtseeritud arvet. Kostja loobus oma nõudest seoses külmaveekollektori puudustega tööga, sest see nõudesumma ei ole märkimisväärne. Kostja tegi hagejale ka 09.01.2016.a märkuse, et kostjale ei ole üle antud ehituspäevikut, koosolekute protokolle, ehitamisel kasutatud materjalide tootesertifikaate, kaetud tööde akte ega muud sarnast. Esimese astme kohtu otsus

4(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 ja nendest nõuetekohase ning õigeaegse teavitamise kohta. Puuduste olemasolu tõendamise koormus oli üle läinud kostjale. Kuivõrd hageja kõrvaldas enne kostja poolt töö vastuvõtmist selles esinenud puudused, ei olnud kostjal alust lepingulist tasu vähendada hinna alandamise teel. Kostja hinna alandamise avaldus on põhjendamatu. Antud asjas ei olnud täidetud hinna alandamiseks vajalikud materiaalsed eeldused. Samuti ei ole kostja hinna alandamise avalduse esitamisel lähtunud kohase ja mittekohase täitmise väärtustest kohustuse täitmise aja seisuga. Kostja viited talle kui tarbijale ja sellest tuleneva eristaatuse olemasolusse puuduste tuvastamisel ja nendest teavitamisel ei ole põhjendatud. Kostja ei saanud ennast lepingulistes suhetes hagejaga lugeda tarbijaks, sest tegemist oli kostjale kuuluval kinnisasjal toimuvate ehitustöödega. Järelikult kehtisid kostja kui tellija osas kõik need võlaõigusseadusest tulenevad nõuded, mis reguleerivad töövõtja õigeaegset ja nõuetekohast puudustest teavitamist. Sisuliselt puudub poolte vahel vaidlus selle üle, et kostjat kui tellijat abistas ehitustööde teostamisel kvaliteedi hindamise osas kostja palgatud omanikujärelevalve teostaja. Seega ei saanud kostja ehitustööde kvaliteedi hindamisel viidata oma asjatundmatusele, sest kvaliteedi pidi hindama tema omanikujärelevalve teostaja, kes oli omakorda õigeaegselt kohustatud omanikku puudustest teavitama. Asjas kogutud tõendite pinnalt ei nõustunud kohus kostja väitega, et viimane ei ole lisatööde ehk 12 mm OSP plaatide paigaldamise töö eest hagejale tasunud, sest hageja ei ole esitanud kostjale korrektset arvet, millest tulenevalt ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et pooltevahelises kirjalikus lepingus ei olnud 12 mm OSP plaatide paigaldamist ette nähtud. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja teostas kostjale lisatööna 12 mm OSP plaadi paigaldamise, kuigi kirjalikku kokkulepet antud töö teostamise tingimuste või hinna kohta pooled ei sõlminud. Kohus leidis, et vastava kirjaliku kokkuleppe sõlmimata jätmine ei välistanud hageja õigust nõuda lisatööde eest tasu kooskõlas lepingu punktiga 4.2.4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 13 lg-st 3 ja 637 lg-st 3 tulenevalt võis hageja kostja käitumisest aru saada, et viimane nõustub talle tasuma lisatööde eest seda tasu, mis oleks hageja kui töövõtja jaoks olnud kirjeldatud töö puhul tavapärane tasu. Asjas kogutud tõenditest ei saa järeldada, et kostja oleks enne kohtuvaidluse algust keeldunud lisatööde eest tasumisest või oleks viidanud sellele, et poolte vahel puudub kokkulepe lisatööde tegemiseks ja selle eest maksmisele kuuluva tasu suuruses. 30.12.2015.a on hageja koostanud arve nr 24 summas 7000 eurot. Arve selgitusse on märgitud: „Fermide vahele OSP 12 mm plaat 500 €“ ning „Töövõtuleping nr 27102015 5333,33 €“. Järelikult on asjakohatud kostja väited, et hageja ei ole temalt lisatööde eest tasu nõudnud ega esitanud selle kohta korrektset arvet. Kostja ei ole arve nr 24 kättesaamist eitanud. Hageja esitas kohtule kassa sissetuleku orderi, mille kohaselt tasus kostja hagejale arve nr 24 alusel 30.12.2015.a sularahas 7000 eurot. Kostja esitas omakorda kohtule aja-, hinnakirja- ja finantseerimisgraafiku, mille tagaküljele on tehtud märkus: „03.12.2015 kätte saanud 7000.-„. Mille eest antud summa hagejale tasuti, dokumendist järeldada ei ole võimalik. Kostja esitatud dokument kajastab ainult kinnitust rahasumma tasumise kohta, mitte selle kohta, mille eest kostja enda hinnangul antud summa tasus. Kohus leidis, et kuivõrd kostja sai kätte hageja arve nr 24 ega esitanud sellele vastuväiteid, sai hageja järeldada, et kostja oli nõus lisatööde eest tasuma 500 eurot. Seetõttu ei lugenud kohus põhjendatuteks kostja väiteid, et tema tasutud 15 000 eurot sisaldas tasu ainult lepinguliste tööde eest, mistõttu lepingust tulenev kostja põhivõlgnevus on väiksem, kui hagiavalduses viidatu. Kohus leidis, et kostja viited ehitustööde nõuetekohase dokumenteerimata jätmise kohta ei olnud põhjendatud ega anna alust jätta hagejale maksmata töövõtutasu. Kostja ei ole välja toonud ega konkretiseerinud, milliseid dokumente tal tegelikult oli hagejalt vaja, kuidas või millisel viisil takistasid hageja väidetavalt esitamata jäetud dokumendid tal kasutusloa

