Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 30.06.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse kostja suhtes, kuna võlgnik esitas makseettepanekule vastuväite. 27.07.2016 määrusega andis Pärnu Maakohus asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 23.08.2016 esitas hageja hagi, milles palub kostjalt hagejale välja mõista põhivõla 57,26 eurot, viivise 52,65 euro ja alates 01.07.2016 edasise viisise seadusjärgses määras kuni 4,11 euroni. Hagi kohaselt sõlmis kostja 13.12.2010 XXXXAS-iga liitumislepingu nr XXXX. Lepingu lahutamatuks lisaks on üldtingimused. Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostja põhivõlg on 57,26 eurot. 10.12.2015 loovutas XXXXAS nõude kostja vastu hagejale. Kostja võlg sisaldab ka võla sissenõudmiskulu (arve nr 44823664) ning mille tasumise kohustus tuleneb üldtingimuste punktist 4.8. ja arveldusteenuste hinnakirjast. Hageja ei nõua kostjalt arvel nr 44524355 märgitud viivist 3,83 eurot. Hagejal on õigus nõuda arvete tasumisega viivitamise korral viivist üldtingimuste järgi 0,15% päevas. Hageja on arvestanud viivist viimase arve (nr 44524355) maksetähtajale järgnevast päevast kuni 30.06.2016 summas 52,65 eurot. Lisaks nõuab hageja TsMS § 367 alusel edasise viivise väljamõistmist kuni põhivõlani, so 4,11 eurot. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi on aluseta. XXXX pidi kostjale osutama KÕU24 internetiteenust. Teenust sooviti kasutada Saaremaal, kus see jäi aeglaseks. Kostja nõudis korduvalt kohustuse täitmist telefoni teel. Kuna XXXX teenust ei osutanud, jättis kostja arve tasumata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud pooled ära, rahuldab hagi osaliselt. Põhivõlast Kohus tuvastas, et kostja sõlmis 13.12.2010 XXXXAS-iga teenuselepingu nr XXXX (t.lk 26). Lepingu lahutamatuks lisaks on üldtingimused (t.lk 37-51). Kostja ei täitnud oma kohustust tasuda igakuiselt arveid teenuste kasutamise eest. Kostjale on esitatud arved nr 43432518, 43964551, 44231725, 44823664. Arvel nr 44524355 märgitud viivist 3,83 eurot hageja ei nõua. Hageja selgitas hagis, et arvel nr 44823664 kajastatud 15 euro puhul on tegemist sissenõudmiskuluga. See aga ei kuulu kohtu hinnangul põhivõla hulka. Seega on kostja põhivõlg on 42,26 eurot. 11.12.2015 loovutas XXXXAS nõude kostja vastu hagejale. Asjas ei leidnud kinnitust, et kostja ei ole teenust saanud või et saadud teenus ei vastanud kokkulepitule. Kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 108 lg 1 tuleb kostjalt hagejale välja mõista põhivõlg 42,26 eurot. Viivis

2(5)

Hageja nõuab kostjalt sissenõutavaks muutunud viivist summas 52,65 eurot. Viivise arvutamisel on hageja lähtunud viivise määrast 0,15% päevas (54,75% aastas). Hageja on arvestanud viivist viimase arve (nr 44524355) maksetähtajale järgnevast päevast kuni 30.06.2016. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Hageja on hagiavalduses välja toonud ja kohus tuvastas, et hageja arvestab viivist üldtingimuste p 7.3 alusel määras 0,15% päevas. Seega on hageja ise välja toonud, et lepingu punkti 7.3 puhul on tegemist tüüptingimusega VÕS § 35 mõttes. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et kohus peab omal algatusel hindama, kas lepingu tingimus on tüüptingimus VÕS § 35 mõttes, kas see tüüptingimusena on saanud lepingu osaks VÕS § 37 mõttes ja kas juhul, kui tegemist on lepingu osaks saanud tüüptingimusega, on see kooskõlas seadusega või tühine VÕS §-de 42–44 järgi (vt Riigikohtu lahendid 3-2-1-112-14, 3-2-1-118-05, 3-2-1-1-07, 3-2-1-2-08). Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud. VÕS § 42 lg 1 sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Riigikohus on 10.05.2016 otsuses nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Tühise tüüptingimuse korral saab võlausaldaja nõuda viivist seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Käesoleval juhul sõlmis kostja lepingu tarbijana. Tüüptingimustega teenuselepingus märgitud viivise määr ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, mistõttu on lepingu punkt 7.5. tühine võlgnetavalt summalt aastas arvutatava 54,75% suuruse viivise määra osas, sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna 54,75% suurune viivise määr aastas on kostjat ebamõistlikult kahjustav ning seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgset määra. Hageja on arvestanud viivist viimase arve maksetähtajale järgnevast päevast, so 18.12.2014 kuni 30.06.2016. Seega võlgneb kohtu arvestusel kostja hagejale viivisena sel perioodil 5,22 eurot.

