Capital Inkasso OÜ hagi OÜ Majanduskaitse Büroo ja LV vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.05.2016.a otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3974,40 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
LV apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Capital Inkasso OÜ (registrikood 11553825), tehinguline esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Kostja I: OÜ Majanduskaitse Büroo (registrikood 11691734), seaduslik esindaja juhatuse liige LV Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant): LV (isikukood
XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 25.05.2016.a otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas viivisenõude summaliselt viivise väljamõistmisel osas, mis ületab 382,12 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõistetakse kostjalt II hageja kasuks välja viivis põhinõudelt (1987,20 eurot) perioodi eest 01.08.2014.a – 20.12.2016.a summas 382,12 eurot ja viivis põhivõlalt (1987,20 eurot) alates 21.12.2016.a kuni põhivõla kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Viivis kokku ei tohi ületada põhivõlga. Maakohtu otsus tühistada ka osas, milles maakohus jättis Capital Inkasso OÜ menetluskulud 50% ületavas osas LV ́i kanda, samuti osas, milles maakohus mõistis LV ́ilt Capital Inkasso OÜ kasuks välja maakohtu
menetluskulud 602,30 eurot ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata. LV apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Jätta Capital Inkasso OÜ maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 50% ulatuses LV ́i kanda ja LV ́i maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tema enda kanda. Esitada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmises sõnastuses:
4.1.Hagi rahuldada LV ́i osas osaliselt.
4.2.Välja mõista LV ́ilt Capital Inkasso OÜ kasuks põhivõlgnevus 1987,20 eurot ja viivis põhinõudelt (1987,20 eurot) perioodi eest 01.08.2014.a – 20.12.2016.a summas 382,12 eurot ja viivis põhivõlalt (1987,20 eurot) alates 21.12.2016.a kuni põhivõla kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Viivis kokku ei tohi ületada põhivõlga.
4.3.Jätta rahuldamata Capital Inkasso OÜ hagi OÜ Majanduskaitse Büroo suhtes.
4.4.Jätta Capital Inkasso OÜ maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 50% ulatuses LV ́i kanda.
4.5.Jätta OÜ Majanduskaitse Büroo menetluskulud tema enda kanda.
4.6.Rahuldada Capital Inkasso OÜ maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt.
4.7.Välja mõista LV ́ilt Capital Inkasso OÜ kasuks maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitis kokku summas 1070,30 eurot. Välja mõistetavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist alates käesoleva lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.08.2015.a esitas hageja maakohtusse hagi, milles palus kostjalt I mõista hageja kasuks välja 3974,40 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest summas 1987,20 eurot ja viivisest summas 1987,20 eurot. Hageja palus menetluskulud jätta kostja I kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Varbla Puhkeküla AS (edaspidi Puhkeküla) ja kostja I suulise kokkuleppe, mille alusel osutas Puhkeküla kostjale I transportteenust ja mille eest kostja I oli kohustatud maksma kokkulepitud tasu. 28.07.2014.a esitas Puhkeküla kostjale I arve nr 226 summas 1987,20 eurot (koos käibemaksuga), mille tasumise tähtaeg oli 31.07.2014.a. Kostja I arvet tähtajaks ei tasunud, mistõttu saatis Puhkeküla talle meeldetuletuse. 05.09.2014.a vastas kostja I seaduslik esindaja kostja II, et arve oli jäänud tasumata tema välismaal viibimise tõttu ja lubas arve tasuda ühe nädala jooksul. Arvet siiski ei tasutud. 11.08.2015.a loovutas Puhkeküla hagejale nõuded kostja I vastu, mis tulenevad lepingu alusel tasumata jäänud arvest. Samal kuupäeval teavitati nõude loovutamisest ka kostjat I ja samal kuupäeval edastas hageja kostjale I ka maksenõude. Hageja vähendas viivisenõuet põhinõudeni.