5(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 taotlemist ning millise rahalise vastunõude saaks kostja dokumentide esitamata jätmisest tulenevalt hageja vastu esitada. Kõik kostja väited seoses dokumentatsiooniga jäid kohtu hinnangul üldsõnalisteks. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et kuivõrd hageja ei esitanud talle nõuetekohaseid dokumente, tuleb eeldada tööde mittevastavust kvaliteedinõuetele. Kohus selgitas kostjale 30.05.2016.a pöördumises, et sellekohane järeldus on ennatlik. Ehitusseadustik ega selle alusel kehtestatud õigusaktid ei näe ette, et fassaaditööde kvaliteeti tuleks erinevalt teiste ehitustöödega kuidagi eraldiseisvalt dokumenteerida. Fassaaditööde näol ei ole tegemist kaetud töödega, mille tõttu oleks tulnud enne järgmiste töödega jätkamist koostada kaetud tööde aktid. Samuti ei hinnata tööde kvaliteeti kostja viidatud ehitustööde päevikus. Ehitustööde käigus koostatav dokumentatsioon ei reguleeri töövõtja ja tellija vahelisi õigussuhteid ega nendevahelist tõendamiskoormuse jaotust tööde kvaliteeti puudutava vaidluse puhul. Ehitusdokumentidest peab olema võimalik tuvastada ehitamise eest vastutanud isik. Poolte vahel puudub vaidlus fassaaditööde tegemisel kasutatud materjalide ning ehitamist teostanud isiku tuvastamise osas. Kostja ei ole välja toonud, milline ehitusdokument jäi talle esitamata, kuidas pidi dokument kajastama ehituskvaliteeti ning millise rahalise nõude saab kostja hageja vastu sellest tulenevalt esitada. Kostja jättis tähelepanuta, et tulenevalt lepinguliste tööde iseloomust ei olnud hagejal vajalik ega võimalik koostada ka kõiki ehitusseadustikus märgitud dokumente. Nii näiteks koostatakse kaetud tööde akte ainult selliste tööde kohta, mis edasiselt tuleb kinni katta. Kohus leidis, et kuivõrd kostja võttis aktiga tööd hagejalt vastu, tuli kostjal tõendada töödes puuduste esinemist sõltumata kostja üldsõnalistest viidetest ehitusdokumentatsiooni üleandmata jätmisele. Kuivõrd kostja ei esitanud ehitusdokumentatsiooni üle andmata jätmisest hageja vastu rahalist nõuet, ei saanud kohus jätta hageja nõuet kostja vastu ainuüksi dokumentatsiooni esitamata jätmise tõttu rahuldamata. Kohus selgitas kostjale, et ainuüksi ehitustööde ebapiisav dokumenteerimine ei saa tõendada kostja väiteid tööde nõuetele mittevastavusest. Kohus selgitas, et seoses tööde vastuvõtmisega on puuduste olemasolu tõendamise kohustus läinud üle kostjale. Pooltevahelise töövõtulepingu järgi pidi ehitis vastama tellitud ehitustööde loetelule, samuti kvaliteedinormile RYL 2000 nr 2. 17.12.2015.a allkirjastasid pooled tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti. Tööde vastuvõtjana kinnitas kostja antud aktis, et ta on tutvunud muuhulgas teenuse osutamise tingimustega ega oma teostatud tööde suhtes mingeid pretensioone. Kostja ei viidanud järelikult tööde vastuvõtmisel mitte ühelegi selles esinenud puudusele. 09.02.2016.a reklamatsioonile lisatud fotodest ei ole võimalik tuvastada kostja väidetud puuduste olemasolu, sest fotod on liialt tumedad ning tehtud suurendusega, mis ei võimalda aru saada, milliseid kohti täpselt pildistatud on. Fotodelt ei ole nähtavad vesiloodi kasutamisel saadud tulemused. Kohus selgitas kostjale, et ainuüksi kohtule esitatud fotodest ei ole puuduste olemasolu ja nende tuvastamise aega võimalik järeldada. Kostja eelviidatud reklamatsioonist ei ole võimalik aru saada, millal kostja ise puudused tuvastas ja kuidas ta seda tegi. Kostja on puuduste avastamise aja kohta esitanud menetluse käigus vastuolulisi väiteid. Kostja on väitnud, et ta teavitas hagejat puudustest juba tööde vastuvõtmisel 15.12.2015.a. Kostja on vastuoluliselt kord väitnud, et ta avastas puudused 17.12.2015.a, viidates seejärel nende avastamisele hoopis 09.01.2016.a. Kostja enda reklamatsioonis on viidatud 01.02.2016.a toimunud ülevaatusele. Kohus leidis, et igal juhul teavitas kostja töödes esinevatest puudutest hagejat hilinemisega, sest lepingu järgi oli tal kohustus teavitada hagejat puudustest kirjalikult kolme tööpäeva jooksul alates nende avastamisest. Isegi juhul, kui puudused tuvastati alles 01.02.2016.a toimunud ülevaatusel (mis on kõige hilisem nendest kuupäevadest, millele kostja on viidanud), oli 09.02.2016.a kirja saatmise ajaks möödunud lepingus ette nähtud tähtaeg puudustest teavitamiseks. Kuivõrd kostja ei teavitanud puudustest õigeaegselt, oli ta esimese reklamatsiooni saatmise ajaks juba minetanud oma õiguse nendele tugineda VÕS § 644 lg 3 mõistes. Kostja ei toonud välja ega tõendanud, et puudustest hilisem teavitamine oleks olnud mõistlikult vabandatav. Puuduste

