Kohtuasja number Otsuse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi
3-19-2438 24. november 2020, Jõhvi Ülle Polluks Oleg Košljakovi kaebus Viru Vangla 04.11.2019 käskkirja nr 6-4/272-1 ja 25.11.2019 vaideotsuse nr 612/428-2 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebaja – Oleg Košljakov, volitatud esindaja advokaat Raiko Paas Vastustaja – Viru Vangla, volitatud esindaja Agu Rillo
1.Jätta kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
Resolutsioon Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 28.12.2020. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla 04.11.2019 käskkirjaga nr 6-4/272-1 kohaldati Oleg Košljakovi suhtes vangistusseaduse (VangS) § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid (paigutati kaebaja lukustatud kambrisse, kehtestati liikumis- ja suhtluspiirangud, keelati kehakultuuriga tegelemine). Kohaldatud piirangud on põhjendatud väidetavalt vastustaja teabe- ja uurimisosakonnale laekunud infoga, mille kohaselt on kaebaja teistele kaaskinnipeetavatele peale surunud subkultuurilisi tõekspidamisi.
2.O. Košljakov esitas 11.11.2019 Viru Vanglale vaide, milles taotles 04.11.2019 käskkirja nr 6-4/272-1 kehtetuks tunnistamist.
3.Viru Vangla jättis 25.11.2019 vaideotsusega nr 6-12/428-2 O. Košljakovi vaide rahuldamata. O. Košljakov sai vaideotsuse kätte 26.11.2019.
4.Oleg Košljakov esitas 27.12.2019 Tartu Halduskohtule lepingulise esindaja kaudu kaebuse Viru Vangla 04.11.2019 käskkirja nr 6-4/272-1 ja 25.11.2019 vaideotsuse nr 612/428-2 tühistamiseks.
5.Tartu Halduskohus võttis 3.03.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Viru Vangla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Vastustaja esitas kohtule vastuse kaebusele 24.03.2020.
3-19-2438
6.MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
7.Kaebaja väidab, et vaidlusalune käskkiri on puudulikult põhjendatud. Käskkirjaga tutvumisel puudub veendumus, et faktilised asjaolud koostoimes õigusaktidega tingivad kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajaduse. Käskkiri on nii faktiliste kui ka õiguslike asjaolude osas jäänud liialt abstraktseks, mis ei võimalda hinnata kohaldatud meetme vajadust, sh ka proportsionaalsust. Käskkirjas jäi põhjendamata, millised konkreetsemad vangla julgeolekut ohustavad juhtumid tulevad kõne alla (millal need juhtumid on aset leidnud, kelle vahel ja juhtumite täpsem kirjeldus). Samas puuduvad vaidlusaluses käskkirjas selgitused selle kohta, miks julgeolekut ohustavate juhtumite kirjeldamine ei ole võimalik ja kus neid juhtumeid kajastavad faktilised asjaolud on kirjas. Sellel põhjusel ei ole üldse võimalik kontrollida täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust, aga samuti konkreetse piirangu kohaldamise vajadust, mis takistab põhiseaduse §-s 15 sätestatud põhiõiguste realiseerimist. Kaebaja arvates ei saa selliste põhjendamispuudustega haldusakt kehtima jääda, kuna haldusakti alusel ei ole võimalik hinnata, kas arvestatud on kõiki olulisi asjaolusid ja huve ning kas kaalumine on toimunud ratsionaalselt. Sellest tulenevalt taotleb kaebaja kohtult Viru Vangla 04.11.2019 käskkirja nr 6-4/272-1 ja 25.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/428-2 tühistamist.
8.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu. Vastustaja teatas, et jääb vaidlusaluses käskkirjas ning 25.11.2019 vaideotsuses nr 6-12/428-2 esitatud põhjenduste juurde. Vastustaja arvas, et vaidlusalusel juhul oli täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise põhjuseks see, et vastustajale sai teatavaks informatsioon, mille kohaselt võis kaebaja olla seotud vangla julgeolekut ohustava subkultuurse käitumise juurutamiskatsega. Vastustajal oli kohustus sellele reageerida ning vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et reaktsioon oli vajalik ning kohaldatud abinõud olid adekvaatsed. Asjaolu, et vaidlusaluses käskkirjas ei olnud põhjendused kajastatud, oli tingitud õiguslikust asjaolust. Algse info näol on allika kaitseks asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabega, millele kaebajal puudub avaliku teabe seaduse (AvTS) § 23 lg 1 p 1 alusel kohane juurdepääsuõigus. Vastustaja jäi arvamusele, et vaidlusalusel käskkirjal ei ole puuduseid, mis tingiksid selle kehtetuks tunnistamise. Vaidlusalune käskkiri on faktiliste põhjenduste osas napp, siiski on käskkirjas viide selle andmise faktilisele alusele, milleks on TUO käsutuses olev informatsioon. Sellega on formaalselt täidetud HMS § 56 lg 2 nõuded. Esines juriidiline fakt, mis oli aluseks täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks ning vangla poolt kohaldatud abinõud olid kohased. Sellest tulenevalt palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja enda kanda.
KOHTU SEISUKOHT
9.Haldusasja materjalide kohaselt kohaldas vastustaja 04.11.2019 käskkirjaga nr 6-4/2721 kaebaja suhtes VangS § 69 alusel täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) lukustatud kambrisse paigutamine; 2) liikumis- ja suhtluspiirangute kehtestamine; 3) kehakultuuriga tegelemise keelamine. Käskkirja kohaselt on teabe- ja uurimisosakonda (TUO) laekunud informatsioon, et kinnipeetav kaebaja survestab kaaskinnipeetavaga Shoone S2 osakonnas kaaskinnipeetavaid, mis seisneb selles, et kaebaja ja kaaskinnipeetav solvavad ja suruvad osakonna kaaskinnipeetavale peale subkultuurilisi tõekspidamisi, mis väljenduvad selles, et otsustatakse sunniviisiliselt kõikide kinnipeetavate eest, kes ja mis järjekorras läheb duširuumi või helistama. Lisaks on laekunud teave, et nad eristavad kaaskinnipeetavaid vastavalt subkultuursele hierarhiale
3-19-2438 ning järjepidevalt alandavad kaaskinnipeetavaid ebatsensuursete sõnadega selleks, et näidata oma mõjuvõimu teiste üle.
10.VangS § 69 lg 1 kohaselt kohaldatakse täiendavaid julgeolekuabinõusid kinnipeetavale, kes süstemaatiliselt rikub käesoleva seaduse või vangla sisekorraeeskirja nõudeid, kahjustab oma tervist või on suitsiidi- või põgenemiskalduvustega, samuti kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule. Täiendavaid julgeolekuabinõusid võib kohaldada ka raske õiguserikkumise ärahoidmiseks. VangS §-s 69 nimetatud täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise puhul on tegemist ennetava meetmega õigushüve kahjustuse vältimiseks. Kolleegium on korduvalt märkinud, et ennetava meetme rakendamise aluseks on prognoos, milles haldusorgan annab piiratud teabe pinnalt hinnangu, kas kaitstava õigushüve kahjustus on tõenäoline. Seetõttu ei ole alati nõutav, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks olevad asjaolud oleksid tuvastatud distsiplinaar-, väärteo- või kriminaalmenetluse reeglite kohaselt. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamiseks võib olla piisav, et vanglal on tekkinud põhjendatud kahtlus kaitstava õigushüve kahjustamises.1
11.Halduskohtumenetluse käigus tegi kohus kindlaks, et käskkirjas mainitud teave kaebaja ja kaaskinnipeetava käitumise kohta on tõepoolest laekunud 4.11.2019 vastustaja teabeja uurimisosakonda. Laekunud teave sisu on identne käskkirjas kirjeldatuga. Kohtu hinnangul on vaidlusaluses käskkirjas kirjeldatud faktilised asjaolud seonduvalt kaebaja käitumisega kaaskinnipeetavate suhtes piisavalt tõsine etteheide, et pidada tõenäoliseks kaebajalt tulenevat ohtu teiste kinnipeetavate ja vangla julgeolekule. Pidades silmas, et kaebaja on üritanud mõjutada mitmete kinnipeetavate käitumist endale soodsamaks, on see otsene oht vangla üldisele julgeolekule. Kohus on seisukohal, et vastustajal esines põhjendatud alus otsustada kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üle, kuna oli täidetud VangS § 69 lg-s 1 kindlaksmääratud faktiline koosseis.
12.Jõudes otsusele, et täiendavat julgeolekuabinõu on vaja kohaldada, tuli vanglal kaalutlusõiguse alusel otsustada ka rakendatavate meetmete ja nende rakendamise kestuse üle. Kaalumisel tuli vanglal arvestada ühelt poolt vajadusega tagada kinnipeetavate järelevalve viisil, mis tagab vangistusalaste õigusaktide täitmise ja üldise julgeoleku vanglas (VangS § 66 lg 1) ning teiselt poolt tavalisest kinnipidamisrežiimist rangema režiimi kohaldamisest tuleneva kaebaja vabaduste täiendava piiramisega.2
13.Kohus ei nõustu kaebajaga selles, et vaidlusaluse käskkirja põhjendus ei vasta nõuetele ja käskkirjas esinevad olulised kaalutlusvead. Halduskohtu hinnangul vastab vaidlusalune käskkiri täies ulatuses haldusmenetluse seaduse (HMS) § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Kohus selgitab, et käskkirjas puudub ainult detailne info, kellelt sai vastustaja teavet selle kohta, et kaebaja mõjutab kaaskinnipeetavaid, keda konkreetsemalt ja millal, kuid sellise info mitte avalikustamist vaidlusaluses käskkirjas ei saa käsitleda objektiivsetel põhjustel käskkirja motiveerituse puudumisega. Selline info osaliselt puudub ka vanglale 4.11.2019 laekunud vihjes kaebaja tegevuse kohta. Kaebajal oli võimalus tutvuda teda inkrimineeriva teo asjaoludega, esitada omapoolsed vastuväited ka ilma, et ta teaks sellise info edastamise allikat ja konkreetseid kuupäevi. Vaidlusalusest käskkirjast on võimalik aru saada, et kaebaja tegeleb süstemaatiliselt Shoone S2 osakonnas kaaskinnipeetavate survestamisega käitumisvalikute osas, mistõttu ei ole asjakohane kaebaja väide, et vastustaja pole viidanud konkreetsele kuupäevale, millal on aset leidnud kaebajale etteheidetav tegevus. Seega, kohtu arvates kaebaja poolt viidatud informatsiooni puudumine vaidlusaluses käskkirjas ei saanud takistada kaebajal tõhusalt kaitsta enda õigusi vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses. Väärib
RKHKo 3-3-1-63-09, p 16. RKHKo 3-3-1-33-10, p 13.
3-19-2438 tähelepanu ka see asjaolu, et enne täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist oli kaebajale selgitatud tema suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kavatsusest ja antud selgituste esitamise võimalus, kuid kaebaja ei ole sellele vastu vaielnud. Peale täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist ei vaielnud kaebaja ka vaidemenetluses ja halduskohtumenetluses käskkirjas kirjeldatud faktilise asjaolude üle, mis olid tema suhtes täiendavade julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks. See omakorda kinnitab, et vastustaja ei eksinud, kui langetas otsuse täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kasuks. Kohus ei nõustu kaebajaga, et faktilised asjaolud jäid sidumata õiguslike alustega. Kohtu arvates esineb hästi jälgitav seos kirjeldatud faktiliste asjaolude ja kohaldatud õiguslike aluste vahel.
14.Käskkirjas on iga rakendatud meetme kohta esitatud põhjendus, mida soovitakse meetmega ära hoida ja miks on selle rakendamine vajalik. Silmas pidades seda, et oli piisvalt tõenäoline, et kaebaja võiks olla ohtlik vangla ja teiste kinnipeetavate julgeolekule, ei näe kohus põhjust valitud julgeolekumeetmete rakendamise vajaduse osas asuda teistsugusele seisukohale. Kohus peab igati põhjendatuks tekkinud olukorras piirata kaebaja kontakti teiste kinnipeetavatega, mis ei oleks piisavalt tõhus ja eesmärgipärane, kui jätta kohaldamata korraga kõik VangS § 69 lg 1 p-des 1,3 ja 4 ja kaebaja liikumisvabadust piiravad meetmed. Kohtu hinnangul puudusid vastustajal mõistlikud ja seadusega lubatud alternatiivid, et tõhusalt välistada kaebajalt tulenevat ohtu vangla ja teiste kinnipeetavate julgeolekule ning samal ajal mitte piirata kaebaja õigusaktides sätestatud liikumisvabadust vangla territooriumil. Kohus peab käskkirjas nimetatud julgeolekuabinõude kohaldamist proportsionaalseks. Kohus märgib, et kaebaja ise ei ole menetluse kestel väitnud, et julgeolekuabinõusid oleks kohaldatud ülemäära kaua. Sellises olukorras ei ole kohtu hinnangul alust pidada täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kestust alates 4.11.2019 kuni 23.01.2020 ebaproportsionaalseks.
15.Käskkirjast nähtub, et vastustaja on arvestanud sellega, et täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevad kaebajale intensiivne õiguste riive (käskkirja kirjeldavas osas), kuid ei nähtu aga selgeid kaalutlusi, miks pidas vangla täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise vajadust olulisemaks kaebaja õiguste täiendavast piiramisest. Kohus märgib, et analoogses olukorras ei pidanud Riigikohus sellist kaalutlusviga haldusakti sisulise õiguspärasuse üle otsustamiseks määravaks.3 Kohus on seisukohal, et ka antud juhul vastustajal esinenud vajadusel ja piiratud teabe põhjal, et kiirkorras tagada vangla ja teiste kinnipeetavate julgeolek, on suurem kaal kui kaebaja õiguste riivel, mistõttu ei ole käskkirjas sellekohaste kaalutluste puudumine määrav.
16.Kokkuvõttes on kohus seisukohal, et Viru Vangla 04.11.2019 käskkiri nr 6-4/272-1 vastab HMS § 2 lg 4, §-s 54 ja § 56 lg-tes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning seetõttu õiguspärane. Puuduvad ka muud alused käskkirja tühistamiseks. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse täielikult rahuldamata (sh ka 25.11.2019 vaideotsuse nr 6-12/4282 tühistamise nõude osas).
17.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1, kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebus jäi tervikuna rahuldamata. Vastustaja teatas, et tal puuduvad menetluskulud. Võttes arvesse eelpoolnimetatut ja tulenevalt HKMS § 108 lg-st 11 ja § 109 lg 1 neljandast lausest, jätab kohus võimalikud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalsel
RKHKo 3-3-1-88-14, p-17-18.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.