Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik Tallinna linn esitas Tallinna Üürikomisjonile avalduse xxxx vastu üüri, kõrvalkulude, kahjuhüvitise, viivise ja eluruumi tagastamise nõudes. Tallinna Üürikomisjoni 08.06.2015 otsusega üürivaidlusasjas nr 11-1/41/15 rahuldati Tallinna linna avaldus osaliselt. Tallinna Üürikomisjoni otsuse kohaselt mõisteti välja xxxx Tallinna linna kasuks XxxxTallinnas asuva eluruumi üüri- ja kõrvalkulude võlg 1330,16 eurot, kahjuhüvitis XxxxTallinnas asuva eluruumi tagastamisega viivitamise eest 800,54 eurot ja alates 02.05.2015 kuni eluruumi vabastamiseni vastavalt esitatavatele arvetel, kuid mitte rohkem kui 923,21 eurot, viivis 146,09 eurot ja kohustati xxxx vabastama ja tagastama Tallinna linnale eluruum XxxxTallinnas, eluruumi mittevabastamisel määrata otsuse täitmise viisiks tõsta Xxxxkoos temaga eluruumi kasutavate Xxxx, Xxxx, Xxxxkoos neile kuuluva varaga eelnimetatud eluruumist välja. Xxxxesitas kohtule taotluse läbi vaadata Tallinna linna poolt Tallinna Üürikomisjonile esitatud avaldus osas, milles Tallinna linn palus kohustada xxxx vabastama ja tagastada Tallinna linnale eluruum xxxx, eluruumi mittevabastamisel määrata otsuse täitmise viisiks tõsta Xxxx koos temaga eluruumi kasutavate Xxxx, Xxxx ja xxxx koos neile kuuluva varaga eelnimetatud eluruumist välja. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 18.12.2012 sõlmis hageja kostjaga tähtajalise ja tasulise eluruumi üürilepingu nr ISS-1340 Xxxx eluruumi kasutamiseks kuni 18.12.2014. Üürilepingu tingimuste p-de 6.1 – 6.3. ja 7.1 – 7.7 kohaselt kohustus üürnik tasuma üüri ja maksma igakuiselt kõrvalkulude eest. Kostja ei täitnud üürilepingust tulenevaid rahalisi kohustusi nõuetekohaselt, mille tõttu ütles hageja üürilepingu alates 28.02.2015 erakorraliselt üles. Kostjale toimetati ülesütlemisavaldus kätte. Üürilepingu tingimuste p-de 6.1 – 6.3. ja 7.1 – 7.7 kohaselt on üürnik kohustatud tasuma üüri ja maksma igakuiselt ka kõrvalkulude eest. Kohustuse mittetäitmisel on hagejal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda. Hageja esitas kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kostja sai selle kätte ja hageja nõuded olid ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks. Kostja ei ole eitanud ülesütlemisavaldus kättesaamist ega seda vaidlustanud. Seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. Ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb üüriarvete tasumata jätmises summas, mis ületab kolme kuu eest tasumisele kuuluva üürisumma. Lepingu järgi oli igakuiselt tasumisele kuuluv üürisumma 116.35 eurot. Seisuga 20.01.2015 oli kostja võlgnevus hageja ees 886.62 eurot. Seega oli kostjal vähemalt kolmel järjestikusel kuul enne üürilepingu ülesütlemisavalduse koostamist võlg, mis ületas kolme kuu üürisumma ja kostja oli seega maksetega viivituses kolmel järjestikusel kuul. Seega olid täidetud ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Üürilepingu tingimuse p 21.5 järgi on üürileandjal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende oluliste osade maksmisega. Punktist 21.6 tuleneb ülesütlemise õigus juhul, kui üürniku üürivõlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Nendest punktidest tulenev kattub VÕS § 316 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustega. Hageja nõuded olid ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg-d 1 ja 7): kostja oli viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri tasumisega ja võlgnetav üürisumma ületas kolme kuu eest maksmisel kuuluva üüri summa.