6(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 olemasolu tõendamiseks on kostja esitanud väljavõtte kvaliteedinõuetest ning omanikujärelevalve teostaja kirjaliku hinnangu. Krohvipinna tolerantsi mõõtmise juhendmaterjali kostja kohtule ei esitanud. Casaverde OÜ poolt 01.02.2016.a koostatud ülevaatuse akti kohaselt lähtuti fassaadi üle vaatamisel RYL 2000 nõuetest klassis 2. Aktis on tuvastatud samad puudused, millele viitas kostja oma 09.02.2016.a reklamatsioonis. Kohus osundas, et eksitavalt 01.02.2016.a ülevaatuse aktiks nimetatud dokument on tegelikult digitaalselt allkirjastatud alles 30.05.2016.a ehk kohtumenetluse toimumise ajal. Hageja esitas kohtule riiklikult tunnustatud eksperdi PP ekspertarvamuse XXX fassaadi ülevaatusakti ja reklamatsiooni kohta, milles leiti Casaverde OÜ ülevaatuse akti ja sellele lisatud fotosid hinnates, et tasasuse mõõtmine oli tehtud vesiloodiga. Ekspert leidis, et sellisel viisil tasasuse mõõtmine ei ole tehtud nõuetekohaselt. Eksperdi väidetel kaotas Tarindi RYL 2000 kehtivuse 2010.a, mil hakkas kehtima Tarindi RYL 2010. Ekspert viitas Tarindi RYL 2010 punktile 1011.5.1, mille kohaselt pidi tasasuse mõõtmine toimuma lati ja kiiluga. Casaverde OÜ teostas mõõtmise vesiloodiga, millel puuduvad 20 mm kõrgused jalad, millest tulenevalt ei ole võimalik tasasust mõõta. Ekspert PP selgitas, et vesiloodiga mõõdetakse kaldeid. Samuti on tema arvamuses märgitud, et Tarindi RYL 2000 punkti 71.5 järgi oleks tasasuse mõõtmisel tulnud lähtuda juhendteatmikust RT 14-10373, mis näeb ette samasugused mõõtmisvahendid ja metoodika. Ekspert leidis, et kuna mõõtmisel kasutati mittevastavaid mõõteriistu ja metoodikat, on tasasuse mõõtmised tühised. Eeltoodu tõttu pidas ekspert alusetuteks kostja reklamatsioonis tehtud etteheiteid. Lisaks viitas ekspert sellele, et kostja reklamatsiooni järgi kasutati tasasuse mõõtmisel 1,8-meetrist latti, kuigi Tarindi RYL 2000 lisa 2 nägi ette 2meetrise lati kasutamise. Hinnates kogumis mõlemat kohtule esitatud asjatundja arvamust, luges kohus usaldusväärseks eksperdi PP arvamuse, sest see on põhistatud ja viitab asjakohastele normidele. Kohus märkis, et iseenesest ei ole küll põhjendatud PP viited alates 2010.a kehtivale Tarindi RYL-le, sest pooled leppisid kokku RYL 2000 kvaliteedinõuete kohaldamise, mistõttu tuleb tööde kvaliteedi hindamisel lähtuda nimelt lepingus kokku lepitust. Vaatamata sellele nõustus kohus PP järeldustega, et kostja omanikujärelevalve ei ole krohvi tasasuste hindamisel kasutanud kohaseid mõõtevahendeid ja kohast metoodikat, mistõttu ei saanud tema tuvastatud puudusi lugeda põhjendatuteks. Seega leidis kohus, et kostjal ei saanud olla alust kohaldada hageja suhtes õiguskaitsevahendeid ning nõuda hinna alandamist, kuna töödes ei ole puuduste esinemine kostja poolt tõendatud. Isegi kui puuduste esinemine oleks olnud nõuetekohaselt tõendatud, hilines kostja nendest puudustest teavitamisel ning oli esimese reklamatsiooni edastamise ajaks juba minetanud puudustele tuginemise õiguse. Kuna ehituse järelevalvet teostav isik oli kostja lepingupartner, oleks kostja enda kohustus olnud tagada puuduste õigeaegne tuvastamine ehitusjärelevalvet teostava isiku poolt. Kostja ei saanud puudustest teavitamisega hilinemisel viidata üksnes sellele, et tema lepingu partneriks olev ehitusjärelevalvet teostav isik ei olnud suuteline puudustele õigeaegselt tähelepanu juhtimast. Kostja väited selle kohta, millal ta ise puudustest esimest korda teada sai, on jäänud vastuolulisteks. Kuivõrd puudusi ei esinenud ning kostja ei teatanud puudustest õigeaegselt, ei olnud kostjal alust hinda alandada. Hinna alandamise osas väitis kostja samuti vastuoluliselt, et esitas esimese hinna alandamise avalduse juba 15.12.2015.a. Menetluse käigus kostja seejärel muutis oma väiteid ja leidis, et viidatud kuupäeval oli ta esitanud üksnes hinna alandamise hoiatuse. Vaatamata sellele nõustus kohus hageja väidetega, et kostja ei ole hinna alandamise suuruse arvutamisel lähtunud VÕS § 112 lõikest 1 ehk ei ole arvestanud mittekohase täitmise väärtuse suhet kohase täitmise väärtusesse kohustuse täitmise aja seisuga. Kohus ei nõustunud kostja väitega, et mittekohase täitmise väärtuseks võib lugeda teise ettevõtja Teadlik Ehitus OÜ poolt sama töö tegemiseks pool aastat varem esitatud pakkumist. Kostja esitas kohtule Teadlik Ehitus OÜ 30.09.2015.a tehtud pakkumised, milles pakuti fassaadivilla ning teiste villa paigaldamisega seonduvate materjalide

