Xi kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsuse nr 9-6/1576 – 1 tühistamiseks ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse kohustamiseks vaadata kaebaja 12.09.2021 avaldus uuesti läbi
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja — X Vastustaja — Tallinn linn, esindaja Liisi Raamets-Tunali
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada kaebus. Tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsus nr 96/1576 – 1 ja kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsusust kaebaja 12.09.2021 avaldust uuesti läbi vaatama.
2.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 04.02.2022. Vastuseks menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
16.10.2021 saabus Tallinna Halduskohtule Xi 21.09.2021 otsusele nr 9-6/1576 – 1.
kaebus Lasnamäe Linnaosa Valitsuse
2.Kohus arvestades seda, et kaebaja eesmärgiks on, et Tallinna linn teeks uue otsuse kaebaja 12.09.2021 toetuse taotluse kohta osas, milles taotlus jäeti rahuldamata, tõlgendas kaebust ning
leidis, et kaebaja sooviks on esitada kaebus kohtule järgmiste nõuetega: 1) tühistada Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsus nr 9-6/1576 – 1; 2) kohustada Lasnamäe Linnaosa Valitsust kaebaja 12.09.2021 avaldust uuesti läbi vaatama. Kohus võttis oma 19.10.2021 määrusega nimetatud nõuetes kaebuse menetlusse. 30.11.2021 määrusega määras kohus asja lahendamise viisiks kirjaliku menetluse.
3.1.Kaebaja märgib esmalt, et 12.09.2021 saatis ta avalduse (lisa 2, dtl 6) koos vajalike dokumentidega (lisad 3-7, dtl 7-16) 2021. aasta augusti toimetulekutoetuse saamiseks, kuna 4 inimese sissetulek oli sel kuul 838,84 eurot ning üüri- ja kommunaalmaksed 622,61 eurot. Seega on jäänud pärast nende mahaarvamist kaebajale ja ta perele elamiseks 216,23 eurot, mis on palju vähem, kui 4 inimese toimetulekupiir, mis kaebaja pere jaoks on 630 eurot.
3.2.Pere sissetulek koosneb töövõimetuspensionidest ja muudest hüvitistest, st muid sissetulekuid ei ole võimalik saada. Seetõttu ei ole kaebaja perekonna olukorras kohaldatavad vastustaja mallifraasid (nagu ka asjas 3-21-1700, 30.08.2021-st nr. 1-9/221, punkt 32), et inimene ise vastutab oma elu eest.
3.3.Kaebaja möönab, et ta kontol olid väikesed säästud, mis koguti ainult saadud hüvitistest, mitte kõrvaltuludest. Sellise väikese sissetulekuga raviks vahendite kogumiseks pidi kaebaja pere endale palju keelama. Kusagil pole öeldud, et väikese raha säästmine on keelatud.
3.4.Kaebaja märgib, et toimetulekutoetuse määramisel võetakse arvesse ühe (eelmise) kuu sissetulekut, mitte eelmiste kuude tulu ja konto jääki.
3.5.Kaebaja selgitab, et kontol olemasolevad rahalised vahendid tuli välja võtta kartuses, et järgmisel kuul hüvitist ka ei saada. Raha kulutati toidukaupadele, hammaste ravimiseks ja muudele igakuistele vajadustele ning septembri ja oktoobri kulude katmiseks, kuna suurim osa pensionidest läks üürile ja kommunaalmaksetele.
3.6.Kaebaja on arvamusel, et vaidlustatud otsust mõjutas pikaajaline eelarvamus ja konflikt vastustajaga ning asjaolu, et kaebaja on esitanud vastustaja vastu kaebuse seoses munitsipaalkorteri andmata jätmisega. Sellele viitab keeldumise sõnastus ja kaebuse esitamise ajavahemik (enne kohtuprotsessi ei pidanud nad vajalikuks seda märkida).
3.7.Aastatel 2017-2019 sai kaebaja perekond toimetulekutoetust ja mõnikord õnnestus kaebaja perekonnal kontole raha koguda (pitsitades ennast jällegi nii, et tekkis mingi "turvapadi"), kuid toimetulekutoetusest ei keeldutud. Samuti teab kaebaja, et nende tuttavad saavad toimetulekutoetust, hoolimata veelgi suurematest säästudest. See tähendab, et see pole kunagi olnud takistuseks. Suur hulk inimesi varjab oma sissetulekuid ja saavad hoolimata sellest toimetulekutoetust ning kirjutavad sellest avalikult sotsiaalvõrgustikes.
3.8.Kaebaja selgitab veel, et 2017. aasta märtsis alustas ta perega korteri üürimist aadressil xxxxxx ja taotles perega toimetulekutoetust. Kaebajal ja ta perel oli esimese lapse vanemahüvitisest kogunenud umbes sama palju raha (vt konto väljavõtted), samal ajal hakati kaebajale toetust maksma. 2021. aasta septembris keelduti aga kaebajale ja ta perele toimetulekutoetusest augusti eest, motiveerides seda just sellega, et kaebaja perel on piisavalt sääste (kuigi need säästud olid tekkinu ka erinevat tüüpi hüvitistest, mitte kõrvaltuludest). 2021. aasta juulis esitas kaebaja vastustaja vastu nõude manipulatsiooni kohta xxxxxx korteriga (haldusasi nr 3-21-1700). Septembris esitas kaebaja esimese toimetulekutoetuse avalduse pärast vanemahüvitise lõppemist, mida aga ei rahuldatud ülaltoodud põhjendustega. Kaebaja on
seisukohal, et antud otsus on õigusvastane ja kättemaksuks korteriga seotud nõude esitamise eest.
3.9.Eeltoodut kokku võttes palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks ja tühistada vastustaja otsuse augustikuu toimetulekutoetuse mittemääramise kohta (21.09.2021 nr. 9-6/1576-1).
VASTUSTAJA SEISUKOHT
4.Vastustaja leiab, et vaidlustatud otsus on õiguspärane ning põhjendab seda alljärgnevaga .
4.1.12.09.2021 esitas kaebaja toimetulekutoetuse taotluse, millele lisas eluasemekulusid tõendavad dokumendid ning tema peres olemasolevate Swedbank AS-i pangakontode väljavõtted.
4.2.Vastustaja viitab sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 133 lg 1, § 134 lg 4 p 7 ja sotsiaalseadustiku üldosa seaduse (SÜS) § 5 lg 1 ja märgib, et esmane vastutus inimväärse äraelamise kindlustamise ees lasub isikul endal. Avalik võim toetab inimest, kui ta inimväärse elu kindlustamisega toime ei tule. Isikul ei peaks olema õigust sotsiaalabile, kui ta suudab end aidata oma tööpanuse, sissetulekute või varaga või kui tal on võimalik saada toetust perekonnalt või tuttavatelt.
4.3.2021 augustikuus olid kaebaja pere sissetulekud kokku 838,84 eurot: Xile Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud pension 451,49 eurot ning Yle Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud peretoetus 120 eurot ja Eesti Töötukassa poolt makstud töövõimetoetus 267,35 eurot. SHS § 133 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu 29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.
4.4.Septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Tulenevalt Tallinna Linnavolikogu 28.05.2015 määruse nr 9 „Toimetulekutoetuse määramiseks eluruumi alaliste kulude piirmäärad“ § 1 p-st 1 võetakse Tallinna linna haldusterritooriumil toimetulekutoetuse määramisel üle 33 m2 üldpinnaga eluruumi korral üüri arvesse kuni 6,40 eurot eluruumi ruutmeetri kohta kuus. Kaebaja eluruumi üldpind on 54,2 m2 ja seega saab toimetulekutoetuse arvestamisel üüri arvesse võtta 346,88 eurot. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot. Samas nähtus kaebaja esitatud pangakontode väljavõtetest, et seisuga 31.08.2021 oli tema pere kontode lõppsaldo kokku 1649,30 eurot.
4.5.Vastustaja soovib täpsustada, et Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsuses nr 96/1576-1 ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 09.11.2021 vastuses nr 9-6/1802 - 2 on ekslikult märgitud piirmääradele vastavaks võimalikuks hüvitamisele kuuluvaks eluasemekulude summaks 464,49 eurot, kuid õige oleks 469,49 eurot ning võimalikuks määratavaks toimetulekutoetuse summaks 255,64 eurot, kuid õige oleks 260,65 eurot. Samas eelnimetatud numbrilised eksimused ei mõjuta tehtud otsust sisuliselt ega anna alust selle muutmiseks.
4.6.Võttes arvesse kaebaja pere pangakontodel olevaid rahalisi vahendeid kogusummas 1649,30 eurot jõudis vastustaja kaebaja 12.09.2021 toimetulekutoetuse taotluse osas otsust tehes järeldusele, et need on piisavad, et maksta septembrikuus tasumisele kuuluvate eluasemekulude eest ning katta pere minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja
jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, mistõttu otsustati tulenevalt SHS §134 lg 4 p-st 7 jätta kaebaja toimetulekutoetuse taotlus rahuldamata.
4.6.Toimetulekutoetuse näol on tegemist abimeetmega, mille eesmärk on tagada isikule või perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal vastavad vahendid puuduvad. 2021 septembrikuus kaebaja pere kasutuses olnud rahalised vahendid olid piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluasemekulud ning katta minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Tulenevalt eeltoodust on vastustaja seisukohal, et 21.09.2021 toimetulekutoetuse mittemääramise otsus nr 9-6/1576 – 1 on õiguspärane ja põhjendatud ning selle muutmiseks puudub alus.
4.7.Vastustaja rõhutab, et toimetulekutoetuse määramise otsustamisel ei oma tähtsust, millistest allikatest toetuse taotleja pangakontole säästud tekkinud on. Kui taotleja perel on iseseisvaks toimetulekuks vajalikud rahalised vahendid endal olemas, siis ei ole nad õigustatud toimetulekutoetust saama. Toimetulekutoetus on abimeede, mille eesmärk on tagada isikule või perekonnale minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks olukorras, kus neil endal vastavad vahendid puuduvad.
4.8.Kaebaja väited korteri aadressil xxxxxxx, Tallinn osas on alusetud ning asjassepuutumatud ega puuduta antud asja lahendamist.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
5.Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsuses märgitut, asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ning vaidlustatud otsus tuleb tühistada. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
6.Õiguslik regulatsioon ja tuvastatud faktilised asjaolud
7.1.SÜS § 5 lg 1 sätestab, et isikul on esmane vastutus teda ohustavate sotsiaalsete riskidega toimetulekul.
7.2.SHS § 131 lg 1-5 kohaselt on toimetulekutoetuse eesmärk isikute iseseisvat toimetulekut soodustava ajutise abimeetmena leevendada abi vajavate isikute ja perekondade materiaalset puudust, tagades minimaalsed vahendid esmavajaduste rahuldamiseks. Toimetulekutoetust on õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast käesoleva seaduse § 133 lõigetes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri. Toimetulekupiiri üksi elavale isikule või perekonna esimesele liikmele kehtestab Riigikogu igaks eelarveaastaks riigieelarvega. Toimetulekupiiri kehtestamisel lähtutakse minimaalsetest tarbimiskuludest toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks. Uus toimetulekupiir ei või olla väiksem kehtivast toimetulekupiirist. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist. Perekonna iga lapse toimetulekupiir on 120 protsenti perekonna esimese liikme toimetulekupiirist.
7.3.Pooled ei vaidle selle üle, et 2021 aastal on ühe inimese toimetuleku piir 150 eurot. Perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 120 eurot ja iga lapse toimetulekupiir on 180 eurot.
