5.Mõista XXXXOÜ-lt välja OÜ XXXX kasuks menetluskulud summas 1448,75 eurot.
6.Mõista OÜ-lt XXXX välja XXXXkasuks menetluskulud summas 1125 eurot ja viivis menetluskulult alates kohtumääruse jõustumisest kuni nõude täitmiseni
võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord
7.Kohtuotsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.30.01.2014 sõlmisid XXXXOÜ ja XXXXOÜ laenulepingu, millega XXXXOÜ laenas kostjale I 25 000 eurot. Vastavalt laenulepingu p-le 4.1 tagas kostja I laenu kogu oma varaga. Laenu tagatiseks oli 30.10.2014 seatud hüpoteek kostjale I kuuluvale kinnistule aadressiga XXXX XXXXOÜ kasuks summas 40 000 eurot. Vastavalt laenulepingu p-le 4.3 kuulus hüpoteegiga tagatud kinnistu realiseerimisele juhul, kui kostja I ei maksa tähtajaks laenusummat või viivist.
2.30.01.2014 sõlmiti hüpoteegi seadmise leping, asjaõigusleping ja kinnistamisavaldus. Hüpoteegi seadmise lepingu pooled olid lepingu eseme omanik kostja I ja XXXXOÜ. Hüpoteegi seadmise lepingu ese oli kinnistu asukohaga XXXX . Vastavalt hüpoteegi seadmise lepingu p-le 3.1 seadis kostja I XXXXOÜ kasuks lepingu esemele hüpoteegi hüpoteegisummaga 40 000 eurot ning igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.
3.17.06.2015 toimus enampakkumine, kus kohtutäitur müüs kinnisvara asukohaga Ida-Viru maakond XXXXhagejale. 21.09.2015 sõlmiti hageja ja XXXXOÜ vahel hüpoteegi lõpetamise kokkulepe. Vastavalt hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe p-le 5 leppisid hageja ja XXXXOÜ kokku lepingu eset koormava hüpoteegi lõpetamiseks. Hageja avaldas soovi ja XXXXOÜ andis nõusoleku kustutada hüpoteek summas 40 000 eurot.
4.Kostja II oli kostja I juhatuse liige ning seega ka kostja I seaduslik esindaja ajal, mis kostja I sõlmis laenulepingu XXXXOÜ-ga ning jättis laenu tagastamata. Seetõttu lasus kostjal II kohustus kostja I seadusliku esindajana korraldada kostja I kohustuste täitmist XXXXOÜle vastavalt sõlmitud lepingule. Selle kohustuse on kostja II täitmata jätnud.
5.Kostja II kostja I juhatuse liikme ja seadusliku esindajana pidi korraldama osaühingu kohustuste täitmise. Hageja on seisukohal, et antud juhul ei ole juhatuse liige oma seadusest tulenevaid kohustusi korrektselt täitnud ning on sellega hagejale kahju tekkimise põhjustanud. Kuna kostja I ei suutnud pikemat aega tasuda võlgnevust XXXXOÜ ees, siis lasus kostjal II kohustus esitada viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavaldus, kuid selle kohustuse on kostja II täitmata jätnud. Samuti oli kostjal I enampakkumise toimumise seisuga ehk 26.05.2015 10 000 euro suurune võlgnevus OÜ XXXX ees ning 11 159,16 euro suurune võlgnevus AS SEB Pank ees.
6.Kostja II ei järginud ÄS §-s 176 sätestatud nõudeid, mille kohaselt peab osaühingul olema netovara mitte vähem kui äriseadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või 50 % osakapitalist st antud juhul mitte vähem kui 2500 eurot. Kuivõrd seaduses sätestatud netovara suuruse nõue ei olnud kostja I puhul täidetud, oleks kostja II pidanud esitama ÄS § 176 p-i 3 kohaselt pankrotiavalduse.
7.Kui kostja II oleks täitnud temal lasuva juhatuse liikme kohustuse ja esitanud pankrotiavalduse, nähtunuks see ka registrikannetest ja hageja ei oleks kinnistut ostnud. Pankrotiavaldust esitamata jättes on kostja II jätnud kolmandatele isikutele mulje, et kostja I puhul on tegemist maksejõulise äriühinguga. Hageja palub mõista kostjatelt solidaarselt välja XXXX OÜ kasuks võlgnevus summas 40 000 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad hagi ei tunnista ning vaidlevad sellele vastu. Kostjad ei võlgne hagejale midagi. AÕS § 349 lg 3 antud asjas ei kohaldu, kuna hageja ei tasunud hüpoteegi pidajale kinnisasja arvelt. Kostja II ei ole hagejale kahju tekitanud ega saanudki seda teha.
