Margo Klaar (eesistuja), Krista Kirspuu, Mati Maksing
Otsuse tegemise aeg ja koht
19.12.2016, Tallinn
Tsiviilasja number
2-15-5391
Tsiviilasi
PA hagi IT vastu võla, intressi ja viivise nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.06.2016 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
20 000 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
PA apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellatsioonimenetluses apellant): PA (isikukood XXXXXXXXXXX), lepingulised esindajad Birgit Riivits ja Tanel Riivits Kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja): IT (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Sulev Tammemäe
Kohtuistungi toimumise aeg
07.12.2016
Istungil osalenud isikud
Hageja esindajad Birgit Riivitis ja Tanel Riivits ning kostja IT ja tema esindaja advokaat Sulev Tammemäe
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 16.06.2016 otsus tühistada ja saata tsiviilasi läbivaatamiseks Harju Maakohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
3.Menetluskulud jaotatakse menetlust lõpetavas lahendis.
Edasikaebamise kord ja selgitused Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.
1(9)
Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
1.09.04.2015 esitas PA (hageja) maakohtule IT (kostja) vastu hagi (terviktekst 12.11.2015), milles palus välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevuse põhiosa 13 600 eurot, intressi 1100 eurot ja viivise 5300 eurot.
2.Hageja TS vahel oli sõlmitud kaks suulises vormis laenulepingut. Esimene laenuleping sõlmiti 2014. aasta jaanuaris-veebruaris ja lepingu alusel sai TS hagejalt sularahas laenu 5000 eurot, millest maksis hagejale tagasi 3500 eurot. Teine laenuleping sõlmiti 2014. aasta märtsis ja lepingu alusel sai TS hagejalt sularahas laenu 11 000 eurot. Laenude tagatiseks andis TS hageja valdusesse sõiduauto Audi A8, mille TS pidi tagasi saama, kui tagastab laenud. TS-l polnud laenusid veel võimalik tasuda, kuid ta tahtis tagatise välja vahetada ja sellest tulenevalt soovis sõlmida hagejaga uue kokkuleppe. TS ja hageja tahtsid kokku leppida, et vormistavad uue iseseisva kirjaliku kokkuleppe, kuhu koondatakse kõik TS kohustused hageja ees, mida uue tagatise näol asub käendama kostja. Selleks sõlmisid hageja ja TS 06.05.2014 võlatunnistuse, milles TS tunnistas võlga hageja ees summas 16 700 eurot, millest põhivõlg oli 13 600 eurot ja intressid 3100 eurot. Vastavalt võlatunnistusele kohustus TS hagejale kogu võla tasuma hiljemalt 20.07.2014. Pooled arvestasid laenusummale juurde kokkuleppelise intressi 1100 eurot, millest kokku moodustus uus põhivõlgnevus summas 13 600 eurot. Uuele põhivõlgnevusele arvestati juurde uus intress 3100 eurot. Lisaks leppisid hageja ja TS kokku viivise määras 165 eurot päevas. Võlatunnistus on konstitutiivne.
3.Võlatunnistusega samal dokumendil ja kuupäeval (06.05.2014) sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tagama võlatunnistusest tulenevat rahalist kohustust. Pärast dokumentide allkirjastamist tagastas hageja TS-le sõiduki ja TS tasus hagejale intresse 1100 eurot. Seega tulnuks TS-l hiljemalt 20.07.2014 tasuda 15 600 eurot. Perioodil 28.08.2014 kuni 19.01.2015 tasus kostja hagejale käendajana kokku 900 eurot. Kostja pidas hagejaga dialooge käenduslepinguga võetud kohustuse täitmiseks. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
5.Kostja antud käendus on tarbijakäendus ja käendusleping on vastutuse ülempiiri sätestamata jätmise tõttu tühine.
6.TS võlg hageja ees tekkis kodusest kaardimängust, hageja pole reaalselt raha laenanud ega TS-le andnud. Hageja majanduslik seis ei võimaldanud tal laenu anda. Lähtudes asjaolust, et TS-lt ei saa mittetäieliku kohustust täitmist nõuda, ei saa kohustuse täitmist nõuda ka kostjalt käendajana. Võlatunnistus ei ole konstitutiivne.
7.Puudub alus liita uueks põhisummaks põhinõue ja intressinõue. Hageja esile toodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et kokkulepe asuda uuelt põhisummalt uut intressi
2(9)
arvestama sõlmiti kompromissilepingu raames. Uuelt põhisummalt omakorda intressi arvutamine on vastuolus VÕS § 113 lg-ga 6. Esimese astme kohtu otsus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus 16.06.2016 otsusega jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, mõistis hagejalt välja riigituludesse riigi õigusabi kulu 312 eurot (sh käibemaks) ning otsustas, et nimetatud summa tuleb tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul otsuse jõustumisest ja hagejal tuleb seejärel tasuda menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
9.Pooled ei vaidle selle üle, et 06.05.2014 on kostja andnud füüsilise isikuna võlatunnistusele kirjalikult allkirja selle kohta, et ta käendab hageja ees TS võlga kogu summas (I kd, lk 5). Kuna kostja on käendanud füüsilise isikuna võlgniku võlga, siis on 06.05.2014 kostja antud käenduskohustus tarbijakäendus VÕS § 143 lg 1 järgi. Esitatud võlatunnistusest nähtuvalt on võlgnik kinnitanud, et ta tunnistab võlga 16 700 eurot. Võlatunnistusel on käendajana nimetatud kostja kinnitanud selgesõnaliselt, et ta käendab võlgnikku kogu summas. Võlatunnistusest nähtuvalt on põhivõlgnevus 16 700 eurot, viivis 0 eurot, kokku 16 700 eurot. Seega on võlatunnistusel selgelt määratletud võlgnevuse summa. Arvestades, et kostja on kinnitanud kirjalikult selgesõnaliselt, et käendab võlgnikku kogu summas, hageja vande all antud seletusi, et võlg, mida kostja käendas, oli 16 700 eurot (II kd, lk 52 pöördel), on 16 700 eurot VÕS § 143 lg 2 tähenduses ning kooskõlas Riigikohtu praktikaga (otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-14, p 25) käendaja vastutuse maksimumsumma. Seega vastab käendusleping VÕS § 143 lg 2 tingimusele.
10.Kostja vande all antud seletustest nähtuvalt soovis TS saada hageja käes olevat autot tagasi, kuid selle tingimuseks oli, et võlga käendaks kostja. Kostja ei pööranud tähelepanu sellele, mis põhjusel oli TS-l võlg hageja ees tekkinud, kuid TS oli talle väitnud, et võlg tekkis pokkerimängust. Seletuste kohaselt on kostja ise ka pokkerit mänginud 8 aastat, sellest 5 aastat elukutselisena, sealjuures tahtis ta austada pokkerimängu maailma reegleid ja põhimõtteid, et võlad tasutakse ära. Seletuste kohaselt oli võlatunnistuse allkirjastamise juures ka RE, keda pokkerimängijad austasid ja kelle arvamusega arvestati. Seletustest nähtuvalt teadis kostja, mis on käendus ja mida see võib kaasa tuua ja et lisaks on ta ka korduvalt lubanud hagejale kohustuse täitmist ning on seda ka faktiliselt teinud. Hinnates kostja eeltoodud seletusi, teadis kostja võetava kohustuse sisu ja selle tagajärgi endale, sai sellest aru ning ta oli võimeline selle üle otsustama, kas ta on nõus võtma käendust või ei. Eeltoodu alusel ei ole tõendatud kostja väited, et ta oleks käenduskohustuse võtmise ajal olnud seisundis, mis ei võimaldanud tal aru saada tema antava käenduse sisust, mõjust tema huvidele ehk oleks olnud otsusevõimetu TsÜS § 13 lg 1 alusel.
11.Pooled ei vaielnud selle üle, et kostja on täitnud käenduskohustust 900 euro ulatuses. Seda kinnitab ka hageja poolt kohtule esitatud tema enda pangakonto väljavõte, millest nähtuvalt tasus kostja hagejale perioodil 28.08.2014 kuni 19.01.2015 kokku 900 eurot (I kd, lk 7). Lisaks on hageja tõendanud facebook’i suhtluskanali kirjavahetuse väljavõttega, et kostja on kinnitanud maksmise alustamist 35-ndal nädalal, paludes selleks konto numbrit, ning et hageja võimaldas kostjal tasuda võlga nn „100 iga nädal“ (I kd, lk 41-42). Eeltoodud tõenditega on tõendatud, et kostja on ka ise selle käenduslepingu heaks kiitnud kooskõlas TsÜS § 68 lg 2, 3 nii lubadusega
3(9)
hakata tasu maksma 35-nädalal kui ka faktiliselt 900 euro ulatuses kohustuse täitmisega. Eeltoodu välistab TsÜS § 13 lg 1 järgi käenduskohustuse tühisuse.
12.Alusetud on kostja väited, et käendusleping on heade kommetega vastuolus ja tühine TsÜS § 86 lg 1 järgi, kuna seal ei ole märgitud võla suurust, intressi, viivist. Seda, et kostja ja hageja vahelises käenduslepingus endas (mitte põhikohustuses, mida käendus tagab) oleks kokku lepitud midagi, mis ei vasta ühiskonnas väljakujunenud tavaarusaamale ja oleks seetõttu mõistlikult võttes vastuvõetamatu, ei nähtu. Käendusleping on kehtiv.
13.Hageja poolt kohtule esitatud facebook’i suhtluskanali kirjavahetuse väljavõttest (01/28) nähtub, et hageja on pärinud just kostjalt, et kuna T ei helistanud, siis kas kõik on okei ja kas seda summat on veel vaja. Sellele on kostja vastanud, et ta ei ole veel rääkinud ja et uurib ja et on ikka vaja. Mingeid TS enda kinnitusi raha tahtmise kohta ei nähtu (lk 40, I). Hageja vande all antud seletuste kohaselt andis ta TS-le laenu 5000 eurot, millest TS maksis tagasi 3500 eurot ja jäi võlgu 1500 eurot. Lisaks küsis TS hageja seletuste kohaselt veel laenu 11 000 eurot, mille hageja talle andis, ning sai enda valdusse tagatisena TS-lt Audi A8. Nimelt asjaolu üle, et TS auto oli hageja valduses, ei ole pooled vaielnud. Seda ei nähtu ka TS kirjalikust selgitusest (dokumentaalne tõend, I kd, lk 29) kohtule, et sõiduk oleks mingil muul põhjusel olnud hageja käes. Seega on auto valdus vaadeldav vallasasja käsipandina AÕS § 276 lg 1, 2 ja § 281 tähenduses. Hageja seletustest nähtuvalt ei tasunud TS talle võlga ära ja kuna hageja tahtis raha tagasi saada ja TS tagasi autot, siis pakkus hageja välja, et vormistatakse võlatunnistus ja et TS võlga käendataks. Võlatunnistusele kirjutati alla RE juures kodus, kostja andis käenduse ning hageja andis tagasi auto võtme. Sellega, et hageja andis tagasi auto, lõppes ka käsipant AÕS § 286 p 3 järgi (pandipidaja tagastab panditud asja).
14.Hinnates hageja vande all antud seletusi, oli hageja tahe võlatunnistuse vormistamisel suunatud TS-lt väidetavalt varasemalt ühe osaliselt võlgnetava laenu ja teise täiesti võlgnevaga laenu tagasisaamisele ja selle tagasisaamise kindlustamisele uue tagatisega nii, et põhivõlgnik kirjutab võlatunnistusele alla, kostja käendab põhivõlgniku kohustust ehk et üks tagatis asendatakse teise tagatisega. Hageja seletustest ei nähtu, et hageja ja TS ühine soov oli luua täiest iseseisev nn väidetavalt antud laenudest sõltumatu iseseisev kohustus. Eeltoodu alusel on tõendamata hageja väited, et hageja ja põhivõlgniku ühine tahe oli sõlmida 06.05.2014 VÕS § 30 lg 1 I poole järgi täiesti iseseisev ja uus, võlgnetavatest laenudest sõltumatu kohustus. Üksnes asjaolu, et võlatunnistusel on märgitud viivised ja uued intressid, ei tõenda hageja ja TS ühist tahet sõlmida 06.04.2014 konstitutiivne võlatunnistus. Seda ei nähtu ka kostja esitatud TS kirjalikust selgitusest (I kd, lk 29).
15.Kõrvutades hageja ja kostja vande all antud seletusi TS varandusliku olukorra kohta, mille järgi oli TS-l alati pokkerimänguks raha olemas ja et tema varandusliku olukord oli hea, lisaks arvestades seda, et tal oli ka hea sõiduk, mis oli hageja valduses, ei ole arvates usutav, et TS võis vajada laenu. Ka ülalpool viidatud hageja esitatud facebook’i suhtluskanali kirjavahetuse väljavõttest ei nähtu, millal, milleks ja kui suures ulatuses tahtis TS raha hagejalt saada (lk 40, I kd). Kostja vande all antud seletuste kohaselt oli RE võlatunnistuse kirjutamise juures ja kuivõrd EE oli pokkerimaailmas tuntud autoriteetne isik, kelle poole pöörduti tihti kui olid probleemid, võlad, ning siis kuulati alati RE arvamust. Kostja seletuste kohaselt tuli
4(9)
RE arusaama järgi pokkerivõlad tasuda. Kostja poolt kohtule esitatud TS seletuskirjast (dokumentaalne tõend) nähtuvalt oli võlatunnistusel märgitud võla näol tegemist TS kodus hagejaga 2014. aasta veebruaris või märtsis peetud kaardimängu kaotusest tuleneva võlaga.
16.Kostja ja hageja seletused ning TS seletuskiri kogumis kinnitavad asjaolusid, et hageja, TS ja kostja tundsid üksteist vaid pokkerimängu kaudu, TS-l oli tegelikult endal hea varanduslik olukord, ning kui arvestada seda, et võlatunnistus kirjutati alla RE juuresolekul, kes oli austatud isik pokkerimängijate hulgas ja kelle arvamusega, et pokkerimängu võlad tuleb alati tasuda, arvestati, siis leiab kohus, et TS võlg, mida ta tunnistas hageja ees 06.05.2014 võlatunnistuses, ei ole seotud TS laenukohustusega, vaid on seotud kodusest pokkerimängust tekkinud võlaga hageja ees. Ühtegi tõendit, et hageja oleks sõlminud TS-ga laenulepingud, s.t et hageja ja TS oleks vahetanud tahteavaldusi omavahel selles, et TS soovib saada hagejalt laenu ja hageja on nõus seda andma VÕS § 396 lg 1 järgi, ja et see täideti ka hageja poolt, välja arvatud hageja seletus, esitatud pole. Hageja seletus ei ole kooskõlas kostja vande all antud seletustega ega TS kirjaliku selgitusega. Ka hageja esitatud facebook’i kirjavahetuse väljavõte hageja ja TS vahelisi laenusuhteid ei kinnita, sest selles pole piisavalt selgelt määratletud, kui palju ning millal oleks TS laenu soovi avaldanud ja millal hageja nn laenu annab.
17.Kostja väited, et hagejal ei olnud nii palju raha, et laenu anda, ei ole usutavad. Ehkki kostja taotluse alusel kogutud Maksu- ja Tolliameti teatise kohaselt ei olnud ametil hageja maksustavate sissetulekute kohta andmeid perioodil 01.01.2013 kuni 30.04.2014 (I kd, lk 200), esitas hageja O AS hageja tehingute väljavõtte selle kohta, et 10.03.2013 kuni 31.12.2013 olid hageja sissetulekud 29 675 eurot, sj kajastab väljavõte vaid andmeid, kus väljamakse ületas 2000 eurot. Ka esitas hageja oma pangakonto väljavõtte, mis kinnitab, et hagejal oli 2013. aasta ja 2014. aastal piisavalt vaba raha vajadusel laenamiseks (II kd, lk 8-18). Hageja vande all antud seletuste kohaselt mängib ta hästi pokkerit. Seega kinnitavad hageja seletused, O AS hageja tehingute väljavõte ja hageja pangakonto väljavõte hageja varanduslikku olukorda, mis võimaldas tal raha laenuks anda.
18.Kuna võlasuhe põhineb koduse pokkerimängu võlal ehk hasartmängu võlal, mitte aga loa alusel korraldatava hasartmängu võlal, siis on tegemist VÕS § 4 lg 1 ja 2 p 1 järgi mittetäieliku kohustusega. Kuna käendaja saab esitada VÕS § 149 lg 1 alusel võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud võlgniku isikuga, ei saa hageja VÕS § 4 lg 1 ja § lg 2 p 1 tulenevalt nõuda käendajalt käenduskohustuse täitmist.
19.Kuivõrd hagi jäi täies ulatuses rahuldamata, tuleb hagejalt välja mõista riigituludesse kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu 312 eurot, sh käibemaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
20.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada.
21.Maakohtu järeldus, et TS ja hageja vaheline võlasuhe on tekkinud kodusest pokkerimängust, on ebaõige. Maakohus on tuginenud TS seletuskirjale, mis ei ole dokumentaalne tõend. Maakohus ei tohtinud sellele dokumendile tugineda. Maakohus
5(9)
ei ole hageja 18.05.2015 vastuväitele hinnangut andnud. Puudub veendumus, et seletus on TS allkirjastatud. Maakohus ei lahendanud tõendite vastuvõtmist või vastu võtmata jätmist eelmenetluse lõppemise ajaks.
22.Asjaolu, et võlatunnistus ja käendusleping allkirjastati RE juuresolekul, ei tõenda, et võlg oli tekkinud hasartmängust. On lubamatu tugineda isikule, kes ei olnud menetlusosaline ega tunnistaja. Kostja ei ole tõendanud väidet, et võlg tekkis kaardimängust. Kostja vande all ütlus tõendab, et kostja ei teadnud, millest võlg oli tekkinud. Maakohus on ekslikult jõudnud järeldusele, et TS-l oli hea varanduslik olukord ja TS ei vajanud laenu. Seda ei tõenda ükski tõend. Maakohtu järeldus on oletuslik. Ühestki dialoogist ei nähtu väidetav pokkerivõlg. Küll aga nähtub Facebooki vestlusest, et pooled on vestelnud raha laenamise teemal. Kostja kirjeldas maakohtu istungil TS kui kriminaalset isikut. TS käekiri ja mõtteviis tulu saamiseks on kriminaalne.
23.Maakohus on jätnud tähelepanuta, et kostjal on olnud tahe täita käenduskohustust. Kostja kinnitas seda osaliste maksetega ja kohtuistungil antud seletusega, mille kohaselt kostja tahtis olla „aumees“. Maakohus ei ole võtnud seisukohta selles, et kostja on oma vastuväite õiguse minetanud. Hageja osundas 18.05.2015 vastuses, et kostja on oma vastuolulise käitumisega oma õigusi kuritarvitanud, mis on vastuolus hea usu põhimõttega, sest on loonud usalduse, et ta oma kohustuse täidab. Kostja käitumist ei saa lugeda heauskseks, asudes kohustust täitma, andes pidevalt lubadusi, pidades läbirääkimisi kohustuse täitmiseks ning hiljem täitmisest keelduda.
24.Kostja, omades õigusharidust, mõistis täpselt käenduse sisu ja mõtet. Kui kostja teadis, et tegemist on kaardimängu võlaga, jääb arusaamatuks, miks kostja võttis käenduskohustuse ja asus seda täitma. Maakohus ei ole võtnud seisukohta kostja vastuväite kohta, et Riigikohus on asunud seisukohale, mille kohaselt isik ei saa tühisusele tugineda, kuna teine pool uskus lepingu kehtivusse ja teisele poolele tuleb sellele hilisem tuginemine üllatusena, millest tulenevalt jättis Riigikohus hea usu põhimõtte vastase käitumise tõttu kehtima ka iseenesest tühise tehingu (3-2-1-31-08).
25.Jääb arusaamatuks, miks maakohus on eelistanud kostja vande all antud ütlusi hageja omadele. Kostja ütlusi ei saa ega tohi võrdsustada TS ütlustega ja seisukohtadega. Jääb arusaamatuks, kuidas saab kostja anda TS materiaalse olukorra kohta informatsiooni, mida maakohus loeb tõendiks. Vastustaja seisukoht
26.Vastustaja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning ära kuulanud kohtuistungil pooled, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada seoses menetlusõiguse normide olulise rikkumisega ja saata uueks läbivaatamiseks maakohtule. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel viinud läbi eelmenetlust viisil, mis on vajalik tsiviilasja õigeks lahendamiseks.
28.Hageja tõi hagi alusena esile, et ta laenas jaanuaris-veebruaris 2014 TS-le 5000 eurot, millest TS tagastas 3500 eurot, ja märtsis 2014 11 000 eurot. TS andis laenu tagatisena
6(9)
hageja valdusse sõiduauto Audi A8. Kuna TS laenu ei tagastanud, kuid soovis saada sõiduautot tagasi, siis nõustus hageja auto tagastama tingimusel, et TS leiab isiku, kes käendab laenu tagastamist. 06.05.2014 andis TS hagejale võlatunnistuse, milles tunnistas põhivõlga 13 600 eurot ja intressi 3100 eurot, kokku 16 700 eurot. 06.05.2014 võlatunnistuse dokumendile kirjutatud käendusega käendas kostja TS võla tasumist. Võlast on TS tasunud 1100 eurot ja kostja 900 eurot. Hageja väitel oli tegemist konstitutiivse võlatunnistusega.
29.Kostja vaidles hagile vastu, väites, et TS võlg hagejale tekkis kodusest kaardimängust ja hageja ei saa TS-lt ja kostjalt selle täitmist VÕS § 4 lg 1 järgi nõuda. Võlatunnistus on deklaratiivne. Kostja antud käendus on tarbijakäendus ja käendusleping on vastutuse ülempiiri sätestamata jätmise tõttu tühine. Lisaks väitis kostja, et võlatunnistuses ei saanud uueks võla põhisummaks liita põhinõuet ja intressi. Hageja poolt esiletoodud asjaolud ei võimalda tuvastada, et 06.05.2014 lepiti hageja ja TS vahel kokku uues intressis. Uuelt põhisummalt intressi arvutamine on vastuolu VÕS § 113 lg-ga 6.
30.Kolleegium nõustub maakohtuga, et 06.05.2014 TS poolt antud võlatunnistus oli deklaratiivne, kuna kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, et TS ja hageja tahe oli 06.05.2014 võlatunnistuse andmisel suunatud täiesti iseseisva varasemast laenulepingust sõltumatu uue kohustuse loomisele. Hageja on hagiavalduses esile toonud ja vande all selgitanud, et tema tahe oli võlatunnisusega vormistada ühe dokumendiga tema ja TS vahelised varasemad laenusuhted.
31.Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks on mh võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega lihtsustatakse võla sissenõudmist (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-146-13, p 24). Samuti on võlatunnistuse tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine poolte kokkuleppel, s.t võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14, p 23 ja otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21). Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormise ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-149-14 tehtud otsuse p-s 13 selgitanud, et kostja tõendamiskoormis ei ole piiramatu. Hea usu põhimõttest tulenevalt on võimalik, et asjaolu tõendamise koormis pöördub ümber, kui kostja esitab asjaolud, mis viitavad nõude puudumise võimalikkusele. Riigikohus on oma varasemates lahendites leidnud, et eelkõige kehtib eelöeldu olukorras, kus kostjal tuleb tõendada asjaolu, mille esinemine on hageja kontrolli all, kostjal ei ole objektiivselt võimalik tõendeid esitada ja hageja keeldub asjaolu tõendamisele kaasa aitamast. Seega kui kostja on kausaalsuhtest tulenevalt võla puudumise tõenäosust põhistanud, hageja on aga keeldunud võla tekkimise asjaolusid selgitamast ja tõendeid esitamast, peab hageja hagi rahuldamiseks tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-14 p 26).
32.Pooltevahelises vaidluses tõi kostja esile asjaolud, millega ta põhistas, et kausaalsuhe, mille kohta 06.05.2014 andis TS võlatunnistuse, oli kodusest kaardimängust tekkinud võlg, mille täitmist ei saa VÕS § 4 lg 1 järgi kohustatud isikult nõuda. Oma väidete põhistamiseks selgitas kostja, et hageja ja TS ning varasemalt ka kostja tegelesid aktiivselt pokkerimänguga, hagejal puudusid rahalised vahendid, et väidetud summas
7(9)
laenu anda, ja võlatunnistuse andmise juures oli RE, kes on pokkerimänguga tegelevate isikute hulga autoriteediks, ning väidete tõendamiseks esitas kostja TS kirjaliku seletuse. Kolleegiumi arvates on kostja esile toonud asjaolud, millest saab järeldada, et hageja ja TS vaheline võlasuhe võis olla tekkinud kodusest kaardimängust ja VÕS § 4 lg 1 järgi ei saaks hageja TS-lt ega VÕS § 149 lg-st 1 tulenevalt ka kostjalt nõuda kohustuse täitmist. Kolleegium leiab, et sellises olukorras peab hageja tõendama kausaalsuhtest tulenevat võlga.
33.Kolleegium leiab, et maakohus on otsust tehes rikkunud TsMS § 436 lg-st 1 tulenevat kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet ja ei ole järginud ka TsMS §-st 351 tulenevat selgitamiskohustust. Tsiviilasja toimikust ei tulene, et maakohus oleks arutanud pooltega küsimust tõendamiskoormise ümberpöördumisest hageja kahjuks. TsMS § 436 lg 3 järgi võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada. Sama paragrahvi neljanda lõike järgi ei või kohus otsust tehes tugineda asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Maakohus on 01.06.2015 e-kirjas möönnud, et juhul, kui on tegemist deklaratiivse võlatunnistusega, peab hageja esile tooma asjaolud võla andmise kohta ning palus teatada, kas hagejal on täiendavaid tõendeid võlasuhte kohta. 12.10.2015 eelistungi protokollist ei selgu, et kohus oleks tõstatanud küsimuse tõendamiskoormise võimalikust ümberpöördumisest või oleks teinud hagejale konkreetse ettepaneku esitada seoses tõendamiskoormise muutumisega lisaks võlatunnistusele veel tõendeid. Kohtu selgitused tõendamiskoormise kohta on olnud eelmenetluses üldsõnalised.
34.Lisaks on maakohus puudulikult täitnud TsMS § 392 lg 1 p-s 4 toodud kohustust selgitada eelmenetluses välja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavus. Riigikohus on tsiviilasjas nr 32-1-41-15 29.04.2015 tehtud lahendis selgitanud, et kohus ei pea eelmenetluses võtma seisukohta, kas poolte esitatud tõenditega on võimalik lugeda üks või teine asjaolu tõendatuks, kuid kohus peab eelmenetluses otsustama, kas tõendid on asjakohased ja lubatavad. Kvalifitseerimis- ja selgituskohustuse täitmiseks saab kohus vajadusel teha pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Eelmenetluse lõpetamisel peab olema pooltel selge, millised tõendid on maakohus vastu võtnud.
35.Kostja esitas oma vastuväite, et võlatunnistuse aluseks oli kodusest kaardimängust tulenev võlg, tõendamiseks TS 24.04.2015 kirjaliku selgituse (I kd, lk 29). Hageja esitas 18.05.2015 menetlusdokumendis tõendile vastuväite, väites, et TS kirjalik tunnistus ei ole tõend TsMS § 229 lg 1 mõttes, kuna see ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Tegemist on tunnistaja ütlustega, mis on esitatud seadusele mittevastavas vormis. 01.06.2015 e-kirjas selgitas maakohtu kohtunik, et TS kirjalik selgitus ei ole piisav tõend ning kostjal on õigus tõendada oma väiteid tunnistaja ütlustega või muude tõenditega (I kd, tl 45 pöördel). 07.09.2015 menetlusdokumendis taotles kostja TS ja RE ülekuulamist tunnistajatena (I kd, lk 108-110). 14.03.2016 esitas kostja kohtule avalduse, milles loobus tunnistajate TS ja RE ülekuulamise taotlusest (II kd, lk 3). TsMS § 242 järgi tõendi esitanud või tõendite kogumist taotlenud pool võib tõendist loobuda või tõendi tagasi võtta üksnes vastaspoole nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. Maakohus ei ole pärast kostja poolt tunnistajate ülekuulamise taotlusest loobumist küsinud hageja nõusolekut. TsMS § 393 lg 1 p-st 4, § 238 lg-st 1 ja § 463 lg 1 esimesest lausest tuleneb, et kohus peab tegema nii tõendi vastuvõtmise kui sellest keeldumise kohta määruse. 05.04.2016 määruses taotluste lahendamise
8(9)
kohta ei ole maakohus kostja tunnistajate ülekuulamisest loobumise taotlust käsitlenud ega lahendanud hageja vastuväidet TS kirjaliku selgituse vastuvõtmisele. Kolleegium leiab, et sellisel moel eelmenetlust läbi viies on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme. Kolleegium märgib, et kui kohus oleks küsinud TsMS § 242 järgi hagejalt nõusolekut kostja taotluse osas ja selgitanud tõendamiskoormist, oleks hagejal olnud võimalus kostja taotlusele vastu vaielda.
36.Maakohus on vaidlustatud otsuse olulises ulatuses rajanud just TS kirjalikule seletusele. Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliseks mitteoleva isiku kohtule adresseeritud kiri on käsitatav dokumentaalse tõendina TsMS § 272 lg 2 mõttes. Sealjuures ei ole tegemist siiski tunnistaja ütlusega TsMS § 251 või § 253 mõttes. Kiri on hinnatav koos muude tõenditega TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 alusel. Lisaks võib tõendi usaldusväärsus ja seega tõendusjõud olla madalam, kui tõendi esitaja ei paku kohtule ega vastaspoolele võimalust isikule tunnistajana küsimuste esitamiseks ja kirja koostamise asjaolude selgitamiseks (Riigikohtu 12. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-74-11, p 26). Pärast TS tunnistajana ülekuulamisest loobumist ei ole maakohus eelmenetluses selgitanud kostjale, et TS kirjaliku seletuse usaldusväärsus ja seega ka tõendamisväärtus on tunduvalt nõrgem, kui tunnistajana antud ütluse tõendamisväärtus.
37.Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu poolt eelmenetluse läbiviimine ebapiisavas mahus ja viisil, kus kohtu selgitused olid ebapiisavad ja osaliselt vastuolulised, on tinginud otsuse tegemise, mis on olulises ulatuses põhjendamata (TsMS § 656 lg 1 p 5). Tõendamiskoormise ümberjaotumisest menetluse kestel tuleb kohtul tulenevalt TsMS § 436 lg-test 3 ja 4 ning § 351 lg-st 1 menetlusosalistele teada anda ja võimaldada esitada täiendavaid tõendeid sellel menetlusosalisel, kellele kohtu hinnangul tõendamiskoormis üle läheb. Kohus peab menetluse kestel teada andma tõendamiskoormise ümberjaotumisest vähemalt sel määral, et menetlusosaline saaks sellest aru ja saaks ennast kaitsta. Eriti peaks kohus seda tegema siis, kui hageja toetub selgelt kostja antud võlatunnistusele ja seetõttu on võla puudumise tõendamiskoormis esialgu kostjal.
38.Ringkonnakohtul ei ole võimalik maakohtu asemel eelmenetlust olulises mahus läbi viia, eelkõige seonduvalt tõendamiskoormise jagunemisega. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus tuleb maakohtul selgitada pooltele tõendamiskoormise jagunemist, TS kirjaliku seletuse tõenduslikku väärtust ja lahendada kostja taotlus seoses tunnistajate ülekuulamise taotlusest loobumisega.
39.Kuna ringkonnakohus tühistab otsuse ja saadab tsiviilasja tagasi uueks läbivaatamiseks maakohtule tulenevalt eeltoodud põhjendustest, siis kolleegium ei anna hinnangut ülejäänud apellatsioonkaebuse põhjendustele.
40.Menetluskulud tuleb jagada tsiviilasja uuel läbivaatamisel maakohtus. Margo Klaar /allkirjastatud digitaalselt/
Krista Kirspuu /allkirjastatud digitaalselt/
Mati Maksing /allkirjastatud digitaalselt/
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.