Xi kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.03.2021 hoiatusega nr 1912899/00065-1 ja 13.04.2021 hoiatusega nr 1912899/00065-2 rakendatud sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X, lepinguline esindaja Danil Lipatov Vastustaja – Tallinna linn, volitatud esindaja Kenneth Rivis
3.Jätta poolte muud menetluskulud nende endi kanda.
4.Asendada avaldatavas kohtuotsuses kaebaja nimi tähemärkidega.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 12.01.2022 a.
1.Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) tegi 30.04.2019 Xile ettekirjutuse, millega kohustas teda peatama koheselt (hiljemalt 30.04.2019) A.H. Tammsaare tee 144 garaažiboksi nr 49 mittesihtotstarbeline, st rehvivahetuse töökojana, kasutamine (nõue 1) ja viima garaažiboksi ümberehitustööd (õhksoojuspumba paigaldus) vastavusse kehtivate nõuetega (nõue 2). Ettekirjutuses hoiatas TLPA ettekirjutuse mis tahes nõude täitmata jätmise eest sunnirahaga 1000 eurot. TLPA viis 26.03.2021 garaaži juures läbi paikvaatluse ja tuvastas, et seda kasutatakse endiselt ärilisel eesmärgil rehvivahetuse töökojana, mitte kasutusotstarbe kohaselt garaažina. Paikvaatluse teostamise ajal toimus garaažiboksi ees sõidukil rehvivahetus ja garaažiboksis sees olid ladustatud rehvid ja rehvivahetusteenuse osutamiseks vajalikud töövahendid. TLPA tegi samal päeval 26.03.2021 Xile hoiatuse nr 1912899/00065-1 (hoiatus 1), millega rakendas ettekirjutuse nõude 1 täitmata jätmise eest sunniraha summas 1000 eurot ja määras vabatahtliku tasumise tähtajaks 31.03.2021. Ühtlasi hoiatas TLPA ettekirjutuse nõude 1 täitmata jätmisel uue sunniraha suuruses 1500 eurot rakendamise eest.
1(4)
TLPA 13.04.2021 garaaži juures läbi paikvaatluse ja tuvastas, et seda kasutatakse endiselt ärilisel eesmärgil rehvivahetuse töökojana, mitte kasutusotstarbe kohaselt garaažina. TLPA tegi samal päeval 13.04.2021 Xile hoiatuse nr 19122899/00065-2 (hoiatus 2), milles tuvastas, et isik ei olnud tasunud 26.03.2021 rakendatud sunniraha, rakendas ettekirjutuse nõude 1 jätkuva täitmata jätmise eest sunniraha summas 1500 eurot ja määras vabatahtliku tasumise tähtaja 18.04.2021. Ühtlasi hoiatas TLPA ettekirjutuse nõude 1 jätkuval täitmata jätmisel uue sunniraha suuruses 2000 eurot rakendamise eest.
2.X esitas 26.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.03.2021 hoiatuse nr 1912899/00065-1 ja 13.04.2021 hoiatuse nr 1912899/00065-2 kehtetuks tunnistamiseks. Kaebaja kõrvaldas kaebuse puudused 10.05.2021. Kohus võttis 14.05.2021 määrusega kaebuse Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 26.03.2021 hoiatusega nr 1912899/00065-1 ja 13.04.2021 hoiatusega nr 1912899/00065-2 rakendatud sunniraha rakendamise ja sissenõudmise keelamiseks menetlusse.
3.Kaebuse põhjendused:
1.Vastustaja on rikkunud uurimispõhimõtet ja on otsuse rajanud valesti tuvastatud faktilistele asjaoludele. Kaebaja ei kasuta garaažiboksi ärilisel eesmärgil rehvivahetusteenuse osutamiseks.
2.Asjaolu, et garaažiboksi sees olid ladustatud rehvid ja rehvivahetusteenuse osutamiseks vajalikud töövahendid ning hinnakiri, ei tähenda, et kaebaja kasutab garaažiboksi rehvivahetuse töökojana. 2019. aastal tegeles kaebaja rehvivahetusega, kuid hoiatustes loetletud asjad on jäänud garaaži peale äritegevuse lõpetamist. Kaebaja kavatseb tulevikus taotleda talle kuuluva garaažiboksi nr 49 kasutusotstarbe muutmist „sõidukite teeninduse hooneks“, mistõttu ei pea kaebaja mõistlikuks ega vajalikuks utiliseerida ladustatud rehve ja rehvivahetusteenuse osutamiseks vajalikke töövahendeid.
3.26.03.2021 paikvaatluse teostamise ajal toimus garaažiboksi ees sõidukil rehvivahetus, kuid tegemist oli kaebaja sõbra sõidukiga ning tasuta abiga oma sõbrale. Keeld kasutada garaaži rehvivahetuse töökojana majandus- ja kutsetegevuses ei laiene kaebaja eraelule. Tasuta abi osutamine oma sõpradele ei tähenda, et kaebaja kasutab garaažiboksi rehvivahetuse töökojana.
4.KÜ arved elektri eest ei tõenda, et tegemist on ebaseadusliku rehvivahetustöökojaga. Esitatud arved katavad vaid perioodi 2017-2020, kuid kaebaja vaidlustab 2021.a tehtud hoiatusi. Elektritarbimise maht on ka õigustatud, kuna garaažiboksi paigaldatud õhksoojuspump tarbib 3,5 kW tunnis ja öösiti põlev prožektor tarbib 45 kW tunnis (kokku kuus ca 233 kW ja aastas ca 2800 kW).
4.Vastustaja palub kaebuse jätta rahuldamata.
KOHTU PÕHJENDUSED
5.Asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) kohaselt peavad sunniraha rakendamisel olema täidetud järgmised tingimused: - isikule on tehtud ettekirjutus, millega on pandud isikule kohustus teha nõutav tegu või hoiduda keelatud teost (§ 4 lg 1); - isikule on tehtud koos ettekirjutusega või eraldiseisvalt hoiatus sunnivahendi rakendamise kohta (§ 7 lg-d 1 ja 2); - ettekirjutus jäetakse hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täitmata (§ 2 lg 1); - puuduvad sunnivahendi rakendamise lubamatust tingivad asjaolud (§ 8); sunniraha rakendamine, sh selle suurus peab olema proportsionaalne (§ 3 lg 3) ning hoiatuses ja seaduses toodud piires (§ 10 lg 1 ja 2).
6.Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kaebajale on tehtud 2019. aastal ettekirjutus (dtl 8-13) garaažiboksi rehvivahetustöökojana kasutamise viivitamatuks lõpetamiseks (ettekirjutuse nõue nr 1) ega selles, et kaebaja 2019. aastal garaaži rehvivahetustöökojana kasutas. 2(4)
Vaidlus on selle üle, kas sunniraha rakendamine märtsis ja aprillis 2021. a on ATSS § 2 lõike 1, § 8 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt lubatud või on sunniraha rakendamine ettekirjutuse nõude 1 täitmise tõttu lubamatu. Selguse huvides märgib kohus, et sunniraha rakendamine ei puuduta algse ettekirjutuse nõuet 2, s.o õhksoojuspumpa.
7.Kaebaja väidab, et ei osuta garaažiboksis rehvivahetuse teenust ja osutas 26.03.2021 paikvaatluse ajal tasuta abi sõbrale. Seejuures soovis kaebaja sõbra, kellele ta väidetavalt rehvivahetusel abi osutas, ülekuulamist kohtumenetluses. Kohus jättis kaebaja taotluse 17.09.2021 määrusega rahuldamata. Vastustaja haldusmenetluses kogutud tõendid näitavad, et kaebaja ei lõpetanud viivitamatult pärast ettekirjutuse tegemist garaaži rehvivahetuse töökojana kasutamist ning vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja kasutas garaaži 26.03.2021 paikvaatluse ajal endiselt rehvivahetuse töökojana. Isegi, kui kaebaja sõber oleks kohtumenetluses kinnitanud, et kaebaja aitas teda 26.03.2021 rehvide vahetamisel, ei lükka see ümber teisi vastustaja kogutud tõendeid. Kaebaja on asunud väitma, et osutas rehvide vahetamisel abi sõbrale, alles kohtumenetluses. Olukorras, kus kaebaja oleks tõepoolest osutanud rehvide vahetamisel sõbrale abi, mitte osutanud rehvivahetusteenust selle tavapärases mõttes, oleks kaebajaga sarnases olukorras olev muu isik seda vastustajaga ühendust võttes väljendanud. Kaebaja vastustajale saadetud 30.03.2021 e-kirjas (dtl 292) väljendatu viitab aga sellele, et kaebaja tegeles 26.03.2021 paikvaatluse ajal rehvivahetusteenuse osutamisega. Nimelt kirjutas kaebaja, et soovib väga vormistada kõik dokumendid korrektselt, et tegeleda ametlikult, sai teada, et vaja on vahetada garaažiboksi otstarve, ning küsis, milliseid dokumente on garaažiboksis otstarbe vahetamiseks vaja. Kaebaja ei ole haldusmenetluses väitnud, et ta ei tegele üldse rehvivahetusega, vaid soovib teada seadustamise võimalusi. Paikvaatluse aktist (dtl 134-136) nähtub, et paikvaatluse ajal teostati rehvivahetust, garaaži ukse kõrval postkastil on kiri „Rehvi töökoda“ ja selle all telefoninumber (foto nr 6 ja dtl 218) ning garaažis sees asuvad ladustatud rehvid, rehvivahetuspink ja rehvi tasakaalustuspink (fotod 8 ja 9 ning dtl 220221). Kaebaja väitel ei pidanud ta seetõttu, et kavatseb tulevikus garaaži kasutusotstarvet muuta nii, et see võimaldaks garaaži kasutada rehvitöökojana, vajalikuks rehvide vahetamiseks vajalikke seadmeid, rehve ja hinnakirja utiliseerida. Olukorras, kus korteriühistu on varasemalt olnud selgelt garaaži rehvitöökojana kasutamise vastu (dtl 105) ja sel põhjusel on varasemalt nurjunud ka kaebaja katse garaaži kasutusotstarbe muutmiseks (vastustaja 13.05.2021 seisukoha osa II p 3), ei ole usutav, et kaebaja jättis rehvivahetusteenuse osutamiseks vajalikud tehnilised vahendid teadmata ajaks garaaži seisma ilma neid eesmärgipäraselt kasutamata. Lisaks ei ole kohtule usutav, et kaebaja ei eemaldanud postkastilt rehvitöökoja tegutsemisele viitavat kirja ja telefoninumbrit olukorras, kus tegelikkuses rehvitöökoda ei töötanud. Kiri on postkastile tekkinud ka pärast ettekirjutuse tegemist ja garaaži ukselt on eemaldatud suur punaste tähtedega rehvitöökojale viitav kiri (vrd 26.03.2021 paikvaatluse akt ja foto dtl 218 ning paikvaatluse aktid dtl 123-126 ja 132-133). Kaebajal ei ole iseenesest keelatud seadmeid ja hinnakirja garaažis hoiustada, kuid koosmõjus rehvitöökojale viitava kirja asendumisega pärast ettekirjutuse tegemist, on ebausutav, et seadmed ja kiri olid garaažis pelgalt tuleviku tarbeks ilma igasuguse kavatsuseta neid vahepealsel ajal eesmärgipäraselt kasutada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et vastustaja on 26.03.2021 paikvaatlusega asjaolude kogumis õigesti tuvastanud, et kaebaja ei täitnud ettekirjutuse nõuet nr 1 ja kasutas garaaži rehvivahetustöökojana.
