Välja mõista Xxxx Eesti Vabariigi kasuks riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 312 eurot.
5.Hagejal Xxxxtasuda Eesti Vabariigi kasuks väljamõistetud menetluskulu summas 312 eurot 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kohtuotsusele lisatud pangarekvisiitidele.
6.Välja mõista Xxxxmenetluskulu viivis menetluskulult (312 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lg 1 järgi alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni Eesti Vabariigi kasuks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Eelnev menetlus
1.Xxxxesitas 09.04.2015.a Harju Maakohtule hagi Xxxxvastu 06.05.2014.a käenduslepingust tuleneva põhivõlgnevuse 13 600 euro, intressi 1 100 euro ja viivise 5 300 euro nõudes. Harju Maakohtu 16.06.2016.a kohtuotsusega jäeti hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud jäid hageja kanda ning hagejalt mõisteti riigituludesse kostja riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu summas 312 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu 19.12.2016.a kohtuotsusega tühistati Harju Maakohtu 16.06.2016.a otsus ning tsiviilasi saadeti uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Riigikohtu 22.03.2017.a kohtumäärusega jäeti kassatsioonkaebus menetlusse võtmata. Hageja nõue ja põhjendused
2.Kohtule 27.04.2017.a esitatud koondhagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse summas 13 600 eurot, intressi summas 1 100 eurot ja viivise summas 2 000 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 06.05.2014.a hageja ja Xxxx võlatunnistuse, mille alusel tunnistas põhivõlgnik võlgnevust summas 16 700 eurot, millest põhivõlg oli 13 600 eurot ja intressid 3 100 eurot. Lisaks märkisid pooled võlatunnistusele, et võlgnik on allkirjastamise hetkeks tasunud intresse 1 100 eurot. Vastavalt võlatunnistusele kohustus põhivõlgnik hagejale kogu võla 13 600 eurot ja intresside jäägi 2 000 eurot (3 100-1 100), s.o kokku 15 600 eurot tasuma hiljemalt 20.07.2014.a. Võlatunnistuses tunnistatud võla aluseks oli hageja ja põhivõlgniku vahel suulises vormis sõlmitud kaks laenulepingut. Esimene laenuleping sõlmiti poolte vahel 2014.a algul (jaanuar-veebruar), mille alusel sai põhivõlgnik hagejalt sularahas laenu 5 000 eurot. Sellest maksis põhivõlgnik hagejale sularahas tagasi 3 500 eurot ning võla jäägiks jäi 1 500 eurot. Teine laenuleping sõlmiti hageja ja põhivõlgniku vahel märtsis 2014.a, mille alusel sai põhivõlgnik hagejalt laenu juurde sularahas 11 000 eurot. Laenude tagatiseks andis põhivõlgnik hageja valdusesse sõiduauto Audi A8. Võlatunnistusega samal dokumendil ja samal kuupäeval, s.o 06.05.2014.a sõlmisid hageja ja kostja käenduslepingu, mille kohaselt kohustus kostja tagama põhivõlgniku ja hageja vahel sõlmitud võlatunnistusest tulenevat rahalist kohustust kogu summas. Perioodist 28.08.2014.a kuni 19.01.2015.a tasus kostja hagejale võlatunnistuse ja käenduslepingu alusel kokku 900 eurot. Võlatunnistuse järgi olid pooled leppinud kokku viivise määraks 165 eurot päevas. Hageja vähendab viivise määra seadusjärgsele määrale. Hageja arvestab seadusjärgset viivist põhivõlalt summas 13 600 eurot ja seega arvestuslik viivis alates võla sissenõutavaks muutumisest, s.o alates 21.07.2014.a kuni 26.04.2017.a on 3 029,98 eurot. Kuivõrd kostja ja hageja olid leppinud kokku käenduse maksimum vastutusmääras, milleks oli kokku 16 700 eurot, siis hageja
vähendab viiviseid 2 000 euroni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja riigilõivu kokku summas 1 500 eurot ja õigusabikulu summas kokku summas 3 810 eurot. Samuti palub hageja välja mõista menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista, kuivõrd võlatunnistuses on kajastatud kaardimängust tulenenud mittetäielik kohustus ning kostja ei pea käendajana seda täitma. Kostja ei vaidlusta väiteid, et hageja ja Xxxxvahel allkirjastati võlatunnistus sellise sisuga nagu hageja on kirjeldanud. Kostja ei nõustu väitega, et võlakirjas sätestati laenulepingutest tulenev kohustus ja et hageja on Xxxxüldse laenu andnud. Hageja ja Xxxxvahel ei ole olnud laenusuhet ning võla aluseks on kaotus pokkerimängus. Samuti ei võimaldanud hageja majanduslik olukord laenu anda. Lisaks ei vajanud Xxxxlaenu tulenevalt oma majanduslikust seisust. Hageja poolt laenu andmise asjaolud on ebatavalised ning seetõttu eluliselt ebausutavad. Õige on hageja väide, et kostja tasus hagejale kokku 900 eurot, kuid tasumise faktist teeb hageja ebaõiged järeldused. See, kui kostja täidab osaliselt mittetäielikust kohustusest tulenevat võlga, ei tähenda, et ta peab ka ülejäänud võla tasuma. Kostja vaidlustab käenduslepingu kehtivuse, kuivõrd käenduskokkuleppes puudus käendaja vastutuse ülempiir. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda ning mõista hagejalt välja menetluskulu summas 3 272 eurot (koos käibemaksuga). Samuti palub esindaja välja mõista riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu kokku summas 312 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu põhjendused
4.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, tunnistaja ütlused, hageja vande all antud seletuse, tutvunud toimiku kõigi materjalidega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
5.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja esitas kohtule 27.04.2017.a koondhagiavalduse (II köide t/l 165-169) ning kostja esitas sellele 22.05.2017.a koondvastuse (II köide t/l 171-174). Kohus on pooltele nõuete ja vastuväidete tõendamise kohustust ja muuhulgas viidatud sätet selgitanud nii 07.06.2017.a kohtumääruses (II köide t/l 177) kui ka 07.11.2017.a kohtuistungil (II köide t/l 196-197).
6.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ja Xxxxvahel on 06.05.2014.a sõlmitud deklaratiivne võlatunnistus, millist kostja on käendanud (I köide t/l 6). Nimetatud võlatunnistuse kohaselt moodustas 06.05.2014.a seisuga Xxxxvõlgnevus hageja ees summas 16 700 eurot. Märgitud summast moodustab põhivõlgnevus 13 600 eurot ja intressivõlgnevus 3 100 eurot. Samuti nähtub võlatunnistusest, et võlgnik kohustub nimetatud summa viivistega tasuma võlausaldajale hiljemalt 20.07.2014.a ning on teadlik, et viivisesumma suureneb igapäevaselt 165 eurot ja vajadusel pöördub Xxxxprobleemi lahendamisega kohtusse.
7.Esmalt annab kohus hinnangu poolte vahel sõlmitud käenduslepingu kehtivusele, kuivõrd kostja on selle vaidlustanud, sest väidetavalt puudus käenduskokkuleppes käendaja vastutuse ülempiir (II köide t/l 172 pöördel).
8.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 143 kohaselt on tarbijakäendusleping käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik. Tarbijakäendusleping on tühine, kui ei ole kokku lepitud käendaja vastutuse rahalises maksimumsummas. VÕS § 144 lg 2 kohaselt tarbijakäenduslepingu puhul peab käendaja avaldus, milles ta kohustub võtma endale käendusest tulenevad kohustused, olema kirjalikus vormis.
9.Vaidlust ei ole pooltel selle üle, et kostja on 06.05.2014.a allkirjastanud füüsilise isikuna võlatunnistuse, millise kohaselt ta käendab hageja ees Xxxxvõlga kogu summas (I köide t/l 6). Seega leiab kohus, et kostja 06.05.2014.a antud käendus on tarbijakäendus.
10.Õiguskirjanduses on leitud, et lepingupooled peavad määrama käenduslepingus käendaja vastutuse rahalise maksimumsumma. Nimetatud summa kujutab endast absoluutset maksimumsummat, mida saab võlausaldaja nõuda käendajalt käenduslepingu alusel põhivõlgniku poolt käendusega tagatud kohustuse rikkumise korral, st seoses tagatava põhikohustusega seonduva põhinõude, intresside, viiviste, sissenõudmiskuludega ning muude põhikohustusest tulenevate kohustustega, mille eest käendaja vastavalt seadusele ja lepingule vastutab. Samas ei piira vastutuse rahaline maksimumsumma võlausaldaja õigust esitada käendaja vastu maksimumsummat ületavas osas nõudeid, mis seonduvad käenduslepingust tulenevate käendaja kohustuste rikkumisega, nt käendaja kohustuste mitteõigeaegsest täitmisest tulenevaid viivisenõudeid (Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi, Karin Sein. Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne 2016, lk 752).