7(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 hinnaks koos käibemaksuga 5858,64 eurot ja villa paigaldamise, viimistlemise ning aknaplekkide paigaldamise töö hinnaks koos käibemaksuga 7002 eurot. Antud pakkumisest ei saa siiski erinevalt kostja väidetest järeldada, et pakkumise hind oli hageja teostatud töödega võrreldes odavam seetõttu, et Teadlik Ehitus OÜ pakkus kostjale madalamat kvaliteediklassi ning just see madalam kvaliteediklass on samastatav antud juhul mittekohase täitmise väärtusega. Seesugused kostja väited olid kohtu hinnangul meelevaldsed. Samuti ei tehtud Teadlik Ehitus OÜ pakkumist ajal, mil hageja oleks pidanud väidetavalt oma kohustuse täitma. Kohus selgitas kostjale hinna alandamisega seonduvat. Jäi selgusetuks, miks kostja esitas kohtule tõendid väidetavate puuduste kõrvaldamise kulude kohta, sest kostja ei esitanud hageja vastu puuduste kõrvaldamise kulude hüvitamise nõuet. Samas nõustus kohus hageja väidetega, et kostja esitatud tõenditest ei saa ilmselt nähtuda väidetavate puuduste kõrvaldamise tegelik kulu, kui puuduste olemasolu oleks tõendatud. Kostja esitatud Harts Ehitus OÜ XXX tuulekasti parandustööde tegemiseks sisaldas muuhulgas 9 tundi lammutustöid, tuulekastide katmist laudisega, nende ehitamist ja fassaadi värvimist. Esitatud eelarvest ei ole võimalik järeldada, miks oli vajalik fassaaditöödes esinenud tolerantsi probleemi kõrvaldamiseks tuulekastide täielik lammutamine ja nende uus ehitamine, kui tegemist oli ainult krohvitöödes esinevate ebatasasustega. OÜ Teadlik Ehitus tegi kostjale 19.04.2016.a pakkumise fassaadi pahtelduse ja viimistluse töödeks), mille järgi 62 m2 fassaadi pahteldamiseks ja viimistlemiseks pakuti 1860 eurot koos käibemaksuga. Antud pakkumine ei sisaldanud lammutustöid. Pakkumisest ei ole võimalik tuvastada, kuidas hinnati puuduste kõrvaldamiseks vajalike ruutmeetrite arvu. Samas võib kostja esitatud tõenditest järeldada, et erinevalt kostja väidetest ei olnud puuduste kõrvaldamiseks siiski lammutustööde tegemine vältimatult vajalik. Ekspert PP leidis oma arvamuses, et kui on täidetud krohvialusele ette nähtud nõuded, on võimalik puuduste kõrvaldamiseks fassaad üle krohvida sama ettevõtte toodanguga. Ekspert pidas puuduste kõrvaldamise mõistlikuks maksumuseks hageja viidatud tööraha 260 eurot ja materjali maksumust 260,40 eurot, arvestades pinna suuruseks 50 m2. Hageja esitas kohtule Värvikeskuste Grupp OÜ viimistlusmaterjalide pakkumise, milles pakuti viimistlusmaterjalide hinnaks kokku 260,40 eurot. Seega leidis kohus, et kostja väited puuduste kõrvaldamise suurtest kuludest ei ole põhjendatud ega tõendatud. Lisaks leidis kohus, et kostja esitatud SMS-ide väljavõtted ei tõenda kostja väiteid, mille kohaselt ei saanud hageja puudusi enam 15.12.2015.a tellingute puudumise tõttu kõrvaldada. Kostja esitatud SMS-ide väljavõttest nähtub, et pooled on arutanud villa ja prusside äraviimise või ostmise küsimust. SMS-idest ei saa järeldada, et seisuga 14.12.2015.a ei olnud objektil enam tellinguid, mis oleks välistanud puuduste kõrvaldamise tööde teostamise hageja poolt. Iseenesest on tegemist asjakohatu väitega, sest kostja enda esitatud tõenditest nähtuvalt nõudis kostja puuduste kõrvaldamist alles 09.02.2016.a reklamatsioonis. Kuna kostja loobus sooja- ja külmaveetorude paigaldamisega seotud vastuväidetest, ei hinnanud kohus hageja 16.10.2015.a hinnapakkumist tõendina. Kostja ei esitanud hageja viivisenõudele ega viivise arvestusele eraldiseisvaid vastuväiteid. Kuivõrd kohus rahuldas hageja põhinõude, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel rahuldamisele hageja viivisenõue ning kostjalt tuleb hageja kasuks viivisena välja mõista 163,2 eurot. Samuti leidis kohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu suurus on õigusabi osutamisel mõistlik ning kooskõlas asja keerukusega. Samas leidis kohus, et lepingulise esindaja kuludeks saavad olla need kulud, mis on seotud menetluses mõne konkreetse menetlustoimingu tegemiseks vajaliku ajaga. Kulud, mis on kantud kohtumenetluse eelsel ajal, ei saa olla menetluskuludeks. Seetõttu ei pidanud kohus võimalikuks pidada menetluskuluks ajakulu 1 tund, mis kulus hageja esindajal kohtumenetluse eelselt hageja konsulteerimiseks. Muus osas oli kohtu hinnangul hageja lepingulise esindaja ajakulu mõistlik ja kooskõlas kohtule esitatud menetlusdokumentide mahu ning keerukusega. Kohus leidis, et kostjalt tuleb hageja kasuks hageja lepingulise esindaja kuludena välja mõista 15 tunni õigusabi eest 1650 eurot.

