Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Einar Vene, Maili Lokk 11.01.2022, Tartu 3-21-1280 Juri Ustimenko kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega Tartu Halduskohtu 09.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 Juri Ustimenko määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/määruskaebuse esitaja Juri Ustimenko
RESOLUTSIOON
Jätta Juri Ustimenko määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Juri Ustimenko (kaebaja) esitas 21.10.2020 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendas, et teda on juba 3 aastat hoitud üksikkambris isolatsioonis ning tema suhtes kohaldatakse erimeetmeid. Vangla piinab kaebajat ning kaebajale on tekkinud tervisehäired.
2.Tartu Vangla määras 28.12.2020. a otsusega nr 1-13/284-5 kindlaks kahjunõude ulatuse. Kuna kaebaja esitas kahju hüvitamise taotluse 21.10.2020, luges vangla perioodiks, mille eest kaebaja kahju hüvitamist nõuab, 21.10.2017-21.10.2020. Vangla jättis kahjunõude läbi vaatamata osas, mis puudutas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist perioodil
2017-03.08.2020, kuna selles osas on tegemist korduva taotlusega. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata.
3.Kaebaja esitas 08.04.2021 Tartu Vanglale uue taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebaja põhjendas, et teda on 4 aastat vangistusseaduse § 69 alusel hoitud isoleeritud kambris. Kaebaja taotles kahju hüvitamist ajavahemiku 01.01.2019-11.03.2021 eest, kuna tal on tekkinud tervisehäired ning vangla on teda piinanud.
4.Tartu Vangla jättis 09.06.2021. a otsusega nr 1-13/121-5 kaebaja kahju hüvitamise taotluse perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas läbi vaatamata, kuna selles osas on tegemist korduva kahju hüvitamise taotlusega, mille vangla on varasemalt juba 28.12.2020. a otsusega lahendanud. Ülejäänud osas jättis vangla kaebaja kahjunõude rahuldamata.
5.J. Ustimenko esitas 10.06.2021 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 5000 eurot. Kaebaja väidab, et ta viibis 4 aasta vältel isoleeritud kambris, mille tulemusena sai psüühilise häire. Vangla tegevust võib vaadelda ka piinamisena. Kaebaja oli enne vangistust psüühiliselt terve, kuid nüüdseks on talle määratud ravi. Vaidlusalune periood on 01.01.2019-11.03.2021, mil kaebaja suhtes kohaldati täiendavaid julgeolekuabinõusid, kuigi vanglal ei olnud alust teda enam isolatsioonis hoida.
6.Tartu Halduskohus tagastas 29.06.2021. a määrusega kaebuse ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas (resolutsiooni p 1) ja jättis kaebaja taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata (resolutsiooni p 8). Kohus tagastas kaebuse kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuna Tartu Vangla 09.06.2021. a otsus nr 113/121-5 kaebaja kahjunõude läbi vaatamata jätmise kohta on eelnimetatud ajavahemiku osas õiguspärane. Kaebaja 21.10.2020. a kahju hüvitamise taotlus kattub tema 08.04.2021. a kahjunõudega osas, milles kaebaja nõuab ajavahemikul 01.01.2019-21.10.2020 tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Vangla lahendas vastava kahjunõude sisuliselt juba 28.12.2020. a otsusega. Vanglale 08.04.2021 esitatud kahjunõudes ei ole kaebaja välja toonud asjaolusid, mis tinginuks menetluse uuendamise.
7.Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse halduskohtu 29.06.2021. a määruse resolutsiooni p-de 1 ja 8 peale. Tartu Ringkonnakohus rahuldas 20.10.2021. a määrusega kaebaja määruskaebuse halduskohtu 29.06.2021. a määruse resolutsiooni p 1 peale ning saatis haldusasja tagasi esimese astme kohtule menetluse jätkamiseks. Ringkonnakohus leidis, et halduskohtu seisukoht, et perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas on kaebajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus, on ekslik. Kaebaja esitas vanglale kahjunõude perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas ja vangla lahendas selle taotluse sisuliselt 28.12.2020. a otsusega nr 1-13/284-5. Seega oli kaebajal ka selle perioodi osas kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud. Enne asja sisulisele läbivaatamisele asumist tuleb halduskohtul kontrollida, kas kaebus vaidlusaluses osas on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning vajadusel anda kaebajale võimalus kaebetähtaja ennistamiseks.