Hageja andis kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 196 lg 2), edastades kostja eluruumi aadressile korduvalt hoiatuskirju. Kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul. Eeltoodu alusel leiab hageja, et üürileping on kehtivalt üles öeldud hiljemalt alates 28.02.2015 ning kostjal puudub õiguslik alus üüritud eluruumi vallata ja kasutada. Üürilepingu tingimuste p 22.1 ja VÕS § 334 lg 1 järgi peab kostja seega üüritud eluruumi oma varast vabastama ning tagastama selle üürileandjale seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Hageja palub kostjat vabastama ja tagastama hagejale xxxx korter 7 eluruum. Eluruumi mittevabastamisel määrata otsuse täitmise viisiks tõsta kostja koos temaga koos eluruumi kasutavate xxxx, Xxxx ja xxxx koos neile kuuluva varaga eelpool nimetatud eluruumist välja. Määrata kindlaks menetluskulude jaotus ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Kostja vastuväited Poolte vahel oli sõlmitud üürileping vastavalt VÕS § 271 aadressil xxxx. Üürilepinguga kohustub üürileandja ehk kostja andma eluruumi üürnikule ehk hagejale kasutamiseks ning üürnik kohustub maksma kasutamise eest tasu. Vastavalt VÕS § 294 kostja ei ole tasunud õigeaegselt ning kokkulepitud viisil üürisummat. Kostja põhjendab miks ta ei olnud võimeline võtma midagi ette tekkinud olukorra suhtes ning selgitab väljatõstmisega tekkivaid tõsiseid kahjulikke tagajärgi. Kostja on invaliidsuspensionil, seega ta on töövõimetu olulisel määral. Sellest tingituna on tal olnud keeruline eelneval perioodil ning tekkinud situatsioonis võtta endale kanda vastutus seoses suurema koormuse tööl kandmisega. Seoses invaliidsusega vajab ta ka ravimeid ja tihedat järelevalvet ning hoolt. Väljatõstmine mõjuks talle veel laastavamalt ning ei ole välistatud sellega kaasneva invaliidsuse süvenemine ning oma alaealiste laste eest hoolitsemise osas. Kostja omab hetkel töökohta Maksimarketis müüjana vastavalt oma võimetele ning terviseseisundile. Lisaks sellele tema töökoht asub kohe kodu juures, kuhu vähenenud töövõimega kostjal on head tingimused liikumiseks. Kostja perekonnas on kaks alaealist last, kellest üks 8- ja teine 6-aastane. Lapsed on arengueas, kus vajavad eriti suurt hoolt selleks, et neist saaksid tulevikus riigile täisväärtuslikud kodanikud. Nende väljatõstmine tooks neile suurt moraalset kahju ning samas ei ole välistada ka edasise elutee keeruliseks muutumine. Lapsed ei ole antud situatsioonis mitte milleski süüdi, nemad on niigi kannatajad seoses kostja puudega ning laste isa eelneva võimetusega leida enda ametlik erialale vastav töö. Üks lastest käib hetkel munitsipaalkorteri juures asuvas lasteaias ning teine koolis, seega nii nad saavad jätkata oma loomulikku arenguteed koos teiste omaealiste lastega ning ei pea end tundma kõrvalejäetud inimestena, ja seda vaid selle tõttu, et nende vanematel ei olnud enne piisavalt rahalisi vahendeid selleks, et olukorra tekkimine ära hoida. Kostja ning tema elukaaslase Xxxx perekond kannatas enne puuduste käes, kuid kostja elukaaslane on leidnud endale praeguseks hetkeks ametliku töö, mis võimaldab võla tagasimaksmist. Antud olukorra kõige suurem negatiivsus on psüühilist pinget valmistav teadmine, et kohe nad peavad jääma elama õues koos oma kahe väikse lapsega. Samas tasub märkida, et eelpool nimetatud isikud on eelnevalt tasunud vähehaaval endale osutatud teenuste eest, kuid seda muidugi mitte täies mahus, kuna kostja elukaaslase xxxx elus eelnevalt olid kokkupuuted mitteusaldusväärsete tööandjatega, kes ei maksnud talle välja ärateenitud palka ning kostja palk kulus alaealistele lastele esmavajalike (toidu)ainele soetamiseks.

Kostja perekonnal ei ole olnud siiamaani võimalik saada abi mitte kusagilt mujalt, kui läbi enda töö ja riigi abi toetuste näol. Kostja on väga tänulik siiamaani võimaldatud munitsipaalkorteri eest ning toonitab, et tema perekond ei ole võimeline saama hakkama ilma riigipoolse abita. Väga tähtis on praeguses olukorras asjaolu, et tegemist on korraliku perekonnaga, kus ei tarvitata ei alkoholi ega muid narkootilisi/uimastavaid aineid, vaid kasvatavad lapsi ja üritavad ots-otsaga kokku tulla. Laste heaolu on seatud esmaseks prioriteediks ning elatakse lootes helgele tulevikule ning peavarjule, kust nad ei peaks lahkuma. Kostja rikkus üürilepingut asjaolu tõttu, mida tema ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (so. rikkumise vabandatavus). Nimetatud asjaoluks oli kostja töökoha ettenägematu kaotus ning kostja elukaaslase pettus tööandja poolt (tehtud töö eeest palga maksmata jätmine kolme kuu jooksul). Tänaseks asusid kostja ja tema elukaaslane korralikule tööle ja on võimelised kustutama kogu võlgnevuse lühiaja jooksul. Kostja soovib märkida, et hageja ei ole äriga tegelev ettevõtte. Tegemist oli eluruumiga, mis oli Tallinna linna abina eraldatud abivajavale perekonnale. Seetõttu pidi hageja eeldama, et makseraskused võivad kostjal tekkida. Lepingu ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, so. selline põhjus, et selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kostja palub mitte välja tõsta kostja ning tema elukaaslase perekonda (sh kahte alaealist last) tekkinud probleemide tõttu, mida on võimalik kiiresti lahendada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kohus tuvastas, et Tallinna Linnavalitsuse 12.12.2012 korralduse nr 1711-k alusel sõlmis AS ISS Eesti Tallinna linnalt kui üürileandjalt saadud volituse alusel 18.12.2012 xxxx eluruumi üürilepingu nr ISS-1340 Tallinnas xxxx asuva, 60,6 m2 suuruse eluruumi kasutamiseks kuni 18.12.2014. Lepingu p-s 9 oli kokku lepitud üürimääras 1,92 eurot ühe ruutmeetri eest ehk kostja kasutuses oleva üüripinna eest 116,35 eurot kuus ning vastavalt lepingu punktile 14.3 tuli üürnikul kanda ka lisaks üüri maksmisele eluruumi kasutamisega seonduvad kõrvalkulud ja eluruumiga seonduvad maksud. Üürilepingu punkt 11 kohaselt asusid koos üürnikuga eluruumi kasutama tema elukaaslane Xxxxja lapsed Xxxx ja Xxxx(TVK tlk 6-7). Tallinna Linnavalitsuse 05.02.2014 korralduse nr 157-k alusel pikendati kostja üürilepingut ühe aasta võrra (TVK tlk 8). Üürilepingu punkt 14.1 kohaselt on üürnik kinnitanud, et üürilepingu tingimustena kehtivad lepingule lisatud „Eluruumi üürilepingu tingimused", et ta on tingimustega tutvunud, mõistnud nende sisu ja nõustub üürilepingu sõlmimisega sellistel tingimustel. Üürilepingu punktide 14.2 ja 14.3 kohaselt teab üürnik, et talle kui eluruumi hädasti vajavale isikule annab Tallinna linn eluruumi üürile seadusest ja linna õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks ning et lisaks üürile tuleb tal maksta ka eluruumi kasutamisega seotud kõrvalkulud ja maksud. Tulenevalt „Eluruumi üürilepingu tingimustest" maksab üürnik üürileandjale üüri

üürilepingu punktis 9 märgitud summas igas kalendrikuus (tüüptingimuste p 6.1), kõrvalkuludena on üürnik kohustatud maksma igakuiselt muuhulgas ka üürileandja maamaksukulud ulatuses, mis vastab üürniku maakasutusele ja hoonekindlustuse eluruumile vastava osa. Kõrvalkulude suuruse määrab üürileandja lähtudes mõõturite näitudest, teenusepakkujate arvetest ja kehtivast arvestusmetoodikast (p 6.2). Üürnik on kohustatud tasuma nii üüri kui kõrvalkulud igakuiselt üürileandja pangaarvele 10 päeva jooksul jooksva kuu 20, kuupäevast arvates (p 7.2). Üürilepingu lõppemisel on üürnik kohustatud eluruumi vabastama ja üürileandjale üle andma hiljemalt lepingu lõppemise päeval ning kui üürnik viivitab eluruumi vabastamisega, on ta kohustatud maksma kõik kõrvalkulud ajavahemiku eest, mil eluruum oli tema valduses ning tasuma üürileandjale kahjuhüvitist 1/15 kuu üüri ulatuses iga vabastamisega viivitatud päeva eest ning kui üürnik viivitab üleandmisega kauem kui 30 päeva, peab ta tasuma kahjuhüvitist 1/10 kuu üürist iga viivitatud päeva eest (p-d 22.1 ja 22.5). Tingimuste p-s 7.3 on sätestatud, et üürileandjal on maksetega viivitamisel õigus nõuda viivist 0,15% tasumata summalt päevas iga viivitatud päeva eest ning punkti 7.5 kohaselt, kui üürnikul on võlgnevusi varasemate kuude eest, siis loetakse esmajärjekorras tasutuks kogunenud viivised ning seejärel kõrvalkulud arvestades kõige varasemast kuust (TVK tlk 9-13). Kohus on tuvastanud, et seoses kostja võlgnevusega saatis hageja esindajana OÜ Xxxx15.08.2014, 15.09.2014, 14.11.2014, 15.12.2014 ja 15.01.2015 kostjale meeldetuletused võla kohta ning 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades andis tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas tähtajaks võla tasumata jätmise tagajärgedest. 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades on hageja esindaja OÜ Xxxxselgitanud, et ajutiste makseraskuste leevendamiseks on kostjal võimalik pöörduda AS ISS Eesti juriidilisse osakonda maksegraafiku sõlmimiseks (TVK tlk 42-49). Kostja ei ole temale antud tähtaegadeks võlga tasunud ega maksegraafikut sõlminud. Hageja esindaja peetavast arvestusest kostjale esitatud arvete ja temalt laekunud maksete kohta oli 31.12.2014 seisuga kostjal hageja ees võlg 1086,62 eurot (korteri saldo, TVK tlk 24-27). Hageja poolt 22.01.2015 koostatud üürilepingu ülesütlemisavaldus anti kostjale 30.01.2015 allkirja vastu kätte (TVK tlk 22). Hageja üürilepingu ülesütlemise avalduse kohaselt ütles hageja üürilepingu 28.02.2015 üles ja luges üürilepingu sellest kuupäevast lõppenuks. Hageja palub kohustada kostjat eluruumi XxxxTallinnas vabastama, selle mittevabastamisel määrata kohtuotsuse täitmise viisiks tõsta kostja koos temaga eluruumi kasutavate Xxxx, Xxxx ja Xxxxning neile kuuluva varaga eelnimetatud eluruumist välja. Eluruumi Tallinnas Xxxxtagastamist nõuab hageja seetõttu, et üürileping on erakorraliselt üürniku makseviivituse tõttu üles öeldud, kuid kostja ei ole eluruumi hagejale tagastanud ja on jätkanud selle kasutamist. Vastavalt VÕS § 334 lg 1 peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Ka hageja ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu tingimustes on sätestatud (p 22.1), et üürnik peab hiljemalt lepingu lõppemise päeval eluruumi oma varast vabastama ning andma eluruumi üle üürileandja valdusse. Otsustamaks eluruumi tagastamise nõude üle, peab kohus tuvastama, kas hagejal oli alus üürilepingu erakorraliseks ülesütlemiseks ja kas kostja üürileping on lõppenud. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel kehtis enne üürilepingu ülesütlemist tähtajaline üürileping. Lepingu erakorralise ülesütlemise kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed eeldused (kirjalik ülesütlemise avaldus vastaspoolele) ja materiaalsed eeldused (ülesütlemiseks peab olema seda õigustav põhjus). Hageja kui üürileandja ülesütlemisavaldus peab VÕS § 325 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

ja selles peavad sisalduma vähemalt järgmised andmed: üüritud asi, lepingu lõppemise kuupäev, ülesütlemise alus ning selle vaidlustamise kord ja tähtaeg. Nõuetele mittevastav ülesütlemise avaldus on VÕS § 325 lg 5 järgi tühine. Kohus on eelnevat tuvastanud, et hageja esitas kostjale kirjaliku ülesütlemisavalduse, kostja on selle kätte saanud. Üürilepingu ülesütlemise avalduses on märgitud, et tulenevalt VÕS § 316 lg 1 punktist 1 ja üürilepingu tingimuste punktist 21.5 ütleb hageja üles kostjaga 18.12.2012 sõlmitud ja 25.02.2014 pikendatud üürileping nr ISS-1230 aadressil XxxxTallinn ja nimetatud üürilepingust tulenevad üürisuhted lõppevad 28. veebruaril 2015. Üürilepingu ülesütlemise aluseks on asjaolu, et 20.01.2015 seisuga on kostja üüri ja kõrvalkulude võlg kokku 886,62 eurot. Ülesütlemise avalduses on märgitud, et üürilepingu ülesütlemist on võimalik vaidlustada Tallinna Üürikomisjonis või Harju Maakohtus (TVK tlk 22). Kostja on üürilepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud ning ei ole seda Tallinna Üürikomisjonis ega Harju Maakhohtus vaidlustanud. Seega on täidetud ülesütlemise formaalsed eeldused. VÕS § 316 lg 1 p-de 1-3 kohaselt võib üürileandja üürilepingu üles öelda, kui: 1) üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega; 2) võlgnetava üüri summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa ning 3) võlgnetavate kõrvalkulude summa ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluvate kõrvalkulude summa. VÕS § 316 lg 2 kohaselt ei ole üürileandjal käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemise õigust, kui üürnik täidab oma kohustused enne ülesütlemist. Üürilepingu tingimuse p 21.5 järgi on üürileandjal õigus üürileping erakorraliselt üles öelda, kui üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende oluliste osade maksmisega. Punktist 21.6 tuleneb ülesütlemise õigus juhul, kui üürniku üürivõlgnevus ületab kolme kuu eest maksmisele kuuluva üüri summa. Nendest punktidest tulenev kattub VÕS § 316 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatud üürilepingu erakorralise ülesütlemise alustega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel sõlmitud üürilepingu järgi oli igakuiselt tasumisele kuuluv üürisumma 116.35 eurot. Hageja esindaja peetavast arvestusest kostjale esitatud arvete ja temalt laekunud maksete saldo kohaselt kostja võlgnevus oli 01.02.2014 seisuga 113,35 eurot, 01.04.2014 seisuga 82,24 eurot, 01.05.2014 seisuga 242,62 eurot, 01.06.2014 seisuga 218,93 eurot, 01.07.2014 seisuga 258,35 eurot, 01.08.2014 seisuga 393,39 eurot, 01.09.2014 seisuga 645,79 eurot, 01.10.2014 seisuga 715,66 eurot, 01.11.2014 seisuga 582,99 eurot, 01.12.2014 seisuga 798,60 eurot, 01.01.2015 seisuga 1086,62 eurot (korteri saldo, TVK tlk 24-27). Korteri saldo põhjal tuvastab kohus, et "ülesütlemisavalduse koostamisele eelnevatel kuudel oli kostjal hageja ees võlg: 2014.oktoobri lõpuks 582,99 eurot (kuigi kostja maksis sel kuul 440 eurot), 2014. novembri lõpuks 798,60 eurot ning 2014 detsembri lõpuks 1086,62 eurot (TVK tlk 24-27). Seega oli kostjal vähemalt kolmel järjestikusel kuul enne üürilepingu ülesütlemisavalduse esitamist võlg, mis ületas kolme kuu üürisumma (3x116,35=349,05 eurot) ja ta oli seega ka maksete tasumisega viivituses kolmel järjestikusel kuul. Seega olid täidetud ka ülesütlemise materiaalsed eeldused. Hageja nõuded olid ülesütlemise ajaks muutunud sissenõutavaks (VÕS § 82 lg-d 1 ja 7): kostja oli viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri tasumisega ja võlgnetav üürisumma ületas kolme kuu eest maksmisel kuuluva üüri summa. Hageja esindaja on 15.08.2014, 15.09.2014, 14.11.2014, 15.12.2014 ja 15.01.2015 edastanud kostjale meeldetuletused võla kohta ning 12.09.2014 ja 12.12.2014 kirjades andis tähtaja võla tasumiseks ning hoiatas tähtajaks võla tasumata jätmise tagajärgedest (TVK tlk 42-49). Seega andis hageja kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS § 196 lg 2), edastades kostja eluruumi aadressile korduvalt hoiatuskirju, kuid kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.

Seega oli hageja VÕS § 316 lg 1 kohaselt õigustatud üürilepingu üles ütlema. Vaidlust ei ole selles, et kostja on peale üürilepingu ülesütlemist asunud oma üürilepingust tulenevat võlgnevust tasahaaval tasuma, kuid kogu võlgnevus ei ole tänaseni tasutud. Kuna kostja jätkuvalt kasutab nimetatud eluruumi, siis tegelikult on kostja võlgnevus hageja ees hoopis kasvanud (tlk 79-83). Samas võla osaline või täieliku tasumine peale üürilepingu ülesütlemist ei muuda aga ülesütlemist tühiseks. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus hagejaga, ülesütlemisavalduses märgitud ajast, so 28.02.2015.

et

üürileping

on

lõppenud

Kostja palub jätta hageja nõue eluruumi tagastamise osas rahuldamata, sest eluruumi tagastamisega kaasneksid kostjale ja tema perekonnale väga rasked tagajärjed. Kostja märgib, et ta on invaliidsuspensionil, seega ta on töövõimetu olulisel määral. Sellest tingituna on tal olnud keeruline eelneval perioodil ning tekkinud situatsioonis võtta endale kanda vastutus seoses suurema koormuse tööl kandmisega. Seoses invaliidsusega vajab ta ka ravimeid ja tihedat järelevalvet ning hoolt. Kostja omab hetkel töökohta Maksimarketis müüjana vastavalt oma võimetele ning terviseseisundile. Lisaks sellele tema töökoht asub kohe kodu juures, kuhu vähenenud töövõimega kostjal on head tingimused liikumiseks. Kostja perekonnas on kaks alaealist last, kellest üks 8- ja teine 6-aastane. Nende väljatõstmine tooks neile suurt moraalset kahju ning samas ei ole välistada ka edasise elutee keeruliseks muutumist. Kostja elukaaslase Xxxxelus eelnevalt olid kokkupuuted mitteusaldusväärsete tööandjatega, kes ei maksnud talle välja ärateenitud palka ning kostja palk kulus alaealistele lastele esmavajalike (toidu)ainele soetamiseks. Kostja vastuväidete kohaselt tema rikkus üürilepingut asjaolu tõttu, mida tema ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanult temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvetaks võis seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks (s.o rikkumise vabandatavus). Nimetatud asjaoluks oli kostja töökoha ettenägematu kaotus ning kostja elukaaslase pettus tööandja poolt (tehtud töö eest palga maksmata jätmine kolme kuu jooksul).Kostja märgib, et hageja ei ole äriga tegelev ettevõtte. Tegemist oli eluruumiga, mis oli Tallinna linna abina eraldatud abivajavale perekonnale ning seetõttu pidi hageja eeldama, et makseraskused võivad kostjal tekkida. Lepingu ülesütlemiseks puudub mõjuv põhjus, so. selline põhjus, et selle esinemisel ei saa ülesütlemist soovivalt lepingupoolelt kõiki asjaolusid arvestades ja mõlemapoolseid huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab. Kohus leiab, et kostja on oma üürilepingust tulenevat kohustust rikkunud ja kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 108 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik raha maksmise kohustuse eest alati ja temalt võib nõuda selle täitmist. Rahalise kohustuse täitmata jätmise korral tuleb vabandatavuse all kõne all üksnes eriolukord (s.o loodusjõud, sotsiaalsed asjaolud nagu sõda, streigid jne), mis aga välistaks üksnes viivisnõude esitamise maksetega viivitamise korral. VÕS § 326 lg 2 kohaselt võib eluruumi üürnik üürileandjapoolse üürilepingu ülesütlemise ja tähtajalise üürilepingu tähtaja möödumise korral nõuda üürileandjalt üürilepingu pikendamist kuni kolmeks aastaks, kui lepingu lõppemisega kaasneksid üürniku või tema perekonna jaoks rasked tagajärjed. Kui üürileandja lepingu pikendamisega ei nõustu, võib üürnik nõuda üürilepingu pikendamist üürikomisjonis või kohtus. Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole kostja kasutanud oma õigust taotleda üürilepingu pikendamist. Asja materjalidest nähtuvalt arvestades asjaolu, et kostja on korduvalt rikkunud üüri- ja kõrvalkulude tasumise kohustust, ei ole hageja nõus jätkama kostjaga üürisuhet. Tõendamist on leidnud, et lepingu ülesütlemise eelselt on hageja hoiatanud lepingu lõpetamisest võlgnevus mittetasumise korral 7 korral. Hageja poolt kohtule esitatud eluruumi saldo 01.01.2016 seisuga kohaselt on kostja poolt üüriarvete mittetasumine jätkuv. 2016 jaanuari

lõpu seisuga on kostja võlgnevus 1222,95 eurot (tlk 79-83). Seega ilmselgelt ei ole kostjale vaidlusaluse eluruumi üürimine jõukohane. Kohus nõustub hagejaga, et kuigi hagejal on põhiseaduse §-st 10 ja sotsiaalhoolekandeseaduse §- st 14 tulenevalt kohustus anda eluruum isikule või perekonnale, kes ise ei ole suuteline seda endale või perekonnale tagama, ei tähenda see kostja õigust konkreetsele eluruumile. Juhul kui kostja ja temaga koos elavad perekonnaliikmed kuuluvad abivajavate isikute ringi ja neil puudub võimalus ise üüriturul endale elamispinda üürida, siis tuleb neil pöörduda elukohajärgse kohaliku omavalitsuse poole. Nagu nähtub ka üürilepingu ülesütlemisavaldusest on hageja esindaja selgitanud, et teise eluaseme vajadusel tuleb kostjal pöörduda Lasnamäe Sotsiaalhoolekande osakonna poole. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kohustada Xxxxtagastama Tallinna linnale Tallinnas Xxxxasuv eluruum on põhjendanud ja kuulub rahuldamisele. VÕS § 334 lg-s 1 on sätestatud, et üürnik peab üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama seisundis, mis vastab asja lepingujärgsele kasutamisele. Seega tuleb kohustada üürnikku s.o. kostjat tagastama Tallinnas Xxxxasuva eluruum. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg-s 1 on sätestatud, et kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus leiab, et põhjendatud on kohtuotsuse täitmise viisina kindlaks määrata, et eluruumi tagastamisest keeldumise korral tõstetakse kostja ja tema perekonnaliikmed elukaaslane Xxxxning lapsed Xxxx ja Xxxxkoos neile kuuluva varaga eluruumist välja. Kostja on märkinud, et eluruumi tagastamisega kaasneksid kostjale ja tema perekonnale väga rasked tagajärjed. Kohus märgib, et eluruumist väljatõstmist reguleerib täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180. TMS § 180 lg-s 1 on sätestatud, et kui võlgnik peab välja andma, üle andma või tagastama kinnisasja, sealhulgas korteriomandi või osa sellest, eluruumi või muu ruumi, annab kohtutäitur võlgnikule kuni kolmekuulise tähtaja täitedokumendi vabatahtlikuks täitmiseks. Seega on kostjal täitedokumendi vabatahtliku täitmise aja piires piisavalt aega uue eluruumi leidmiseks. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine TsMS § 128 kohaselt üüri-või rendilepingu või muu sellesarnase kasutuslepingu kehtivuse või kestuse üle peetava vaidluse korral on hagihind vaidlusalusele ajale, kuid mitte pikemale ajale kui ühele aastale langetavate kasutustasude kogusumma. Lepingu lõppemise tõttu kinnisasjas, ehitise või selle osa valduse väljaandmise üle peetava vaidluse korral on hagihind ühe aasta kasutustasude kogusumma. Seega on TsMS § 128 teise lause kohaselt hagihind 1 396,2 eurot (12x116,5 eurot). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 174 lg 8 kohaselt hagita menetluse sätteid. Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab

menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja on selgitanud, et hageja ei ole kandnud käesolevas asjas menetluskulusid, kuivõrd menetlus üürivaidluskomisjonis on riigilõivuvaba ja üürivaidlusasja läbivaatamisel hagimenetluse korras hagina on kulud kandnud kostja. Eeltoodust tulenevalt hagejal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.