8(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277

Apellatsioonkaebus

9(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 reklamatsioonis esitatud väidetele. Sealjuures oli reklamatsioonis ära toodud ka puuduste tuvastamisel kasutatud mõõtmistehnika, mistõttu ei saanud ka selles osas olla hageja jaoks üllatust. Kostja tugines nendele mõõtmistulemustele ka oma vastuses hagile. Kostja selgitas ka oma vastuväites tõendile 19.08.2016.a, et hageja näol on tegemist eriteadmistega isikuga, kes oleks pidanud lähtuvalt asjatundlikkuse põhimõttest suutma ka kostja 09.02.2016.a reklamatsiooni põhjal teha järeldusi, kas fassaadi tasapindade mõõtmine on toimunud õigesti või mitte. Samuti oli hagejal võimalus tulla ehitusobjektile tagasi ning mõõta üle tasapinnad, et kostja väited puuduste kohta ümber lükata. Ka ekspert PP ekspertiis ei sisalda väiteid ega tõendeid selle kohta, et töös puudusi ei esinenud. Ekspert PP ei ole kostja andmetel tööd üle vaadanud. Hageja poolt esitatud ekspertiis seab ainult kahtluse alla kostja poolt teostatud mõõtmistehnika. Seega puudus hagejal mõjuv põhjus tellida ja esitada ekspert PP ekspertiis kohtule hilinenult ning kohus oleks pidanud selle TsMS § 331 lg 1 alusel jätma arvestamata. Isegi juhul, kui maakohus oleks lugenud hageja vabandused põhjendatuks, ei saa pidada kohtu poolt tõendi vastuvõtmist ja kostjale sellele vastamiseks tähtaja andmata jätmist mõistlikuks. Kostjale ei olnud 19.08.2016.a teada, kas kohus hilinenult esitatud tõendi vastu võtab ning eeldas, et kohus seda ei tee. Kohus oleks pidanud kostjalt küsima esmalt seisukohta tõendi vastuvõtmisele ja pärast tõendi vastuvõtmist alles tõendile sisuliselt. Kuivõrd poolte tahe oli lähtuda RYL 2000 kvaliteedinormidest, ei saanud ekspert võtta ka mõõdistamistehnika normide kohasuse kontrollimisel aluseks RYL 2010 norme. Kui hageja eesmärk oli seada mõõdistustulemus kahtluse alla, pidanuks seda tegema koos uue vastupidist tõendava mõõdistuse esitamisega ning kohus oleks saanud lähtuda ekspert PP eksperthinnangust ainult siis, kui see oleks sisaldanud tõsikindlaid väiteid, et elamu seintel ei esine RYL 2000 kvaliteediklassile II mittevastavaid tolerantse. Kui ebatasasus elamu välisseinal on tuvastatav juba ainuüksi mehaanilisel