AS Decora hagi AS G4S Eesti ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu solidaarselt kahju hüvitamise nõudes 6747 eurot ja 86 senti
Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Decora apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): AS Decora, rk 10150195; esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja I (kostja I): AS G4S Eesti, rk 10022095; esindaja vandeadvokaat Raiko Lipstok; Vastustaja II (kostja II): Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaal (likvideerimisel, endine ärinimi UAB DK "PZU Lietuva" Eesti filiaal), rk 12378577; esindaja vandeadvokaat Alar Urm
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016. a otsus osas, millega maakohus jättis rahuldamata AS Decora hagi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu ja menetluskulude jaotuse ning kindlaksmääramise osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AS Decora hagi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu, jätta Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali menetluskulud tema enda kanda ning temalt välja AS-i Decora menetluskulud ning mõista AS-lt Decora AS G4S Eesti kasuks välja menetluskulud 3262 eurot. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Otsuse tervikresolutsioon on järgmine: 3.1.Rahuldada AS Decora hagi Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali vastu.
3.2.Mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt (likvideerimisel; rk 12378577) AS Decora kasuks välja 6746,87 eurot.
3.3.Jätta rahuldamata AS Decora hagi AS G4S Eesti vastu.
3.4.Jätta maakohtus tasutud riigilõiv ja 50 % AS Decora õigusabikuludest Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kanda ja 50 % AS Decora õigusabikuludest tema enda kanda.
3.5.Jätta Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
3.6.Jätta ringkonnakohtus kantud AS Decora õigusabikuludest 50 % Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kanda ja 50 % AS Decora enda kanda. Jätta ringkonnakohtus tasutud riigilõiv Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali kanda.
3.7.Jätta ringkonnakohtus AS G4S Eesti menetluskulud AS Decora kanda.
3.8.Mõista AS-lt Decora välja AS G4S Eesti kasuks menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 4018 eurot.
3.9.Mõista Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaalilt (likvideerimisel; rk 12378577) välja AS Decora kasuks menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus 2560 eurot ja 27 senti. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.AS Decora (hageja) esitas 18. märtsil 2015. a hagi AS G4S Eesti (kostja I) ja Akciné draudimo bendrové "Gjensidige" Eesti filiaali (kostja II) vastu solidaarselt kahju hüvitiseks 6747,87 euro ulatuses. Hagiavalduse kohaselt olid hageja ja kostja I sõlminud tehnilise valve täisteenuse lepingu ning hageja ja kostja II kindlustuslepingu.
Öösel vastu 19. augustit 2014. a varastati hageja kauplusest Võrus kaupa 6746,87 euro väärtuses. Kostja I paigaldatud valvesignalisatsioon ei hakanud tööle. Politsei alustas kriminaalmenetlust, kuid see lõpetati teo toimepanijate tuvastamatuse tõttu. Vastavalt valve täisteenuse lepingule pidi kostja I osutama hagejale teenust, mis seisnes vara jälgimises valvesignalisatsiooni seadmete abil, et fikseerida valveobjekti vastu suunatud rünne (sissetung) või muud ohud ning häiresüsteemi hooldamises, mille eesmärgiks on vältida seadmete rikkeid ja pikendada nende tööiga. Kostja I ei täitnud lepingulisi kohustusi, sest osutatud valveteenus ei täitnud lepingu eesmärki, milleks oli valveobjekti kaitse varguse eest. Andurid ei olnud töökorras. Kostja I peab tõendama, et tema paigaldatud seadmed töötasid. Valveobjekt oli nõuetekohaselt valvestatud. Välistatud on olukord, et andurid kaeti kinni enne sissemurdmise algust. Juhul, kui andurid kaeti kinni sissemurdmise alguses, ei olnud tagatud valveobjekti valve. Sissemurdmine toimus akna kaudu. Ekspert leidis, et aken oli anduri eest varjatud. Seega ei olnud valve nõuetekohaselt tagatud. Kostja I lepinguliseks kohustuseks oli andurite paigaldamine selliselt, et akent ei oleks võimalik eemaldada ilma andurite reageerimiseta. Hageja ja kostja II vahel oli sõlmitud kindlustusleping, mille kohaselt hüvitatakse murdvarguse puhul kindlustatud esemele tekkinud kahju. Toimunud on kindlustusjuhtum ja kostja II on kohustatud kahju hüvitama.
2.Kostja I vaidles hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja I ei ole rikkunud lepingulisi kohustusi. Häiresüsteemi logi järgi ei olnud perioodil 18. august 2014. a kell 19:08 kuni 19. august 2014. a kell 07:33 ühtegi häiret. Häirete mitteesinemine ei saanud olla tingitud valvesüsteemi rikkest, sest valvesüsteem ja andurid olid töökorras ning see on tõendatud häiresignaalide logiga. Pärast hagejalt teate saamist teostati kontrollkatsed ja tuvastati, et kaupluse valvesüsteemid toimisid korrektselt. Välistatud on võimalus, et sissemurdjad sattusid andurite reaktsioonialale, kuid häire ei käivitunud. Kostja I ei vastuta tekkinud kahju eest ka siis, kui andurid kaeti kinni enne ruumide valvestamist. Kostja I ei vastuta ka juhul, kui kaup viidi ära enne kaupluse valvesse panekut. Kohustus vara kaitsta tekib alles siis, kui kauplus on valvestatud. Asjaolu, et kaupluse aken oli võetud eest ära, ei tähenda, et kaup oleks öösel varastatud. Andurite paigutamisel on kostja I järginud käibes vajaminevat hoolt ja sellega on süüline vastutus välistatud. Häire käivitumist ei saanud mõjutada asjaolu, et hageja riiulid blokeerisid akna andurite infrapunaväljast. Varguse toimepanemine eeldas liikumist teiste riiulite juures, mis olid infrapunakiirgusega kaetud. Hageja ei ole tõendanud kahju suurust. Tõendamata on põhjuslik seos. Kostjad ei saa vastutada solidaarselt, kuna kostjate vastutuse eeldused on erinevad. Kostja II vaidles samuti hagile vastu ning palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II märkis, et hageja rikkus kindlustuslepingut, mille kohaselt peab valvesignalisatsioon olema töökorras, rakenduma ja tagama häire edastamise. Juhul, kui signalisatsioon ei olnud töökorras, ei täitnud hageja lepingulisi kohustusi ning kindlustusandjal oli alus keelduda kindlustushüvitise maksmiseks.
Alternatiivselt oli kostja II seisukohal, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata. Ebausutav on varguse toimepanemine hageja nimetatud viisil. Kostja II märkis, et kahju suurus on tõendamata ning vastutus ei saa olla solidaarne.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 1. veebruari 2016. a otsusega hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Maakohus jõudis seisukohale, et valvesüsteem oli töökorras ja kostja I ei ole rikkunud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Seadmete korrasolekut tõendab kostja I teostatud seadmete kontrollimine, tunnistajate ütlused ning asjatundja esitatud arvamus. Hageja ei ole tõendanud, et seadmeid ei töötanud. Maakohus leidis, et kostja I ei olnud hooletu. Maakohtu hinnangul viitas hoolikale käitumisele asjaolu, et kostja I pakkus hagejale lisaandurite ja valvekaamerate paigaldamist. Kuna kostja I ei ole lepingust ja seadusest tulenevaid kohustusi rikkunud, ei pidanud maakohus vajalikuks hinnata kostja I tegevuse ja kahju vahel põhjuslikku seost. Järgnevalt analüüsis maakohus kostja II vastutust ning leidis, et kindlustusjuhtumi toimumine ei ole tõendatud. Maakohus märkis, et tõendatud on asjaolu, et hageja tahte vastaselt viidi tema valdusest välja hageja nimetatud esemed, kuid ei ole tõendatud, et esemed viidi ära kindlustusjuhtumi käigus. Maakohus jõudis seisukohale, et kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et vargus pandi toime kindlustustingimustes kirjeldatud murdvarguse teel. Hageja peab tõendama kindlustusjuhtumi toimumise, kahju tekkimise ja suuruse. Kriminaalmenetluse andmed on tõendiks ka käesolevas tsiviilasjas. Samas on kriminaalmenetlus