Kohtulahend

Edasikaebamise kord

2-16-19082 Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud XXXXesitas 20.12.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXXvastu esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist hagita menetluses. Avaldaja XXXX palub esialgse õiguskaitse korras keelata XXXX sulgeda või võimaldada teistel isikutel sulgeda Tallinnas, XXXX asuva maja veekraani, mis tagab veevarustuse XXXX ainukasutuses olevale kaasomandi osale (korter 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduse kohaselt kuulub avaldajale ja puudutatud isikule vastavalt XXXX mõttelist osa ja XXXX mõttelist osa kinnistust aadressil XXXX, Tallinn ning poolte vahel kehtib kinnistu osas notariaalselt tõestatud valdamise ja kasutamise kord. Notariaalse lepingu punktist 3.2.2 ja lisalt 4 nähtuvalt on kinnistul asuva elamu kelder jagatud selliselt, et XXXX mõttelise osas omaniku ainukasutuses ja valduses on lisaks ühele keldriruumile ka pool keldrikorruse trepikojast. Trepikoja keldrikorrusel asuvad veekraanid, mida reguleerides saab soovi korral avada või sulgeda kogu maja veevarustust. Pärast kasutuskorra kokkuleppe sõlmimist on keldrikorrusel trepikoja keskele paigaldatud uks, mille võti on üksnes XXXX mõttelise osa omanikul. Puudutatud isik on korduvalt veekraani sulgenud. Avaldajale kuuluval kaasomandi osal elav avaldaja tütar on alates maikuust teatanud puudutatud isikule veenäidu ja tasub vee eest enda valduses oleva veenäidiku alusel, kuid puudutatud isik ja/või tema abikaasa on asunud teda süüdistama valede näitude esitamises. 13.12.2016 teatas puudutatud isiku abikaasa, et esitatud veenäit ei vasta tegelikule tarbimisele ja nõudis puudu oleva summa tasumist, samuti mingisuguse väidetavalt 2010. a tekkinud võlgnevuse tasumist, ähvardades „õige näidu mitteesitamisel“ ja tasumata jätmisel veevarustuse alates 20.12.2016 sulgeda. 20.12.2016 õhtupooliku seisuga ei ole puudutatud isik avaldaja esindajale vastanud. Veekraani seni suletud ei ole. Avaldaja leiab, et tegevus, millega puudutatud isik ja/või tema abikaasa avaldajat ähvardab, on õigusvastane. See õigusvastane tegevus tekitaks avaldajale olulist kahju, tekitades olukorra, kus avaldaja tütar ja tema elukaaslane kaotaksid pühade perioodil ning määramata aja jooksul pärast seda oma eluruumides vee kasutamise võimaluse. Avaldaja ei saa seda kahju ilma kohtu sekkumiseta ka kuidagi vältida, kuna puudutatud isik keeldub avaldamast summasid, mida avaldaja /talle väidetavalt võlgneb. Ilmne on ka see, et mistahes avaldaja väidetavad võlgnevused ei ole ei varasemate veekraani sulgemiste ega ka ähvardatava sulgemise tegelikuks põhjuseks. Isik, kelle tegelikuks sooviks on võla tasumine, ei varja võlgniku eest väidetava võla suurust. Asja konteksti asetamiseks on siinkohal oluline rõhutada, et varasem mitmekuuline võlgnevus, mille avaldaja tasus tasaarvestuse teel ja oli hiljem sunnitud veekraani sulgemise tõttu teistkordselt tasuma, oli 19.80 eurot, teistkordse veekraani sulgemise põhjustanud võlgnevus, mille tasumist puudutatud isik ise takistas, aga 6 eurot. Puudutatud isiku poolt veekraaniga manipuleerimise tegelikuks põhjuseks on eelkõige muud kaasomanike vahel tekkinud vaidlused. Sisuliselt tegelevad puudutatud isik ja tema abikaasa väljapressimisega, lootes, et pidevalt veekraani sulgemisega ähvardades, ei julge avaldaja nõuda ja teostada oma seaduslikke õigusi kaasomandi valitsemisel. Avaldajal ei ole võimalik põhiavaldust kohe esitada. Avaldajal oli pärast veekraani sulgemise ähvarduse saamist jäänud vaid nädal aega selleks, et hinnata oma õiguste kaitse vajadust, pöörduda advokaadi poole ning taotleda kaitset enne, kui puudutatud isik realiseerib oma