8.Kaebaja esitas halduskohtule 29.11.2021 kaebetähtaja ennistamise taotluse. Esmalt märkis kaebaja, et tema arvates esitas ta kaebuse tähtaegselt, kuna seaduse järgi on tal õigus esitada hüvitamiskaebus 3 aasta jooksul. Lisaks teatas ta, et 2020. a algas tal psüühilise haiguse raske vorm. Tal oli raske depressioon, ta vigastas ennast ning masenduse tõttu ei teinud ta paljusid asju. Samuti esitab vangla dokumendid talle eesti keeles ning seetõttu ei pööranud kaebaja alati saadule tähelepanu.
9.Tartu Halduskohus jättis 09.12.2021. a määrusega kaebaja taotluse kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja lõpetas kahjunõude perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel (määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2). Määruse põhjendused olid järgmised. 1) HKMS § 47 lg 2 sätestab, et kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Ka riigivastutuse seaduse § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse
rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. 2) Kaebaja leiab 29.11.2021. a vastuses, et ta ei ole ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kahjunõude esitamise kaebetähtaega ületanud. Halduskohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja viitab 3 aasta pikkusele kahjunõude esitamise tähtajale, kuid jätab jätkuvalt tähelepanuta, et on varem juba sama ajavahemikku puudutavas osas vanglale kahjunõude esitanud. Kohus selgitas kaebetähtajaga seonduvat juba 19.11.2021. a määruses ja asus seisukohale, et kuigi kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ajavahemikul 01.01.2019-21.10.2020 nõudnud vanglalt ka 08.04.2021. a taotluses, mille osas vangla tema kahjunõude 09.06.2021. a otsusega läbi vaatamata jättis, ei ole viimati nimetatud otsuse näol tegemist vaidlusalust ajaperioodi puudutava kohtueelset menetlust lõpetava lahendiga. Kaebaja 08.04.2021. a taotlus kattub ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas tema poolt vanglale juba 21.10.2020 esitatud kahjunõudega. Mõlemas kahjunõudes taotles kaebaja kahju hüvitamist sama ajavahemiku eest seoses tema üksikkambris isolatsioonis hoidmisega ning selgitas, et vangla piinab teda ja et talle on tekkinud tervisehäired. Vangla lahendas vastava kahjunõude sisuliselt juba 28.12.2020. a otsusega nr 1-13/284-5. Seega on ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 28.12.2020. a otsus nr 1-13/284-5 (vt Tartu Ringkonnakohtu 20.10.2021. a määruse p 7 selles asjas). Kuna eelnimetatud otsus tehti 5 kuud enne praeguse kaebuse esitamist halduskohtule ning halduskohus ei pea tõenäoliseks, et vangla viivitas kaebajale otsuse kättetoimetamisega, on selge, et kaebaja on kaebuse esitamisel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas 30-päevast kohtule hüvitamiskaebuse esitamise tähtaega oluliselt ületanud. 3) HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Üldjuhul peaksid tähtaja ennistamist õigustama objektiivsed takistused, kuid erandlikel juhtudel võib arvestada ka menetlusosalise subjektiivseid võimeid asjadest aru saada ja oma käitumist õigusaktidele vastavalt juhtida. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Mõjuva põhjusena HKMS § 71 lg 1 tähenduses võib olla käsitatav kogenematusest tingitud eksimus, mille tõttu isik ei saanud aru näiteks kaebuse esitamise vajadusest või kaebetähtaja arvestamisest (RKHK 16.01.2009. a määrus asjas nr 3-3-1-75-08, p-d 16-17; 21.06.2013. a määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 11.05.2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 13). 