8.Kuigi vastustaja ei ole hoiatuse 1 tegemisel kogunud tõendeid korteriühistult, kinnitavad korteriühistu kohtumenetluses esitatud fotod (dtl 251-256; failiteabe kohaselt on fotod tehtud 05.12.2020) täiendavalt vastustaja järeldust, et kaebaja ei lõpetanud ettekirjutuse nõude 1 kohaselt viivitamatult garaaži rehvivahetustöökojana kasutamist. Ka korteriühistu edastatud fotodel on kajastatud rehvide vahetamine, kiri postkastil „Rehvi töökoda“ koos telefoninumbriga (vrd 26.03.2021 paikvaatluse akt ja foto dtl 218) ning silt uksel „Helista/Звони“ ja telefoninumber, mis kattub kohtule kohtute infosüs3(4)
teemi vahendusel rahvastikuregistri andmetest nähtuva kaebaja 20.09.2016 registrisse kantud telefoninumbriga.
9.TLPA 13.04.2021 teostatud paikvaatluse aktist (dtl 138-139) nähtub, et paikvaatluse ajal vahetati sõiduki rehve, samuti on garaažiboksi seinal näha sama rehvivahetuse hinnakiri (foto nr 7), mis 2019. aastal rippus garaažiukse siseküljel (dtl 133). Kaebaja ei ole 13.04.2021 paikvaatluse osas tõendanud enda väidet, et ta ei tegele garaažis rehvivahetusteenuse osutamisega (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja ei väida, et ka 13.04.2021 paikvaatluse ajal oleks ta osutanud abi sõbrale, ega ole esitanud muid tõendeid tõendamaks, et paikvaatluse ajal ei osutatud garaažis rehvivahetuse teenust. Paikvaatluse aktist nähtuv sõiduk on ka teise margi ja mudeliga võrreldes 26.03.2021 paikvaatluse aktilt nähtuva sõidukiga. Vastavaid väiteid ei nähtu ka vastustajale pärast 13.04.2021 saadetud e-kirjadest (dtl 270-291) – kaebaja on edastanud vastustajale vaid nimekirja ja fotod teistes garaažiboksides tegutsevatest rehvitöökodadest ja küsinud, kuidas nemad saavad pakkuda teenust, kui otstarve on garaaž. Kaebaja sellisest küsimusepüstitusest saab järeldada pahameelt, et kaebajal ei lubata garaažis teenust osutada, mitte aga kinnitust või selgitust, et kaebaja sellisel viisil ise teenust ei osuta. Seega ei ole kaebaja ka hoiatuse 2 osas vastustaja järeldusi ümber lükanud ja vastustaja on 13.04.2021 paikvaatlusega õigesti tuvastanud kaebaja garaažiboksi jätkuva kasutamise rehvivahetustöökojana.
10.Kokkuvõttes on vastustaja 26.03.2021 ja 13.04.2021 paikvaatlustega hoiatustes õigesti tuvastanud, et kaebaja ei täitnud ettekirjutuse nõuet 1 lõpetada viivitamatult garaažiboksi rehvitöökojana kasutamine, mistõttu on sunniraha rakendamine lubatav ja õiguspärane. Kaebaja ei vaidlusta sunnirahade suurust ega proportsionaalsust. Kohtule nähtub ettekirjutusest ja hoiatustest, et vastustaja on sunniraha suurust ja proportsionaalsust põhjendanud, sunniraha ei ole rikkumise tõendatusse korral ilmselgelt ebaproportsionaalne ega ületa seaduses (EhS § 133) sätestatud piiri. Seetõttu jääb kaebus rahuldamata.
11.Kaebaja on asjas tasunud kaebuselt riigilõivu kokku 75 eurot (15+60) ning esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu 60 eurot – kokku 135 eurot. Kaebuselt on tasutud kokku korrektne riigilõivu summa. RLS § 60 lg 6 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse taotluselt tasuda riigilõivu 15 eurot, mistõttu tagastab kohus kaebajale enamtasutud riigilõivu 45 eurot (60-15) (HKMS § 104 lg 5 p 1). Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata ja vastustaja ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad poolte ülejäänud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 108 lg 1).
12.Kohus asendab HKMS § 175 lg 3 alusel kaebaja nime tähemärkidega. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.