teel – vesiloodi ja joonlauaga, siis on tegemist kindla faktiga, et sein ei ole ühtlane ja sirge. Täna tehakse mõõdistusi ka laseriga, mis on veelgi täpsem ja mille tulemus võib tulla hageja suhtes seega veelgi kahjulikum. Vesiloodi on kasutatud ja kasutatakse ehitamisel ka tänapäeval ja kostjal on piisavalt alust arvata, et enamik eramuid ehitatakse pigem selliseid arhailisi mehaanilisi mõõteriistu kasutades. Tuletada sellest, et need tööriistad ehitamiseks ei sobi ja vesilood ei ole usaldusväärne tööriist, on meelevaldne. Maakohtu enda järeldused eksperdi PP eksperthinnangu kohta on vasturääkivad. Kohus leidis, et iseenesest ei saa ekspertiisist lähtuda, sest kohus tunnistas, et pooled lähtusid RYL 2000 kvaliteedinõuetest ekspert aga RYL 2010 nõuetest. Seejärel nõustus aga vaatamata sellest kohus PP järeldustega, et kostja omanikujärelevalve ei ole krohvi tasasuste hindamisel kasutanud kohaseid mõõtevahendeid ja kohast metoodikat, mistõttu ei saanud tema tuvastatud puudusi lugeda põhjendatuteks. Kohtu järelduses, et pooled leppisid kokku RYL 2000 nõuetes aga RYL 2000 nõuete kohane mõõtmistehnika ei sobi tolerantsi mõõtmiseks, on ebaloogiline. Kostja võttis ehitustööd vastu 17.12.2015.a, mil kostja märkas visuaalsel vaatlusel nähtavaid puuduseid ning tegi suulise märkuse, paludes alandada lepingu hinda. Samuti korrati objekti ülevaatust pärast jõulupühi 09.01.2016.a koos omanikujärelevalve teostajaga, kus samuti fikseeriti puudused. Omanikujärelevalve teostas oma eraldi ülevaatuse ka 01.02.2016.a ning reklamatsioon vormistati kostja poolt 09.02.2016.a. Hageja ei ole oma hagiavalduses ega hageja seisukohas kostja vastusele tuginenud kordagi lepingu punktile 5.9 ega tõlgendusele, et selle punkti alusel on kostja minetanud oma õiguse kasutada õiguskaitsevahendeid. Kohtulahend on seetõttu üllatuslik, millega on oluliselt rikutud TsMS § 436 lg-tes 1 ja 4 väljendatud põhimõtteid. Kohus ei või hinnata esiletoodud asjaolusid erinevalt mõlemast poolest, välja arvatud juhul, kui kohus on juhtinud sellisele võimalusele eelnevalt poolte tähelepanu ja andnud neile võimaluse avaldada oma seisukohta. Pooled ei ole tõlgendanud ei enne kohtusse pöördumist ega kohtumenetluse ajal lepingu punkti 5.9 selliselt, et kostjal puuduks VÕS § 644

