lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-23-1859/4

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu halduskolleegium · 13.06.2024

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-23-1859/4
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2024
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1272
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 13. juuni 2024, Tartu 3-23-1859 Xi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses töötamiseks kohustamisega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla

RESOLUTSIOON

Jätta Xi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Vanglas viibiv kinnipeetav X esitas Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 20 000 eurot. Kaebuse kohaselt on vastustaja määranud kaebaja tööle majandustöödele koristajaks. Kaebaja väitel vastustaja teab, et see töö on kriminaalses keskkonnas teatud isikute grupile vastuvõetamatu. Peale kaebaja ja veel paari isiku ei sunnita kedagi seda tööd tegema. II üksuse juht on loonud talle meelepäraste kinnipeetavate grupi, kellele tagatakse majandustööde asemel teist tööd, kuna nende jaoks on koristustööd vastuvõetamatud. Sellega toetab vangla administratsioon tahtlikult subkultuurilisi põhimõtteid ja kohtleb endale meelepäraseid kinnipeetavaid kaebajast soodsamalt. Kaebaja on Viru Vanglas töötanud 14 aastat, kuid pole selle eest saanud mõistlikku tasu ega soodustusi. Kaebaja peab käima sunniviisiliselt n-ö autoriteetide järelt koristamas. Vangla ei ole eraldi paigutanud kinnipeetavaid, kes teevad koristustöid, ja kinnipeetavaid, kes sellest keelduvad, et tagada isikute võrdne kohtlemine ja välistada diskrimineerimised ja alandamised. Vangla sundis ligi viis aastat tööst keelduvaid isikuid tööle, kuid ühtäkki leiab, et kellelgi teisel peale kaebaja ja veel mõne kinnipeetava ei ole vaja täita töökohustust. Kaebaja hinnangul on tema kohtlemine olnud alandav ja ebainimlik ning sellega tekitati talle moraalset kahju.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.Tartu Halduskohus tagastas 9. aprilli 2024. a määrusega kaebuse. Vangistusseaduse (VangS) § 37 lg 1 kohaselt on kinnipeetav reeglina kohustatud töötama. VangS § 38 lg 1 sätestab, et vanglateenistus kindlustab võimaluse korral kinnipeetava tööga,

arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Riigikohus leidis 8. detsembri 2021. a otsuses asjas 3-18-1895 (p 19), et õiguspärane on pikaajalise kartserikaristuse määramine kinnipeetavale, kelle puhul oli piisavalt alust arvata, et ta keeldus tööle asumast kuritegelikust subkultuurist kantud motiividel. Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebuse esitaja hoiab au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetavate ringkonnas tunnustatud subkultuur vastandub suures osas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisreeglitele ja õiguskorrale (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-19-2438, p 9). Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seetõttu, et tema väärikust on alandatud, kusjuures väärikust alandav kohtlemine seisneb selles, et kaebajat on kohustatud töötama koristajana, mis on kaebajale vastumeelne subkultuurilistel põhjustel. Kaebaja sõnastuses töötamine koristajana on teatud isikute grupile kriminaalses keskkonnas vastuvõetamatu. Kaebaja peab käima sunniviisiliselt n-ö autoriteetide järelt koristamas. Kaebuses ei ole välja toodud muid aluseid, miks töötamine koristajana peaks olema kaebaja väärikust alandav. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole õigust, mida halduskohtumenetluses kaitsta. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kaebus rajaneb kriminaalse subkultuuri hulka kuuluval seisukohal, et töötamine koristajana on väärikust alandav. Kriminaalsel subkultuuril rajanev õigus paikneb väljaspool õiguskorda ja ei ole kohtulikult kaitstav. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu 8. mai 2023.a otsus asjas S. P jt vs Venemaa ei ole tehtud käesoleva kohtuasjaga võrreldavatel asjaoludel. Kaebaja ei tugine vastustaja õigusvastasele tegevusetusele, mis seisneb selles, et teised kinnipeetavad on kaebajat kriminaalse subkultuuri reeglite tõttu alandavalt või vägivaldselt kohelnud ja vastustaja ei ole sellistele juhtumitele kohaselt või piisavalt reageerinud. Kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks on see, et vastustaja kohustas kaebajat töötama koristajana. Selline tegevus on õiguspärane ja ei viita mistahes viisil sellele, et vastustaja aktsepteerib või soosib kriminaalset subkultuuri. Vastupidi, kohtupraktikas on mitmeid näiteid selle kohta, et vanglad tegutsevad kriminaalset subkultuuri tõrjumise eesmärgil. Asjasse ei puutu see, kui mitu kinnipeetavat vanglas töötavad, sh koristajana töötavad. See ei saa muuta kaebaja tööle määramist õigusvastaseks või koristajana töötamist väärikust alandavaks. Kohtupraktika põhjal on üldiselt teada, et Viru Vangla vastu esitatud kaebused seoses koristajana tööle määramisega ja koristaja tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristustega on halduskohtus väga tavalised ning neid esitavad mitmed erinevad kinnipeetavad. Kokkuvõttes jõudis halduskohus järeldusele, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.