4) Kaebaja põhjendab kaebetähtaja ületamist oma tervisliku seisundiga, samuti asjaoluga, et vangla esitab dokumendid eesti keeles, mistõttu ei pööra kaebaja alati neile tähelepanu. Kohtu hinnangul ei õigusta kaebaja välja toodud asjaolud kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja tervislik seisund ei ole selles asjas käsitatav kaebuse esitamist takistava asjaoluna ja tähtaja ennistamise mõjuva põhjusena. KIS-i andmete kohaselt on kaebaja väidetavatest terviseprobleemidest sõltumata suutnud 2021. a kevadel esitada halduskohtule mitmeid kaebusi ning maakohtule hagiavaldusi (kohtuasjad nr 3-21-437, 3-21-642, 2-21-2813). Kuivõrd kaebaja tervislik seisund ei takistanud varasemalt kaebuste ja hagiavalduste esitamist, ei õigusta need ka käesoleval juhul tähtaja ületamist. Samuti ei õigusta tähtaja ületamist asjaolu, et vangla 28.12.2020. a otsus nr 1-13/284-5 oli eestikeelne. Kaebajal oli võimalik paluda vanglalt või kaaskinnipeetavatelt vajadusel abi otsuse mõistmiseks. Samas ei ole varasemalt eelnimetatud asjaolu kaebajal oma õiguste kaitseks kohtu poole pöördumist takistanud. Ka selles asjas esitatud kaebusest nähtub, et kaebaja on vastustaja positsiooni mõistnud. Vähetõenäoline on, et kaebaja ei mõistnud samamoodi ka vangla 28.12.2020. a otsuse nr 1-13/284-5 sisu. Kohtu hinnangul on kaebaja olnud ise hooletu kaebetähtaja järgimisel.
5) Kaebaja väide, et tema arvates oli tal kahjunõude kohtule esitamiseks aega 3 aastat, ei ole samuti aluseks tähtaja ennistamisel. Tartu Vangla 28.12.2020. a otsuses nr 1-13/284-5 on märgitud, et kaebus tuleb halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusorgani poolt kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmisest. Kaebaja on korduvalt halduskohtumenetluses osalenud ning pidi olema teadlik, et võib kaebuse esitamise õiguse tähtaja ületamisel minetada. 6) Eeltoodust tulenevalt oli halduskohus seisukohal, et kaebetähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad ning jättis kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata. Seetõttu lõpetas kohus HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutava hüvitamisnõude osas käesoleva haldusasja menetluse. Vastavalt HKMS § 43 lg 1 p-le 2 ei ole menetluse lõpetamise korral samas asjas halduskohtule kaebuse esitamine lubatud.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.J. Ustimenko esitas 21.12.2021 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 09.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 ning saata asi halduskohtule menetlemiseks tagasi. Kaebaja väitel hindas halduskohus eelarvamusega tähtaja ennistamise taotlust mis puudutab vaidlusalust perioodi, kuna ringkonnakohus määras anda kaebajale võimalus ennistada kaebetähtaeg. Kaebaja leiab, et ta tõi taotluses ära täiesti põhjendatud argumendid ja see oli seaduslik ja halduskohus oli seetõttu kohustatud taotluse rahuldama. Kaebaja leiab veel, et perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas on tegemist uue nõudega - teine summa ja täiendatud andmed kuna ta hiljem konkretiseeris vaidlustatavat perioodi 01.01.2019-11.03.2021. Hüvitamiskaebus on lubatud seadusega ja garanteeritud põhiseadusega, kuna tähtaega 3 aastat on järgitud ning järelikult pole selle läbivaatamiseks takistusi. Põhiseaduse § 28 garanteerib tervise kaitse ja halduskohus on kohustatud vastu võtma 2021. a kaebuse täies ulatuses. Vangla tegeleb võltsimisega - kuna ajavahemik 01.01.2019-11.03.2021 oli absoluutselt puhas kaebaja distsiplinaarse käitumise plaanis ja vanglal polnud õigust kohaldada erimeetmeid ja VangS § 69, siis vangla hakkas alusetult viitama 2020. a kaebusele, et vältida juhtunu täielikku läbivaatamist.