3(5)

Lisaks nõuab hageja kostjalt viivist TsMS § 367 alusel alates 01.07.2016. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Üldise kohtupraktika, Riigikohtu seisukohtade ja hea usu põhimõtte kohaselt ei mõisteta võlaõiguslike lepingute alusel viiviseid välja suuremas ulatuses kui põhinõue. Kooskõlas eelnevas punktis märgituga mõistab kohus kostjalt hagejale välja alates 01.07.2016 viivise põhinõudelt VÕS § 113 lõike 1 lauses 2 sätestatud määras kuni põhinõude 42,26 euro tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 37,04 eurot. Võla sissenõudmiskulude hüvitamisest Hageja nõuab kostjalt lepingu üldtingimuste punkti 4.8 alusel võla sissenõudmiskulude hüvitamist summas 15 eurot, mis moodustub eelmise perioodi võlgnevuseset x 26% (46,09x26%). Hageja toimingud seoses võla sissenõudmisega on järgmised: -SMS-teavituste edastamine arve mittetasumise kohta teenusnumbrile; - sideteenuste osaline piiramine; - meeldetuletuskirjade edastamine; - viivise arvestuse pidamine; - tähtajaliste kohustuste üle arvestuse pidamine, tähtajalise kohustuse ülesütlemiseks; - võlanõude edastamine paberkandjal; - lepingu ülesütlemiseks vajalike toimingute teostamine; - sideteenuse osutamise piiramine täielikult; - sissenõudmismenetluse algatamine inkassoettevõttes; - arvestuse pidamine osalistest maksetest tulenevatest saldomuudatustest ning informatsiooni vahetamine võla sissenõudmist teostava inkassofirmaga; - informatsiooni edastamine ja kaasajastamine avalikes andmebaasides nõuete kohta, krediidivõimelisuse hindamise tagamiseks teistele krediidiasutustele. Kohus leiab, et hageja nõue kostjalt võla sissenõudmiskulude väljamõistmiseks tuleb rahuldada osaliselt, so summas 5 eurot. Maakohus leiab, et hageja põhjendatud toiminguteks võla sissenõudmisel tuleb lugeda lepingu ülesütlemise hoiatuse ja lepingu ülesütlemise teate saatmist. Muude toimingute tegemist ei pea kohus põhjendatuks ja leiab, et nendega on hageja ise end kahjustanud. Hagejale pidi olema peale nende toimingute tegemist selge, et kostja ei täida oma kohustusi ja hagejal oli õigus pöörduda koheselt kohtusse võla sissenõudmiseks. Kohus leiab, et nende toimingute põhjendatud hinnaks on 5 eurot, mis võiks hõlmata endas nii vajaliku meeldetuletuse edastamist ja teenuse tasu, töövahendite ja tööjõukulu teatise koostamisel. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 163 lg-st 1 kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldas hagi 46% ulatuses, seega jäävad hageja menetluskulud kostja kanda 46% ulatuses. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks kohtuotsuses TsMS § 174 lg 1 ja 2 ning § 177 lg 1 järgi. Hageja on märkinud enda menetluskuludeks hagilt tasutud riigilõivu 75 eurot ja õigusabikulu 140 eurot.

4(5)

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-4-15 leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Samas ei tähenda eelöeldu seda, et lepingulise esindaja kulu oleks ilma pikemata alati vajalik ja põhjendatud tsiviilasja hinna ulatuses. Lepingulise esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga asjades. Kohus, arvestades antud tsiviilasja keerukust ja mahtu, leiab, et lepingulise esindaja kulu põhjendatud ja vajalik 100 euro ulatuses. See sisaldab nii maksekäsu avalduse ja hagi koostamise kulu. Kokku on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 175 eurot. Arvestades hagi rahuldamise ulatust tuleb kostjal hagejale hüvitada menetluskuludest 46%, mis teeb summaks 80,50 eurot. Hageja on taotlenud TsMS § 177 lg 2 alusel kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus rahuldab taotluse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.