9.Hageja on esitanud kostja I vastu nõude AÕS § 349 lg 3,VÕS § 142 ja § 1043 alusel. Kostja I esitatud nõuet ei tunnista ning vaidleb sellele vastu. AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Kuna käesoleval juhul ei ole hageja tasunud kostja I võlga hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel, ei ole hagejal tekkinud tema vastu nõuet AÕS § 349 lõike 3 alusel. Nimelt ei nähtu ei hagist ega hagile lisatud tõenditest, et hageja oleks tasunud võlga kostja I eest hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel ning tegemist ei ole asjaoluga, mida peaks käesolevas asjas eeldama.
10.AÕS § 349 lõike 3 kohaldamiseks on seega eeldus, et koormatud kinnisasja omanik on võla tasumisega seoses andnud üle kinnisasja omandi ning selle eest saadud vahenditest tasunud võla, mida kinnisasjal lasunud hüpoteek tagas. Olukorras, kus kinnisasja omanik säilitab kinnisasja omandi ning tasub hüpoteegi kustutamise eest muudest vahendites, AÕS § 349 lg 3 ning seeläbi ka mitte VÕS § 142 kohaldamisele ei kuulu.
11.Kostjad on seisukohal, et hageja on 21.09.2015 XXXXOÜ-ga kokkuleppe sõlmimisel võtnud VÕS § 175 lg 1 järgi võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võlgniku kohustuse nii, et astus kolmanda isikuna senise võlgniku asemele ning senine võlgnik kostja I vabanes kohustuse täitmise kohustusest. Kostja I ei ole hagejale mingit kahju tekitanud ning tal puudub puutumus hageja poolt endale vabatahtlikult võetud kohustuse täitmise tagajärgedega. Hagejal oleks olnud võimalik tema enda tekitatud situatsiooni kergelt vältida, kui ta oleks kas hoidunud võõra nõude tagamiseks pandiga koormatud kinnisasja soetamisest või kui ta oleks sellise kinnisasja soetamise järgselt hoidunud kostja I kohustuse vabatahtlikust ülevõtmisest ja täitmisest muul viisil kui kinnisasja arvel.
12.Juhul, kui kohus siiski mingil alusel leiab, et hageja poolt kostja I võla tasumisega läks XXXXOÜ nõue hageja poolt rahuldatud ulatuses talle üle, tuleb hageja nõue jätta samuti rahuldamata. Hageja ostis kinnisasja 5165 euro eest ning omandas kinnisasja koos seda koormava hüpoteegiga summas 40 000 eurot, mis tähendas kohustust täita XXXXOÜ vastava nõudmise korral kinnisasja arvel kostja I kohustust kuni 40 000 euro eest. Haginõude rahuldamisel kostja I vastu tekiks olukord, kus hageja säilitab omandi 5165 euro eest soetatud kinnisasjale, mis on ka vabastatud seda koormanud hüpoteegist. Seega vabaneks hageja hagi rahuldamise korral tema vara koormanud hüpoteegist tasuta kostja I arvel ning kostja I jaoks kujuneks olukord, et ta on kohustatud temalt kinnistu ostnud isikule ostu eest kinnistu hinnast kaheksa korda suuremat preemiat tasuma.
13.Hagi rahuldamisega tekkiv olukord kostja I jaoks oleks otseselt vastuolus pandiõiguse mõttega, mis kinnitab veelkord käesoleval juhul AÕS § 349 lg 3 mittekohaldumist. Olukord, kus kohus peaks siiski AÕS § 349 lg 3 kohaldumist möönma, kinnitaks hagejapoolset alusetut rikastumist 40 000 euro võrra kostja I arvel. Kostjad märgivad, et hageja poolt ostetud kinnisasja õige turuväärtus on ca 45 000 eurot. Asjaoludest nähtuvalt ongi hageja omandanud enampakkumisel kinnisasja, mille õigeks ja tegelikuks hinnaks kujunes 45 165 eurot. Sellest kuulus koheselt enampakkumise käigus rahas tasumisele 5165 euro ja ülejäänud vara hinna osa 40 000 eurot kuulus tasumisele tingimusena, et hageja täidab ostetud vara arvelt ka kostja I kohustuse kuni 40 000 euro väärtuses.