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kaebaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus märkis juba 19.11.2021. a kaebuse osaliselt käiguta jätmise määruses igati põhjendatult, et kuigi kaebaja on mittevaralise kahju hüvitamist seoses täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega ajavahemikul 01.01.2019-21.10.2020 nõudnud vanglalt ka 08.04.2021. a taotluses, mille osas vangla tema kahjunõude 09.06.2021. a otsusega nr 1-13/121-5 läbi vaatamata jättis, ei ole viimati nimetatud otsus vaidlusalust ajaperioodi puudutav kohtueelset menetlust lõpetav lahend. Tartu Vangla jättis 09.06.2021. a otsusega kaebaja kahju hüvitamise taotluse õigesti ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas läbi vaatamata, kuna vangla on selles osas juba varasemalt sisulise lahendi teinud. Kaebaja 08.04.2021. a taotlus kattus ajavahemiku 01.01.2019-21.10.2020 osas tema poolt vanglale juba 21.10.2020 esitatud kahjunõudega. Mõlemas kahjunõudes taotles kaebaja kahju hüvitamist sama ajavahemiku eest seoses tema üksikkambris isolatsioonis hoidmisega ning selgitas, et vangla piinab teda ja et talle on seetõttu tekkinud tervisehäired. Vangla lahendas vastava kahjunõude sisuliselt juba 28.12.2020. a otsusega nr 1-13/284-5. Seega on ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kohtueelset menetlust lõpetavaks lahendiks Tartu Vangla 28.12.2020. a otsus nr 1-13/284-5. Kuna Tartu Vangla 28.12.2020. a otsus nr 1-13/284-5 tehti viis kuud enne halduskohtule hüvitamis kaebuse esitamist ning ei ole tõenäoline, et vangla viivitas kaebajale selle otsuse kätte
toimetamisega, oli selge, et kaebaja ületas 10.06.2021 kaebuse esitamisel ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas 30-päevast kaebetähtaega. HKMS § 38 lg 5 sätestab, et kui kaebus esitatakse pärast kaebetähtaja möödumist, esitatakse kaebuses kaebetähtaja ennistamise taotlus ja tähtaja möödalaskmise põhjused. Tulenevalt HKMS § 71 lg-test 1-4 on kaebajal võimalik taotleda kaebuse esitamise tähtaja ennistamist, kui ta esitab kohtule koos kaebusega tähtaja ennistamise taotluse ning tähtaja mööda laskmise põhjused. Eeltoodust lähtudes andis halduskohus kaebajale võimaluse esitada ajavahemikku 01.01.2019-21.10.2020 puudutavas osas kaebetähtaja ennistamise taotlus, milles tuli välja tuua tähtaja rikkumise mõjuv põhjus. Samuti selgitas halduskohus kaebajale, et lõpetab määrusega asja menetluse eelnimetatud ajavahemikku puudutavas osas, kui tähtaeg ei kuulu ennistamisele.
13.Kaebaja esitas 29.11.2021 halduskohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks, viidates 3 aasta pikkuse tähtaja järgimisele, 2020. a alanud raskele tervislikule olukorrale ja sellele, et vangla dokumendid antakse talle eesti keeles. Halduskohus asus 19.12.2021. a määruse põhjendustes seisukohale, et praegusel juhul ei ole kaebuse esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Kuna kaebaja esitas kaebuse kohtule osaliselt tähtaega rikkudes ja tähtaja ennistamiseks alust ei ole, lõpetas halduskohus haldusasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 ja § 124 lg 2 alusel kahjunõude perioodi 01.01.2019-21.10.2020 osas.
14.Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on vaidlusaluses määruses piisaval määral põhjendanud, miks kaebetähtaeg ennistamisele ei kuulu ja millest tingituna kuulub käesoleva haldusasja menetlus osaliselt lõpetamisele. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohtu hinnangul ei anna ükski määruskaebuses esitatud väide alust halduskohtu 09.12.2021. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, mille pinnalt tuleks kaebuse esitamise tähtaja ennistamise ja menetluse osalise lõpetamise küsimuses asuda halduskohtust erinevale seisukohale.
15.Kõike eelnevat arvestades jätab ringkonnakohus J. Ustimenko määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 09.12.2021. a määruse resolutsiooni punktid 1 ja 2 muutmata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.