2(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410
09.10.2015.a seisukohas märkis hageja, et alternatiivselt, kui kohus leiab, et arve alus ei olnud kostja I ja Puhkeküla vaheline kokkulepe teenuse osutamiseks, tellis Puhkekülalt teenust kostja II isiklikult. Hageja palus alternatiivselt mõista kostjalt II hageja kasuks välja kokku 3974,40 eurot. Kostja seaduslik esindaja tellis teenuse (Haapsi kinnistult kändude väljajuurimise ja väljajuuritud kändude äraviimise) ja palus arve selle eest koostada kostjale I. 22.04.2016.a kohtuistungil täpsustas hageja, et nõuab primaarselt raha väljanõudmist kostjalt II. Kostja I vastuväited
2.Kostja I vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal I puudub kohustus. Kostja I ei ole sõlminud suulisi kokkuleppeid transportteenuse osutamiseks Puhkekülaga. Kostja I seaduslik esindaja on arve kätte saanud. Kostja I seaduslik esindaja teatas Puhkekülale, et viibib välisriigis ja vaatab arve läbi järgmise nädala jooksul. Arve läbivaatamisel jättis kostja I tasumata arve, kuna sellel puudus alus. Puhkeküla esitas ka saldoteatise, kuid kostja I jättis selle kinnitamata. Kostja I on õigusabiteenust pakkuv büroo, mis tegutseb Tallinnas. Varblas puudub kostjal majandus- ja ettevõtlusalane tegevus ja seega oleks arve tasumine seadusevastane. Transportteenuse osutamine ei ole seotud kostja ettevõtlusalase tegevusega. Kostja I ei saanud sõlmida ei suulisi ega kirjalikke kokkuleppeid transportteenuse osutamiseks, kuna see ei ole seotud kostja I ettevõtlusalase tegevusega. Kostja II vastuväited
3.Kostja II vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostjal II ei ole võlasuhet Puhkekülaga, kuna ei ole sõlminud ei suulist ega kirjalikku lepingut ei veoteenuse, transportteenuse, kändude juurimisega ega muud lepingut. Esimese astme kohtu otsus
4.Harju Maakohus tegi 25.05.2016.a otsuse, millega rahuldas hagi kostja II osas ning mõistis kostjalt II hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 1987,20 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise seisuga 22.08.2015.a 1987,20 eurot. Maakohus jättis hagi kostja I osas rahuldamata. Hageja menetluskulud jättis kohus täies ulatuses kostja II kanda ning kostja I menetluskulud tema enda kanda. Maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja menetluskulud 1204,66 eurot, millest 879,66 eurot oli lepingulise esindaja kulu ja 325 eurot riigilõiv. Otsuse kohaselt on hageja märkinud, et kostja II tellis Puhkekülalt Pärnumaal Varbla vallas Haapsi külas Haapsi kinnistult kändude väljajuurimise ja väljajuuritud kändude äraviimise teenust. Puhkeküla seaduslikul esindajal, juhatuse liikmel HS-l on konkreetsest perioodist säilinud SMS-sõnumid, mis on saadetud kostja II poolt samalt telefoninumbrilt, mille kostja II on avaldanud käesolevas menetluses oma kontakttelefonina. Samuti nähtub sõnumitest, et kostja II viibis Varblas ning kostja II ise avaldas, et arve osutatud teenuse eest tuleb teha kostjale I. Lisaks on arve koostatud kostja II poolt saadetud SMS-i järgselt, mitte varem, mistõttu on ilmne, et kostja II oli teadlik, mille eest arve oli koostatud. Kostja II on Puhkeküla 19.08.2014.a e-kirjale vastanud ca 2 nädalat hiljem ning vabandanud arve tasumata jätmise eest. Kostja II on kinnitanud, et „katsun järgmise nädalaga joone peale saada“. Tulenevalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 29 lg-s 4 sisalduva tõlgendamispõhimõtetega, on võimalik eeltoodut tõlgendada arve tasumise lubadusena. Lisaks on 22.04.2016.a toimunud kohtuistungil tunnistajana ära kuulatud HS, kes töötab Puhkekülas juhatuse esimehena. Tunnistaja märkis, et tunneb kostjat II tööalaselt. Tunnistaja selgitas, et kostja II helistas talle mingil nädalavahetusel maikuus 2014.a, tutvustas ennast, et oli saanud tunnistaja numbri ja tahtis Haapse külas oma talu õuel töid teostada. Kostja II tahtis kände välja juurida, need ära viia, õue korda teha ning mulda juurde