14.Kuivõrd hageja ei täitnud 40 000 euro tasumise kohustust koormatud vara arvelt, on tal endiselt omand 45 165 euro väärtuselisele kinnisasjale. Kui kohus rahuldaks hageja nõude kostja I vastu, tekiks olukord, kus hageja varaline seis suureneks kostja I arvelt 85 165 euroni (45 165 eurot kinnisasja väärtus + 40 000 eurot vabatahtlikult täidetud võõra kohustuse eest saadu). Niisugune mõttekäik kinnitab veelkord kostjate väidet, et AÕS § 349 lg 3 norm ei ole käesoleval juhul kohaldatav.
15.Hageja nõuab kostja II tema poolt väidetavalt toime pandud deliktist tulenevalt kahju hüvitamist VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 ja 8 alusel. Kostja II esitatud nõuet ei tunnista
ning vaidleb sellele vastu. Sisuliselt on hageja teinud hagis kostja II juhatuse liikmele etteheiteid vajaliku hoole eiramise suhtes äriühingu juhtimisel. Seejuures võib aga vastavalt ÄS § 187 lg 4 nõuda § 187 lõikes 2 toodud nimetatud kahju hüvitamist teatud juhtudel küll osaühingule, kuid mitte otse iseendale. Seetõttu on kostja II seisukohal, et hageja nõude puhul VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel puudub seadusesäte, mille kaitse-eemärgiks oleks kaitsta just hagejat kui äriühingu väidetavat võlausaldajat.
16.Hageja on ka väitnud kostja I juhatuse liikme poolt rikutud kohustuseks seadusest tulenevat kohustust esitada loetletud eelduste esinemisel pankrotiavaldus. Hageja on küll pikalt peatunud pankrotiavalduse esitamise kohustuse eiramisel, kuid jätnud seejuures tähelepanuta, et juba 19.12.2014 oli registripidaja avaldanud väljaandes Ametlikud Teadaanded kostja I sundlõpetamisteate hoiatusega äriühingu kustutamiseks 6 kuu möödumisel. Täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade avaldati 27.05.2015 ehk enne 6 kuu möödumist sundlõpetamisteate avaldamisest. Enampakkumise toimumise ajaks olid hagejal seega olnud kõik võimalused hinnata ostetava varaga ning tagatava kohustuse omanikuga seotud asjaolusid, sh tema maksejõulisust. Ka ei olnud hageja sel ajal, mil kostja I juhatuse liige rikkus väidetavalt võlausaldajate kaitseks kehtestatud norme, veel kostja I võlausaldaja. Seega ei saanud kostja I juhatuse liikmele etteheidetav tegu olla kuidagi kahjustanud hageja õigusi ega huve, sh ei ole tekitanud hagejale kahju ning hageja nõue kostja II vastu tuleb jätta rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostjate vastuse, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
18.Poolte vahel puudub vaidlus, et 30.01.2014 sõlmisid XXXXOÜ ja kostja I laenulepingu, mille kohaselt XXXXOÜ laenas kostjale I 25 000 eurot intressiga 1,5% kuus (tlk 17). Laenu tagastamise tähtaeg oli 30.07.2014 ning laenulepingu kohaselt tagas kostja I laenu kogu oma varaga. Laenu tagamiseks seati kostjale I kuuluvale kinnisasjale registriosanumbriga XXXX 31.01.2014 lepinguga hüpoteek summas 40 000 eurot (tlk 1116). Kostja I ei täitnud laenulepingust tulenevat kohustust tähtaegselt ning laenu tagatiseks realiseeriti enampakkumisel kostjale I kuulunud kinnistu registriosanumbriga XXXX ning enampakkumise tulemusena sai kinnistu omanikuks hageja (tlk 21). Hageja sõlmis 21.09.2015 XXXXOÜ-ga hüpoteegi lõpetamise kokkuleppe ning tasus XXXXOÜ-le seoses kinnisasjalt registriosanumbriga XXXX hüpoteegi kustutamisega 40 000 eurot.
19.Hageja nõuab kostjatelt I ja II asjaõigusseaduse (AÕS) 349 lg 3 alusel võlgnevust 40 000 eurot, kuna hageja on kostja I eest sellise summa tasunud XXXXOÜ-le, et kustutada hageja kinnistule XXXXOÜ kasuks seatud hüpoteek. Kostjad vaidlevad esitatud nõudele vastu, kuna kostjate hinnangul ei ole AÕS § 349 lg 3 kohaldamise eeldused täidetud, samuti on kostja II seisukohal, et kostja II tegevus ei saa olla ühelgi juhul hagejale kahju põhjustanud.
20.Kohus leiab, et hageja nõue kostja I vastu tuleb lahendada AÕS § 349 lg 3 alusel. AÕS § 349 lg 3 kohaselt, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue rahuldatud ulatuses talle üle. Sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-152-13 p-s 14 selgitanud, et kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik, kes ei ole võlgnik, läheb nõue AÕS § 349 lg 3 järgi rahuldatud ulatuses talle üle ning sellisel juhul kohaldatakse käenduse kohta käivaid sätteid. Samamoodi läheb nõue ka VÕS § 173 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel üle, kui isik täidab kohustuse seetõttu, et tema varaga on tagatud võlgniku vastu suunatud nõude täitmine, või kui isiku vara müüakse täitemenetluses võlgniku vastu suunatud nõude täitmiseks. Nende sätete järgi läheb kolmandale isikule (pantijale) rahuldatud ulatuses üle sama nõue, st tegemist on seadusjärgse nõude üleminekuga (cessio legis) VÕS § 173 lg 1
mõttes (vt Riigikohtu 18. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 19; Riigikohtu 22. veebruari 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 10).
21.Kohus on seisukohal, et eelnimetatud Riigikohtu lahendist tulenevalt saab hagejal kostja I vastu olla nõue AÕS § 349 lg 3 alusel. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et AÕS § 349 lg 3 alusel saaks hagejal kostjate vastu olla nõue üksnes siis, kui hageja oleks võla tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvelt. Nimelt on asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaandes selgitatud, et AÕS § 349 lg 3 kohaldub, kui võla on tasunud hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanik või kui võlg tasuti tema vara arvelt (Asjaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne. Paul Varul jt, lk 612). Seega ei pea AÕS § 349 lg 3 kohaldamiseks võla tasumine olema toimunud koormatud kinnisvara arvelt, vaid võla võis tasuda ka muudest vahenditest.
22.Kohus on seisukohal, et hageja hagi kostja I vastu tuleb rahuldada, kuna hageja on tõendanud enampakkumise aktiga, et hageja on kinnisasja registriosanumbriga XXXX omanik (tlk 21) ning hageja tasus 21.09.2015 lepingu alusel XXXXOÜ-le kostja I eest hüpoteegi kustutamiseks vajaliku summa 40 000 eurot (tlk 22-25). Lähtuvalt eeltoodust on kohtu hinnangul täidetud AÕS § 349 lg 3 kohaldamise tingimused ning hageja nõue kostja I osas kuulub rahuldamisele.
23.Kostjad on esitanud vastuväite ja tasaarvestuse avalduse põhjendusel, et hagi ei ole võimalik rahuldada, kuna hageja tasus vaidlusaluse kinnistu eest enampakkumisel üksnes 5165 eurot, kuid tegelikkuses on kinnistu väärtus ligi 45 000 eurot, mis tähendab, et hagi rahuldamisel toimuks hageja alusetu rikastumine, kuna hagejale jääks kinnisasja omand ning lisaks kostjate poolt tasutav võlgnevus 40 000 eurot. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväide ei tingi hagi rahuldamata jätmist. Nimelt ei ole asjaolu, millise summa pidi hageja kinnisasja registriosanumbriga XXXX enampakkumisel tasuma, hagejast sõltuv ning vastav küsimus ei ole AÕS § 349 lg 3 kohaldamise eeldus.
