2.Jätta Xi taotlus riigi õigusabi saamiseks rahuldamata.
3.Jätta Xi menetlusabi taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
4.Võtta haldusasja toimikusse veebilehe https://www.riigikohus.ee/et/abiksriigikohtusse-poordujale väljatrükk (14. aprill 2023).
5.Asendada kohtulahendi avaldamisel kaebaja nimi tähemärgiga X.
6.Saata kohtumäärus Riigikohtule teadmiseks.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p-de 1-3 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 119 lg 1).
1.X (kaebaja) esitas 4. aprillil 2023 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotleb Tartu Vangla ja Riigikohtu tekitatud kahju hüvitamist 24 000 euro ulatuses seoses kaebaja eksitamisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumisel. Kaebuse kohaselt nõudis kaebaja aprillis 2022 vangla kontaktisikult teavet ja avalduse vormi EIK-i pöördumiseks. Kontaktisik vaatas kaebaja juuresolekul Riigikohtu veebilehelt, et avalduse EIK-i saab esitada kuue kuu jooksul. Hiljem tõi kontaktisik kaebajale avalduse vormi, millel oli samuti kirjas, et avaldus tuleb esitada kuue kuu jooksul. Kaebaja esitas 25. septembril 2022 avalduse EIK-i, kuid avaldus tunnistati 8. detsembril 2022 vastuvõetamatuks, kuna see tuli esitada nelja kuu jooksul. Koos kaebusega esitas kaebaja kohtule taotlused riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning riigi õigusabi saamiseks.
2.Tartu Vangla selgitas 12. aprilli 2023. a vastuses kohtunõudele, et seisuga 12. aprill 2023 ei ole X Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumisega seonduvalt kahju hüvitamise taotlusi esitanud. Ühtlasi selgitas vangla, et Tartu Vanglas toimub EIK-i pöördumiseks avalduste vormide väljastamine inspektor-kontaktisiku vahendusel. Blankett, mida kinnipeetavale väljastati on leitav veebilehelt: https://www.echr.coe.int/. Samuti on jagatud kinnipeetavatele infot EIK-i pöördumise kohta, mis on leitav www.riigikohus.ee veebilehelt.
KOHTU SEISUKOHT
3.HKMS § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
4.Kohus on seisukohal, et kaebus Tartu Vangla vastu esitatud kahju hüvitamise nõudes tuleb tagastada alljärgnevatel põhjustel.
4.1.HKMS § 47 lg 1 kohaselt võib seadus näha mõnda liiki nõude lahendamiseks ette kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud. HKMS § 121 lg 1 p 4 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast.
4.2.Vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 sätestab, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval, arestialusel või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, arestialune või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega näeb VangS § 11 lg 8 vangla vastu hüvitamiskaebuse esitamiseks ette kohustusliku kohtueelse menetluse ning isiku kaebus on kohtus lubatav üksnes siis, kui tema vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus on tagastatud, osaliselt rahuldatud, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jäetud.
4.3.Tartu Vangla 12. aprilli 2023. a vastusest kohtunõudele nähtub, et kaebaja ei ole esitanud vanglale kahju hüvitamise taotlust, milles ta nõuaks vanglalt kahju hüvitamist seoses kaebaja eksitamisega EIK-i pöördumisel. Ka kaebaja ise ei väida kohtule esitatud kaebuses, et ta oleks
2(6)
3-23-725
enne kohtusse pöördumist esitanud vanglale kahju hüvitamise taotluse, mille vangla oleks jätnud rahuldamata või läbi vaatamata.
4.4.Eelnevast järeldub, et kaebajal on kaebuses kirjeldatud asjaoludel vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata.
5.Kuna kaebajal on Tartu Vanglalt kahju hüvitamise nõudes kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata, ei ole hüvitamiskaebus Tartu Vangla vastu kohtus lubatav ning see tuleb tagastada HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Kaebajal on võimalus kahju hüvitamise nõudega esmalt pöörduda vangla poole ning esitada seejärel kaebus kohtule, kui vangla tema kahju hüvitamise taotluse tagastab, rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätab. Riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 kohaselt tuleb kahju hüvitamise taotlus esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama, sõltumata teada saamisest aga 10 aasta jooksul kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates.
6.Kohtu hinnangul tuleb Xi hüvitamiskaebus Riigikohtu vastu esitatud osas tagastada HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
6.1.Kaebuse kohaselt on Riigikohus kaebajale kahju tekitanud sellega, et Riigikohtu veebilehel on avaldatud teave, mille kohaselt saab avalduse EIK-i esitada kuue kuu jooksul alates siseriikliku lõpplahendi tegemisest. Kaebaja esitas 25. septembril 2022 avalduse EIK-i, milles nõudis Eesti Vabariigilt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kaebajalt ebaseadusliku vabadusevõtmisega ja elektroonilise valve all oldud aja karistusaja hulka mitte arvestamisega. Kaebaja avaldus tunnistati 8. detsembril 2022 vastuvõetamatuks põhjusel, et see on esitatud neljakuulist tähtaega ületades (dtl 17-18). Kaebaja väitel ei teadnud ta, et avaldus EIK-i tuleb esitada nelja kuu jooksul ning et Riigikohtu veebilehel oleva eksitava informatsiooni tõttu jäid tema õigused (võimalus EIK-i pöörduda) kaitseta.
6.2.Riigikohtu veebilehe rubriigis „abiks Riigikohtusse pöördujale“1 on tõepoolest senini märgitud: „Avalduse Euroopa Inimõiguste Kohtule saab esitada kuue kuu jooksul alates siseriikliku lõpplahendi tegemisest. Rohkem infot Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumise kohta leiate näiteks Euroopa Inimõiguste Kohtu infolehest ja Välisministeeriumi Euroopa Inimõiguste Kohtu leheküljelt.“ (vt ka kaebusele lisatud väljatrükk, dtl 13-16). Esimesena lisatud veebilingilt avaneb aktuaalset teavet sisalduv veebileht, teise lingi alt käesoleva määruse tegemise aja seisuga juurdepääs asjakohasele teabele puudub (avaneb teade „Lehte ei leitud“).
6.3.Vangistusseaduse (VangS) § 311 kohaselt ei ole kinnipeetaval lubatud kasutada internetti, välja arvatud vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvutites, mille kaudu on vanglateenistuse järelevalve all võimaldatud juurdepääs ametlikele õigusaktide andmebaasidele, kohtulahendite registrile, Riigikogu veebilehele ja õiguskantsleri veebilehele. Kinnipeetaval on keelatud juurdepääs veebilehe osale, mis võimaldab elektroonilist suhtlemist. Riigikohtu üldkogu tunnistas 15. veebruari 2023. a otsusega haldusasjas nr 3-18-477 VangS §
311 esimese lause (alates 1. augustist 2019 kehtivas redaktsioonis) põhiseadusvastaseks ja kehtetuks osas, milles see välistab kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava ligipääsu Riigikohtu veebilehe osale, millel ei avalikustata Riigikohtu lahendeid, ja Ametlike Teadaannete võrguväljaandele. Seega puudus EIK-i avalduse esitamisel ajal (25. september 2022) kaebajal endal juurdepääs Riigikohtu veebilehel avaldatud teabele EIK-i pöördumise kohta. Kaebaja väitel sai ta Riigikohtu veebilehel oleva teabe seeläbi, et vanglaametnik (kontaktisik) vaatas kaebaja juuresolekul Riigikohtu veebilehte, millelt ilmnes, et avalduse EIK-i saab esitada kuue kuu jooksul. Samas on kaebajal olnud VangS §-st 311 tulenevalt vanglateenistuse poolt selleks kohandatud arvuti kaudu juurdepääs Riigi Teataja andmebaasile. Riigi Teatajas on avaldatud Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon (01.08.2021 sõnastuses)2, mille art 35 lg 1 alates 1. veebruarist 2022 kehtiva sõnastuse kohaselt võib EIK kohtuasja arutada ainult pärast kõigi riigisiseste õiguskaitsevahendite ammendamist, kooskõlas rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud normidega ning nelja kuu jooksul lõpliku otsuse tegemisest arvates. Kaebusest ja kohtute infosüsteemi andmetest kaebaja kohtumenetluste kohta järeldab kohus, et kohtuasi, milles kaebaja soovis EIK-i pöörduda on kriminaalasi nr 1-18-6180 ning siseriiklikku menetlust lõpetav Riigikohtu määrus küsimuses, milles lahendati Xi taotlust arvestada kantud karistusaja hulka elektroonilise järelevalve all viibitud aeg, jõustus 4. mail 2022 (kriminaalasja nr 1-18-6180 menetlus nr 20), s.t ajal, mil konventsiooni art 35 lg 1 kehtis juba muudetud sõnastuses.
6.4.Kuigi juurdepääsu takistamine õigusemõistmisele riivab iseenesest isiku õigusi intensiivselt, on kohtu hinnangul praeguse vaidluse juures oluline riive intensiivsuse hindamisel lähtuda sellest, milline tähendus oli kaebaja õiguste kaitse seisukohast Riigikohtu veebilehel avaldatud teabel. Eelnevat silmas pidades oli kaebajal, hoolimata Riigikohtu veebilehel kaasajastamata teabe esitamisest, seadusest tulenev võimalus asjakohase regulatsiooniga tutvuda ning õigeaegselt EIK-i pöörduda. Riigi Teataja on Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne, milles õigusaktid avaldatakse (Riigi Teataja seaduse § 1) ning isikul ei saa tekkida suuremat usaldust mõne muu õigusalast teavet sisaldava allika ning selle ajakohasuse suhtes. Kuna kaebajal ei olnud takistust tutvuda konventsiooni kehtiva redaktsiooniga Riigi Teataja veebilehel ning saada sealt asjakohast teavet oma õiguste kaitseks, siis riivab Riigikohtu veebilehel ajakohastamata teabe avaldamine kaebaja õigusi siiski vaid vähesel määral. Kuigi Riigikohtu veebilehel avaldatud teave EIK-i pöördumise tähtaja kohta ei olnud veebilehe vaatamise ajal enam ajakohane, oli ka kaebajal endal võimalik mõistliku jõupingutusega saada õiget teavet ning kahju tekkimist vältida. Kuna mittevaralise kahju hüvitamine saab väljakujunenud kohtupraktika järgi olla põhjendatud vaid oluliste õigushüvede kahjustamise korral, siis kohus praegusel juhul sellist märkimisväärset riivet ei näe ning ei pea tõenäoliseks kaebuse rahuldamist. Kohtu hinnangul võib kaebaja õiguste riive seisukohast olla määrav pigem Tartu Vangla tegevus, kuid selles osas ei ole praeguses haldusasjas menetletav kaebus lubatav (vt käesoleva määruse põhjenduste p 5).
https://www.riigiteataja.ee/akt/222062021004
4(6)
3-23-725
6.5.Eelnevat arvestades on kohtu hinnangul täidetud mõlemad HKMS § 121 lg 2 p 21 kohaldamise eeldused ning kaebus tuleb ka Riigikohtu vastu esitatud hüvitamisnõude osas tagastada. Nagu juba märgitud määruse põhjendust p-s 5, ei võta kaebuse tagastamine õigust uuesti kohtusse pöörduda, kuid täidetud peavad olema kaebuse lubatavuse eeldused.
7.Kaebaja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt soovib kaebaja riigi õigusabi kaebaja esindamiseks haldusmenetluses, halduskohtumenetluses ning seoses pöördumisega Euroopa Inimõiguste Kohtusse.
7.1.Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus.
7.2.RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kaebaja puhul on tegemist isikuga, kellel on eelnev kohtumenetlustes osalemise kogemus ja ta on varem korduvalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (vt haldusasjad nr 3-21-2292, 3-20-2411, 3-20-2314, 3-20-2315, 320-2228, 3-20-1340 jne). Kohus leiab, et kaebaja on võimeline käesolevas halduskohtumenetluses iseseisvalt osalema ega vaja advokaadi abi. Kaebaja on suutnud ka praegusel juhul iseseisvalt esitada kaebuse ja asjakohased menetlusabi taotlused. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, kohaldatava õiguse ja asjakohase kohtupraktika välja kohus enda initsiatiivil ning isiku õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimispõhimõte.
7.3.Lisaks tuleb arvestada, et RÕS § 7 lg 1 p 5 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguste kaitseks ilmselt vähene. Võttes arvesse, et kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 ja HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel kohtueelse menetluse läbimata jätmise ning kaebaja kaitstava õiguse väheintensiivse riive ja kaebuse edulootuste puudumise tõttu, on kaebuse tagastamise aluse esinemisest tulenevalt ka kaebaja võimalus oma õiguste kaitseks praeguses haldusasjas ilmselt vähene. Kaebaja soovib ka riigi õigusabi Euroopa Inimõiguste Kohtusse pöördumiseks. Kohtu hinnangul on riigi õigusabi taotlus ajendatud kaebaja pöördumisest (avaldus nr 47046/22), mille EIK vastuvõetamatuks tunnistas. EIK-i pöördumise regulatsioon ei näe ette pöördumisega hilinemise korral tähtaja ennistamise võimalust. Seega on ka kaebaja õiguste kaitse võimalus selles osas ilmselgelt vähene ning esineb RÕS § 7 lg 1 p-s 5 nimetatud alus.
7.4.Eeltoodut arvestades jätab kohus kaebaja riigi õigusabi taotluse RÕS § 7 lg 1 p-de 1 ja 5 alusel rahuldamata.
8.Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada sisuliselt kaebaja riigilõivust vabastamise taotlust ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata.
9.Kohtumääruse avaldamisel asendab kohus kaebaja nime tähemärgiga X vastavalt HKMS § 175 lg-le 3.
5(6)
3-23-725
10.Kuna Riigikohtu veebilehel on käesoleva määruse tegemise ajal teave EIK-i pöördumise kohta endiselt käesoleva määruse p-s 6.2 toodud sõnastuses, edastab kohus määruse teadmiseks ka Riigikohtule. (allkirjastatud digitaalselt) Sirje Kaljumäe kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.