3(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410 teha. Tunnistaja ja kostja II vaatasid kinnistu üle nädalavahetusel. Tunnihinnad ütles tunnistaja ette kostjale II, kes midagi vastu ei öelnud, töö tehti ära ning raamatupidaja tegi arve. Arve esitati sõnumi alusel. Kostjad tunnistajale pretensioone esitanud ei ole. Samuti selgitas tunnistaja täiendavalt, et transportteenus pandi, nagu kostja II sõnumi saatis. Neil on olemas kõik koormate arvud, iga masina tunnid, raamatupidajal on need olemas. Tunnistaja arvas, et saatis selle ka meilile. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et hageja aktsepteeris kostja II poolt esitatud oferti, kui hageja asus kostja II kinnistul kände välja juurima. Samuti nõustus kohus hageja seisukohaga, mille kohaselt arve ei ole see, mis näitab, et arvega leping sõlmiti. Arve näitab käesoleval juhul, et lepingut on täidetud ja selle eest on kostjale II esitatud arve. Kostjad leidsid, et isegi kui kokkulepe oli siduv, on teenuse hind tühine tüüptingimus, kuna selles eraldi läbi ei räägitud ning kostjad tasuma ei pea. VÕS § 28 lg 1 kohaselt eeldatakse majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul, et need on tasulised. Kostjad on seisukohal, et pooled ei ole lepingus hinda kokku leppinud. Tunnistaja on kohtuistungil selgitanud, et tunnihinnad ütles tunnistaja ette kostjale II, kes midagi vastu ei öelnud, töö tehti ära ning raamatupidaja tegi arve. Poolte vahel oli suuline kokkulepe, sh ka hinna osas. Lähtuvalt eeltoodust leidis kohus, et isegi juhul, kui pooled ei oleks lepingus hinda kokku leppinud, ei ole hinna kokku leppimata jätmine lepingus asjaolu, millest tulenevalt saaks seda lugeda tüüptingimuseks. 22.04.2016.a toimunud istungil selgitas tunnistaja, et hind kujunes vastavalt tehtud tööle st antud juhul kujunes töö hinnaks 1987,20 eurot. Kuna hageja nõue on tõendatud kostja II osas, leidis kohus, et kostjalt II tuleb välja mõista hageja kasuks põhivõlgnevus 1987,20 eurot. Kohus leidis, et hageja nõue on muutunud sissenõutavaks 01.08.2014.a, millest alates on hageja ka viivist arvestanud. Kohus leidis, et hageja viivise nõue on põhjendatud ja kostjalt II tuleb hageja kasuks välja mõista viivis (seisuga 22.08.2015.a) 1987,20 eurot. Võttes arvesse hageja esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust, leidis kohus, et õigusabi kokku 6,77 tunni ulatuses on põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Kohus leidis, et hageja esindaja poolt teostatud õigusabitoimingute puhul ei olnud teenuse hind 130 eurot tunnis ülemäära kõrge. Apellatsioonkaebus
