Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Einar Vene ja Tanel Saar 13. juuni 2024, Tartu 3-23-1859 Xi kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks seoses töötamiseks kohustamisega Xi määruskaebus Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse peale Kirjalik menetlus Kaebaja X Vastustaja Viru Vangla
Jätta Xi määruskaebus rahuldamata, kuid muuta Tartu Halduskohtu 9. aprilli 2024. a määruse põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendustele.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest arvates.
arvestades kinnipeetava füüsilisi ja vaimseid võimeid ning oskusi. Kui kinnipeetavat ei ole võimalik kindlustada tööga, rakendatakse teda võimaluse korral vangla majandustöödel. Riigikohus leidis 8. detsembri 2021. a otsuses asjas 3-18-1895 (p 19), et õiguspärane on pikaajalise kartserikaristuse määramine kinnipeetavale, kelle puhul oli piisavalt alust arvata, et ta keeldus tööle asumast kuritegelikust subkultuurist kantud motiividel. Süstemaatiline alusetu keeldumine koristustööst viitab sellele, et kaebuse esitaja hoiab au sees kriminaalsele subkultuurile omast arusaama, mille järgi on koristustööde tegemine tema staatusega isikule väärikust alandav. Kohtupraktikas on sedastatud, et kinnipeetavate ringkonnas tunnustatud subkultuur vastandub suures osas ühiskonnas üldiselt aktsepteeritud käitumisreeglitele ja õiguskorrale (Tartu Ringkonnakohtu otsus asjas 3-19-2438, p 9). Kaebaja taotleb kahju hüvitamist seetõttu, et tema väärikust on alandatud, kusjuures väärikust alandav kohtlemine seisneb selles, et kaebajat on kohustatud töötama koristajana, mis on kaebajale vastumeelne subkultuurilistel põhjustel. Kaebaja sõnastuses töötamine koristajana on teatud isikute grupile kriminaalses keskkonnas vastuvõetamatu. Kaebaja peab käima sunniviisiliselt n-ö autoriteetide järelt koristamas. Kaebuses ei ole välja toodud muid aluseid, miks töötamine koristajana peaks olema kaebaja väärikust alandav. Halduskohus leidis, et kaebajal ei ole õigust, mida halduskohtumenetluses kaitsta. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 3 sätestab, et riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Kaebus rajaneb kriminaalse subkultuuri hulka kuuluval seisukohal, et töötamine koristajana on väärikust alandav. Kriminaalsel subkultuuril rajanev õigus paikneb väljaspool õiguskorda ja ei ole kohtulikult kaitstav. Kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste kohtu 8. mai 2023.a otsus asjas S. P jt vs Venemaa ei ole tehtud käesoleva kohtuasjaga võrreldavatel asjaoludel. Kaebaja ei tugine vastustaja õigusvastasele tegevusetusele, mis seisneb selles, et teised kinnipeetavad on kaebajat kriminaalse subkultuuri reeglite tõttu alandavalt või vägivaldselt kohelnud ja vastustaja ei ole sellistele juhtumitele kohaselt või piisavalt reageerinud. Kaebaja väidetud vastustaja õigusvastaseks tegevuseks on see, et vastustaja kohustas kaebajat töötama koristajana. Selline tegevus on õiguspärane ja ei viita mistahes viisil sellele, et vastustaja aktsepteerib või soosib kriminaalset subkultuuri. Vastupidi, kohtupraktikas on mitmeid näiteid selle kohta, et vanglad tegutsevad kriminaalset subkultuuri tõrjumise eesmärgil. Asjasse ei puutu see, kui mitu kinnipeetavat vanglas töötavad, sh koristajana töötavad. See ei saa muuta kaebaja tööle määramist õigusvastaseks või koristajana töötamist väärikust alandavaks. Kohtupraktika põhjal on üldiselt teada, et Viru Vangla vastu esitatud kaebused seoses koristajana tööle määramisega ja koristaja tööst keeldumise eest määratud distsiplinaarkaristustega on halduskohtus väga tavalised ning neid esitavad mitmed erinevad kinnipeetavad. Kokkuvõttes jõudis halduskohus järeldusele, et kaebus kuulub tagastamisele halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.