X kaebus Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 tühistamiseks ja Viru Vangla kohustamiseks võimaldada kartserikaristuse kandmise ajal helistada vähemalt 3 korda nädalas 20 minutit
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja juurde X vanglasisese vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku 22. juuli 2021 kuni 21. november 2021 kohta.
5.Jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest kaebuse esitamisel ja taotlus tunnistada vangla sisekorraeeskirja § 51 lõige 2 põhiseadusega vastuolus olevaks.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punktide 3 ja 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
1.Tartu Halduskohtusse saabus 26. novembril 2021 X kaebus Viru Vangla vastu koos esialgse õiguskaitse taotlusega. Kaebaja taotleb Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 tühistamist ning esialgse õiguskaitse korras Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 täitmise peatamist ja vangla kohustamist võimaldama tal kartserikaristuse kandmise ajal helistada vähemalt 3 korda nädalas 20 minutit. Täiendavalt taotleb kaebaja tunnistada vangla sisekorraeeskirja § 51 lõige 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebaja osutab, et on esitanud vanglale 9. augustil 2021 selgitustaotluse, milles soovis teada, milline seadus annab vangla direktorile õiguse keelata tal üksikvangistuse kandmise ajal kasutada telefoni rohkem kui 10 minutit nädalas. Kaebaja on seisukohal, et vanglal puudub
3-21-2764 õiguslik ja faktiline alus nimetatud keelu seadmiseks, mistõttu vaidlustab ta Viru Vangla kodukorra punkte 13.9.1.1 ja 13.9.1.4. Kaebuse kohaselt tagastas vangla 20. oktoobril 2021 kaebaja vaide. Kaebaja osutab seoses vangla väitega, et ta on analoogse vaide esitanud juba 2019. aastal, mil kandis esimest kartserikaristust, et vangla on jätnud tähelepanuta, et kaebaja vaidlustas seda asja ka kohtus (haldusasjad nr 3-19-2256 ja 3-20-82). Kaebaja märgib, et kohus tagastas kaebuse, kuna sellise olukorra kordumine tulevikus ei ole tõenäoline. Kaebaja põhjendab esialgse õiguskaitse vajadust asjaoluga, et talle distsiplinaarkorras määratud 150 päeva pikkusest kartserikaristusest on siiani kandmata üle 100 päeva, sest kohus peatas haldusasjas nr 3-21-2152 nende täitmise esmase õiguskaitse korras. Kaebaja taotleb riigilõivust vabastamist.
2.Viru Vangla teatas 30. novembril 2021, et X on 19. oktoobril 2021 esitanud vanglale vaide nr 6-12/444-1, milles taotles vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 tühistamist ning võimaldada tal helistada vähemalt 3×80 minutit nädalas. Samuti on X 9. augustil 2021 esitanud vanglale selgitustaotluse nr 6-10/22995-1, milles palus selgitada, miks tal võimaldatakse helistada 10 minutit nädalas, kuigi see oleks võimalik iga päev või 3 korda nädalas. Viru Vangla tagastas vaide 20. oktoobri 2021. a kirjaga nr 6-12/4442, kuna vaie oli esitatud tähtaega ületades ning vangla ei ennistanud tähtaega. Vangla edastas kohtule kaebaja 19. oktoobri 2021. a vaide ja 9. augusti 2021. a taotluse ning kirja, millega vaie tagastati. Vangla osutas, et X puudub käesoleval ajal esialgse õiguskaitse vajadus suletud osakonnas kehtiva helistamiskorra osas, sest alates 18. oktoobrist 2021 viibib X avatud režiimil Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 15. oktoobri 2021. a määruse nr 3-21-2152 alusel. Kaebajal on võimalik kasutada telefoni iga päev kodukorras sätestatud ajal ehk ajavahemikul kell 8‒11 ja kell 17.50‒18.50.
3.Viru Vangla edastas 2. detsembril 2021 kohtule kaebaja 13. detsembri 2019. a helistamise taotluse. Vangla osutas, et see on ainus helistamise taotlus aastast 2019.
4.Viru Vangla edastas 8. detsembril 2021 kaebaja kõnelogid perioodidel 9. detsember 2019 – 17. detsember 2019 ning 22. september 2021 – 18. oktoober 2021. Samuti edastati kohtule perioodil 22. september 2021 – 18. oktoober 2021 esitatud kaebaja taotlused helistamiseks. Vangla teatas, et kaebaja osas ei ole rohkem kehtivaid distsiplinaarkäskkirju, millega on talle määratud karistuseks kartserisse paigutamine.
17.detsembril 2021 edastas Viru Vangla kaebaja 24. septembri 2021. a helistamise taotluse ning teatas, et vanglal ei ole säilinud rohkem kaebaja helistamise taotlusi, mille ta esitas kartseris viibimise ajal 2019. aastal. Kaebaja paigutati 9. detsembril 2019 kartserisse kell 13.00. Vangla osutas, et on kohtule eelnevalt ekslikult märkinud, et X viibis kartserirežiimil kuni 17. detsembrini 2019. Tegelikult vabastati X kartserist 16. detsembril 2019 kell 13.00.
KOHTU SEISUKOHT
3-21-2764
6.Kohus tõlgendab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 2 lõikest 4 tulenevalt esitatud kaebust vastavalt kaebaja tahtele ning saab aru, et kaebaja taotleb HKMS § 37 lõike 2 punkti 1 alusel Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 tühistamist ning HKMS § 37 lõike 2 punkti 2 alusel vangla kohustamist võimaldada tal kartserikaristuste kandmise ajal helistada vähemalt kolm korda nädalas 20 minutit. Kohus tugineb kohustamisnõude tõlgendamisel asjaolule, et kaebaja on vastava taotluse esitanud vanglale esitatud vaides, kus ta vaidlustas kodukorra punkte, kui ka taotlenud vastavat esialgse õiguskaitse abinõud kohtule esitatud kaebuses. Kohus selgitab, et mõistab kaebust selliselt, et kaebaja ei ole rahul helistamise korraldamisega kartserikaristuste kandmise ajal, kuivõrd kaebaja on esialgse õiguskaitse taotluse põhjendustes viidanud üksnes kartserikaristuste kandmisele.
7.Kohus võtab esmalt seisukoha kaebuse menetlusse võtmise võimalikkuse osas (I) ning seejärel lahendab kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse (II). Viimaks lahendab kohus muud menetluslikud küsimused (III). I
8.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lõike 1 punkti 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 kohaselt võib kohus kaebuse selle esitajale tagastada ka juhul, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
9.Eelneva sätte alusel kaebuse tagastamiseks peab seega olema täidetud kaks eeldust. Kaebusega kaitstava õiguse riive peab olema väheintensiivne ning arvestades asjaolusid ei tohiks kaebuse rahuldamine olla tõenäoline. Kohus leiab, et praegusel juhul on nimetatud eeldused täidetud.
10.Kaebusega kaitstava õiguse riivet peetakse väheintensiivseks, kui kaebuse aluseks oleva subjektiivsete õiguste rikkumise tuvastamise korral tuleks asuda seisukohale, et kaebajale tekkinud negatiivne tagajärg on sedavõrd kerge, et kaebuse rahuldamise korral kaebaja saadav kasu või leevendus oleks ebaproportsionaalselt väike võrreldes õigusemõistmisega seotud kuludega (seletuskiri halduskohtumenetluse tõhustamiseks halduskohtumenetluse seadustiku, riigilõivuseaduse ja riigi õigusabi seaduse muutmise seaduse eelnõu 496 SE I juurde, lk 22).
11.Vangistusseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on kinnipeetaval õigus kirjavahetusele ja telefoni (välja arvatud mobiiltelefoni) kasutamisele, kui selleks on tehnilised tingimused. Kirjavahetus ja telefoni kasutamine toimub vangla sisekorraeeskirjades sätestatud korras. Sama paragrahvi lõikest 3 tuleneb, et vanglateenistusel on õigus telefoni kasutamist piirata, kui see ohustab vangla julgeolekut või korda või kahjustab vangistuse täideviimise eesmärke. Justiitsministri 30. novembri 2000. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lõike 2 esimese lause kohaselt võimaldatakse kinnipeetaval telefoni kasutada vähemalt üks kord nädalas ning täpsem telefoni kasutamise aeg ja kestus nähakse ette vangla kodukorras.
12.Kaebaja taotleb Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 tühistamist ning Viru Vangla kohustamist võimaldada kartserikaristuse kandmise ajal helistada vähemalt kolm korda nädalas 20 minutit. Vaidlusaluse kodukorra punkti 13.9.1.1 kohaselt tagab vangla suletud
3-21-2764 osakonnas kinnipeetavaile telefoni kasutamise võimaluse vähemalt üks kord nädalas. Telefoni kasutamise ajad on kirjas päevakavas. Kodukorra punkt 13.9.1.4 täpsustab, et kinnipeetavale, kes on õigel ajal esitanud nõuetekohase taotluse kasutada telefoni, võimaldatakse helistada päevakavas ettenähtud ajal ühel korral kuni 10 minutit. Telefoni kasutamise aeg hõlmab telefoninumbrite valikut, ooteaega ja kõnet. Erinevate telefoninumbrite valimise arvu ei piirata.
13.Kohtu hinnangul soovib kaebaja tegelikult üksnes täiendavat hüve, mille nõudmiseks puudub tal subjektiivne õigus. Kohus möönab, et kartserikaristuse kandmise ajal on kaebaja helistamise võimalused piiratumad kui avatud osakonnas viibides. Samas ei ole kohtupraktika kohaselt telefoni kasutamise õigus absoluutne.
14.Kaebaja on üksnes teinud üldsõnalisi etteheiteid selle kohta, et vangla direktoril ei ole üldse volitust kehtestada keeldu kasutada üksikvangistuse kandmise ajal telefoni rohkem kui 10 minutit nädalas ja et vangla sisekorraeeskirja § 51 lõige 2 on põhjendamatu, mistõttu on kodukorra punkt 13.9.1.1 õigusvastane. Kaebaja ei ole osutanud, et helistamise piirangud oleksid tema õigusi riivanud. Kaebajal ei ole õigust kodukorra punkte vaidlustada abstraktselt, näitamata konkreetselt ära, kuidas on kodukorra sätted tema õigusi reaalselt riivanud. Kaebaja ei ole vähimalgi määral selgitanud, millist negatiivset mõju on vaidlustatud kodukorra punktid tema õigustele avaldanud.
15.Viru Vangla on edastanud kohtule asjakohaste telefonikõnede väljavõtted, millest nähtub, et kaebaja on saanud varasemate kartserikaristuste kandmiste ajal helistada vähemalt kodukorras sätestatud miinimummääras. Kaebaja esimese kartserikaristuse kandmise ajal perioodil 9. detsember 2019 kuni 16. detsember 2019 sai kaebaja helistada 7 päeva jooksul 2 päeval, kõnede kestus kokku oli üle 10 minuti. Teise kartserikaristuse kandmise ajal perioodil 22. september 2021 kuni 18. oktoober 2021 sai kaebaja helistada vähemalt korra nädalas ning helistamise päevadel kestsid kõned kokku enam kui 10 minutit, st 25. septembril 2021 sai kaebaja helistada ajaliselt kokku 10 minutit ja 41 sekundit, 2. oktoobril 2021 sai kaebaja helistada kokku 13 minutit ja 55 sekundit, 9. oktoobril 2021 sai kaebaja helistada 10 minutit ja 12 sekundit ning 16. oktoobril 2021 sai kaebaja helistada kokku 15 minutit ja 47 sekundit. Kohus osutab, et vangla on rahuldanud kõik kaebaja helistamise taotlused ning võimaldanud kaebajal soovitud päevadel helistada.
16.Viru Vangla on 1. detsembril 2021 teatanud, et kaebaja ei ole vanglale esitanud pöördumisi, milles ta avaldaks soovi helistada kartseris viibimise ajal vähemalt kolm korda nädalas.
17.Eelnevale tuginedes ning arvestades, et kaebaja ei viibi praegusel ajal kartseris, leiab kohus, et kaebaja õigusi ei saa olla riivatud intensiivselt ning kodukorra vaidlusaluste punktide tühistamise nõude ning kohustamisnõude rahuldamine oleks ebatõenäoline. Seetõttu tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lõike 2 punkti 21 alusel. Vastavalt HKMS § 43 lõikele 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
II
3-21-2764
18.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse Viru Vangla kodukorra punktide 13.9.1.1 ja 13.9.1.4 täitmise peatamiseks ning vangla kohustamiseks võimaldada kartserikaristuse kandmise ajal helistada vähemalt 3 korda nädalas 20 minutit.
19.Kaebaja on palunud end vabastada taotluse esitamisel riigilõivu tasumise kohustusest. Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kohus lähtub X majanduslikku seisu hinnates HKMS § 112 lõike 1 punktist 1 ja Riigikohtu üldkogu 12. aprilli 2016. a kohtuotsuse asjas nr 3-3-1-35-15 seisukohtadest. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise kiireloomulisust ja menetlustõhususe põhimõtet arvestades ei lähtu kohus menetlusabi taotlust lahendades praegusel juhul hinnangust taotluse eduväljavaatele. Arvestades kaebaja vanglasisese isikukonto väljavõttes (22. juuli 2021 kuni 22. november 2021 kohta) kajastatut, vabastab kohus kaebaja HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel täielikult riigilõivu 15 eurot tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
20.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.
21.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
22.Taotleja on põhjendanud esialgse õiguskaitse vajadust sellega, et tal on veel kandmata kartserikaristusi.
23.Viru Vangla teatas 30. novembril 2021, et kaebaja viibib alates 18. oktoobrist 2021 avatud režiimil Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 15. oktoobri 2021. a määruse nr 3-21-2152 alusel. Tartu Halduskohus peatas nimetatud määrusega kaebaja suhtes kehtivate distsiplinaarkäskkirjade, need on 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/787-1, täitmise. Kaebaja esitas distsiplinaarkäskkirjade peale halduskohtule kaebuse. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja kaebus 13. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/768-1, 16. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/779-1 ja 20. septembri 2021. a käskkirja nr 6-3/787-1 peale on registreeritud haldusasjana nr 3-21-2530.
24.Viru Vangla on 8. detsembril 2021 teatanud, et kaebaja osas ei ole rohkem kehtivaid distsiplinaarkäskkirju, millega on talle määratud karistuseks kartserisse paigutamine. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus Viru Vanglaga, et kaebajal puudub antud ajal esialgse õiguskaitse vajadus suletud osakonnas kehtiva helistamiskorra osas. Kuna kaebaja ei viibi kartseris ega ole ette näha, et ta võiks sinna lähitulevikus sattuda, siis ei vaja ta praegu esialgse õiguskaitse abinõu rakendamist.
25.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus esialgse õiguskaitse vajaduse puudumise tõttu X esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
3-21-2764 III
26.Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks kaebuse esitamisel ning taotlust tunnistada vangla sisekorraeeskirja § 51 lõige 2 põhiseadusega vastuolus olevaks. Kohus jätab taotlused sel põhjusel läbi vaatamata.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.