24.Kohus märgib seoses kostjate tasaarvestuse avaldusega, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 kohaselt, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Antud juhul on kostjad asunud seisukohale, et kostjate alus tasaarvestuse teostamiseks tuleneb asjaolust, et vastasel korral toimuks hageja alusetud rikastumine. Alusetut rikastumist reguleerib VÕS § 1028 jj. VÕS § 1028 lg 1 kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kohus on seisukohal, et kostjad ei ole käesolevas menetluses välja toonud asjaolusid, mis võimaldaksid kohtul asuda seisukohale, et hageja on saanud või saab kostjatelt midagi olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, kuid kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Hageja on esitanud tõendid selle kohta, et hageja on saanud varasemalt kostjale I kuulunud kinnisasja omanikuks enampakkumise võitmise teel ning hageja on kinnistu eest tasunud enampakkumisel ettenähtud hinna. Samuti on hageja esitanud tõendid selle kohta, et tal on seaduslik alus nõuda kostjalt I 40 000 euro väljamõistmist tulenevalt asjaolust, et hageja, kes ei olnud võlgnik, tasus summa, mis oli tarvilik tema kinnisasjale seatud hüpoteegi kustutamiseks. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et antud juhul ei ole kostjatel nõuet, mida oleks võimalik hageja nõudega tasaarvestada.
25.Hageja on esitanud nõude võlgnevuse kostjatelt I ja II solidaarselt väljamõistmiseks. Kohus märgib, et VÕS § 65 lg 2 kohaselt tekib solidaarkohustus, kui mitu isikut peavad täitma
sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Hageja on seisukohal, et kostja II solidaarkohustus tuleneb asjaolust, et kostja II oli kostja I juhatuse liige, kuid jättis täitmata kohustuse XXXXOÜ-le võlgnevuse tasumiseks ning õigeaegselt pankrotiavalduse esitamiseks. Hageja hinnangul vastutab kostja II sellest tulenevalt hagejale kahju tekitamise eest VÕS § 1043 alusel.
26.VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kohus on hagejale 18.05.2016 määruses selgitanud tema tõendamiskoormist (tlk 69) ning märkinud, et Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-80-13 p-s 15 asunud seisukohale, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise üldise eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja käitumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise ning põhjusliku seose teo ja tagajärje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS § 1050 lg 1 järgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ühtegi seaduses sätestatud (eelkõige VÕS § 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust välistavat asjaolu või et nad ei ole kahju tekitamises süüdi (vt ka nt Riigikohtu 10. aprilli 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-13, p 15).
27.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole hageja tõendanud, et kostja II on tekitanud hagejale kahju viisil, millest tuleneks tema solidaarkohustus koos kostjaga I hagejale võlgnevuse tasumiseks. Nimelt nähtub 19.12.2014 Ametlike Teadaannete väljavõttest (tlk 49), et kostja I osas on avaldatud sundlõpetamise teade ning 27.05.2015 on avaldatud kostjale I kuulnud kinnisasja kohta täitemenetluses kinnisasja enampakkumise teade (tlk 50). Vara enampakkumise akti (tlk 21) kohaselt on hageja saanud kostjale I kuulunud kinnisasja omanikuks alles 30.06.2015 toimunud enampakkumise tulemisel. Lähtuvalt eeltoodud tõenditest asub kohus seisukohale, et kostja I majanduslikud raskused tekkisid enne seda, kui hagejal kostja I või kostjale I kuulunud kinnistuga kokkupuude oli, mistõttu ei saanud kostja II kui kostja I juhatuse liikme tegevus või tegevusetus hagejat ühelgi viisil kahjustada. Samuti pidi hageja kostja I sundlõpetamise teatest ning vara enampakkumise aktist tulenevalt teadlik olema, et kostja I on majanduslikes raskustes ning kostjal I on võlgnevus, mis on tinginud ettevõttele kuuluva vara müümise enampakkumisel. Seega puudub käesolevas asjas alus asuda seisukohale, et kostja I tegevus või tegevusetus kostja II juhatuse liikmena sai hagejale kahju tekitada ning kostja II vastutab võlgnevuse tasumise kohustuse eest kostjaga I solidaarselt.
28.Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et hageja nõue tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt I tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus summas 40 000 eurot. Hageja nõue tuleb rahuldamata jätta kostja II osas.
29.Tulenevalt TsMS § 124 lg-st 1 on hagi hind 40 000 eurot. Menetluskulud
30.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Antud juhul on kohus hagi rahuldanud osaliselt, kuid viisil, mille kohaselt kostja I vastu esitatud hagi kuulus tervikuna rahuldamisele, kuid kostja II vastu esitatud hagi jättis kohus rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 50% hageja menetluskuludest tuleb jätta kostja I kanda, kostja I menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda ning kostja II menetluskulud tuleb jätta hageja kanda.
