5.Asendada avaldatavas määruses taotlejate nimed tähemärkidega.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 3 peale (esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine) võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused
Määrus toimetatakse kätte taotlejatele koos tõlkega vene keelde. Määrus saadetakse ka Viru Vanglale.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirjaga nr 1-1/143 otsustati:
1.muuta Viru Vangla direktori 13. augusti 2021. a käskkirja nr 1-1/109 ja piirata alates
3.novembrist 2021 Viru Vangla kinnises vanglas vanglasisest liikumis- ja suhtlemisvabadust järgmiselt:
1.1.viia lukustatud režiimile ja keelata osakonna piires liikumine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.2.peatada vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, päevakavajärgsed tegevused ja kehakultuuriga tegelemine, sh spordisaali ja spordiväljakute ning osakonnasiseste trenažööride kasutamine;
3-21-2652
1.3.lõpetada käitiste tööhõives ja huvitegevuses osalemine vangidel, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud;
1.4.lubada vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, osaleda üksnes konfessiooni teenistustel, mis on konkreetse vangi kohta registrisse kantud;
1.5.vangidele, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, võimaldatakse helistamine taotluse alusel, vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele;
1.6.vangid, kes on vaktsineerimata või kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, peavad kaupluse teenuse kasutamisel arvestama, et osakonnas paikneva külmkapi kasutamine ei ole võimalik ja kiiresti riknevaid kaupu tuleb osta arvestusega, et need saab ära tarvitada kambris kauba säilimise aja jooksul;
2.Peatada alates 3. novembrist 2021 kõigi Viru Vangla avavanglaosakonnas paiknevate vaktsineerimata kinnipeetavate vangistusseaduse (VangS) § 22 alusel antud load liikuda väljaspool vangla territooriumi, välja arvatud liikumised seoses õppimise, jumalateenistuse ja sotsiaalprogrammides osalemisega.
3.Käsitleda alates 1. novembrist 2021 kõiki Viru Vangla kinni peetavaid isikuid (nii avavanglaosakonnas kui kinnises vanglas paiknevaid vaktsineeritud ja vaktsineerimata kinni peetavaid isikuid), kes on keeldunud COVID-19 haigust põhjustava viiruse suhtes testi tegemisest, haigestunutena ja rakendada nende suhtes isolatsiooniosakonna meetmeid kuni isolatsiooniperioodi lõpuni või haigussümptomite korral nende tervenemiseni. Järgmisest testist keeldumisel algab isolatsiooniperiood uuesti. Avavanglas testimisest keeldunud kinni peetav isik paigutatakse isolatsiooniperioodiks kinnisesse vanglasse.
4.Korraldada kolm korda nädalas (esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel) enne õppetöö algust õppetöös osalejate COVID-19 kiirtestimine.
2.Tartu Halduskohtusse saabus 16. novembril 2021 X, X, X, X ja X(taotlejad) esialgse õiguskaitse taotlus, milles paluvad peatada Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 mõju. Taotlejate arvates on käskkirjaga nr 1-1/143 kehtestatud piirangud ebaproportsionaalsed, ebaadekvaatsed, tervistkahjustavad ning suuremaid kannatusi ja ebamugavusi põhjustavad kui vangistusega paratamatult kaasnevad piirangud. Isolatsioonis hoidmine iseenesest põhjustab kahju kinnipeetavate tervisele. Kambris ei ole piisavalt vaba pinda inimese kohta ja seal on õhupuudus. Kuna toiduaineid ei saa kusagil hoida, siis ei ole võimalik normaalselt toituda. Liikuda saab vähe. Suletud ruum mõjub halvasti ka nägemisele. Telefoni kasutamisega seotud piirangud segavad peresidemete ja sotsiaalsete kontaktide säilimist. Kuivõrd ka vaktsineeritud inimesed levitavad viirust, siis ei ole vaktsineerimata inimeste õiguste piiramine ja nende diskrimineerimine põhjendatud. Tuleb arvestada ka seda, et COVID-19 haiguse läbipõdenutel on raske haiguse vormi tekke võimalus samasugune kui vaktsineeritutel ning vastavalt Maailma Terviseorganisatsiooni poolt avaldatud uuringutele säilib selline tendents isegi 1,7 aastat pärast haigust. Taotlusele on lisatud piirangute vastane pöördumine, millele on andnud allkirjad ka mitmed teised kinnipeetavad. Taotluses on esitatud riigilõivu tasumisest vabastamise taotlus.
3.Viru Vangla esitas 22. novembri 2021 Tartu Halduskohtule seisukoha, milles leiab, et taotlus on põhjendamata ning esialgse õiguskaitse kohaldamine ei täidaks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 249 lõikes 1 sätestatud eesmärki, sest vanglas COVID-19 viiruse tõrjeks kehtestatud piirangute peatamine võib vastupidiselt eesmärgile taotlejate tervist oluliselt ohustada ja pöördumatult kahjustada. Viru Vangla on suhteliselt kaasaegne vangla ja selle kambrid vastavad eluruumide üldistele nõuetele, nii nagu Eesti õigusaktid seda ette näevad. Kohtupraktikas on Viru Vangla kambrite nõuetekohasust jaatatud,
3-21-2652 sealhulgas seda, mil viisil on lahendatud kambrite ventilatsioon. Vanglas karistust kandvad kinnipeetavad on täiesti riigi ülalpidamisel ja neil ei ole vajadust endale eraldi toiduaineid osta ja hoiustada. Kuigi kehtestatud piirangud võivad kinnipeetavatele tekitada täiendavaid ebamugavusi, ei ole korrektne väita, et need piirangud halvendaksid kinnipeetavate tervist, sest need piirangud täidavad eelkõige tervise kaitsmise eesmärki. Vanglad on ühed enim ohustatud isikute kõrge kontsentratsiooniga asutused. Suur hulk kinnipeetavaid kuulub riskigruppi oma vanuse või tervisliku seisundi (kroonilised haigused) tõttu, mistõttu on neil isikutel kõrgendatud huvi enda elu ja tervise kaitse tagamise suhtes. Kui suhtlus- ja liikumispiiranguid ei rakendataks, võib see kaasa tuua kiire viiruse leviku kinnipeetavate hulgas. Vanglaametnike haigestumine seab ohtu vangistuse nõuetekohase täideviimise ning kinnipeetavate õiguste ja vangla julgeoleku tagamise. See oleks vastuolus avalike huvide ja isikute õigustatud ootusega riigi kohustuse täitmise suhtes, st elu ja tervise kaitsmisel. Käskkirjaga kehtestatud piirangud on ajutised, seega on ka kaasnevad ebamugavused ajutist laadi. Vangla on piirangute seadmisel tegutsenud nii individuaaleesmärgiga vangide endi elu ja tervise kaitseks kui kollektiivse eesmärgiga avaliku huvi kaitseks. Kuna vangla lähtub vangide puhul piisava riski määratlusest (mis vangide kui eriti ohustatud grupi puhul on olemas), siis ei saa öelda, et meetmete kohaldamine oleks ebaproportsionaalne. Kehtestatud piirangute peatamine ohustaks eelkõige taotlejate enda tervist ja elu, sest nad on vaktsineerimata ning COVID-19 haigestumise korral võivad tagajärjed nende jaoks olla fataalsed. Samuti seaks piirangute peatamine ohtu teiste kinnipeetavate tervise ja elu. Taotlejate suhtes personaalselt piirangute peatamine tekitaks võrreldes teiste kinnipeetavatega erikohtlemise olukorra, mis ei oleks proportsionaalne ning osutuks vangla jaoks ebamõistlikult koormavaks. Vaidlusaluse käskkirjaga on leitud optimaalne tasakaal vangla julgeoleku ning isikute tervise kaitsmise vahel ning selle kehtivuse peatamine ei ole põhjendatud.
KOHTU SEISUKOHT
4.Riigilõivuseaduse § 60 lõike 6 kohaselt tasutakse halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 104 lõikest 1 tulenevalt peab iga esialgse õiguskaitse taotluse esitaja tasuma riigilõivu seaduses ettenähtud kogu summa ulatuses. Taotlejad on riigilõivu tasumisest vabastamiseks esitanud menetlusabi taotluse, mille lahendamiseks võtab kohus haldusasja materjalide juurde HKMS § 62 lõike 2 alusel väljavõtted iga taotleja vanglasisesest vabakasutuskontost perioodi 11. juuli 2021 kuni 10. november 2021 kohta. Konto väljavõtetest nähtub, et taotlejad ei suudaks oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid summas 15 eurot tasuda (HKMS § 112 lõike 1 punkt 1, Riigikohtu üldkogu
12.aprilli 2016. a otsus asjas nr 3-3-1-35-15). Seega on riigilõivu tasumisest vabastamise majanduslikud eeldused iga taotleja puhul täidetud. Kohus vabastab taotlejad HKMS § 110 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
5.HKMS § 249 lõike 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lõikest 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. HKMS § 251 lõike 1 punkt 1 lubab kohtul esialgse õiguskaitse määrusega peatada vaidlustatava haldusakti kehtivuse või täitmise. Vastavalt HKMS § 249 lõikele 2 on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.
3-21-2652
6.Kuivõrd taotlejad on esitanud Viru Vanglale vaidlusaluse käskkirja nr 1-1/143 peale vaided, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine HKMS § 249 lõikest 2 tulenevalt lubatav.
7.Kohus lähtub HKMS § 2 lõikest 4 juhindudes esialgse õiguskaitse taotluse tõlgendamisel taotlejate tegelikust tahtest. Esialgse õiguskaitse taotluses paluvad taotlejad, et kohus peataks HKMS § 251 lõike 1 punkti 1 alusel vaidlustatud haldusakti mõju. Taotlejad ei ole küll konkreetselt välja toonud, millises ulatuses nad vaidlusaluse käskkirja osas esialgset õiguskaitset soovivad, kuid põhjendustes viitavad taotlejad nende kui vaktsineerimata kinnipeetavate õiguste piiramisele ning toovad eraldi välja piirangud liikumisele, helistamisele ja külmkapi kasutamisele. COVID-19 haigust põhjustava viiruse suhtes testi tegemisele taotlejad vastuväiteid esitanud ei ole. Kohtuasja materjalide kohaselt viibivad taotlejad kinnises vanglas, mitte avavanglaosakonnas. Kinnises vanglas viibivate vaktsineerimata vangide õigusi taotlejate poolt viidatud piirangute osas puudutavad vaidlusaluse käskkirja punktid 1.1‒1.6. Seda arvestades saab kohtu hinnangul järeldada, et taotlejad nõuavad Viru Vangla direktori 3. novembri 2021. a käskkirja nr 1-1/143 kehtivuse peatamist punktide 1.1‒ 1.6 osas.
8.HKMS § 249 lõikest 1 tulenevalt peab kohus esialgse õiguskaitse meetme kohaldamise ühe eeldusena esmalt tuvastama, kas taotlejatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, s.t taotlejad peavad vajama esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamist selleks, et põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Teisisõnu peab taotlejatele esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega kaasnema mingite nende õigusi kahjustavate pöördumatute tagajärgede saabumise oht, mida taotlejate jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või see oleks ebamõistlikult raske. Kohtupraktikas on leitud, et esialgse õiguskaitse vajadus on ka juhul, kui kohtuotsusega on võimalik kaebaja õigusi kaitsta, kuid kaebaja peab kohtumenetluse ajal taluma ebamõistlikke piiranguid. Kohus leiab, et taotlejatel on HKMS § 249 lõike 1 tähenduses esialgse õiguskaitse vajadus olemas. Käskkirja nr 1-1/143 punktid 1.1‒1.6 seavad taotlejate kui mittevaktsineeritud kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemisvabadusele täiendavad piirangud, mis tähendab, et neil esineb vajadus sellest tulenevate kahjulike tagajärgede ärahoidmiseks. Kohus leiab, et praegusel juhul tuleb esialgse õiguskaitse taotlus seetõttu lahendada huvide kaalumise pinnalt.
9.Antud esialgse õiguskaitse määruse tegemisel peab kohus arvestama ka avaliku huvi, puudutatud isikute õiguste ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavate tagajärgedega. Vaidlustatud käskkirja nr 1-1/143 põhjenduste kohaselt seati Viru Vanglas vaktsineerimata vangide suhtes täiendavad piirangud nende suhtlemis- ja liikumisvabadusele sisse põhjusel, et praegust epidemioloogilist olukorda arvestades esineb vajadus ning alus täiendada olemasolevaid meetmeid viiruse leviku võimaluste vähendamiseks. Piirangutega soovitakse kaitsta esmajärjekorras vanglas viibivate isikute (nii vangide kui ka vanglaametnike) elu ja tervist ning vältida ka haiguse levikust tuleneda võivat ohtu vangla julgeolekule, kuivõrd nakatumise massiline levik vanglas võib seada löögi alla vangla järelevalvevõimekuse. Samuti on piirangutel laiem eesmärk kaitsta avalikku huvi, et viiruse üldine levik ühiskonnas ja inimeste massiline haigestumine ning tervishoiusüsteemi ülekoormus ei suureneks. Avalikes huvides on rahvatervise kaitse, mida COVID-19 haigusega nakatunuga kokkupuutumise järel viiruse edasikandmine kahjustab.
10.Kohus leiab, et inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kahtlemata kaalukad õigushüved. Samuti ei ole vähetähtis vangla julgeoleku tagamine. Vastavalt põhiseaduse § 19 lõikele 2 saab inimene oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teiste inimeste õigusi ja vabadusi. Viru Vangla on vaidlusaluse
3-21-2652 käskkirjaga piirangute seadmisel viidanud erinevates ametlikes allikates SARS-CoV-2 põhjustatava COVID-19 viirushaiguse kohta avaldatud informatsioonile (www.terviseamet.ee, who.int, www.kriis.ee, www.vaktsineeri.ee jm). Nende praegu teadaolevate avaldatud andmete põhjal on vaktsineerimata isikutel väga kõrge nakatumise risk ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed, samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse. Seega on vaktsineerimata isikud enam ohustatud, aga samas kujutavad ka suuremat ohtu viiruse levikul. Koroonaviirused levivad enamikel juhtudel piisknakkusena ja otsekontakti kaudu. Viirus võib levida ka saastunud pindade kaudu ning seni teadaoleva info kohaselt säilib SARS-CoV-2 viirus toatemperatuuril kuni 3 päeva. Kuna vanglas viibivad isikud piiratud ruumis, on oht seal nakatumiseks kõrge. Samuti on Viru Vangla välja toonud asjaolu, et paljud vanglas viibivad isikud kuuluvad haiguse riskirühma. Tallinna Ringkonnakohus leidis 8. novembril 2021 kohtuasjas nr 3-21-2163 tehtud määruses, et ettevaatuspõhimõtte järgi tuleb eriti ohtliku nakkushaiguse puhul esialgse õiguskaitse kohaldamisel tegutseda avalikes huvides ning kahtluste olemasolul eelistada lahendusi, mis on eeldatavasti suunatud nakkushaiguse tõrjumisele. Sotsiaalse distantseerumise meetmeid peetakse viiruse leviku ennetamiseks, tõkestamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormamise vältimiseks sobivaks meetmeks. Koroonaviiruse leviku riskitaset Eestis on Riigikantselei hallatava koroonakriisi veebilehekülje www.kriis.ee andmetel ka praeguse määruse tegemise hetkel hinnatud kõrgeks. Piirangutele eelnevalt on Viru Vanglas avastatud mitmeid nakatumisjuhtusid nii vangide kui ka vanglaametnike seas. Eelnevat arvestades ei ole kohtu hinnangul praeguses olukorras taotlejate kui vaktsineerimata kinnipeetavate suhtlemis- ja liikumisvabaduste piirangute peatamine õigustatud. Kui ka taotlejad võtaksid piirangute peatamisel omavastutuse enda tervise eest, nagu nad taotlusele lisatud pöördumises avaldavad, ei kõrvaldaks see siiski nendest kolmandatele isikutele ja avalikkusele lähtuda võivat ohtu juhul, kui nad peaksid COVID-19 viirushaigusesse haigestuma. Kohus leiab, et avalik huvi ja kolmandate isikute õigused on praegusel juhul taotlejate õigustest kaalukamad. Esialgse õiguskaitse vajaduse korral õigustab esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmist kolmandate isikute ja avalikkuse ülekaalukas huvi.
11.Kohtu hinnangul ei saa praegu kohtule teadaolevaid asjaolusid arvestades pidada kehtestatud piirangutest taotlejatele tekkivaid tagajärgi sellisteks, mille tõttu tuleb käskkirja nr 1-1/143 ilmselgelt ebaproportsionaalseks pidada. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et taotlejatele oleks 3. novembrist 2021 kehtestatud piirangutega seonduvalt tekkinud tervisekahju. Viru Vangla on kohtule kinnitanud, et kambrite suurus ja ventilatsioon vastab nõuetele ning seda kinnitab täiendavalt ka senine kohtupraktika. Külmkapi kasutamine vangla kauplusest ostetud toitude hoidmiseks ei ole taotlejatele eluks hädavajalik, kuna vangla tagab kinnipeetavate nõuetekohase toitlustamise vähemalt kolm korda päevas ning seda ei ole vaja kompenseerida vangla kauplusest ostetud toiduga (VangS § 47 ning sotsiaalministri
31.detsembri 2002. a määrus nr 150 „Toidunormid kinnipidamisasutustes“ § 1 lõige 2 ja § 3 lõige 6). Ka helistamise ja muude piirangute osas ei näe kohus ilmselget ebaproportsionaalsust. Kohtu hinnangul tuleb seejuures arvestada, et vaidlustatud käskkirjaga kohaldatud piirangud on ajutised ning vastavalt olukorra muutusele võib vangla piiranguid igal ajal muuta. Samas täpsustab kohus, et piirangute lõplikku õiguspärasust ei saa kohus hakata hindama esialgse õiguskaitse raames, vaid see leiab käsitlemist põhivaidluses.
12.Kohus juhib taotlejate tähelepanu asjaolule, et taotlejatel on õigus vabaneda vaidlustatud piirangutest, kui nad lasevad ennast vaktsineerida. Taotlusest ja teistest menetlusdokumentidest ei nähtu, et taotlejate puhul esineksid mingid vaktsineerimist välistavad asjaolud.
3-21-2652
13.Kokkuvõtlikult leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna avalik huvi ja kolmandate isikute õigused kaaluvad praegusel juhul taotlejate huvid üles.
14.Taotlejad palusid, et kohus nõuaks vanglalt välja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 36 lõike 3 alusel koostatud statistilise meditsiiniaruande ja sotsiaalministri
15.detsembri 2004. a määruse nr 128 „Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded“ § 6 lõike 6 alusel koostatud patsientide rahulolu analüüsi. Kohus jätab tõendite kogumise taotluse rahuldamata (HKMS § 62 lõige 2). Esmalt juhib kohus taotlejate tähelepanu sellele, et TTKS § 36 lõige 3 on kehtetu. Teiseks ei pea kohus taotlejate viidatud dokumente praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lahendamiseks vajalikeks. Taotlejad on soovinud nende dokumentide väljanõudmist selleks, et tõendada, et vaktsineerimata kinnipeetavatel tekivad vaidlustatud piirangute kohaldamise tagajärjel taotlejate väidetud terviseprobleemid. Kohus selgitab, et esialgse õiguskaitse taotluse lahendamisel tuleb hinnata, kas ja millised negatiivsed mõjud avalduvad konkreetsetel taotlejatel. Üldised analüüsid selle kohta teavet ei anna. Taotlejad ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et piirangud põhjustavad neile nii tõsiseid terviseprobleeme, et õigustatud oleks esialgse õiguskaitse kohaldamine. Taotlejate viide sellele, et dokumentide väljanõudmine on vajalik ka meditsiiniosakonna töö kvaliteedi näitlikustamiseks, jääb kohtule praeguse esialgse õiguskaitse taotluse kontekstis arusaamatuks.
15.Kohus asendab HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel avaldatavas määruses taotlejate nimed tähemärkidega.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.