7.4.Vaidlust ei ole ka selles, et 12.09.2021 esitas kaebaja vastustajale toimetulekutoetuse taotluse koos eluasemekulusid tõendava dokumendi ja pangakontode väljavõttega. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja pere sissetulekud olid kokku 2021 augustis 838,84 eurot (vt dtl 4-15). Kaebaja peres on kaks täiskasvanut (koos kaebajaga) ja kaks last. (SHS § 133 lg 2 p-de 2 ja 3 kohaselt ei arvatud kaebaja pere sissetulekute hulka tema perele Tallinna Linnavolikogu
29.11.2012 määruse nr 27 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ alusel väljamakstud perekonna sissetulekust sõltuvaid toetusi kogusummas 97 eurot ja Sotsiaalkindlustusameti poolt makstud sotsiaaltoetust summas 53,44 eurot.)
7.5.Pooled ei vaidle ka selle üle, et septembrikuus kuulusid kaebaja perel tasumisele eluasemekulud summas 622,61 eurot, mille moodustas üüritasu summas 500 eurot ja korteriarve, sh elektrikulu, summas 122,61 eurot. Vastavalt SHS § 133 lg-le 5 saab toimetulekutoetuse arvestamisel eluasemekulusid arvesse võtta 469,49 eurot. Kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Kui kaebaja pere augustikuu sissetulekust 838,84 eurot arvestada maha kehtestatud piirmääradele vastavad eluasemekulud 469,49 eurot (vaidlustatud otsuses on ekslikult märgitud vastavaks summas 464,49) ning kahe lapsega neljaliikmelise pere toimetulekupiir 630 eurot, siis oleks võimaliku määratava toimetulekutoetuse summa 260,65 eurot.
8.Küll aga vaidlevad pooled selle üle, kas vastustajal on põhjendatult keeldunud toimetulekuteotuse määramisest SHS § 134 lg 4 p 7 alusel, mis sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus võib jätta toimetulekutoetuse määramata või vähendada määratavat toimetulekutoetuse summat, kui kohaliku omavalitsuse üksus leiab, et toimetulekutoetuse taotleja või tema perekonna kasutuses või omandis olev vara, selle üürimine, rentimine või müümine tagab temale või perekonnale toimetulekuks piisavad elatusvahendid. Nimelt on asjas leidnud ka kinnitust see, et seisuga 31.08.2021 oli kaebaja pere pangakonto lõppsaldo kokku 1649,30 eurot. Vastustaja ei ole lükanud siinkohal ümber kaebaja väidet, et tegemist on pikemaajalise kogumise tulemusel saadud summaga, mitte aga kaebaja või tema perekonnaliikmete netosissetulekuga. Vastavad asjaolud nähtuvad ka kaebaja poolt esitatud pangakontode väljavõttelt. Vastustaja on vaidlustatud otsuses tuginenud SHS § 134 lg 4 p 7 ja märkinud: „Võttes arvesse, et teie pere pangakontodel olevad rahalised vahendid on piisavad, et maksta jooksval kuul tasumisele kuuluvate eluasemekulude eest ja katta minimaalsed tarbimiskulud toidule, riietusele ja jalanõudele ning muudele kaupadele ja teenustele esmavajaduste rahuldamiseks, ei määratud teile 2021 septembrikuu toimetulekutoetust.“ Kohus märgib esmalt, et SHS § 134 lg 4 p 7 saab kohaldada kaalutulusõiguse alusel. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4 lg 2 sätestab, et kaalutlusõigust tuleb teostada kooskõlas volituse piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve. Kohus leiab, et vastustaja on rikkunud kaalutlusõigust vaidlustatud otsuse tegemisel, kuivõrd otsusest ei nähtu, et vastustaja oleks üldse mingi kaalumise läbi viinud. Samuti on otsus selles osas sisuliselt põhjendamata. Seega on vastustaja rikkunud otseselt HMS § 56 lg 3, mis sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti põhjenduses tuleb märkida kaalutlused, millest haldusorgan on haldusakti andmisel lähtunud. Vaidlustatud