algatatud hageja esitatud asjaolude alusel ning kriminaalmenetluses ei selgunud, kes, kuidas ja millal pani varguse toime. Maakohus leidis, et kostjate vastutus ei saa olla solidaarne, kuna hageja ja kostjate võlasuhted tekkisid erinevatel alustel. Hagejal oli sõlmitud kostjaga I käsundusleping ning kostjaga II kindlustusleping. Asjaolu, et territooriumil pidi vastavalt kindlustuslepingule olema valve, ei tekita solidaarkohustust. Maakohus nõustus kostjate väitega, et hageja ei ole kahju suurust tõendanud. Kahju suurus ilmneb ainult hageja väitest, mida ei ole dokumentaalselt tõendatud. Ka lisatud kahjude ülevaatuse aktist ei ole tuvastatud kahju põhjus ja ulatus. Maakohus mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 5150 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja I esitatud menetluskulusid 1175 euro ulatuses. Maakohus mõistis hagejalt välja menetluskulud kostja II kasuks 3750 eurot. Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja II menetluskulusid 900 euro ulatuses.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.AS Decora (hageja) esitas Tartu Maakohtu 1. veebruari 2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning hagi rahuldada. Menetluskulud palus apellant jätta vastustajate kanda.
Vastustaja I tekitas olukorra, kus ruumidesse oli võimalik siseneda ilma valvesüsteemi käivitumiseta ning seda tõendab eksperdi esitatud arvamus. Samuti kinnitas politsei, et vargus toimus akna kaudu. Kohustuse rikkumine seisnes selles, et objekti ei olnud võimalik kaitsta ründe eest. Vastustaja I ei ole hagejat teavitanud asjaolust, et osa tema valveobjektist on valveta. Vastustaja I on rikkunud VÕS § 620 lõikes 1 sätestatud hoolsuskohustust, kuna aken oli võimalik eemaldada ilma valvesüsteemi käivitumiseta. Kohtu märgitu, et valvesüsteem oli töökorras ja edastas signaale valve sisse- ja väljalülitamise kohta, ei välista vastustaja I vastutust. Kohtu tuvastatu kinnitab ainult seda, et objekt pandi valvesse. Apellant leidis, et väär on maakohtu seisukoht, et infrapunaandurite tõttu ei olnud ruumis võimalik märkamatult liikuda. Eksperdi selgituste järgi võib andur liikumist mitte avastada, kui inimene riietub infrapunakiirgust blokeerivasse riietusse ja juhul, kui selle riietuse pealispinna ja ruumis asuvate asjade pealispinna temperatuur on lähedased. Politsei ei ole kahtlustanud apellandi töötajaid, mistõttu on nende ütlused usaldusväärsed ning eluliselt usutavad. Apellant leidis, et ei ole tõendatud, kuidas valveobjektilt on tööpäeval võimalik ära viia 26 välisust, 18 viimistlemata siseust, 7 klaasist saunaust ja 3 pööninguluuki, ilma et ükski apellandi töötaja seda märkaks. Apellant märkis, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendatud. Kohtuotsus on vastuoluline, kuna kohus on otsuses kinnitanud, et objekt oli nõuetekohaselt valvestatud ja möönnud, et vara on läinud apellandi valdusest välja tema tahte vastaselt. Nõuded vastustaja I ja vastustaja II vastu on seotud, kuna mõlemad kostjad pidid täitma kohustust apellandi ees ning mõlemad jätsid kohustuse täitmata. Nõude suurus on tõendatud. Pärast varguse toimumist kutsuti kohale politsei ning koos politseiga vaatasid töötajad üle lao seisu ning panid kirja puuduvad uksed. Apellant arvutas seejärel ostetud uste summad kokku ning seeläbi saadi kahju summa suurus. Seadus ei sätesta, et kahju tekkimisel peab äriühing läbi viima inventuuri, et tõendada kahju tekkimist. Apellant palus vähendada vastustaja I menetluskulusid kokku 1887,50 euro ulatuses.