5.Maakohtu otsuse peale esitas kostja II apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue otsuse, millega jäetakse hagi rahuldamata, või saadetakse asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kuna nii õiguseelane kui ka õigusjärglane on seotud ühe ja sama õigusega, tuleb neid menetluses käsitleda poolena. Seega tuleb HS käsitleda kui menetlusosalise seaduslikku esindajat. Seda tegemata jättes on kohus rikkunud menetlusnormi ning HS oleks saanud üle kuulata vande all kui menetlusosalist, mitte kui tunnistajat. 15.12.2015.a esitas kostja taotluse menetlusosalise vande all ülekuulamiseks. Kostja soovis anda seletusi õigussuhte puudumise kohta, samuti kõigi nende asjaolude kohta, mis hageja väite kohaselt seovad pooli. 10.02.2015.a koostatud kohtumäärusega jättis kohus taotluse rahuldamata, põhjendades seda kohtupraktikaga, et negatiivse asjaolu tõendamine ei ole lubatud. Samas määruses jättis kohus põhjendamata miks ei saa kostja esindaja anda vande all seletusi asjaolude kohta, mis seovad Puhkeküla ja kostjat. Kohtumäärusele määruskaebust esitada ei saanud. Kostja II ei nõustunud kohtu seisukohaga, et negatiivset asjaolu ei saa üldse tõendada. See, kas tegemist on negatiivse asjaoluga (lepingu puudumisega poolte vahel), saab selguda alles pärast poole vande all üle kuulamist. Samuti ei ole kohus põhjendanud, miks ei saa poolt üle kuulata, kui pool soovib anda selgitusi asjaolude kohta, mis seovad kostjaid, HS ja Puheküla. Kohus on rikkunud menetlusnormi, mis on kaasa toonud ebaõige kohtuotsuse. Kostjale ei ole antud võrdset õigust
4(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410 ja võimalust vastaspoole esitatu ümberlükkamiseks ja sellele vastuvaidlemiseks. Kostja soovis vande all ülekuulamisega tõendada asjaolusid, mis kajastuvad kohtuistungi protokollis. Kostja poolt väljatoodud asjaolusid kohus oma otsuses tõendina käsitlenud ei ole ning kostja nendele toetuda ei saa. Kohus leidis, et hageja aktsepteeris kostja II oferti, kui hageja asus kostja II kinnistul kände välja juurima. Kinnistu aga ei kuulunud kostjale II. Hageja all on kohus aga ilmselt silmas pidanud Puhkeküla või HS. Ei kostja I ega kostja II ei ole teinud Puhkekülale ega HS-le oferti, mida Puhkeküla või HS oleks saanud aktseptida. Selle kohta puuduvad antud asjas tõendid. Arvet ei saa siduda kohtu seisukohalt lepingu sõlmimisega, ei kostja I ega kostja II vahel. Kostjale II ei ole arvet esitatud. Arve on esitatud kostjale I, kelle suhtes on jäetud haginõue rahuldamata. Kostjat II saab seostada ainult hageja poolt esitatud SMS’ide väljavõttega, millest nähtub, et kostja II tunneb HS. Viiviste osas jääb arusaamatuks, kuidas on kohus järeldanud, et viivisenõue on põhjendatud. Saab oletada, et kohus on nõustunud hageja seisukohaga, et kostja II ei ole elektronkirjas 05.09.2014.a arvet vaidlustanud, mistõttu on pooled kokku leppinud viivises. Arve jäeti kostja I poolt tasumata, kuna arvel toodud summat ei olnud kokku lepitud. Kostja I jättis kinnitamata ka Puhkeküla saldoteatise. Seega ei ole kostja I ega kostja II aktsepteerinud ei otseselt ega kaudselt viivisenõuet. Puhkeküla ja kostjate vahel puudub kokkulepe, mis käsitleb viivisemäära ja selle kohta puuduvad tõendid. Kohus on lahutanud võimaliku lepingu ja arve, olenemata kellele ja mis alusel arve on esitatud. Viide Riigikohtu seisukohale asjas nr 3-2-1-70-09 on asjakohatu, kuna seal käsitleti kokkulepitud viivist. Viivisenõude suurusest ei ole enne hagiavalduse esitamist teavitatud. Kostja II ei nõustunud kohtu seisukohaga tüüptingimuse osas. Hinna puhul on tegemist väidetava lepingu tingimusega. Hind oli eelnevalt väljatöötatud ja teise lepingupoolega läbi rääkimata ja seda kasutati teise lepingupoole suhtes. Teisel lepingupoolel puudus selle sisu mõjutamise võimalus. Eeltoodust tulenevalt on