Ragnar Kodari kaebus Eesti Advokatuuri aukohtu 8. juuli 2021. a otsuse tühistamiseks ning vandeadvokaadi tekitatud kahju hüvitamiseks
RESOLUTSIOON
Tagastada Ragnar Kodari kaebus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 121 lg 4 ja § 204 lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ragnar Kodar (kaebaja) esitas 4. mail 2020 Eesti Advokatuurile hiljem täiendatud kaebuse, milles teeb etteheiteid talle riigi õigusabi korras määratud vandeadvokaadi tegevusele. Kaebaja leiab, et teda kriminaalasjas esindanud advokaadi tegevuse tõttu puudus kaebajal tõhus õiguskaitse. Advokaat ei seisnud kaebaja huvide eest. Kaebaja taotles advokaadi taandamist, kuid tulutult. Advokaat lubas teha taotluse asenduskaitsja määramiseks, kuid ei teinud seda. Kaebaja sai süüdistusakti kätte üksnes kaks päeva enne kohtuistungit ning kaitseakti enne kohtuistungit ei näinud. Advokaat ei tutvustanud kaebajale toimikut ega külastanud teda vanglas, advokaat valetas, ei esitanud kaebaja õiguste kaitseks vajalikke avaldusi, ei toetanud ega kuulanud ära kaebaja jaoks olulisi seisukohti, ei esitanud kaebajat õigustavaid tõendeid ja kergendavaid asjaolusid, ei kuulanud üle kaebaja nimetatud tunnistajaid, ei kogunud vajalikke tõendeid jne. Samuti kahtlustab kaebaja advokaadi ja politsei kokkumängu. Advokaat ei andnud kaebajale teavet süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise nõude esitamise kohta ning advokaadi tegevus on kaebajale toonud kaasa kahju.
2.Eesti Advokatuuri aukohus lõpetas 8. juuli 2021. a otsusega vandeadvokaadi tegevuse suhtes aukohtumenetluse (motiveeritud otsus on aukohtu koosseisu poolt allkirjastatud vastavalt
6.septembril ja 7. septembril 2021). Aukohus, olles tutvunud asjas esitatud materjalidega, s.o kaebuste, advokaadi selgituste ja asjas esitatud tõenditega, ei tuvastanud advokaadi tegevuses distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Samuti on aukohus seisukohal, et suurem osa kaebuses toodud etteheiteid on esitatud hilinemisega. Siiski pidas aukohus vajalikuks kõiki asjaolusid arutada.
3-21-2292 Aukohtu hinnangul on kaebaja tehtud etteheited alusetud ning advokaat ei ole oma kohustusi rikkunud. Aukohtus ei leidnud tõendamist, et advokaat oleks jätnud kaebajale toimiku tutvustamata, eiranud kaebaja palveid kohtumiseks, jätnud kaebaja soovitud seisukohad arvesse võtmata, tegutsenud kolmandate isikute huvides või tekitanud kaebajale kahju.
3.Kaebaja esitas 7. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, mis on pealkirjastatud tühistamiskaebuse ja kahjunõudena. Kaebaja väljendab rahulolematust Eesti Advokatuuri aukohtu 8. juuli 2021. a otsuse osas. Kaebaja ei nõustu sellega, et on Eesti Avokatuurile kaebuse esitamisel tähtaegu ületanud. Kaebaja põhjendab, et advokaat ei võimaldanud kaebajale kriminaalasjas tõhusat õiguskaitset, valetas, ei külastanud kaebajat vanglas kordagi, ei tutvustanud kaebajale toimikut, ei esitanud vajalikke avaldusi, ei seisnud kaebaja huvide eest jne. Kaebaja leiab, et vandeadvokaat tuleks Eesti Advokatuurist välja heita. Kaebaja soovib, et vandeadvokaati karistataks valetamise eest, kuivõrd vandeadvokaat ei ole kaebajale tutvustanud süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise korda ning kaebaja ei ole kahjunõude esitamisest loobunud. Advokaat peaks hüvitama kaebajale tekkinud kahju summas 3000 eurot, mis kaebajal advokaadi poolt kahjunõude õigel ajal esitamata jätmise tõttu saamata jäi.
4.Eesti Advokatuur esitas 18. oktoobril 2021 Tartu Halduskohtule vastusena kohtunõudele kaebuse asjaoludega seonduvad dokumendid.
KOHTU SEISUKOHT
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab Eesti Advokatuuri aukohtu 8. juuli 2021. a otsuse tühistamist. Samuti nõuab kaebaja, et vandeadvokaat hüvitaks talle õigusteenuse osutamisel tekitatud kahju summas 3000 eurot. Kohus käsitleb esmalt kaebaja tühistamisnõuet (I) ning seejärel hüvitamisnõuet (II). I
6.Kohtu hinnangul kuulub kaebus tühistamisnõude osas tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus.
7.Huvitatud isikul on advokatuuriseaduse (AdvS) § 16 lg 1 alusel õigus pöörduda advokatuuri aukohtu poole aukohtumenetluse algatamiseks ning AdvS § 18 lg 1 võimaldab aukohtu otsust vaidlustada halduskohtus. Advokatuuriseaduse sätetest tulenevat õigust kohtusse pöörduda tuleb hinnata koos HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud kaebeõiguse üldregulatsiooniga. HKMS § 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Kohtupraktika kohaselt saab huvitatud isiku kaebeõiguse aluseks olla üksnes aukohtu poolne pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumine. Isikul on õigus saada aukohtule esitatud avaldusele vastus, kuid ühestki õigusaktist ei tulene isikule subjektiivset õigust nõuda advokaadi karistamist. Kui isik on saanud realiseerida oma õiguse taotluse esitamiseks ja taotlus on vaadatud läbi menetlusreegleid järgides, ei ulatu halduskohtu kontroll sellest kaugemale. Halduskohtul ei ole võimalik võtta seisukohta aukohtu otsuse sisulise õiguspärasuse osas, s.t kas advokaadi tegevuses esinevad distsiplinaarsüüteo tunnused või mitte ning kas advokatuuri hinnang nendele asjaoludele on õige. Aukohtu otsuse põhjendusi ega hinnanguid isik vaidlustada ei saa (Tallinna Ringkonnakohtu 29. aprilli 2021. a määrus asjas nr 3-21-602, p 9;
10.veebruari 2021. a määrus asjas nr 3-21-50, p 8; 22. jaanuari 2021. a määrus asjas
3-21-2292 nr 3-20-2226, p 10; 6. aprilli 2020. a määrus asjas nr 3-20-490, p 8; 19. juuni 2020. a määrus asjas nr 3-20-647, p 9; 26. aprilli 2019. a määrus asjas nr 3-19-362, p 10 jne).
8.Vaidlustatud advokatuuri aukohtu otsusest nähtub, et aukohus on kaebaja esitatud kaebuse sisuliselt läbi vaadanud. Aukohus on küsinud advokaadilt kaebaja etteheidete osas seisukoha, käsitlenud kaebaja aukohtule esitatud väiteid, hinnanud advokaadi tegevust kaebajale õigusabi osutamisel ning leidnud lõpptulemusena, et advokaadi tegevuses ei esinenud distsiplinaarsüüteo tunnuseid. Aukohtu seisukoha kujunemine on halduskohtule jälgitav ning pädevus-, menetlus- või vormireeglite rikkumist aukohtu 8. juuli 2021. a otsusest ei nähtu. Asjaolu, et kaebaja ei ole rahul aukohtu otsuse lõppjäreldusega, ei anna kaebajale kaebeõigust selle otsuse vaidlustamiseks. Aukohtumenetluse eesmärk ei ole kaebaja õiguste kaitsmine, vaid järelevalve teostamine advokaatide kutsetegevuse üle. Distsiplinaarsüüteo mittetuvastamisest ei tulene kaebaja jaoks ühtegi täiendavat õigust ega kohustust, samuti ei takista see tema õiguste ja vabaduste edaspidist realiseerimist. Ka advokaadi vastu kahjunõude esitamise eelduseks ei ole advokaadi tegevuses eelnevalt aukohtu poolt distsiplinaarsüüteo tunnuste tuvastamine.
9.Eeltoodust tulenevalt ei ole tegemist olukorraga, mil tuleks kaebajale tagada kohtulikud õiguskaitsevahendid ning kohus tagastab Ragnar Kodari kaebuse tühistamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu. II
10.Osas, milles kaebaja nõuab vandeadvokaadi tekitatud kahju hüvitamist, kuulub kaebus tagastamisele tulenevalt HKMS § 121 lg 1 p-le 1, mille kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuigi vandeadvokaat määrati kaebajat kriminaalasjas esindama riigi õigusabi korras, ei ole kaebaja ja vandeadvokaadist esindaja vahel tekkinud õigussuhte näol tegemist avalik-õigusliku, vaid eraõigussuhtega, millele kohaldatakse advokatuuriseadust ning käsundit reguleerivaid sätteid (vt ka võlaõigusseaduse 35. peatükki, mis reguleerib käsunduslepingut). Seega on advokaat kaebajale väidetava kahju tekitanud eraõiguslikus võlasuhtes. Halduskohtul puudub pädevus eraõigussuhtest tulenevaid vaidlusi lahendada. Eraõigussuhtest tulenevad vaidlused vaadatakse läbi tsiviilkohtumenetluses vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 1 ning kohtusse pöördumisel on pädev asja esimese astmena menetlema maakohus (TsMS § 9 lg 1). Kohus märgib täiendavalt, et kaebajal on õigus esitada kahjunõue maakohtule nii kahju tekitanud advokaadi kui ka advokaadibüroo vastu, kuivõrd õigusteenust osutades tekitatud kahju eest vastutavad advokaadibüroo pidaja ja advokaat solidaarselt (AdvS § 47).
11.Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus Ragnar Kodari kaebuse hüvitamisnõude osas HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu.
12.Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
(allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.