5.Vastustaja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Asjaolu, et hageja kohtuotsusega ei nõustu, ei tähenda, et kohus oleks eksinud õiguse kohaldamisel. Maaohus on õigesti leidnud, et isegi juhul, kui eest võetud aken ei asunud häiresüsteemi andurite tööpiirkonnas, siis varastatud kaubani jõudmiseks pidanuks vargad ikkagi läbima andurite tööpiirkonna. Tähtsust ei oma asjaolu, kas aken asus andurite tööpiirkonnas, vaid tähtsust omab asjaolu, et varastatud kaup asus andurite tööpiirkonnas. Äärmiselt ebatõenäoline on kõrgtehnoloogilise varustuse kasutamine, mille korral andurid ei reageeriks. Sellisel juhul ei omaks tähtsust ka küsimus, kas aken asus andurite tööpiirkonnas või mitte. Kohus on õigesti leidnud, et hageja oli keeldunud kostja I pakutud
videovalvesüsteemist, mis oleks aidanud väidetava varguse toimepanijad tuvastada. Kostja I menetluskulusid ei tuleks täiendavalt kontrollida. Kostja I menetluskulud on põhjendatud.
6.Vastustaja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Vastustaja II leidis, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata, esineb alus kindlustushüvitise maksmisest keeldumiseks ning kahju suurus ei ole tõendatud, samuti puudub alus solidaarvastutuseks. Kindlustusjuhtumi toimumise peab tõendama kindlustusvõtja.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ja maakohtu
1.veebruari 2016. a otsus tuleb tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostja II vastu, jättis kostja II menetluskulud hageja kanda ning mõistis hagejalt kostja I kasuks välja menetluskulud 5150 eurot. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi kostja II vastu, jätab kostja II menetluskulud tema enda kanda ning määrab kostja I menetluskuludeks maakohtus 3262 eurot. Esmalt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse põhjenduste osas vastustaja I suhtes (I) ja seejärel vastustaja II osas (II) ning lõpuks menetluskulude osas (III). I
8.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et vastustaja I ei ole hoolsuskohustust rikkunud. Apellandi ja vastustaja I lepingulistele suhetele tuleb kohaldada käsunduslepingu sätteid. VÕS § 620 lg 1 sätestab käsundisaaja lojaalsus- ja hoolsuskohustuse. VÕS § 620 lg 2 järgi peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks selle toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Vastustaja I on professionaalne teenuseosutaja, mistõttu tuleb tema hoolsust analüüsida VÕS § 104 lg 3 kohaselt objektiivsete kriteeriumite alusel. See tähendab, et objektiivse, välise hooletuse analüüsimisel tuleb esitada küsimus, kas isik on täitnud oma kohustused samal kutsealal tegutsevate isikute vähemalt keskmise hoolsusega. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et vastustaja I on toiminud oma kohustuste täitmisel madalama hoolsusega, kui võis seda oodata keskmiselt turvateenuse osutajalt. Maakohus on tuvastanud, et isegi juhul, kui aknaesine oli väljaspool andurite tööpiirkonda, oleksid andurid varguse käigus siiski tööle hakanud, kuna vargad oleksid pidanud ruumis liikuma. Ringkonnakohtul ei ole põhjust jõuda teistsugusele seisukohale. Ka juhul, kui vargad olid riietunud infrapunakiirgust blokeerivasse riietusse, ei tähenda see, et vastustaja I on hoolsuskohustust rikkunud. Sellisel juhul ei töötaks ka teiste valveteenust pakkuvate isikute valveandurid ning seejuures tuleb arvestada asjaolu, et varguse toimepanemine sellisel viisil on vähetõenäoline ja kaitset sellise varguse eest ei saa oodata automaatselt iga valvelahenduse korral. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa elektrooniliselt valvelt oodata sama valvetaset, kui näiteks mehitatud valvelt.
9.Ringkonnakohus märgib, et kahju suuruse tuvastamine ei ole vajalik, kui ei ole tuvastatud kohustuse rikkumist. VÕS § 101 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja kasutada õiguskaitsevahendeid siis, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Õigus nõuda kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel eeldab kohustuse rikkumist.
II
10.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu ja vastustaja II seisukohaga, et kindlustusjuhtumi toimumine on tõendamata. VÕS § 423 lg 1 alusel on kindlustusjuhtum eelnevalt kokkulepitud sündmus, mille toimumise korral peab kindlustusandja täitma oma lepingust tuleneva täitmise kohustuse. Vastavalt poolte sõlmitud kindlustuslepingule ja selle üldtingimuste punktidele 3.2. ja 3.5.1. on kindlustusjuhtumiks mh ka murdvargus. VÕS § 448 lg 2 järgi võib kindlustusandja pärast kindlustusjuhtumi toimumist nõuda kindlustusvõtjalt lepingu täitmise kohustuse kindlakstegemiseks vajalikku teavet. Tõendite esitamist võib kindlustusandja nõuda niivõrd, kuivõrd kindlustusvõtjalt võib mõistlikult oodata nende esitamist.
11.Ringkonnakohus on seisukohal, et apellant on kindlustusjuhtumit tõendanud niivõrd, kuivõrd võib apellandilt kui kindlustusvõtjalt seda mõistlikult oodata. Apellant on vargusest teavitanud Politsei- ja Piirivalveametit ja kindlustusandjat ning on teinud laoseisu inventuuri. Asjaolu, et Politsei- ja Piirivalveamet lõpetas hiljem kriminaalmenetluse süüdlase tuvastamatuse tõttu, ei tõenda seda, et murdvargust ei ole toimunud. Kindlustusandja ei küsinud pärast varguse toimumist apellandilt täiendavaid tõendeid ning ei seadnud ka kahtluse alla kindlustusjuhtumi toimumist, vaid märkis hüvitamisest keeldumise otsuses, et kindlustusandja vabaneb kindlustuslepingu täitmisest, kuna apellant on rikkunud ohutusnõuet ning kahju ja ohutusnõude rikkumise vahel esineb põhjuslik seos. Sellega on ringkonnakohtu hinnangul vastustaja II mh möönnud, et kindlustusjuhtum on toimunud. Kuna kindlustusandja ei nõudnud hagejalt täiendavaid tõendeid kindlustusjuhtumi kohta pärast sündmuse toimumist, on hea usu põhimõtte ja VÕS § 448 lg 2 sätestatuga vastuolus maakohtu seisukoht, et kohtule esitatud tõenditest ei saa järeldada, et vargus pandi toime just kindlustustingimustes kirjeldatud murdvarguse teel ning hageja väited on oletuslikud. Ringkonnakohus selgitab, et kindlustusvõtjalt ei saa eeldada selliste tõendite esitamist, mille hankimine on võimatu. Näiteks võib kindlustusvõtja jaoks olla võimatu selgitada välja varguse toimepanija, täpne toimepanemise viis või kellaaeg.
12.Kindlustuslepingus ei ole kokku lepitud, et kindlustusjuhtumiks ei ole selline murdvargus, kus vargad kasutavad infrapunakiirgust blokeerivat riietust. Maakohus on jätnud kindlustusjuhtumi tõendatuse hindamisel välistamata olukorra, kus vargad kasutasid riietust, mille tõttu andurid ei reageerinud. Maakohus on märkinud, et spetsialisti seisukoha järgi võidi varguse käigus katta andurid kinni ning on sedastanud, et selline võimalus on oletuslik. Ringkonnakohus märgib, et tulenevalt sündmuse spetsiifikast on kindlustusvõtja jaoks äärmiselt raske või võimatu tõendada, et vargus toimus infrapunakiirgust blokeerivas riietuses või kaeti andurid varguse käigus kinni. Esitatud tõendid on piisavad, et jõuda seisukohale murdvarguse toimumises ning selleks ei ole vaja selgitada välja sündmuste toimumise täpselt spetsiifikat ja käiku. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et asjas esitatud tõendite alusel saab tuvastada, et kindlustusjuhtum toimus. Kindlustusandja ei ole menetluses kasutanud õigust esitada või koguda täiendavaid tõendeid, mis oleksid tema vastutuse välistanud või seda vähendanud.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et kahju tekkimine ja suurus on tõendamata ning leiab, et maakohus on tõendeid valesti hinnanud ning rikkunud tõendite hindamisel menetlusõigust. Apellant esitas maakohtule taotluse kriminaalasja toimiku materjalide juurde võtmiseks (I kd lk 130). Kriminaalasja materjalide hulgas on kaupluse inventuuri kokkuvõtted nr 0000576 ja 0000575 ( I kd lk 139, 140). 20.10.2015 toimunud eelistungil küsis maakohus kostjate I ja II seisukohta hageja esitatud kriminaalasja materjalide juurdevõtmise kohta ja
mõlemad kostjad nõustusid materjalide asja juurde võtmisega ning kohus rahuldas hageja taotluse. Ringkonnakohus märgib, et maakohus ei ole oma otsuses esitatud inventuuri kokkuvõtteid nõuetekohaselt hinnanud ja on sellega rikkunud TsMS § 232 lõikes 1 sätestatut, mille kohaselt hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muuhulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Maakohus märkis otsuses, et asjakohaseks tõendiks oleks inventuuri andmed. Samas ei ole maakohus kirjeldanud ja põhjendanud, kuidas on kohus jõudnud järeldusele, et esitatud inventuuri kokkuvõteid ei saa käsitleda asjakohasete tõenditena. Seetõttu peab ringkonnakohus vastavalt TsMS § 652 lõikele 5 vajalikuks inventuuri kokkuvõtete kui tõendite uut uurimist ja hindamist ning teeb seda järgnevalt.
14.Ringkonnakohus leiab, et kahju tekkimine ja suurus on inventuuri kokkuvõtetega tõendatud. Inventuuri kokkuvõtetest nähtub puuduolevate kaupade nimetus, kogus ja väärtus. Ringkonnakohus leiab, et inventuur on piisav kahju tekkimise ja suuruse tõendamiseks, kuna lähtuvalt hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ei saa sellisel juhul oodata kindlustusvõtjalt asjaolu teistsugust tõendamist. Samuti ei ole vastustaja II tuginenud asjaolule, et inventuurid on ebapiisavalt või valesti läbiviidud ega ole seda tõendanud. Inventuuri kokkuvõttest nr 0000576 selgub, et puudu on 51 ust ja saunaust kokku väärtusega 6409,89 eurot. Inventuuri kokkuvõttest nr 0000575 nähtub, et puudu on 3 pööninguluuki kokku väärtusega 336,98 eurot. Inventuuri kokkuvõtetetes on iga kaup eristatud tootekoodiga ning toodud välja iga toote väärtus eraldi. Seega on iventuuridest nähtuv tekkinud kahju ja selle suurus.
15.Kuna kindlustusjuhtum on toimunud ja apellandile on tekkinud kahju, võib apellant nõuda vastustajalt II täitmist VÕS § 422 lg 1, VÕS § 423 lg 1 ja VÕS § 476 lg 1 alustel. Ringkonnakohus luges käesoleva otsuse punktis 14 tõendatuks kahju tekkimise 6746,87 euro ulatuses (6409,89 + 336,98). Hagiavalduses märkis apellant kahju suuruseks 6747,87 eurot. Ringonnakohus leiab, et väljamõistmisele kuulub 6746,87 eurot. Ringkonnakohus märgib, et solidaarvastutuse kohaldamise küsimus ei oma käesolevas asjas tähtsust, kuna solidaarvastutus eeldab VÕS § 65 lg 1 kohaselt võlgnike paljusust. Käesoleval juhul on ringkonnakohus leidnud, et võlgnikuks on ainult vastustaja II ning seetõttu on välistatud solidaarvastutuse kohaldamine. III
16.Ringkonnakohus jätab hageja (apellandi) poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivu kostja (vastustaja) II kanda ning apellandi õigusabikulud 50 % ulatuses kostja (vastustaja) II kanda ning 50 % ulatuses hageja (apellandi) enda kanda. Kuna hageja põhinõue kuulub kostja II vastu täies ulatuses rahuldamisele, siis on põhjendatud kaotanud poolelt riigilõivu välja mõistmine täies ulatuses. Samas esitas hageja solidaarselt nõude kahe kostja vastu tuginedes erinevatele materiaalõiguse normidele ja tuues esile erinevad faktilised asjaolud, seetõttu tuleb eeldada, et õigusabikulu jagunes kostjate vahel võrdselt ning kostja II kanda tuleb jätta pool hageja poolt maakohtus kantud õigusabikuludest. Kuna ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse vastustaja II suhtes, jätab ringkonnakohus TsMS § 162 lg 1 alusel vastustaja II menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus tema enda kanda.
17.Maakohus mõistis apellandilt vastustaja I menetluskulude katteks välja 5150 eurot. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et maakohus on mõistnud vastustaja I menetluskulud välja põhjendamatus ulatuses. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus menetluskulud välja
põhjendatud ja vajalikus ulatuses, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud. Maakohus märkis, et tegu ei ole keeruka õigusvaidlusega. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ringkonnakohus peab põhjendamatuks vastustaja I maakohtus esitatud järgmisi kulusid: nõupidamist kliendiga 1 t ja 20 min hinnaga 200 eurot; kohtumääruse analüüsi ja informatsiooni kliendile 30 min hinnaga 75 eurot; suhtlust kohtuga menetlusdokumentide kättetoimetamise osas 20 min hinnaga 50 eurot; varguse asjaolude selgitamist, suhtlust G4S Eesti AS töötajatega, suhtlust uurijatega ja suhtlust G4S Eesti AS tehnikuga 1 t 30 min hinnaga 275 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole nimetatud toimingud vajalikud ja põhjendatud õigusabi osutamiseks käesolevas kohtuasjas. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et 14. aprillil 2015. a koostatud kostja vastuse koostamise mõistlik ajakulu on 4,5 tunni asemel 3 tundi. Samuti on põhjendamatu 25 minuti kulutamine kostja vastuse kohtusse esitamisel. Selline toiming on ringkonnakohtu hinnangul tehtav 10 minutiga. Ebamõistlik on 4. juunil 2015. a kohtualluvuse osas kohtule seisukoha esitamise (sh nõupidamise kliendiga) ajakulu 1 tund. Ringkonnakohus nõustub apellandiga, et arvestades koostatu äärmiselt väikest mahtu on põhjendatud ajakuluks 10 minutit. Vastustaja I on kulutanud 03. septembril 2015. a kohtuasja analüüsile ja kohtukõne teeside kirjutamisele 6 tundi. Arvestades käesoleva asja mitte suurt õiguslikku keerukust, on põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtu arvates 2 tundi. Ringkonnakohus peab 30. oktoobri 2015. a kohtunõudele vastamise täiendavate teeside koostamise põhjendatud ajakuluks 2 tundi. Seetõttu tuleb ringkonnakohtu arvates vähendada vastustaja I menetluskulusid 1887 euro väärtuses. Seega määrab ringkonnakohus vastustaja I põhjendatud menetluskuludeks maakohtus 3262 eurot.
18.Apellant palus maakohtus mõista välja menetluskulude katteks 2634,67 eurot. Esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosnesid apellandi menetluskulud maakohtus 450 euro ulatuses tasutud riigilõivust ja 2184,67 euro ulatuses õigusabiteenusest. 8 t ja 20 min on apellandi esindaja maakohtus kulutanud esmasele konsultatsioonile kliendiga, materjali läbitöötamisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele, avalduse esitamisele G4S Eesti AS-le, vastuse koostamisele RSA-le, pretensiooni koostamisele ja esitamisele G4S Eesti AS-le ning ettevalmistusele kohtuistungiks. Nimetatud teenuse eest on tasuks märgitud koos käibemaksuga 1200 eurot. Korduvale konsultatsioonile kliendiga, täiendavale materjalide läbitöötamisele, hagiavalduse koostamisele, seisukohtade ja tõendite esitamisele on apellandi esindaja kulutanud maakohtus 8 tundi kogumaksumusega 960 eurot koos käibemaksuga. Istungile sõitmise kütusekuluks on märgitud koos käibemaksuga 24,56 eurot. Ringkonnakohus leiab, et apellandi menetluskulud maakohtus on kogumis põhjendatud ja asjakohased. Kuna menetluskulusid tasuma kohustatud isikud on käibemaksu kohuslased, tuleb menetluskulude arvestamisel võtta aluseks ilma käibemaksuta summa. Seega määrab ringkonnakohus apellandi õigusabikulude põhjendatud suuruseks 1820,55 eurot. Menetluskulude suurus maakohtus kokku on 2270,55 eurot (450 + 2184,67/120*100).
19.Ringkonnakohus jätab põhinõude osas apellatsioonkaebuse vastustaja I suhtes rahuldamata ja märgib, et menetluskulude kindlaksmääramise, sh suuruse vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 alusel ei hüvitata. Ringkonnakohus leiab, et vastustaja I menetluskulud ringkonnakohtus tekkisid apellatsioonkaebusele vastamisel sõltumata menetluskulude vaidlustamisest, seega jätab ringkonnakohus vastustaja I menetluskulud ringkonnakohtus apellandi kanda. Vastustaja I esitatud menetluskulude nimekirja järgi koosnevad vastustaja I menetluskulud ringkonnakohtus apellatsioonkaebuse analüüsist, kohtuotsuse analüüsist, vastustaja II vastuse analüüsist ja kostja I vastusest apellatsioonkaebusele. Kokku on vastustajal I esindajal kulunud
6 töötundi tunnihinnaga 126 eurot. Vastustaja I menetluskulude kogumaksumus on ilma käibemaksuta 756 eurot. Vastustaja I on käibemaksukohuslane. Ringkonnakohus analüüsis vastustaja I esindaja õigusabitoimingute nimekirja ning selles märgitud õigusabitoiminguid ning nende kestust ja leidis, et vastustaja I esindaja osutatud toiminguid õigusabi andmiseks ning nendele kulutatud aeg ja teenuse hind on mõistlikud. Seega määrab ringkonnakohus vastustaja I menetluskuludeks ringkonnakohtus 756 eurot.
20.Võttes arvesse, et ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse vastustaja I suhtes menetluskulude osas ja vastustaja II suhtes täielikult, jätab ringkonnakohus apellandi õigusabikulud ringkonnakohtus 50 % ulatuses vastustaja II kanda ning 50 % ulatuses apellandi enda kanda. Riigilõivu jätab ringkonnakohus täies ulatuses vastustaja II kanda. Apellant on palunud mõisa menetluskulude katteks ringkonnakohtus välja 2250 eurot koos käibemaksuga. Menetluskulud koosnevad menetluskulude nimekirja järgi riigilõivust 450 eurot ja õigusabikuludest 1800 eurot. Õigusabikulud koosnevad 12 t ja 30 min ulatuses Tartu Maakohtu otsuse analüüsist, nõupidamisest ja konsultatsioonist kliendiga, materjali läbitöötamisest ja õigusliku positsiooni kujundamisest, apellatsioonkaebuse ja seisukohtade koostamisest. Ringkonnakohus peab apellandi menetluskulusid vajalikuks ja põhjendatuks. Kuna apellandi menetluskulusid maksma kohustatud isikud on käibemaksukohuslased, tuleb arvestada õigusabikulust maha käibemaks ja võtta aluseks käibemaksuta summa. Seega määrab ringkonnakohus apellandi õigusabikuludeks 1500 eurot. Apellandi menetluskulud kokku ringkonnakohtus on 1950 eurot (450 + 1800/120*100).
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.