ühepoolse hinna määramise näol tegemist tühise tüüptingimusega, mida lepingupool kasutada ei saa. Isegi kui HS ütles kostjale I või kostjale II ette tunnihinnad (mida HS tegelikult teinud ei ole), ei saa sellest järeldada, et hind on poolte vahel läbiräägitud ja kokkulepitud. Tunnistaja ülekuulamise protokollist selgub, et tehtud töö näol oli tegemist mitte transportteenuse osutamisega, vaid kändude ülesjuurimise, õue korrastamise ja mulla juurde toomisega. On küsitav, kas seda kõike saab teha tunnihinna alusel. HS ei teadnud, millal täpselt väidetav suuline kokkulepe või leping sõlmiti, mis väidetavalt sisaldas hinna tutvustamist. Väidetavalt toimus see 2014.a maikuus. Kohus on jätnud otsuses väljatoodud poolte seisukohad, normistiku ja õiguspõhimõtted konkreetsete isikutega sidumata, mistõttu on otsus arusaamatu ja vastuoluline. Võib oletada, et kohus on lugenud lepingu sõlmituks tahteavalduste vahetamisega, kuid millistele isikutele ja millises ulatuses on tahteavaldused omistatud, jääb otsusest arusaamatuks. Otsusest ei selgu, mis kvalifikatsiooni on kohus pooltevahelisele õigussuhtele andnud, kas tegemist on reisijateveolepinguga (VÕS § 824 lg 1) nagu hageja oma hagiavalduses algselt väitis või on tegemist töövõtulepinguga (VÕS § 635 lg 1) ja millisel viisil haakub transportteenuse osutamine (kajastatud arvel) kändude ülesjuurimise, õue korrastamise ja mulla juurde toomisega nagu väitis tunnistaja tehtud tööde kohta. Kui hageja või Puhkeküla või HS keelduvad avaldamast, mis töid, kui suures ulatuses ja millal nad tegid, tuleb jätta hagi rahuldamata. Oluline on kõigepealt tuvasta, kas pooled on seotud lepinguga või on tegemist mittetäieliku kohustusega või lepinguvälise võlasuhtega. Kui tegemist on töövõtulepinguga ja tasus või selle suuruses pole kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga asjaoludele vastav mõistlik tasu VÕS § 637 lg 1 kohaselt. Tavalise või mõistliku tasu mõistet saab sisustada vaid siis, kui on teada, mida tehti või mis tööd ja kui suures ulatuses tehti. Kui Puhkeküla kasutas hinna kujundamisel enda poolt varem kehtestatud hindu, mis olid kostjaga eelnevalt läbirääkimata, on tegemist tüüptingimusega, mille alusel ei saa lepingupool määrata ühepoolselt teostatud tööde hinda.
5(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410 Vastustaja seisukoht
6.Vastustaja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud vastaspoole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud maakohtu otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II hageja kasuks välja viivise seadusjärgset viivist ületavas osas. Samuti osas, milles maakohus jättis hageja menetluskulud enam kui pooles ulatuses kostja II kanda ning mõistis maakohtu menetluskulud kostjalt II välja seda määra ületavas osas. Ringkonnakohus saab ise teha uue otsuse, millega mõistetakse kostjalt II lisaks põhivõlale välja ka viivised kuni käesoleva kohtuotsuse kuulutamiseni seadusjärgses määras, so summas 382,12 eurot ja alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast kuni põhivõla kohase täitmiseni seadusjärgses määras selliselt, et välja mõistetav viivis ei ületa põhivõlga. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud tuleb jagada selliselt, et hageja menetluskulud jäävad pooles ulatuses kostja II kanda ja kostja II menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kostja I menetluskulude jaotust käesolev apellatsioonimenetlus puudutada ei saa.
8.Hageja esitas hagi kostja I ja kostja II suhtes paludes hagi rahuldada alternatiivselt kas kostja II või kostja I suhtes. Maakohus jättis hagi kostja I suhtes rahuldamata. Hageja maakohtu otsust ei vaidlustanud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust üksnes osas, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus, st osas, milles maakohus rahuldas hagi kostja II suhtes.
9.Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsusega selles, et hagi kostja II suhtes tuleb rahuldada. Hageja tõi kohtu ette asjaolud ja esitas tõendid, mille alusel tuvastas maakohus õigesti hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega osas, milles maakohus hagi põhivõlanõude osas rahuldas. Selles osas ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Maakohus tuvastas kohtu ette toodud asjaolude ja esitatud tõendite alusel õigesti, et hageja eriõiguseellase ja kostja II vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja eriõiguseellane pidi tegema kostja II poolt näidatud kinnisasjal kokku lepitud tööd. Seejuures ei ole määrav, kellele kinnisasi kuulus. Maakohus tuvastas õigesti tööde mahu ja tööde eest tasumisele kuuluva tasu suuruse. Maakohus lähtus seejuures õigesti tunnistaja ütlustest, samuti sellest, et vahetult peale tööde tegemist koostati teostatud tööde mahtu, sh ajakulu arvesse võttes arve, samuti sellest, et kostja II ei esitanud arves (t lk 7) näidatud tööde mahtude ja tasu osas mitte ühtegi vastuväidet, vaid teatas tasumata arve osas saadetud meeldetuletusele vastuseks: „Ma väga vabandan, et arve on veel tasumata, mind ei olnud lihtsalt Eestis, katsun järgmise nädalaga joone peale saada.“ Maakohus järeldas sellest õigesti, et poolte vahel oli teenuse osutamise leping, mille raames teostati tööd ja lepiti kokku tasu, mille osas kostjal II vastuväiteid ei olnud.
10.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus täiendavalt, et maakohus ei eksinud menetlusnormide vastu, kui ta kuulas HS tunnistajana üle. TsMS-i kohaselt ei saa tunnistajana üle kuulata menetlusosalist, sh juriidilisest isikust menetlusosalise seaduslikku esindajat. HS ei ole ei menetlusosaline ega menetlusosalise seaduslik esindaja. See, et tegemist on loovutamise teel omandatud nõudega, ei oma tähendust, sest menetlusosalise tunnistajana ülekuulamise keeld loovutamise teel omandatud nõuete puhul eriõiguseellase seaduslikule esindajale ei laiene. Teiseks, isegi, kui HS ei oleks saanud tunnistajana üle kuulata, oleks ka muude tõendite alusel saanud hagi rahuldamise eelduseks olevad asjaolud tuvastada.
6(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410
11.Maakohus ei rikkunud menetlusnorme, kui ta jättis kostja II vande all üle kuulamata. Menetlusosalisel ei ole subjektiivset õigust taotleda enda vande all ülekuulamist. Kuigi menetlusosaline võib enda ülekuulamiseks palve esitada, on see puhtalt kohtu pädevusse kuuluv küsimus ja kui kohus peaks menetlusosalise jätma tema enda taotluse alusel üle kuulamata, ei kujuta see kohtupoolset menetlusnormi rikkumist. Teiseks, käesoleval juhul ei esinenud ka sellist olukorda, kus kohus oleks saanud kostja II tema enda taotluse alusel vande all üle kuulata. Selline võimalus võib esineda üksnes siis, kui menetlusosaline ei saa muude tõenditega asja lahendamiseks olulisi asjaolusid tõendada. Käesoleval juhul oli asjas ka muid tõendeid, see, et kostjale II muud tõendid ei sobinud, ei tähenda, et neid ei esinenud.
12.Sõltumata sellest, kas tööde eest tasumisele kuuluvad tasumäärad olid hageja eriõiguseellase poolt välja töötatud tüüptingimused või mitte, ei saa see mõjutada käesoleva asja tulemust, sest VÕS § 42 lg 2 kohaselt ei loeta tüüptingimust ebamõistlikult kahjustavaks, kui tingimus puudutab lepingu põhilist eset või hinna ja üleantu väärtuse suhet.
13.Iseenesest on õige kostja II see väide, et hagi rahuldamise eeldusena tuleb tuvastada, mis õigussuhe poolte vahel oli ja milles kokku lepiti. Käesoleval juhul tuvastas maakohus, et hageja eriõiguseellane ja kostja II sõlmisid teenuse osutamise lepingu, mille alusel kohustus hageja eriõiguseellane osutama transporditeenust, juurima kände ja paigaldama mulda. Kuigi maakohus ei tuvastanud lepingu asjaolusid täpsemalt, ei saa see käesoleval juhul tingida hagi rahuldamata jätmist, sest maakohus luges kostja II poolt saadetud e- kirja (t lk 8) pinnalt õigesti tõendatuks selle, et kostja I oli tehtud töödega, töömahtudega ja tasu suurusega nõus.
14.Kostja II leiab, et tema suhtes tuleks jätta hagi rahuldamata põhjusel, et temale ei ole arvet esitatud. Ringkonnakohus leiab, et selline vastuväide ei saa hagi rahuldamata jätmist tingida. Asjas esitatud tõenditest nähtuvalt on tööde osas koostatud arve saadetud kostja II eposti aadressile ja kostja II on arve kätte saanud, vabandanud, et arve on veel maksmata ja lubanud arve maksta. Kostja II ei esitanud ühtegi vastuväidet sellele, et arve oli adresseeritud kostjale I. Tunnistaja ütlustest nähtub, et kostja II palus peale tööde tegemist koostada arve kostja I nimele. Eespool leidis ringkonnakohus, et maakohus tuvastas õigesti, et teenuse osutamise leping sõlmiti hageja eriõiguseellase ja kostja II vahel. See, kui tööde tellija palub täpsustamata põhjusel koostada arve kellegi teise nimele, ei tähenda iseenesest, et tööde tellija ei olnud lepingu pool, või et tööde tellijal ei ole tasu maksmise kohustust. Arvet võidakse kolmanda isiku nimele paluda ka juhul, kui kolmas isik on võlasuhtega ühinenud või võtnud tööde tellija ees maksmise kohustuse. Kostja II ei ole kordagi pöördunud hageja eriõiguseellase ega hageja poole selleks, et arve koostataks kostja II nimele. Samuti ei ole kostja II muutnud usutavaks seda, et ta ei saanud arvet maksta põhjusel, et arvet ei olnud tema nimele koostatud. See, et hageja eriõiguseellane koostas kostja II palvest tulenevalt arve kostja I nimele ei tähenda, et hageja eriõiguseellane oleks nõudest kostja II suhtes loobunud.
15.Ringkonnakohus nõustub aga apellatsioonkaebusega osas, milles vaidlustatakse viiviste väljamõistmist. Õige on kostja II väide, et hageja ei ole tõendanud, et kostjaga II oli kokkulepe selles osas, et kostja II kohustub tasuma viivist seadusjärgsest määrast suuremas määras. See, et viivis oli arvel märgitud ja kostja II arvele vastuväiteid ei esitanud, ei anna alust järeldada, et ta oleks nõustunud arvel näidatud viivisemääraga. Kuigi kostja II sai arve ja vabandas, et arve ei ole veel makstud ning lubas arve tasuda, viitab sellele, et kostjal II ei olnud arve sisu osas vastuväiteid, st selles osas, mille eest arve esitati, millises summas arve esitati ja milliste mahtude osas arve esitati. Kostja II vastusest võib järeldada, et ta lubas arve tasuda. Mitte miski ei viita aga sellele, et kostja II oleks nõustunud viivisega. Mitte miski ei viita sellele, et kostja II oleks soovinud peale tööde tellimist ja peale tööde tegemist sõlmida teenuse osutamise
7(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410 lepingu muutmise kokkulepet selleks, et võtta endale peale tööde tegemist seaduses sätestatust suurema viivise maksmise kohustust. Selline käitumine ei oleks tavaline ja sellise tahte järeldamine eeldaks mingeid täiendavaid tahteavaldusi, millest suurema viivise maksmise kohustuse võtmise tahe selgemini nähtuks. Käesoleva menetluse raames ei ole aga hageja kohtu ette toonud asjaolusid, mille alusel sellise kokkuleppe olemasolu võiks järeldada.