otsusest nähtub üksnes see, et vastustaja on tuvastanud, milline oli kaebaja perekonna pangakontode saldo ning järeldanud sellest, et esineb alus SHS § 134 lg 4 p 7 kohaldamiseks. Samas ühtegi kaalutlust haldusaktist ei nähtu. Juba üksnes sel põhjusel tuleb vaidlustatud otsus tühistada ning vastustajat kohustada kaebaja taotlust uuesti lahendama. Kohus peab vajalikuks siinkohal märkida, et on igati tunnustamist vääriv, et kaebaja ja tema pere on suutnud koguda sääste perekonnale väikestest sissetulekutest (toetustest). Kohus leiab, et vastustajal tuleb igal juhul asja uuel lahendamisel vastavale asjaolule tähelepanu pöörata ning kaaluda poolte erinevaid huve (sh huvi säästa makstavates toetustest suuremate/ootamatute väljaminekute tarbeks) ja isikul olevate rahaliste vahendite suurust ning nende teket ja kasutamiseesmärke. Kohus leiab, et isiku poolt toetustest säästetut ei peaks ilma asjaolusid kaalumata lihtsalt pangaarvel oleva summa suuruse alusel arvestama sellise varana,
mille arvelt peaks tasuma jooksvaid kulusid ja mis põhjendaks toimetulekutoetuse määramata jätmist, kuivõrd sellisel juhul ei ole toimetulekuraskustesse sattunud inimestel üldse mingit motivatsiooni asuda oma olukorda parandama sh säästa. Kohus märgib ära ka seda, et juhul, kui asjaolusid kaalutlemata hakata arvesse võtma ainult pangaarvel asuvat summat, mis ületab ühekuise võimaliku määratava toetuse summa, siis sunnitakse sellega toetust taotlevaid isikuid sisuliselt oma pangaarveid kas varjama või minema üle sularahakäibele, mis kaheldamatult ei ole pikemas perspektiivis mõistlik lahendus ja kahjustab tegelikult toetusi vajavate isikute ja ka toetuste selge ja ökonoomse haldamisega seotud vastustaja huve. Kohus juhib siinkohal tähelepanu ka asjaolule, et sisuliselt nõuab juba SHS § 134 lg 4 p 7 sõnastus kaalutlusõiguse teostamist, sest ei määratle ära selles mainitud ja toetuse määramisel arvesse võtta lubatud vara ja rahaiste vahendite väärtust ehk vastustajal tuleb otsus vastu võtta kaalutlusõiguse alusel ja seda vastavat seaduse nõuetele sisuliselt põhjendada. Käesoleval juhul sisulised põhjendused kohtu hinnangul langetatud otsusest puuduvad. Kohus märgib, et ta ei välista, et uue ja korrektse kaalutlusotsusega võib vastustaja jõuda tühistatud otsusega samale järeldusele, kuid rõhutab, et kohus ei saa vaatamata sellele asuda vastustaja asemel teostama kohtumenetluses otsuse langetamiseks vajalikku kaalutlust, sest see on tulenevalt seadusest haldusorgani pädevuses ja kohtul puudub muuhulgas vajalik ülevaade haldusorgani praktikast vastavas valdkonnas ja arvesse võtmist vajavatest asjaoludest. Kohus leiab ka, et vastava kaalutlusotsuse tegemine annab haldusorganile võimaluse välja öelda ja kujundada praktika sarnastes olukordades otsuste langetamiseks.
9.Mis puudutab kaebaja väidet, et tegemist on kättemaksuga teise haldusasja algatamise eest, siis kohus leiab, et vastav väide ei ole tõendatud ega ka asjakohane.
10.Eelpooltoodud põhistustel rahuldab kohus kaebuse ja tühistab Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 21.09.2021 otsuse nr 9-6/1576 – 1. Samuti kohustab kohus vastustajat kaebaja 12.09.2021 taotlust uuesti läbi vaatama arvestades käesolevas otsuses toodud kohtu põhjendustega. Menetluskulud
11.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud vastustaja kahjuks. Kaebaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Eeltoodust tulenevalt jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.