10(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 lg 1 alusel teatada mõistliku aja jooksul mittevastavustest ning et mõistlikuks ajaks tarbijatöövõtu puhul loetakse kahte kuud, ei saaks ka käesolevas õigussuhtes lugeda mõistlikuks lühemat aega. Kostja sealjuures teavitas hagejat puudustest koheselt samaaegselt töö vastuvõtmisega ning kirjalikult 54 päeva möödumisel pärast tööde vastuvõtmist. Kuivõrd ka hageja ei ole kordagi olnud seisukohal, et kostja on hilinenult teavitanud puudustest, ei oleks kohus tohtinud omaalgatuslikult võtta seisukohta, et lepingu punktist 5.9 tulenenuks kostjale VÕS § 644 lg 1 õiguse teostamise ajaline piirang. Juhul kui lepingu punkti 5.9 oleks võimalik selliselt tõlgendada, loeks kostja selle tühiseks tüüptingimuseks, kuivõrd tingimus, millega eraisikust tellijale antakse ainult 3-päevane tähtaeg õiguskaitsevahendi kasutamiseks majandusja kutsetegevuses tegutseva ehitusettevõtte vastu, ei saa olla kooskõlas heade kommetega. Samamoodi on kohus TsMS §-s 436 lg 1 ja 4 rikkudes üllatuslikult tuginenud otsuses lepingu punktile 4.3.5, milles on kirjas, et: „Peale tööde teostamist ja aktiga vastuvõtmist kvaliteediga mitte nõustumise korral teostatakse tööde ja/või ehitise muudatustööd tellija kulul“. Hageja ei ole oma vastuväidetes tuginenud ka sellele punktile. Lepingu punktid 5.9 ja 4.3.5 on tühised ka tulenevalt VÕS § 642 lg-st 21. Kohus luges erinevatel aegadel teostatud objekti ülevaatused vastuolulisteks väideteks, kuid kostjale jäi arusaamatuks, mis esitatud infost on vastuoluline. Kostja on kogu aeg väitnud, et 17.12 toimus esmane hageja teavitamine sellest, et seinad tunduvad lainelised ning kuna objekti ülevaatus toimus sel hetkel vaid kostja ja hageja esindaja juuresolekul ning ülemõõtmisi ei teostatud, ei saanudki kostja oma märkusi detailsemalt sõnastada. 09.01 toimus objektil teine kohtumine, kus juba osales ka AV ning 01.02 ei kohtunud objektil enam hageja vaid ainult AV koos kostjaga. Kostja ei ole väitnud, et 01.02.2016.a esitati ka reklamatsioon, sest 01.02.2016 toimus vaid objektil puuduste fikseerimine ja mõõtmine. Kostja pole ka väitnud, et on hagejat puudustest teavitanud ja esitanud esimese hinna alandamise avalduse 15.12.2015.a nagu maakohus ekslikult väitis. Kostja esitas esimese palve hinda alandada 17.12.2015.a kui toimus tööde üleandmine ning on seda maininud oma kostja vastuses 21.04.2016.a. Kostja vastuses hagiavaldusele on selgelt kirjas, et kostja palus lepingu hinda alandada, kuid hageja keeldus sellest. Kostja lähtus täpsest sõnastusest, mida ta kasutas 17.12 objektil. Kostja ei teadnud, et hinda alandada saab just tema, mitte, et tema peab seda paluma hagejalt. Jäi arusaamatuks, miks ei võinud kostja lugeda oma 17.12, 09.01 ja 20.01 esitatud suulisi ettepanekuid hinda alandada hinna alandamise hoiatusteks. Samuti ei saa lugeda 21.04.2016.a menetlusdokumendis esitatud faktiväiteid vastuolulisteks ja järeldada, et kostja on menetluse käigus oma positsiooni muutnud. Kostja ei nõustunud kohtu järeldustega ka kostja poolt esitatud hinnaalandamise avalduse kohta. Kostja on võtnud arvutuse aluseks andmed töö väärtuse kohta samast ajast, kui lepingu täitmist alustati ja ajast, mil puudused tööl ilmnesid – teisisõnu kohustuse täitmise aja seisuga. Kõik esitatud tõendid on pärit kuue kuu pikkusest perioodist, mistõttu ei saa hind olla palju mõjutatud ehituse turuhindade kõikumisest. Teiseks on kostja palunud juhul, kui kohus ei pea esitatud tõendeid piisavaks tõendamaks puudusteta töö ja puudustega töö väärtusi, lähtuda kohtul oma sisetundest. Kostja leidis, et hageja poolt esitatud tõendid puuduste kõrvaldamise võimalikkuse osas hinnaga umbes 200 eurot ei kõla usutavalt. Terve elamu välisseina katmiseks vajalik uus krohv ja värv maksavad juba rohkem – seinast ei saa katta vaid laike, vaid seina tuleks katta üle kogu ulatuses. Maakohus on ebaõigesti teinud ehitusseadustiku (EhS) § 20 lg 1 järelduse, et omanikujärelevalve olemasolul ei saa kostja viidata oma asjatundmatusele. Riigikohus on leidnud korduvalt, näiteks ka asjas nr 3-2-1-80-08, et ehitaja ei saa võimalikku ebakvaliteetset tööd õigustada tellijapoolse puuduliku omanikujärelevalvega. Maakohus on viidanud samale lahendile teises võtmes – selgitades, et ehitustöövõtt ei saa kujutada endast tarbijatöövõtulepingut. Selles osas on materiaalõigus 2008.a muutunud ning ehitusseadustiku

11(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 ja planeerimisseaduse rakendamisseadusega võlaõigusseadusesse sisse viidud muudatustega on toodud ka ehitustöövõtulepingusse sisse erisused puhuks, kus lepingu pool on tarbija. Kohus on valesti tõlgendanud ka tõendeid, mis seisnevad lepingukohaste summade maksmises. Kostja selgitas 22.07.2016.a menetlusdokumendis, et tasus lepingukohaseid summasid ilma, et hageja oleks talle sellekohaseid arveid esitanud. Kohus on kassa sissetuleku orderit valesti tõlgendanud. Hageja kinnitused summade kättesaamisele on kirjutatud lepingu lisaks 1 oleva aja-, hinnakirja- ja finantseerimisgraafiku tagaküljele ning sellest ei saa teha muud järeldust, kui et kostja on summad tasunud ainult lepingus lisas 1 märgitud tööde eest. Maakohus võttis ka üllatava seisukoha ehitamise dokumentide suhtes leides, et fassaaditööde puhul ei ole tegemist kaetud töödega ja seega ei tulnud koostada kaetud tööde akte ning samuti, et kui kostja ei täpsustanud, milliseid dokumente tal täpselt vaja oli, ei pidanud hageja neid esitama. Selline tõlgendus ei vasta EhS § 10 lg-st 2 tulenevale selgitamiskohustusele ega EhS §-le 15. Teiseks on kostja palunud ennast vande all üle kuulata ning oleks võinud ka täpsustada, milliseid ehitusdokumente ta nõudis. Hageja teostas eelmise lepingu alusel ka muid tarindeid puudutavaid töid, kuid ei pidanud ka sel perioodil ehituspäevikut ega koostanud kaetud tööde akte, kuid kostjal oli õigus eeldada, et ehitamine dokumenteeritakse ja dokumendid antakse üle ehitise valmimisel mitte vahepeal. Ehitamise dokumenteerimata jätmine on samuti oluline puudus, millele tuginedes võib hinda alandada ja ehitamise dokumenteerimata jätmist ei ole hageja eitanud. Ehitamise dokumenteerimata jätmisel tuleb eeldada, et ehitustööd ei ole teostatud nõuetekohaselt. Kostja ei nõustunud kohtu tõlgendusega EhS-st selles osas, et dokumenteerimata jätmine ei muuda tõendamiskoormust pooltevahelise vaidluse puhul. Asjatundlikkuse ja ka hea tava põhimõtetest tulenevalt on ehitamise õigeaegne dokumenteerimine ainus võimalik tõend selle kohta, et objektil oli tagatud pädeva isiku viibimine. Ehituspäeviku kannete puudumisel ei ole tagantjärgi võimalik enam välja selgitada, kas hagejat esindas objektil pädev töötaja. Samuti ei ole võimalik kaetud tööde aktide puudumisel tuvastada, milline oli krohvi alla jääv seinapind ja kas ebatasasus on seotud selle alla jäänud seinapinna ebatasasusest või krohvitööde mittevastavusest. Lisaks vaidlustas kostja ka viivisenõude ja menetluskulud. Kohus ei ole lahendanud käesolevat vaidlust erapooletult ja on jätnud andmata pooltele võrdsed võimalused oma seisukohti põhistada ja avaldada. Vastustaja seisukoht

12(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 maksmise kohustusest vabanemiseks tuleb kostjal tõendada, et tööd ei vastanud lepingutingimustele. Maakohus tuvastas otsuses konkreetse rahasumma, mis tuli kostjal hagejale tööde eest tasuda. Maakohus tuvastas pooltevahelisi kokkuleppeid, hageja poolt kostjale esitatud arveid, kostja poolt hagejale tehtud makseid ja pooltevahelist suhtlust arvestades õigesti, et summa, mis tuli kostjal hagejale tasuda ja mis on veel tasumata, on summa, mille maakohus kostjalt hageja kasuks välja mõistis. Maakohus võttis õigesti arvesse seda, et OSP plaadi paigaldamine oli lisatöö, et hageja esitas kostjale lisatöö eest arve, et vastav lisatöö fassaaditööde raames kokku lepitud ei olnud, et kostja ei toonud esile ega tõendanud, millise muu kokkuleppe alusel ta selle lisatöö eest tasus. Kostja ei ole väitnud ka seda, et see lisatöö tuli teha tasuta. Maakohus vastavate asjaolude tuvastamisel ja järelduste tegemisel ei eksinud ning kostja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited vastupidise järelduse tegemiseks alust ei anna.

13(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 ehitusspetsialist mõõtis fotode tegemisel seinad ise üle ja tegi seda vesiloodiga, kui oluliselt ebatäpsema mõõteseadmega, ei saa isegi siis, kui eeldada, et kostja saigi mõõtmisel konkreetsed tulemused, olla kindel, et kostja ei teinud mõõtmisvigu ning sellest tulenevalt ei saa olla kindel, et ebatasasused esinesid või millised ebatasasused täpselt esinesid.

14(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277

15(16)

Tsiviilasi nr 2-16-4277 Eespool toodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu poolt väljamõistetud menetluskuludele lisaks apellatsioonimenetluse kulud summas 903,33 eurot.

Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt)

16(16)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.