Eesistuja Indrek Parrest, liikmed Krista Kirspuu ja Ele Liiv
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-9449
Tsiviilasi
Tallinna linna hagi JK vastu eluruumi tagastamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus
Tsiviilasja hind
1396 eurot 20 senti
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
JK apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): Tallinna linn, tehinguline esindaja Marge Aron Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): JK (isikukood XXXXXXXXXXX), tehinguline esindaja Vassili Kosteitšuk
Istungi toimumise aeg
28.11.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindaja Marge Aron ja kostja esindaja Vassili Kosteitšuk
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.02.2016 otsus osas, millega maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et Tallinnas XXX asuva eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuuluvad koos kostjaga sellest välja tõstmisele ka MM (isikukood XXXXXXXXXXX), AM (isikukood XXXXXXXXXXX) ja AM (isikukood XXXXXXXXXXX), ning teha uus otsus, millega määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuulub kostja koos temaga kuuluva varaga väljatõstmisele. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.
3.Lugeda Harju Maakohtu 29.02.2016 otsuse resolutsiooni kehtivaks terviklikuks sõnastuseks: 1) Rahuldada Tallinna linna hagi eluruumi tagastamise nõudes. 2) Kohustada JK’it tagastama Tallinna linnale Tallinnas XXX asuv eluruum. Eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõsta JK koos temale kuuluva varaga nimetatud eluruumist välja. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 3) Kõik menetluskulud jätta kostja JK kanda. 4) Hagejal Tallinna linnal menetluskulud puuduvad.
4.Apellatsioonkaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta kostja kanda. Hagejal kindlaksmääratavad menetluskulud apellatsioonimenetluses puuduvad. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.21.04.2015 esitas Tallinna linn (hageja) Tallinna Üürikomisjonile avalduse JK (kostja) vastu üüri, kõrvalkulude, kahjuhüvitise, viivise saamiseks ja eluruumi tagastamiseks.
2.Tallinna Üürikomisjoni 08.06.2015 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/41/15 rahuldati Tallinna linna avaldus osaliselt. Kostjalt mõisteti hageja kasuks XXX Tallinnas asuva eluruumi (edaspidi: eluruum) üüri- ja kõrvalkulude võlg 1330,16 eurot, kahjuhüvitis eluruumi tagastamisega viivitamise eest 800,54 eurot ja kahjuhüvitis alates 02.05.2015 kuni eluruumi vabastamiseni vastavalt esitatavatele arvetele, kuid mitte rohkem kui 923,21 eurot. Lisaks mõisteti kostjalt hageja kasuks viivis 146,09 eurot. Sama otsusega kohustati kostjat eluruum vabastama ja tagastama see hagejale. Eluruumi mittevabastamisel määrati otsuse täitmise viisiks tõsta kostja ja temaga koos eluruumi kasutavad MM, AM, AM ning neile kuuluv vara välja.
3.Kostja pöördus 19.06.2015 Harju Maakohtu poole taotlusega vaadata üürikomisjonile esitatud avaldus läbi hagimenetluse korras. Maakohus võttis avalduse menetlusse 21.10.2015. Hageja esitas maakohtule hagiavalduse 04.11.2015. Hagiavalduses palus hageja kohustada kostjat eluruum vabastama ja hagejale tagastama. Eluruumi mittevabastamisel palus hageja määrata kindlaks otsuse täitmise viis ja märkida, et
2(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449 kostja tuleb koos temaga koos eluruumi kasutavate MM, AM ja AM-ga ning neile kuuluva varaga eluruumist välja tõsta.
4.Hagiavalduse kohaselt sõlmis hageja kostjaga 18.12.2012 eluruumi üürilepingu nr ISS1340 (edaspidi: üürileping). Üürilepingu tingimuste p-de 6.1-6.3 ja 7.1-7.7 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri ja maksma igakuiselt kõrvalkulude eest. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt ja hageja ütles üürilepingu alates 28.02.2015 erakorraliselt üles. Kostjale toimetati ülesütlemisavaldus kätte ja kostja pole selle kättesaamist eitanud ega avaldust vaidlustanud.
5.Üürilepingu järgi oli igakuiselt tasumisele kuuluv üürisumma 116,35 eurot. Seisuga 20.01.2015 oli kostja võlgnevus hageja ees 886,62 eurot. Hageja nõuded olid ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks ning kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Hageja hinnangul on üürileping kehtivalt üles öeldud hiljemalt alates 28.02.2015. Kostjal puudub õiguslik alus üüritud eluruumi vallata ja kasutada. Kostja vastuväited
6.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Üürilepingu rikkumine on vabandatav. Kostja rikkus üürilepingut asjaolude tõttu, mida ta ei saanud mõjutada. Kostja kaotas oma töö ja tema elukaaslasele ei maksnud tööandja raha. Nüüdseks on kostja ja tema elukaaslane asunud korralikule tööle ja on võimelised kustutama kogu võlgnevuse lühikese aja jooksul. Kostja on invaliidsuspensionär ja on töövõimetu olulisel määral. Kostja praegune töökoht on eluruumi vahetus läheduses. Kostjal on kaks väikest last, kelle väljatõstmine korterist tekitaks nendele moraalset kahju ja pärsiks eakohast arengut. Maakohtu otsus
7.Harju Maakohus rahuldas 29.02.2016 otsusega hagiavalduse. Maakohus kohustas kostjat tagastama eluruumi hagejale. Eluruumi tagastamisest keeldumise korral määras maakohus, et kostja tuleb koos temaga eluruumi kasutavate MM, AM ja AM-ga ja neile kuuluva varaga tõsta eluruumist välja. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
8.Maakohus hindas üürilepingu formaalseid ja materiaalseid ülesütlemise eelduseid ja leidis, et need on täidetud. Otsuse põhjenduste kohaselt tuvastas maakohus, et hageja saatis kostjale 15.08.2014, 15.09.2014, 14.11.2014, 15.12.2014 ja 15.01.2015 meeldetuletused võla kohta. 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades andis hageja kostjale täiendava tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas tähtajaks võla tasumata jätmise tagajärgedest. 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades hageja selgitas, et ajutiste makseraskuste leevendamiseks on kostjal võimalik pöörduda AS ISS Eesti juriidilisse osakonda maksegraafiku sõlmimiseks. Kostja pole temale antud tähtaegadeks võlga tasunud ega maksegraafikut sõlminud.
9.Kostja on küll pärast üürilepingu ülesütlemist asunud võlgnevust likvideerima, kuid kogu võlgnevus ei ole otsuse tegemise seisuga tasutud. Kuna kostja kasutab eluruumi
3(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449 jätkuvalt, siis tegelikult on kostja võlgnevus kasvanud. Samas ei muuda võla osaline või täielik tasumine pärast üürilepingu ülesütlemist ülesütlemist tühiseks. Maakohus nõustus hagejaga, et üürileping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud ajast, s.o 28.02.2015.
10.Kostja kohustuse rikkumine pole maakohtu hinnangul vabandatav. Rahalise kohustuse täitmata jätmine on vabandatav vaid eriolukorras (s.o loodusjõud või sotsiaalsed asjaolud nagu sõda, streigid). Maksetega viivitamise korral välistaks see aga üksnes viivisnõude esitamise.
11.Maakohus viitas võlaõigusseaduse (VÕS) § 326 lg-le 2 ning märkis, et kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt pole kostja kasutanud oma õigust taotleda üürilepingu pikendamist. Kostjale pole eluruumi üürimine jõukohane. Kuigi hagejal on põhiseaduse §-st 10 ja sotsiaalhoolekandeseaduse §- st 14 tulenevalt kohustus anda eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline seda endale või perekonnale tagama, ei tähenda see kostja õigust konkreetsele eluruumile. Kostjal kohtuotsuse vabatahtliku täitmise aja piires piisavalt aega uue eluruumi leidmiseks (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 1). Apellatsioonkaebus
12.Maakohtu otsuse peale esitas kostja 05.04.2016 apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ning jätta hagiavaldus rahuldamata.
13.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt pole maakohus täitnud selgitamiskohustust ega ole teinud kõike endast olenevat, et lahendada asi kompromissiga. Kostjat esindas maakohtu menetluses jurist, kes ei olnud pädev. Kostja vahetas esindajat 08.02.2016. Uus esindaja esitas maakohtule 19.02.2016 taotluse, milles palus kuulata kostja ära kohtuistungil. Maakohus jättis taotluse 29.02.2016 kohtumäärusega rahuldamata ning tegi samal päeval kohtuotsuse.
14.Kostja on jätkuvalt seisukohal, et tema rikkumine oli vabandatav. Samuti on kostja arvamusel, et maakohus jättis VÕS § 313 lg 1 teise lause ekslikult kohaldamata. Lepingu ülesütlemiseks puudus hagejal mõjuv põhjus. Hageja pidi lepingu sõlmimisel eeldama ja arvestama, et kostjal võivad tekkida makseraskused. Kostja on korduvalt püüdnud arutada hagejaga võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel, kuid hageja esindajad pole soovinud kostjaga suhelda.
15.Maakohus on ekslikult tuvastanud, et hageja on saatnud kostjale 15.08.2014, 15.09.2014, 14.11.2014, 15.12.2014 ja 15.01.2015 meeldetuletused võlgnevuse kohta ning on andnud 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades täiendava tähtaja võla tasumiseks ja hoiatas tähtajaks võla tasumata jätmise tagajärgedest. Kostja pole neid meeldetuletusi kätte saanud. Kostjale pole täiendavat tähtaega antud. Vastustaja seisukoht
4(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449
16.Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Kolleegium leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lõike 1 punkti 2 ja lõike 2 esimese lause ning § 657 lõike 1 punki 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjendustest ja selles esitatud asjaoludest olenemata osas, millega maakohus määras otsuse täitmise korra kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuuluvad koos kostjaga sellest välja tõstmisele ka MM, AM ja AM koos neile kuuluva varaga. Ringkonnakohtul on võimalik teha selles osas asja esimese astme kohtule uueks arutamiseks saatmata uus otsus, millega määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuulub kostja koos temaga kuuluva varaga väljatõstmisele. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
18.TsMS § 656 lg 1 p 2 alusel on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendusest olenemata tühistada esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule, kui esimese astme kohtus on tehtud otsus isiku suhtes, keda ei kutsutud kohtusse seaduse kohaselt. TsMS § 656 lg 2 esimese lause kohaselt ei pea ringkonnakohus sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul asja uueks arutamiseks saatma, kui rikkumine on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus on praegusel juhul rahuldanud hagi eluruumi tagastamise nõudes ning kohustanud kostjat tagastama hagejale vaidlusaluse eluruumi. Hageja taotluse alusel on maakohus määranud kindlaks otsuse täitmise korra (TsMS § 445 lg 1) selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tuleb tõsta koos kostjaga kõnealusest eluruumist välja sama eluruumi kasutavad MM, AM ja AM koos neile kuuluva varaga. Selliselt on maakohus teinud lahendi kolme isiku suhtes, keda ei ole käesolevasse menetlusse üldse kaasatud. Samas tuleks senise kohtupraktika kohaselt kõik isikud, keda soovitakse eluruumist välja tõsta, kaasata kohtumenetlusse kostjatena, vaid nende nimede märkimisest kohtuotsuse resolutsioonis ei piisa. See kehtib ka alaealiste kohta, kes kaasatakse seadusliku esindaja kaudu (vt nt Riigikohtu 02.12.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-140-03, p 23; 19.12.2003 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-03, p 19).
19.Seega on maakohus rikkunud tsiviilkohtumenetluse olulisi põhimõtteid, märkides otsuse resolutsiooni selliste (väljatõstmisele kuuluvate) isikute nimed, keda menetlusse kostjana ei ole kaasatud. Kuivõrd MM, AM ja AM ei ole olnud käesolevas asjas menetlusosalisteks, siis TsMS § 457 lg-s 1 sätestatut arvestades maakohtu lahendi resolutsioon nende suhtes niikuinii ei kehti, kuid arvestades täitemenetluses kehtivat formaliseerituse põhimõtet, võiks maakohtu otsuse resolutsioon praegusel kujul tuua kaasa lubamatu täitemenetluse nimetatud isikute suhtes. Seetõttu on vajalik maakohtu poolt määratud täitmise korda muuta ning määrata otsuse täitmise kord kindlaks selliselt, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral kuulub kostja koos temaga kuuluva varaga väljatõstmisele.
5(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449
20.Ringkonnakohus lisab, et kostja suhtes käesolevas asjas tehtud otsuse alusel on võimalik välja tõsta ka isikuid, keda ei saa asjaõiguslikult asja (eluruumi) valdajaks lugeda. Samuti on kohtutäituril TMS § 181 lg 2 järgi õigus asi kolmanda isiku valdusest ära võtta, kui on täiesti ilmne, et väljanõutav asi on antud kolmanda isiku otsesesse valdusse väljanõudmise vältimiseks. Seda normi tuleb siiski tõlgendada kitsendavalt (vt ka Riigikohtu 11.11.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-122-15, p 25).
21.Apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna kolleegiumi hinnangul alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu otsuse põhjendusi ega pea TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid üle korrata. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
22.Ringkonnakohus ei ole tuvastanud maakohtu poolt selliseid menetlusnormide rikkumisi, mh selgitamiskohustuse täitmise osas, mis võinuks kaasa tuua hagi ebaõige rahuldamise. Kostja apellatsioonkaebuse väited selgitamiskohustuse rikkumise kohta on üldsõnalised. Ringkonnakohtu 28.11.2016 istungil on kostja esindaja leidnud, et maakohus pidanuks selgitama üürilepingu pikendamise taotlemise võimalust. Kolleegiumi hinnangul ei saanud nimetatud aspekti selgitamata jätmine maakohtu menetluses tuua kaasa ebaõiget lahendit, sest VÕS § 326 lg-st 2 tuleneva pikendamise taotluse esitamise võimaluse oli kostja VÕS §-st 329 sätestatud tähtaegu arvestades maakohtus toimunud menetluse ajaks minetanud. Ka TsMS § 4 lg 4 väidetav rikkumine ei anna iseenesest alust tühistada maakohtu poolt asjas tehtud sisulist lahendit. Kompromissi saavad sõlmida kohtumenetluse osapooled ning seda on neil TsMS § 430 lg-st 1 tulenevalt võimalik teha ka pärast kohtuotsuse kuulutamist. Kohtul on kompromissi sõlmimisel siiski üksnes vahendav roll. Ringkonnakohtus toimunud menetlus näitab, et kompromissi sõlmimine kostja soovitud tingimustel poleks ka maakohtus tõenäoliselt võimalikuks osutunud.
23.Kolleegiumi hinnangul oli maakohtul praegusel juhul õigus asi kirjalikus menetluses lahendada. TsMS § 403 lg 1 esimese lause järgi võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Asja materjalidest nähtuvalt on mõlemad pooled nõustunud maakohtus asja lahendamisega kirjalikus menetluses, kostja on väljendanud vastavat nõusolekut 22.06.2015 menetlusdokumendis (tl 8). Nõustudes kirjaliku menetlusega loobub pool ühtlasi oma menetluslikust õigusest olla kohtu poolt vahetult suuliselt ära kuulatud. TsMS § 403 lg 2 järgi võib pool sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Praegusel juhul ei nähtu tsiviilasja materjalidest asjaolusid, millest võiks järeldada menetlusliku olukorra olulist muutumist TsMS § 403 lg 2 mõttes. Kostjat hiljem esindama asunud lepingulise esindajana teistsugune arusaam asja istungil arutamise vajadusest selliseks asjaoluks kindlasti ei ole. Tuleb ka märkida, et kostja ei ole toimikust nähtuvalt esindajat vahetanud. Kostjal on senises menetluses olnud ainult üks lepinguline esindaja, enne 08.02.2016 kostjal TsMS § 218 kohast esindajat menetluses polnud. Kostja väide, et ta on enne 08.02.2016 esitanud kohtule kolmanda isiku poolt
6(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449 koostatud menetlusdokumente, mille sisust ta puuduliku eesti keele oskuse tõttu aru ei saanud, ei oma kolleegiumi arvates õiguslikku tähtsust.
24.Eelmärgitust taganemata, lisab ringkonnakohus, et isegi kui kostja suulist ärakuulamata jätmist käsitleda menetlusõiguse rikkumisena maakohtu poolt, oleks see minetus apellatsioonimenetluses kõrvaldatud. Ringkonnakohus on asja arutanud kahel istungil, võimaldades kostjal olla kohtu poolt suuliselt ära kuulatud.
25.Kostja poolt raha maksmise kohustuse rikkumine (VÕS § 108 lg 1) ei ole käesoleval juhul vabandatav (VÕS § 103 lg-d 1 ja 2). Maakohus on õigesti märkinud, et rahalise kohustuse täitmata jätmine võis olla vabandatav ainult erandjuhtudel. Praegusel juhul selliseid vabandatavuse asjaolusid ei esine. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega.
26.Samuti ei ole põhjendatud kostja väited, et maakohus jättis VÕS § 313 lg 1 teise lause ekslikult kohaldamata. Kohtu ette toodud asjaoludel ei olnud maakohtul põhjust nimetatud normi kohaldamist kaaluda. Hageja poolt kostjaga sõlmitud üürilepingu ülesütlemise aluseks ei olnud VÕS § 313 lg 1, vaid § 316 (st üüri ja kõrvalkulude tasumisega viivitamine). Seetõttu puudus vajadus täiendavalt hinnata ülesütlemise põhjuse mõjuvust VÕS § 313 lg 1 teise lause järgi.
27.Apellatsioonkaebuses on kostja asunud väitma, et hageja poolt ei ole antud enne üürilepingu ülesütlemist kostjale kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega. Kostja vaidlustab talle 15.08.2014, 15.09.2014, 14.11.2014, 15.12.2014 ja 15.01.2015 saadetud meeldetuletuste ning 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjade kättesaamise. Esiteks ei ole taoliste vastuväidete esmakordne esitamine apellatsioonkaebuses kolleegiumi hinnangul menetluslikult lubatav. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras üksnes esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust. Teiseks võis maakohus kolleegiumi arvates nende asjaolude osas kostja omaksvõttu TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada. Maakohtu menetluses ei ole kostja ülalviidatud meeldetuletuste ja kirjade kättesaamist selgesõnaliselt vaidlustanud ning vaidlustamise tahe ei ilmne ka kostja muudest avaldustest. Kostja on oma taotluses üürikomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras tuginenud üüri ja kõrvalkulude tasumise kohustuse rikkumise vabandatavusele ning väidetele, et lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku ja tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kostja ei ole maakohtu menetluses väitnud, et üürlepingu ülesütlemise muud eeldused olid täitmata. Kolmandaks saab kõnealused meeldetuletused ja kirjad lugeda ringkohtu hinnangul tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 70 alusel kättesaaduks. Hageja on need saatnud kostja poolt kasutatava eluruumi aadressil ning kohtu arvates on hageja selliselt valinud mõistliku viisi tahteavalduste edastamiseks. Menetluskulude jaotus
29.Ringkonnakohus ei muuda maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kolleegium leiab, et kuivõrd maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole
7(8)
Tsiviilasi nr: 2-15-9449 apellatsioonkaebuse põhjendused ja selles esitatud väited, tuleb ringkonnakohtu menetluses kantud kulud jätta TsMS § 162 lg 1 alusel täies ulatuses kostja kanda.
30.TsMS § 174 lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Hageja ei ole praegusel juhul taotlust apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude hüvitamiseks ega menetluskulude nimekirja kohtule esitanud. Hageja on ringkonnakohtu 28.11.2016 istungil kinnitanud, et hagejal vastavad menetluskulud puuduvad (I kd, tl 159/pöördel).
31.Eelmärgitut arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
32.TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
(allkirjastatud digitaalselt) Ele Liiv
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.