Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Indrek Parrest
Määruse tegemise aeg ja koht
21.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-16-9142
Tsiviilasi
AS kaebus Tallinna kohtutäituri Risto Sepa (Sepp) 09.06.2016 otsuse peale täiteasjas nr 027/2006/2122
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 11.10.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja/võlgnik AS (isikukood XXXXXXXXXXX) Puudutatud isik I/kohtutäitur Risto Sepp (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Puudutatud isik II/sissenõudja Eesti Vabariik (Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu, registrikood 70007340)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 11.10.2016 määrus jätta muutmata, määruskaebus jätta rahuldamata.
2.Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta kaebuse esitaja, AS kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
3.Määruse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kassaatorile kättetoimetamisest. Riigikohtus võib hagimenetluses menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja kaebusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Selgitused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis
on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja avaldus
1.11.06.2016 esitas võlgnik maakohtule kaebuse kohtutäitur Risto Sepa 09.06.2016 otsusele täiteasjas nr 027/2006/2122.
2.Kaebuse kohaselt keeldub kohtutäitur avamast avaldaja pangaarvet SEB pangas palga alammäära ulatuses. Avaldajal on õigus, et pangaarve oleks avatud palga alammäära ulatuses, mis tahes tingimusi arvestades (v.a elatise maksmise kohustuse puhul). Kaebuse eesmärk on esitamata selleks täiendavaid nõudeid kohustada kohtutäiturit avama pangaarve palga alammäära ulatuses. Puudutatud isikute seisukohad
3.Kohtutäitur ei ole kohtu määratud tähtajaks kaebusele vastanud.
4.Sissenõudja märkis, et täitemenetluses on vaid kohtutäituri tasud ning sissenõudja põhinõue on juba aegunud. Sissenõudja ei soovinud osaleda menetluses ega esitada seisukohta. Esimese astme kohtu määrus
5.11.10.2016 määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
6.Võlgnik esitas 11.06.2016 menetlusdokumendis kohtule järgmise sisuga taotluse: „Käesoleva kaebuse konkreetne eesmärk on kohustada kohtutäiturit avama pangaarvet palga alammäära ulatuses, esitamata selleks täiendavaid nõudeid“ (t lk 2). TsMS § 477 lõikest 5 tulenevalt ei ole kohus seotud kaebuse lahendamisel võlgniku taotluse sõnastusega. Kohus saab võlgniku esitatud menetlusdokumendist aru, et võlgnik vaidlustab kaebusele lisatud kohtutäituri 09.06.2016 otsust, millega lahendati võlgniku 30.05.2016 kaebust kohtutäituri tegevusele. Seega lahendab kohus kaebust 09.06.2016 otsuse peale. Kaebuse lahendamisel tühistab kohus kohtutäituri 09.06.2016 otsuse või jätab otsuse tühistamata. Kohus kontrollib kaebuse lahendamisel kohtutäituri tegevuse seaduspärasust. Kohtutäituri tegevuse seadusevastasus toob kaasa kaebuse rahuldamise ja kohtutäituri 09.06.2016 otsuse tühistamise. Kohus ei saa kohtutäituri asemel uut otsust teha.
7.Asja materjalidest nähtuvalt soovib võlgnik, et kohtutäitur vabastaks võlgniku arveldusarve SEB pangas palga alammäära ulatuses. Võlgnik leiab, et tal ei ole kohustust saata kohtutäiturile andmeid oma sissetulekute kohta.
8.Konto arestitakse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 115 lõike 2 järgi arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kui kontole laekub võlgniku sissetulek, kehtivad TMS §-st 133 tulenevalt TMS §-des 131 ja 132 sätestatud arestimise piirangud. TMS § 131 näeb ette sissetulekud, millele ei saa sissenõuet pöörata või millele saab seda teha erandjuhul ning TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel lähtuvalt sissetuleku suurusest. TMS §-de 130–136 põhieesmärk on seega tagada võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid. Seejuures ei ole mitte igasugune
võlgniku pangakontole laekuv summa sissetulek TMS §-de 130 jj mõttes, mille kohta kehtivad arestimise piirangud (vt Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-62-15, p 15; nr 3-2-1-308, p-d 11 ja 17).
9.Kohus leidis eeltoodut arvesse võttes, et kuigi TsMS § 133 lõike 1 sõnastuse kohaselt märgib kohtutäitur arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale, tuleb seda sätet tõlgendada lähtudes sätte eesmärgist. TMS §-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangu eesmärgiks on tagada võlgnikule minimaalsed elatusvahendid ning seda tema sissetuleku (nt töötasu, pension), mitte muude maksete (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) arvel. Viimaste puhul TMS §-des 132 ja 133 toodud piirangud ei kohaldu ning need summad võib üldjuhul arestida terves ulatuses. Järelikult olukorras, kus võlgniku sissetulekud jäävad alla TMS § 132 lõikes 1 nimetatud arestivaba sissetuleku piiri, on põhjendatud võlgniku konto arestist vabaks jätta üksnes võlgniku sissetuleku suuruses osas. TMS § 133 lõikest 1 ei tulene seega, et kohtutäitur peaks iga konto arestimisel igakuiselt arestist vabaks jätma miinimumpalgale vastava summa. Konto miinimumpalga ulatuses arestist vabastamine eeldab TMS § 133 lõike 1 ja § 132 lõike 1 järgi, et kontole laekuks sissetulekuna käsitletav makse, samuti seda, et sissetulekuna käsitletav makse oleks miinimumpalgale vastava summaga võrdne või sellest suurem. Konto arestist vabastamisel miinimumpalga ulatuses olukorras, kus võlgniku kontole laekub sissetulek miinimumpalgast väiksemas summas, võimaldaks võlgnikul vastavas ulatuses kasutada kontol rahalisi vahendeid, mis ei ole võlgniku sissetulekuks (nt ühekordne tulu vara võõrandamisest, kingitusena saadud rahasummad) ja millele arestimispiirangud ei laiene.
10.Tulenevalt asjaolust, et mitte igasugune pangakontole laekuv summa ei ole TMS § 130 jj mõttes sissetulekuks, tuleb selleks, et kohaldada TMS §-dest 132 ja 133 nimetatud arestimispiirangut, esmalt tuvastada, millised võlgnikule laekuvad maksed on viidatud sätete mõttes võlgniku sissetulekuks. Üksnes võlgniku sissetulekutest tuleb jätta arestimata miinimumpalgale vastav summa. Muude kontole laekuvate summade osas ei ole tegemist sissetulekuga TMS §-de 130 jj mõttes ning neile summadele ei laiene TMS §-des 132 ja 133 sätestatud arestimispiirangud. Antud juhul võlgnik ei ole oma kaebuses kohtutäiturile ega kohtule välja toonud, et talle laekuks SEB pangas sissetulekuid töötasuna ühe palga alammäära ulatuses. Võlgnik on küll taotlenud SEB pangas konto arestist vabastamist ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses, kuid ta ei ole välja toonud, et temale laekuks SEB pangas sissetulekuid ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suuruses. Vastupidiselt leiab võlgnik, et temal ei ole kohustust saata kohtutäiturile andmeid oma sissetulekute kohta. Võlgnik ei ole kohtule ega kohtutäiturile välja toonud ka asjaolusid, millest lähtuvalt tuleks muudel põhjustel seaduse alusel kohtutäituril vabastada võlgniku arveldusarve SEB pangas palga alammäära ulatuses.
11.Kohtu hinnangul ei ole kohtutäitur saanud võlgniku õigusi täitemenetluses rikkuda, sest sissetulekute laekumine SEB panka ei ole välja toodud ega tõendatud. Võlgnikul on täitemenetluses kaasaaitamiskohustus (vt TMS § 59 lg 1). Seega peab võlgnik kohtutäiturit teavitama enda sissetulekutest. Selliselt on kohtutäituril võimalik ka hinnata, kas saadavad summad on sissetulek, millele laienevad arestimise piirangud, või on tegemist muude summadega, mille kohtutäitur võib tervikuna arestida. Kohtutäitur ei tea harilikult, millisest allikast on pärit summad, mis tema koostatud arestimisakti alusel krediidiasutuses arestitakse. Seda on kohtutäituril enamasti
võimalik teada saada võlgniku avalduse alusel (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-3-08). Riigikohus on mh leidnud, et kui mittetöötavale võlgnikule laekub ühekordne ühe kuu palga alammäärast suurem summa, nt tulu vara võõrandamisest, ei saa seda lugeda sissetulekuks TMS §-de 130 jj mõttes.
12.Eeltoodust tulenevalt on kohtutäituri tegevus olnud kooskõlas seadusega ja kohus ei tuvastanud täituri tegevuse seadusevastasust. Kuivõrd kohtutäitur ei ole seadust rikkunud, tuleb kaebus jätta rahuldamata.
13.Kuivõrd kohus jättis kaebuse rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 172 lõike 7 järgi võlgniku kanda. Võlgnik sai riigilõivu tasumisel menetlusabi. Kohtutäitur ei ole osalenud menetluses lepingulise esindaja kaudu ega teinud menetlustoiminguid, millega kaasnevad kohtukulud. Sissenõudja osales menetluses lepingulise esindaja kaudu, kelleks on sissenõudja töötaja, mistõttu ei saa sissenõudjal olla lepingulise esindaja kulusid. Eeltoodud põhjusel ei määranud kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.17.10.2016 esitatud määruskaebuses palub võlgnik maakohtu määruse tühistada ja rahuldada tema kaebus.
15.Võlgniku hinnangul tuleks vastavaid TMS sätteid, mis võimaldavad jätta võlgnikule toimetulekuks summad, mis ei ületa palga alammäära ulatust, tõlgendada eesmärgipäraselt ja mitte selliselt, et säte muutuks mõttetuks. Vaidlusküsimus antud juhul tuleneb sellest, kas tagada nõrgemale poolele seadusandja poolt kaalutluse tulemusena määratud minimaalsed piirid, mis on vaja inimesele ühes kalendrikuus selleks, et kuidagi toime tulla, olenemata sissetuleku liigist. See, et võlgnik ei käi tööl, ei muuda tema minimaalseid vajadusi, vaid paneb võlgniku veel möödapääsmatusse olukorda. Samas ei tahaks võlgnik asuda varjama oma sissetulekuid. Arvestades, et maakohtupoolne tõlgendus muudab TMS asjakohased sätted mõttetuks, tuleb võtta tarvitusele teistsugused tõlgendamismeetodid, kuna selline võimalus on olemas.
16.Samuti tekitab nõue esitada kohtutäiturile väljavõtted pangakontole laekuvatest rahadest absurdse olukorra, kus võlgnikul ei ole täiturile midagi esitada, sest arvele ei laeku hetkel midagi, kuna arved on arestitud ja täituril ei ole põhjust vabastada arvet aresti alt, kuna sinna ei laeku midagi. Kuna võlgnikul ei ole eriti hea minevik, siis kui ta peaks sattuma politsei huviorbiiti, siis pole tal mingit võimalust tõestada, kust ta on saanud raha toimetulekuks, kuna pangaarveid ei vabastata seaduses ettenähtud minimaalsel määral. Seega on võlgnik veel rohkem ohustatud olukorras.
17.Vastustaja kohtutäitur ei ole kaebuse osas seisukohta esitanud.
18.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
19.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 11.10.2016 määrus on õige ja määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub
maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
20.Kaebaja arusaam, et sõltumata pangaarvele laekuvate summade olemusest, on tal õigus kasutada pangaarvet palga alammäära ulatuses, ei ole õige ega seadusega kooskõlas. TMS § 132 lõikes 1 sätestatud õigus sissetuleku arestist vabastamisele palga alammäära ulatuses laieneb TMS § 130 mõistes sissetulekule, nagu maakohus õigesti leidis. TMS § 130 lõike 11 järgi loetakse sissetulekuks eelkõige võlgniku töötasu või muud sellesarnast tasu, päevaraha, konkurentsist hoidumise tasu, intellektuaalse omandi üleandmisest või kasutada andmisest saadavat tasu, pensioni, dividende ning kaupa, teenust, loonustasu või rahaliselt hinnatavat soodustust, mida isik on saanud seoses töö- või teenistussuhtega, juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks olekuga või pikaajalise lepingulise suhtega. Seega tuleb TMS § 132 lõiget 1 tõlgendada kooskõlas TMS § 130 lõikega 11. Riigikohtu lahendi nr 3-21-62-15 punkti 15 kohaselt on Riigikohus varem analüüsinud sissetulekutele sissenõude pööramist erinevatel juhtudel (töötav isik, regulaarne sissetulek, töötu isik, ühekordne sissetulek jms). Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-3-08 punktis 17 on Riigikohus mh leidnud, et kui mittetöötavale võlgnikule laekub ühekordne ühe kuu palga alammäärast suurem summa, nt tulu vara võõrandamisest, ei saa seda lugeda sissetulekuks TMS § 130 jj mõttes. Lahendi nr 3-2-1-62-15 punktis 15 märkis aga Riigikohus juhtumi kohta, mil töötu isik on teise isiku ülalpidamisel, et sellisel juhul puudub vajadus tagada võlgnikule seaduses ettenähtud miinimumkaitse. Seega nähtub ka viidatud Riigikohtu lahenditest, et arestimise piirang laieneb üksnes TMS § 130 lõikes 11 mõistes sissetulekule, mitte igasugustele pangaarvele laekuvatele summadele. Nagu maakohus asjakohaselt märkis, ei ole võlgnik käesolevas asjas esile toonud ega tõendanud, et tema kontole oleksid laekunud viidatud sätte mõttes sissetulekuna käsitletav(ad) summa(d), nt töötasu, milliste puhul kohaldub TMS § 132 lõikes 1 sätestatud arestimise piirang. Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, et TMS §-dele 130 ja 132 sellise eeltoodud tõlgenduse andmisel muutuvad kõnealused sätted sisutühjaks. Juhul, kui võlgniku arvele laekuks sissetulek TMS § 130 lõike 11 mõttes, on tal võimalik taotleda pangakonto miinimumpalga ulatuses arestist vabastamist.
21.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebuse esitamisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel kaebuse esitaja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/
Indrek Parrest /allkirjastatud digitaalselt/
Imbi Sidok-Toomsalu /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.