Tartu Ringkonnakohus Tiina Pappel, Tanel Saar ja Einar Vene 7. detsember 2021, Tartu 3-19-2438
Haldusasi
Oleg Košljakovi kaebus kaebus Viru Vangla 4. novembri 2019. a käskkirja nr 6-4/727-1 ja 25. novembri 2019. a vaideotsuse nr 6-12/428-2 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 24. novembri 2020. a otsus Oleg Košljakovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Oleg Košljakov Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 24. novembri 2020. a otsus muutmata.
2.Jätta Oleg Košljakovi menetluskulu tema enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 6. jaanuar 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla kinnipeetava Oleg Košljakovi suhtes kohaldati Viru Vangla 4. novembri 2019. a käskkirjaga nr 6-4/272-1 vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid (lukustatud kambrisse paigutamine, liikumis- ja suhtluspiirangute kehtestamine, kehakultuuriga tegelemise keelamine). Põhjuseks oli teabe- ja uurimisosakonnale laekunud info, mille kohaselt on O. Košljakov teistele kinnipeetavatele peale surunud subkultuurilisi tõekspidamisi.
Pärast edutut vaidemenetlust esitas O. Košljakov kaebuse, milles palus julgeolekuabinõude kohaldamise käskkiri ja vaideotsus tühistada. Kaebuse kohaselt on käskkirja andmisel rikutud haldusakti põhjendamisnõudeid.
3.Tartu Halduskohtu 24. novembri 2020. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Käskkirja kohaselt kaebaja ja kaaskinnipeetav solvavad ja suruvad osakonna kaaskinnipeetavatele peale subkultuurilisi tõekspidamisi, mis väljenduvad selles, et otsustatakse sunniviisiliselt kõikide kinnipeetavate eest, kes ja mis järjekorras läheb duširuumi või helistama. Lisaks on laekunud teave, et nad eristavad kaaskinnipeetavaid vastavalt subkultuursele hierarhiale ning järjepidevalt alandavad kaaskinnipeetavaid ebatsensuursete sõnadega selleks, et näidata oma mõjuvõimu teiste üle.
3.2.See on piisavalt tõsine etteheide, et pidada tõenäoliseks kaebajalt tulenevat ohtu teiste kinnipeetavate ja vangla julgeolekule. Pidades silmas, et kaebaja on üritanud mõjutada mitmete kinnipeetavate käitumist endale soodsamaks, on see otsene oht vangla üldisele julgeolekule ja täidetud on VangS § 69 kohaldamise eeldused. Selle sätte järgi võib täiendavaid julgeolekuabinõusid kohaldada kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
3.3.Kohus ei nõustunud etteheidetega haldusakti põhjendamisele. Käskkirjas puudub küll detailne info, kellelt sai vastustaja teavet selle kohta, et kaebaja mõjutab kaaskinnipeetavaid, kuid sellise info avalikustamata jätmine ei ole motiveerimispuudus. Kaebajal oli võimalik esitada omapoolsed seisukohad ka ilma, et ta teaks info edastamise allikat ja konkreetseid kuupäevi.
3.4.Käskkirjas esineb hästi jälgitav seos faktiliste asjaolude ja kohaldatud õiguslike aluste vahel.
3.5.Vastustajal puudusid mõistlikud ja seadusega lubatud alternatiivid, et tõhusalt välistada kaebajast tulenevat ohtu vangla ja teiste kinnipeetavate julgeolekule. Kohus pidas julgeolekuabinõude kohaldamist proportsionaalseks.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.O. Košljakovi apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Kohus pole põhjendanud, milliste asjaolude ja tõendite alusel on ta jõudnud järelduseni, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Ka vastustaja on kohtule teatanud, et kaebaja võis olla seotud julgeolekut ohustava käitumisega, mitte aga seda, et kaebaja oli tõendatult ohtlik julgeolekule.
4.2.Lisaks nähtub, et kõnealune teave oli vaid vihje, mitte tõendatud teave.
4.3.Kohus pole põhjendanud, miks on vastuolus seadusega kaebajale selle materjali näitamine, mille alusel on vastustaja käskkirjas tehtud järeldusteni jõudnud.
5.Viru Vangla vastuses apellatsioonkaebusele palutakse jätta see rahuldamata järgmistel põhjendustel.
5.1.Kuna kaebaja on 29. detsembril 2020 ennetähtaegselt vanglast vabanenud, ei oma vaidlustatud käskkiri tema suhtes enam mingit mõju ja menetlus tuleks lõpetada.
5.2.Menetluses esinesid halduskohtumenetluse seadustiku § 70 lg 1 p-s 1 sätestatud asjaolud, mis tingisid menetluse osaliselt kinniseks kuulutamise. Halduskohus kuulutas menetluse selle teabe osas kinniseks ning kaebaja seda ei vaidlustanud.
5.3.Kohus on vajalikus mahus hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid ning kohtuotsus on jälgitav ja loogiline.
5.4.Kaebaja ei ole esile toonud uusi sisulisi asjaolusid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
7.Ringkonnakohus möönab, et kaebaja ennetähtaegse vanglast vabanemise tõttu võib vaidlustatud käskkirja mõju kaebajale olla täielikult lõppenud ning selle käskkirja ning vaideotsuse tühistamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Sellisel juhul oleks kaebajal võimalik üle minna tuvastamiskaebusele, kui ta näitab ära selleks vajaliku põhjendatud huvi. Käesolevas asjas ei pea ringkonnakohus selles küsimuses kaebaja tahte väljaselgitamist menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt siiski vajalikuks. Nimelt on käesolevas menetlusstaadiumis piisavalt selge, et apellatsioonkaebus ei kuulu rahuldamisele ühelgi juhul, sõltumata sellest, kas kaebaja muudab kaebuse nõuet või mitte. Sellises olukorras kaebaja tahte väljaselgitamine seoses tuvastamiskaebusele üleminekuga kulutaks rohkem kohtu ressurssi kui apellatsioonkaebuse kohene rahuldamata jätmine. Lõpptulemus on menetlusosaliste jaoks mõlemal juhul ühesugune. Seetõttu lahendab ringkonnakohus kaebuse sisuliselt ja jätab selle rahuldamata.
8.Kaebaja apellatsioonkaebuses tehakse etteheide seoses sellega, et kaebajale ei ole näidatud infot, millest lähtudes vastustaja vaidlustatud käskkirja andis. Vangla on põhjendatult selgitanud, et selle info osas on kohtumenetlus jõustunud 20. mai 2020. a kohtumäärusega kinniseks kuulutatud (tl 30). Kaebaja seda ei vaidlustanud. Selles määruses on viidatud ka õigusnormidele, mis õigustasid menetluse kinniseks kuulutamist. Seetõttu pole asjakohane etteheide, et kaebajale pole vastavat materjali tutvustatud ega selgitatud, miks on info avaldamine kaebajale keelatud.
9.Samuti pole kaebaja arvates kohtuotsuses põhjendatud, milliste asjaolude ja tõendite alusel on jõutud järelduseni, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kohtuotsuses on selgelt väljaloetav, et eeskätt oli julgeolekuabinõude aluseks asjaolu, et kaebaja surub teistele kaaskinnipeetavatele subkultuurilisi tõekspidamisi, ning see asjaolu on tõendatud teabe- ja julgeolekuosakonnale laekunud infoga (nt kohtuotsuse p-d 1, 9, 12). See, et kohtuotsuses pole üksikasjalikult lahti kirjutatud tõendis olevat infot, ei ole menetlusnormide rikkumine, kuna tegemist on juurdepääsupiiranguga teabega. Seda ei saagi kohtuotsuses üksikasjalikult avada, sest siis muutuks juurdepääsupiirang sisutuks. Kui kaebaja peab oma etteheitega silmas seda, et pole arusaadav, kuidas sai kõnealusest asjaolust teha järelduse, et kaebaja on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule, st et faktilist asjaolu pole seostatud piisavalt õigusliku tagajärje saabumisega, siis möönab ringkonnakohus, et selles osas ei ilmne kohtu seisukohad kõige reljeefsemalt. Samas on piisavalt selge, et kinnipeetavate ringkonnas tunnustatud subkultuur vastandub suures osas ühiskonnas üldaktsepteeritud käitumisreeglitele ja õiguskorrale. Sellise subkultuuri süvenemise korral, st kui sellistest tõekspidamistest hakkab lähtuma üha rohkem kinnipeetavaid vanglas, on ohustatud nii vangla kui teiste isikute julgeolek, sest subkultuuri põhimõtetest tõsimeeli lähtuvad isikud ei pruugi järgida ühiskonnas üldaktsepteeritud käitumisreegleid ja õiguskorda. Subkultuuriliste arusaamade pealesurumine mõjutab teisi kinnipeetavaid seega uuteks õigusrikkumisteks. Sisuliselt samamoodi on seostatud kaebaja käitumist ja ohtu vangla julgeolekule ja teistele isikutele ka vaidlustatud käskkirjas (tl 13).
10.Asjaolu, et kaebaja hinnangul oli teabe- ja julgeolekuosakonnale laekunud info vaid vihje, mitte tõendatud teave, ei välista julgeolekuabinõude kohaldamist. Halduskohus on põhjendatult viidanud Riigikohtu praktikale, mille järgi on täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ennetav meede, mille kohaldamiseks piisab põhjendatud kahtlusest, et kaitstav õigushüve võib
saada kahjustatud (RKHKo 3-3-1-63-09, p 16). Prognoosotsustus tulebki langetada sageli ebapiisava info tingimustes ning otsuste langetamine ka vihje põhjal, kui see on usutav ning kooskõlas muu info ja tõenditega, ei ole õigusvastane.
11.Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulu (riigilõiv 15 eurot, tl 40) jääb halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 alusel tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.