31.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
32.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
33.Hageja palub kostjatelt välja mõista riigilõivu 1000 eurot. Tsiviilasja toimikust nähtuvalt on hageja käesolevas kohtumenetluses tasunud riigilõivu hagiavalduselt 1000 eurot (tlk 26). Kohus leiab, et hageja on tõendanud riigilõivu tasumist 1000 euro ulatuses ning see kuulub kostjalt I 50%, s.o 500 euro ulatuses väljamõistmisele.
34.Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja esindaja tasule kulunud menetluskulud põhjendatud. Antud juhul on hageja lepinguline esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt hageja õigusabile kulunud 17,25 tundi. Hageja esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagiavalduse koostamise, tutvunud kostja menetlusdokumentidega ja neile vastanud, samuti konsulteerinud kliendiga ning tutvunud kohtumäärustega. Kohus leiab, et hageja esindaja nimetatud menetlustoimingud on olnud põhjendatud. Kohtutoimikust nähtuvalt on hageja esindaja vastavad menetlusdokumendid esitanud ning toimingud teinud, samuti on kohtu hinnangul hageja esindaja nimetatud menetlustoimingute maht adekvaatne ning kooskõlas esitatud dokumentide sisuga.
35.Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista ilma käibemaksuta. Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et hageja esindaja töötunnihind 110 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse.
36.Seega arvestades, et hageja esindaja töötundide põhjendatud maht oli 17,25 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 110 eurot, on hageja esindaja õigusabiteenuse kulud kokku ilma käibemaksuta 1897,5 eurot, millest kostjal I tuleb hagejale hüvita 50%, s.o 948,75 eurot. Kokku tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista menetluskulud 1448,75 eurot.
37.Järgnevalt analüüsib kohus kostja II menetluskulusid. Antud juhul on kostjate lepingulise esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt kostjate õigusabi osutamiseks kulunud 12,5 tundi.
38.Kostjate esindaja on selle aja vältel viinud läbi hagimaterjalidega tutvumise, kostjate vastuse koostamise, täiendava seisukoha koostamise, kliendiga suhtlemise, menetluskulude nimekirja koostamise ja määrustega tutvumised.
39.Kohus leiab, et kostja esindaja nimetatud menetlustoimingud on põhjendatud. Kohtutoimikust nähtuvalt on kostjate esindaja vastavad menetlusdokumendid esitanud ning toimingud teinud, samuti on kohtu hinnangul kostjate esindaja nimetatud menetlustoimingute maht adekvaatne ning kooskõlas esitatud dokumentide sisuga.
40.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus kostjate esindaja töötundide põhjendatud mahuks 12,5 tundi. Kostja II ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu tuleb menetluskulud välja mõista koos käibemaksuga.
41.Lähtudes Riigikohtu praktikast tuleb lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust (RKTKo 3-2-1-115-13 p 25). Kohus leiab, et kostjate esindaja töötunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse, arvestades, et kostjate esindaja on vandeadvokaat. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-115-14 p-s 14 asunud seisukohale, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).
14.oktoobril 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-98-13, tehtud määruses luges kolleegium tavapäraseks tunnitasu 147 eurot 49 senti (käibemaksuga). Tulenevalt eelviidatud Riigikohtu lahendist on kohus seisukohal, et kostjate esindaja tunnihind 150 eurot (ilma käibemaksuta) ei erine märkimisväärselt keskmisest tunnihinnast ning samuti tuleb arvesse võtta, et advokaatide tunnitasu hind tõuseb ajas.
42.Seega arvestades, et kostjate esindaja töötundide põhjendatud maht oli 12,5 tundi ning töötunni hind (ilma käibemaksuta) 150 eurot, on kostjate esindaja õigusabiteenuse kulud kokku koos käibemaksuga 2250 eurot. Võttes arvesse, et kostjate esindaja esindas nii kostjat I kui kostjat II võrdses mahus, loeb kohus kostjate esindaja õigusabiteenusest kostja II osas esitatuks 50%, s.o 1125 eurot, mis tuleb hagejalt kostja II kasuks välja mõista.
43.Tulenevalt eeltoodust loeb kohus põhjendatuks kostja II menetluskulud 1125 euro ulatuses. Kostja II taotleb menetluskuludelt ka viivise väljamõistmist. TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb hagejal menetluskuludelt tasuda viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras.