Kostja kohustub mitte tegema hageja maaklerile takistusi eluruumi tutvustamiseks ostjatele, tingimusel, et selleks on eelnevalt kokku lepitud konkreetne aeg vähemalt 24 tundi enne külastust.
1.3.Kostja kinnitab, et tema toimiv sidevahend on mobiiltelefon numbriga XXXX ning kõik sellele telefoninumbrile saadetud teated loetakse talle kättetoimetatuks.
2-16-11971
1.4.Pooled lepivad kokku, et seisuga 1. detsember 2016 on kostja täitnud kõik rahalised nõuded hageja ees, st 1. detsember 2016 seisuga ei ole hagejal rahalisi nõudeid kostja vastu.
2.Lõpetada seoses kompromissi kinnitamisega tsiviilasjas nr 2-16-11971 menetlus.
3.Toimetada kohtumäärus menetlusosalistele kätte. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XXXX OÜ (hageja) esitas 08.08.2016 Harju Maakohtule hagi, mida täpsustas 24.08.2016, XXXX (kostja) vastu valduse üleandmise ja väljatõstmise nõudes ning võlgnevuse 384,57 euro saamiseks. Hagiavalduse kohaselt kuulub hagejale korteriomand aadressil XXXX (registriosa nr XXXX), mida hageja üürib välja oma igapäevase majandustegevuse raames. Hageja ja kostja vahel on sõlmitud 08.02.2016 tähtajaline eluruumi üürileping kestvusega 1 aasta. Kuna lepingu esemeks olev eluruum läheb müügieelsesse kapitaalremonti ning ei jää sellisel kujul alles, soovis hageja vastavalt üürilepingu p-le 7.3.4. üürilepingu lõpetada ning palus kostjal üüripind vabastada. Vastavalt üürilepingu p-le 7.4. teavitati sellest kostjat 1 kuu ette. Teated edastati hageja esindaja kaudu isiklikult ja telefoni vahendusel ning lisaks saadeti 10.06.2016 ka kirjalikus vormis sms kostja kontaktnumbrile (+372)XXXX. Etteteatamise tähtaja saabumise eel võeti kostjaga 08.07.2016 telefonitsi ühendust, et täpsustada eluaseme üleandmise asjaolusid, kuid kostja keeldus üüripinda vabastamast tuues põhjenduseks selle, et teda ei ole sellest informeeritud ning temal on endiselt kehtiv üürileping. Kostja oli üürilepingut sõlmides teadlik ja informeeritud sellest, et üüripind aadressil XXXX on hagejal plaanis realiseerida ning pind tuleb vajadusel vabastada 1-kuulise etteteatamisega. Elamispinna XXXX müügiprotsessist informeeritust võib lisaks hageja esindajale vajadusel kinnitada ka maakler, kes tegeles antud objekti müügiprotsessiga kogu 2016. a jooksul. Kostja ei saa tugineda asjaolule, et ta ei olnud teadlik korteri müügiprotsessist ja tingimusest, et elamispind tuleb 1-kuulise etteteatamise korral vabastada. Tähtaja möödumisel esitas hageja esindaja kostjale temaga aadressil XXXX isiklikult kohtudes veel nõudmise eluruumi vabastamiseks, kuid kostja ei reageerinud hageja nõudmisele ega ole elamispinda vabastanud. 11.07.2016 saatis hageja kostjale tähitud kirjaga nõude vabastada eluruum hiljemalt 10.08.2016, mis aga tagastati hagejale hoiutähtaja möödumisel 01.08.2016. Kostja pole eluruumist välja kolinud. Lisaks on kostjal võlgnevus
2-16-11971 eluruumi kasutamise eest. 24.08.2016 seisuga on antud võlgnevus 384,57 eurot (s.o maikuu kommunaalteenuste võlgnevus 0,79 eurot; juulikuu üürimakse summas 150 eurot; juunikuu kommunaalteenuste võlgnevus 47,97 eurot, augustikuu üürimakse summas 150 eurot, juulikuu kommunaalteenuste võlgnevus 35,81 eurot).
2.09.09.2016 esitas hageja kohtule maksekorralduse täiendava riigilõivu summas 25 eurot tasumise kohta.
3.Kohus võttis 14.09.2016 määrusega hageja hagiavalduse menetlusse.
4.13.12.2016 esitasid pooled kohtule allkirjastatud kompromissi. Kompromissis on pooled mh avaldanud, et neil ei ole erimeelsusi lepingu kehtivuse osas, mis on 08.02.2016 – 08.02.2017, vaatamata sellele, et originaallepingutes on kuupäeva lõpp märgitud ekslikult 08.02.2016.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada ja seetõttu asjas menetlus lõpetada.
6.TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Võlaõigusseaduse § 578 lg-st 1 tulenevalt muudetakse kompromissilepingu sõlmimisega õiguslikult vaieldav või ebaselge õigussuhe vaieldamatuks poolte vastastikuste järeleandmiste teel. Ebaselguseks loetakse muu hulgas ka ebakindlust nõude sissenõutavuse suhtes. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt eeldatakse, et kompromissilepingu tagajärjel loobuvad lepingupooled oma nõuetest ning omandavad kompromissilepingu alusel uued õigused.
7.TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. TsMS § 430 lg 7 kohaselt võib kompromiss olla tingimuslik.
8.Kohtu arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata.
9.Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt, ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. TsMS § 430 lg 9 järgi saab kompromissi pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada.
2-16-11971
10.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd kohtule esitatud kompromissist nähtuvalt ei ole pooled leppinud eraldi kokku menetluskulude kandmises, siis peab kohus lähtudes TsMS § 168 lg-st 3 põhjendatuks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.
11.Lisaks eeltoodule juhib kohus tähelepanu, et TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, riigilõivu üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Seega tuleb hagejal poole menetluses tasutud riigilõivu tagasi saamiseks esitada kohtule vastavasisuline taotlus ning märkida, kellele ning millisele kontonumbrile riigilõiv tagastada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kristiina Kruusel kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.