3.X esitas Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles taotleb halduskohtu määrus tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtule menetlusse võtmiseks. Kohtu seisukoht justkui oleks kaebajal koristajana töötamine vastumeelne ja alandav subkultuurilistel põhjustel on väär. Kaebaja märkis juba kaebuses, et on töötanud 14 aastat. Kaebaja leiab, et ka teised on kohustatud töötama võrdselt tema ja veel mõne kinnipeetavaga. Kaebaja ei ole kohustatud olema teiste koristusori, kelleks vangla juhtkond on ta teinud. Üksuse juhi tegevus on alandav, sest ta sunnib kaebajat tööle ka siis, kui kaebajal on terviseprobleemid. Teisi tööle ei sunnita ning seega on vangla heaks kiitnud nende kriminaalsed põhimõtted ja suhtumise kaebajasse kui teenindajasse. Halduskohus on valesti leidnud, et kaebaja kaebus kuulub väljaspoole õiguskorda ning ei ole kohtus kaitstav.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus asub seisukohale, et Xi määruskaebus ei kuulu rahuldamisele, kuid käesoleva määruse põhjendustega tuleb muuta halduskohtu määruse põhjendusi.
5.Halduskohus tagastas kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohtu määruse põhjendustest võib aru saada sedasi, et halduskohus eitas kaebeõiguse puudumist seetõttu, et kohtu hinnangul asub kaebusega kaitstav õigus väljaspool õiguskorda. Ringkonnakohus halduskohtu arusaamaga ei nõustu ning ei leia, et kaebeõiguse puudumine oleks ilmselge.
6.Kaebaja nõuab kaebusega talle tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist summas 20 000 eurot, kuna kaebajat sunnitakse tööle koristajana osakondades, kus karistust kantakse kuritegelikku ühendusse kuulumise või selle organiseerimise eest. Teadupärast on selliste kinnipeetavate seas koristajana töötamine alandav. Seega on õigushüve, mida kaebaja soovib kaebuse esitamise läbi kaitsta, inimväärikus. Riigivastutusese seaduse § 9 lg 1 näeb ette, et füüsiline isik võib nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise korral. Seega leiab ringkonnakohus, et vastava õigushüve kaitseks kaebuse esitamine on lubatav ja seda ka kaebuses toodud põhjendustel, sest kaebeõiguse hindamisel ei saa arvesse võtta, kas õigushüve rikkumise põhjenduseks esitatud seisukohad evivad vangla subkultuurile omaseid hinnanguid ja ilminguid või mitte.
7.Vaatamata sellele, et ringkonnakohus ei pea kaebuse tagastamist HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjendatuks, tuleb kaebus tagastada, kuid seda HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel, mis sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Esiteks ei saa pidada kaebusega kaitstava õiguse riivet eriti intensiivseks. Reeglina on kinnipeetav kohustatud vanglas töötama vastavalt VangS § 37 lg-le 1 ning see töö võib tähendada ka osalemist majandustöödel koristajana. Nimetatud tööd ei saa mitte kuidagi pidada tavatähenduses inimväärikust alandavaks. Ka asjaolu, et osa kinnipeetavaid peab vanglas koristajana töötamist subkultuurist tulenevate väärtushinnangute pinnalt väheväärtuslikuks ja seda tegevaid kinnipeetavaid teistest alamateks, ei muuda riivet intensiivseks. Kaebuses kirjeldatud asjaoludel on kaebuse rahuldamine äärmiselt vähetõenäoline. Kaebusest nähtub ikkagi see, et kaebaja ei soovi koristajana töötada subkultuurilistel põhjustel. Kui kaebajale ei läheks korda kriminaalse subkultuuri hinnangud koristaja tööle, ei oleks ringkonnakohtu hinnangul kaebaja ka sellisel kujul kaebust esitanud. Kaebaja väited selle kohta, et vangla määrab tööle vaid teatud kinnipeetavaid, on paljasõnalised. Kaebusest ei nähtu kaebaja ebavõrdset kohtlemist võrreldes teiste kinnipeetavatega. Nagu juba eelnevalt mainitud, on kinnipeetav reeglina kohustatud vanglas töötama ning kaebaja ei ole esitanud mitte ühtegi õiguslikult relevantset seisukohta selle osas, miks teda ei võiks tööle määrata. Vanglal endal on seejuures otsusutusruum selle üle, keda ja kuhu tööle määrata, kui ei esine tervisest või muudest asjaoludest tulenevaid töötamise välistusi.
8.Tulenevalt eelnevalt esitatud seisukohtadest jääb määruskaebus rahuldamata, kuid ringkonnakohus asendab halduskohtu määruse põhjendused käesoleva määruse põhjendustega ning peab kohaseks kaebuse tagastamise aluseks HKMS § 121 lg 2 p 21. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium