X esialgse õiguskaitse taotlus Viru Vangla kohustamiseks võimaldama helistada kolm korda nädalas 25 minutit ja täpsustama vastavas osas Viru Vangla 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/143 punkti 1.5
Menetlusosalised
Taotleja – X Vastustaja – Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Võtta praeguse asja juurde X vanglasisese isikukonto väljavõte perioodi 07.08.2021‒06.12.2021 kohta.
2.Vabastada X riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel.
3.Võtta haldusasja nr 3-21-2652 materjalide hulgast praeguse asja juurde X võõrkeelne vaie nr 6-12/490-1.
4.Jätta X esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
5.Asendada avaldatavas määruses X nimi tähemärgiga. Määruse resolutsiooni punkti 4 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
Määrus toimetatakse kätte menetlusosalistele. toimetatakse kätte ka määruse tõlge vene keelde.
Taotlejale
ASJAOLUD
1.Tartu Halduskohtusse saabus 10.12.2021 Viru Vangla kinnipeetava X esialgse õiguskaitse taotlus. Taotleja selgitas, et Viru Vangla kehtestas 03.11.2021 käskkirjaga nr 11/143 vanglas piirangud. Taotleja hinnangul kasutab vangla käskkirja punktis 1.5 laialivalguvat sõnastust. Punkti 1.5 kohaselt võimaldatakse telefonikõnesid taotluste alusel vastavalt allüksuse töökorraldusele. Seejuures ükski ametnik ei oska selgitada, mis see allüksuse töökorraldus on, ja mitte keegi ei tea, kuidas see korraldus reguleerib telefonikõnede arvu nädalas. Faktiliselt lubatakse helistada isiklikel numbritel (näiteks emale) üks kord nädalas 20 minutit. Taotlejal on ema, isa, kaks nõbu, tüdruksõber ja poeg. Lisaks töötab taotleja vabaduses asuvas firmas analüütik-konsultandina. Taotleja jaoks on küsitav, kuidas 20 minutiga nädalas kõikide asjadega toime tulla ja säilitada sotsiaalsed sidemed. Taotlejal ei lasta perekonnaga suhelda, sest ta ei ole vaktsineeritud. Vanglal on olemas ressurss ja võimalused, et anda telefoni 3‒4
3-21-2861 korda nädalas. Esialgne õiguskaitse on vajalik taotleja sotsiaalsete sidemete säilitamiseks, suhete säilitamiseks neiuga ja võimaluseks telefonitsi töötada. Taotleja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võimaldama kasutada telefoni kolm korda nädalas 25 minutit ning panema see konkreetselt kirja ka 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/143 punkti 1.5. Taotleja palus end vabastada riigilõivu tasumise kohustusest.
2.Viru Vangla palus 15.12.2021 seisukohas jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Taotleja etteheide, et käskkirjas kasutatud sõnastus on laialivalguv ja arusaamatu ning et ametnikud ei tea üksuse töökorraldust, ei ole tõene. Telefoni kasutamise kord suletud osakonnas on üksikasjalikult reguleeritud Viru Vangla kodukorra punktis 13.9.1. Käskkirjaga nr 1-1/143 kohaldati vanglas vaktsineerimata kinni peetavate isikute või kinni peetavate isikute, kelle COVID-19 haiguse läbipõdemisest on möödunud rohkem kui 6 kuud, suhtes erinevaid meetmeid, sh osakondade lukustamine, päevakavajärgsete tegevuste ja kehakultuuriga tegelemise lõpetamine, helistamise võimaldamine taotluse alusel ning külmkapi kasutamise keelamine, et võidelda vanglas COVID-19 haigust põhjustava viiruse levikuga. Kehtestatud piirangute ajal on taotlejale tegelikult võimaldatud telefoni kasutamine praktiliselt iga päev, mistõttu käskkirja punkti 1.5 osas ei ole taotleja õigusi riivatud. Prion kõnelogide andmetest nähtuvalt on taotlejale ajavahemikul 03.11.2021‒14.12.2021 helistamist võimaldatud kokku 167 korral, taotleja on teinud mitu kõnet päevas ja helistanud praktiliselt iga päev. 2021. a novembrikuus helistas taotleja kokku 113 korral: 4 kõne 03.11; 8 kõne 05.11; 6 kõne 06.11; 1 kõne 07.11; 3 kõne 08.11; 2 kõne 09.11; 2 kõne 10.11; 3 kõne 11.11; 7 kõne 12.11; 6 kõne 13.11; 3 kõne 14.11; 4 kõne 15.11; 3 kõne 16.11; 2 kõne 17.11; 3 kõne 19.11; 3 kõne 20.11; 5 kõne 21.11;7 kõne 22.11; 6 kõne 23.11; 5 kõne 24.11; 4 kõne 25.11; 4 kõne 26.11; 6 kõne 27.11; 7 kõne 28.11 ja 9 kõne 29.11. Detsembris 2021 võimaldati taotlejal helistada kokku 54 korral: 2 kõne 01.12; 12 kõne 03.12; 2 kõne 04.12; 5 kõne 05.12; 9 kõne 08.12; 4 kõne 09.12; 7 kõne 11.12; 9 kõne 12.12; 3 kõne 13.12 ja 1 kõne 14.12. Helistamise võimaldamisega taotluse alusel ei kaasne taotlejale õigusi kahjustavaid pöördumatuid tagajärgi, mida taotleja jaoks positiivse vaideotsusega või kohtulahendiga ei oleks enam võimalik kõrvaldada või mille kõrvaldamine oleks ebamõistlikult raske. Taotlejal on võimalik vabaneda käskkirjaga kehtestatud piirangutest, kui ta laseb ennast vaktsineerida. Käskkirja punktis 1.5 kehtestatud meede kannab eesmärki tõkestada vanglas COVID-19 haiguse levikut ning kaitsta isikute (sealhulgas taotleja) tervist. Avalik huvi ja kolmandate isikute õigused on praegusel juhul taotleja õigustest kaalukamad. Kehtestatud meetmed on ajutised, kuni COVID-19 haigus on taandunud. Hetkel on vanglas aset leidnud uus viiruspuhang, mille käigus on 39 kinnipeetaval tuvastatud COVID-19 haigus.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus võtab praeguse asja juurde taotleja vanglasisese isikukonto väljavõtte perioodi 07.08.2021‒06.12.2021 kohta. Kohus vabastab selle põhjal taotleja riigilõivu tasumise kohustusest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 116 lõike 1 kolmas lause).
4.Taotleja palus esialgse õiguskaitse korras kohustada vanglat võimaldama kasutada telefoni kolm korda nädalas 25 minutit ning panema see konkreetselt kirja ka 03.11.2021 käskkirja nr 1-1/143 punkti 1.5.
5.Kohtul on õigus põhjendatud taotluse alusel teha vaidemenetluse ajal määrus taotleja õiguste esialgse kaitse kohta (HKMS § 249 lõiked 1, 2 ja 5).
3-21-2861
Haldusasja nr 3-21-2652 materjalide hulgas on taotleja vaie nr 6-12/490-1. Tegu on võõrkeelse vaidega, kuid vaide pealkirjast nähtuvalt on see esitatud vangla käskkirja nr 1-1/143 peale. Kohus võtab selle vaide praeguse asja juurde. Vangla selgitas, et andis taotlejale võimaluse esitada vaide tõlge eesti keelde, kuid taotleja ei ole seda teinud. Vangla kinnitusel pole ta veel vaiet tagastanud. Kuna vangla pole vaidemenetlust lõpetavat otsustust teinud, on vaidemenetlus pooleli. Praeguse esialgse õiguskaitse taotluse on taotleja esitanud seoses käskkirja nr 1-1/143 punktiga 1.5. Kuna vaide nr 6-12/490-1 tõlget pole esitatud, ei tea kohus vaide sisu. Välistada ei saa, et taotleja on vaides esitanud seoses käskkirja nr 1-1/143 punktiga 1.5 samasugused taotlused nagu praeguses esialgse õiguskaitse taotluses. Seega ei saa välistada, et taotlejal on praeguse esialgse õiguskaitse taotluse esemega seoses pooleli vaidemenetlus, mis algas vaide nr 6-12/490-1 esitamisega. Seetõttu loeb kohus praeguse esialgse õiguskaitse taotluse lubatavaks. Kohus märgib, et ka vangla on seoses vaidega nr 6-12/490-1 pidanud esialgse õiguskaitse taotlust lubatavaks.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks peab taotlejal olema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajadus esineb siis, kui on oht, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine toob taotlejale kaasa pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
7.Taotleja selgitas, et praegu võimaldatakse tal helistada isiklikele numbritele (näiteks emale) üks kord nädalas 20 minutit. Taotleja soovib aga helistada kolm korda nädalas 25 minutit, et säilitada sotsiaalsed sidemed. Taotleja lisas, et ta soovib säilitada suhted neiuga ja töötada telefonitsi vabaduses asuvas firmas analüütik-konsultandina.
8.Vangla esitas kohtule andmed taotleja telefonikõnede kohta ajavahemikul 03.11.2021‒ 14.12.2021. 2021. a novembrikuus helistas taotleja kokku 113 korral: 4 kõne 03.11; 8 kõne 05.11; 6 kõne 06.11; 1 kõne 07.11; 3 kõne 08.11; 2 kõne 09.11; 2 kõne 10.11; 3 kõne 11.11; 7 kõne 12.11; 6 kõne 13.11; 3 kõne 14.11; 4 kõne 15.11; 3 kõne 16.11; 2 kõne 17.11; 3 kõne 19.11; 3 kõne 20.11; 5 kõne 21.11; 7 kõne 22.11; 6 kõne 23.11; 5 kõne 24.11; 4 kõne 25.11; 4 kõne 26.11; 6 kõne 27.11; 7 kõne 28.11 ja 9 kõne 29.11. Detsembris 2021 võimaldati taotlejal helistada kokku 54 korral: 2 kõne 01.12; 12 kõne 03.12; 2 kõne 04.12; 5 kõne 05.12; 9 kõne 08.12; 4 kõne 09.12; 7 kõne 11.12; 9 kõne 12.12; 3 kõne 13.12 ja 1 kõne 14.12. Eeltoodust nähtub, et taotlejal on võimaldatud käskkirja nr 1-1/143 punkti 1.5 kehtivuse ajal helistada peaaegu iga päev. Seejuures on taotleja saanud enamikel juhtudel teha mitu kõnet päevas. Nende andmete valguses ei nähtu kohtule, et taotleja sotsiaalsed sidemed võiksid olla suures katkemise ohus. Täiendavalt märgib kohus, et telefonikõned ei ole ainus viis oma lähedastega suhtlemiseks. Taotleja saab nendega pidada ka kirjavahetust. Kohtu hinnangul on senises mahus võimaldatud telefonikõned koostoimes kirjavahetuse võimalusega piisavad, et võimaldada taotlejal hoida oma sotsiaalseid sidemeid. Vangistusseaduse §-dest 38‒41 nähtuvalt võimaldab vangla võimaluse korral kinnipeetaval töötada vanglas või vangla territooriumil asuvas käitises või käia tööl väljaspool vangla territooriumi. Vanglal ei ole kohustust võimaldada ega soodustada kinnipeetava töötamist telefoni teel vabaduses asuvas firmas. See tähendab, et vanglal ei ole ka kohustust võimaldada kinnipeetaval helistada rohkem, et ta saaks telefoni teel tööd teha. Seetõttu ei saa rohkema helistamise võimaluse puudumise tõttu taotleja töötamise raskenemist pidada selliseks kahjulikuks tagajärjeks, mida kohtul tuleks esialgse õiguskaitse kohaldamise kaudu ära hoida.
9.Kokkuvõtlikult asub kohus seisukohale, et miski ei osuta sellele, et praegune helistamise korraldus võiks taotlejale kaasa tuua pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
3-21-2861 Kuna taotlejal ei ole esialgse õiguskaitse vajadust, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
10.HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus omal algatusel avaldatavas määruses taotleja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.