16.Seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis kostjalt II välja viivise seaduses sätestatust suuremas määras. Viivisenõude saab rahuldada seadusjärgses määras. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et viivist tuleb hakata arvestama alates 01.08.2014.a. Ringkonnakohus saab viivisenõude summaarselt rahuldada kuni ringkonnakohtu otsuse kuulutamiseni. Kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast saab ringkonnakohus viivise välja mõista protsendina põhivõlalt, sest hageja soov oli, et viivis mõistetaks välja põhivõlaga samas suuruses. Sellest saab ringkonnakohus järeldada, et hageja soov oli saada võimalikult suures ulatuses viiviseid aga mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg. Seetõttu ei ole takistatud viivisenõude rahuldamine selliselt, et kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast alates tuleb maksta viivist seadusjärgses määras kuni põhivõlanõude rahuldamiseni, kuid mitte suuremas ulatuses, kui põhivõlg.
17.Kuni kohtuotsuse kuulutamiseni tuleb viivised välja mõista summas 382,12 eurot. Viivisearvestus on esitatud alljärgnevalt. Seejuures esimesena on esitatud viivise arvestamise periood, teisena viivisemäär, kolmandana viivise protsent päevas, neljandana viivise päevane summa ja seejärel perioodis olevate päevade arv ning viimasena summa perioodi kohta. 01.08.2014 - 31.12.2014 8,15 0,022329 0,443717 153 67,888701 01.01.2015 - 30.06.2015 8,05 0,022055 0,438273 181 79,327413 01.07.2015 - 31.12.2015 8,05 0,022055 0,438273 184 80,642232 01.01.2016 - 30.06.2016 8,05 0,021995 0,437075 182 79,54765 01.07.2016 - 19.12.2016 8 0,021858 0,434361 172 74,710092
18.Kuna maakohtu otsus tühistatakse osaliselt, tuleb muuta ka maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude jaotust ning maakohtu poolt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude summat. Hageja taotles nõude rahuldamist summas 3974,40 eurot (põhivõlg ja viivis kokku). Nõue kuulub rahuldamisele summas 2369,32 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kui jätta kostja II menetluskulud tema enda kanda ja hageja menetluskulud 50% ulatuses kostja II kanda, vastab see suurusjärgu osas nõude rahuldamise ulatusele. Kuigi hagi rahuldatakse enam kui 50% ulatuses jäävad kostja II menetluskulud tema enda kanda.
19.Kostja II ei vaidlustanud sisuliselt seda, kuidas maakohus määras hageja maakohtu menetluskulude põhjendatud suuruse kindlaks. Ringkonnakohtul ei ole alust järeldada, et maakohus oleks maakohtu menetluskulude põhjendatuse hindamisel eksinud. Maakohus on kulude põhjendatust kontrollinud. Maakohtu järeldused on arusaadavad ning mõistetavad. Kuid kuna ringkonnakohus jätab hagi arvestatavas osas rahuldamata ja jätab hageja maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud 50% ulatuses kostja II kanda, tuleb pooles ulatuses vähendada summat, mille maakohus kostjalt II hageja kasuks menetluskulude hüvitisena välja mõistis.
20.Apellatsioonimenetluse kulude osas palus hageja välja mõista tasu 6 esindaja töötunni eest. Vastav aeg kulus apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks. Tunnitasu määr oli 130 eurot, millele lisandus käibemaks. Ringkonnakohus leiab, et vastavad kulud tuleb lugeda põhjendatuks ja sellest tuleb hageja kasuks välja mõista pool.
8(9)
Tsiviilasi nr 2-15-12410
Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt)
Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt)
Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.