2-16-19082 ähvarduse keerata vesi kinni hiljemalt 20.12.2016. Avaldajal ning tema esindajal ei olnud objektiivselt võimalik sellise lühikese ajal jooksul kujundada lõplikku seisukohta küsimuses, millised kaasomandi valitsemisel tekkinud probleemid tuleks kohtu ette tuua. Kindlasti puudutab avaldaja põhiavaldus kinnistu kasutuskorra muutmist ja/või täiendamist seoses juurdepääsuga kõnealusele veekraanile, ent ettehaaravalt märgib avaldaja, et kaasomanike vaheliste vaidlusküsimuste ring on märksa laiem, puudutades näiteks puudutatud isiku ja tema õiguseellaste poolt teostatud ebaseaduslikke ümberehitustöid. Avaldaja taotleb kooskõlas TsMS § 382 lg-ga 2 ning pühade perioodi arvestades, et tähtaeg, mille kohus talle määrab põhiavalduse esitamiseks, oleks 30 päeva. Juhul, kui kohus peaks asuma seisukohale, et hagita asjas ei ole võimalik esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne põhiavalduse esitamist, palub avaldaja käsitleda põhiavaldusena käesolevat menetlusdokumenti. Sellisel juhul esitab avaldaja esimesel võimalusel selle vajalikud täiendused. Esialgse õiguskaitse avaldus jagati menetlemiseks kohtunik XXXX21.12.2016. Avaldaja on tasunud esialgse õiguskaitse kohaldamise avalduselt riigilõivu 50 eurot.

Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 475 lg 1 p 13 kohaselt on hagita asjad korteriomandi ja kaasomandi asjad. TsMS § 616 kohaselt võib kohus asja menetlemisel avalduse alusel või omal algatusel kohaldada määrusega hagita menetluses avalduse tagamiseks vajalikku esialgset õiguskaitset. TsMS § 4771 lg 2 kohaselt, kui esialgse õiguskaitse kohaldamine on seaduse järgi võimalik, võib seda teha, kui on vaja olemasolevat olukorda või seisundit säilitada või ajutiselt reguleerida, kui seadusest ei tulene teisiti. Esialgsele õiguskaitsele kohaldatakse hagi tagamise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 377 lg 2 kohaselt sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Rahalise nõudega hagi tagamisel tuleb arvestada hagi hinda. TsMS § 381 lg 2 kohaselt nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. TsMS § 382 lg 1 kohaselt võib kohus avalduse alusel tagada hagi ka enne hagi esitamist. Avalduses tuleb põhistada, miks hagi kohe ei esitata. Avaldus esitatakse kohtule, kellele kohtualluvuse sätete kohaselt tuleks esitada hagi. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. XXXX esitas 20.12.2016 Harju Maakohtule avalduse XXXX vastu esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist hagita menetluses.

2-16-19082 Korteriomandi ja kaasomandi asjades võib kohus TsMS § 616 järgi avalduse alusel esialgset õiguskaitset kohaldada. Riigikohus on oma 16.01.2008 tsiviilasjas nr 3-2-1-132-07 tehtud lahendis asunud seisukohale, et TsMS § 381 lõikest 2, tuleneb et nõuet, mille tagamist soovitakse ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid tuleb hagi tagamise avalduses põhistada. Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta, ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel (asjaõigusseaduse § 74 lg 1). Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse kohaldamiseks avaldus enne avalduse esitamist hagita menetluses kuulub rahuldamisele avalduses toodud põhjendustel. Kohtu hinnangul on avaldaja esialgse õiguskaitse kohaldamise aluseks olevad asjaolud veenvalt esile toonud. Kohus, on seisukohal, et kaasomanike vahelised vaidlused vee kasutamise eest tasumise üle, ei kaalu üles õiguste rikkumist, mille võib põhjustada vee- ja kanalisatsiooni puudumine korteris, mida avaldaja tütar ja tema perekond kasutab oma elukohana. Kohus on seisukohal, et avaldaja korteri veesüsteemiga ühenduses hoidmine avaldajale vee kasutamise võimaldamiseks ei ole puudutatud isikule ülemäära koormav. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks enne avalduse esitamist hagita menetluses on põhjendatud ning tuleb rahuldada taotletud ulatuses. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras tuleb keelata XXXX sulgeda või võimaldada teistel isikutel sulgeda Tallinnas, XXXX asuva maja veekraani, mis tagab veevarustuse XXXX ainukasutuses olevale kaasomandi osale (korter 3). TsMS § 382 lg 2 kohaselt kui kohus tagab hagi TsMS § 382 lõikes 1 nimetatud juhul, määrab kohus tähtaja, mille jooksul peab avaldaja hagi esitama. Tähtaeg ei või olla pikem kui üks kuu. Kui hagi määratud tähtaja jooksul ei esitata, tühistab kohus hagi tagamise. Kohus määrab avaldajale hagita menetluses avalduse esitamise tähtajaks 23.01.2017. TsMS § 387 lg 2 sätestab, et kui hagi tagamise määruse täitmiseks tuleb pöörduda kohtutäituri, registripidaja või muu isiku või asutuse poole, tuleb seda hagi tagamise määruses märkida. Käesoleva kohtumääruse täitmiseks tuleb avaldajal pöörduda puudutatud isiku ja vajadusel ka kohtutäituri poole. TsMS § 387 lg 1 kohaselt saadab kohus hagi tagamise määruse viivitamata hagejale ja toimetab kätte kostjale. Kohus peab vajalikuks menetlusosalistele selgitada, et vastavalt TsMS § 390 lõikele 1 on kostjal käesoleva määruse peale õigus esitada määruskaebus, kuid vastavalt sama sätte lõikele 2 ei peata määruskaebuse esitamine käesoleva määruse täitmist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.