11.Riigikohus on 30.09.2014.a kohtuotsuses kohtuasjas nr. 3-2-1-66-14 punktis 25 leidnud, et vähemalt üldjuhul võib olukorras, kus võlausaldaja ja põhivõlgnik lepivad kokku, et põhivõlgnik võlgneb võlausaldajale teatud summa ja kohustub selle teatud tähtpäevaks tasuma ning samale dokumendile kirjutab alla käendaja, kes saab aru käenduskohustuse olemusest ja soovib sellega seotud tagajärgi, pidada dokumendis väljendatud võlasummat käendaja vastutuse maksimumsummaks.
12.Kohtule esitatud 06.05.2014.a võlatunnistusest nähtub, et põhivõlgnevus on 16 700 eurot ja viivis 0 eurot. Samas on nii võlgnik kui ka käendaja kinnitanud, et on teadlikud, et viivisesumma suureneb igapäevaselt 165 eurot ja vajadusel pöördub Xxxxprobleemi lahendamisega kohtusse (I köide t/l 6).
13.Seega tuleneb eeltoodust, et poolte vahel sõlmitud käenduslepingus on märgitud käendaja vastutuse maksimumsummaks 16 700 eurot ning sellele lisandub käenduskohustuse rikkumise korral viivis 165 eurot päevas. Hageja on palunud kohtule esitatud koondhagiavalduses välja mõista kostjalt viivise seadusjärgses määras ning vähendanud viivisenõuet summani 2 000 eurot (II köide t/l 166 pöördel).
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hageja ja kostja vahel sõlmitud käendusleping ei ole tühine, kuivõrd täidetud on VÕS § 143 lg 2 ja § 144 lg 2 toodud tingimused, s.o käendusleping on sõlmitud kirjalikus vormis ning märgitud on käendaja vastutuse maksimumsumma, s.o 16 700 eurot (I köide t/l 6).
15.Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hagejale perioodil 28.08.2014.a kuni 19.01.2015.a tasunud käenduslepingust tulenevalt kokku 900 eurot (I köide t/l 7). Pooled on erimeelt
selles, kas tegemist on olnud mittetäieliku kohustusega ning kas kostjal on kohustus hageja poolt nõutav summa viimasele tasuda. Kostja ei nõustu sellega, et võlatunnistuses sätestati laenulepingutest tulenev kohustus ja et hageja on Xxxxüldse laenu andnud (II köide t/l 172).
16.Kohus leiab, et antud juhul ei ole leidnud tõendamist asjaolu, et hageja ja Xxxxvahel on üldse sõlmitud leping, mis vastaks VÕS § 396 lg 1 sätestatud laenulepingule, s.o et pooled oleksid vahetanud tahteavaldusi laenulepingu sõlmimiseks. Hageja ja Xxxxvahelise laenulepingu olemasolu ei tulene ka 06.05.2014.a võlatunnistusest.
17.VÕS § 4 lg 2 p 1 kohaselt on mittetäielik kohustus hasartmängust, välja arvatud loa alusel korraldatavast hasartmängust ja loteriist tulenev kohustus. Kostja leiab, et hageja nõude näol on tegemist mittetäieliku kohustusega, kuivõrd hageja on andnud põhivõlgnikule rahalisi vahendeid seoses hasartmänguga ja mittetäieliku kohustuse täitmiseks üleantut ei saa tagasi nõuda (VÕS § 4 lg 3).
18.Hasartmänguseaduse (HasMS) § 2 lg 1 on hasartmäng mäng, mis vastab kõigile järgmistele tunnustele: 1) mängus osalemise tingimuseks on mängija poolt panuse tegemine; 2) mängu tulemusel võib mängija saada võidu; 3) mängu tulemus määratakse osaliselt või täielikult juhuslikkusel põhineva tegevusega või see sõltub eelnevalt mitteteadaoleva sündmuse toimumisest.
19.Hageja poolt 23.01.2018.a kohtuistungil vande all antud seletuse kohaselt seletas hageja Xxxx, millest võlg oli tekkinud. Samuti andis hageja seletuse selle kohta, et ta on Xxxxja kostjaga kasiinos mänginud raha peale, Skill ruumis. Skill ruumi mäng ei ole ametlik kasiino (II köide t/l 203). Seega tuleneb kohtu ette toodud asjaoludest, et pooled on olnud seotud läbi ühise huvi s.o. kaardimängu kaudu.
20.Tunnistaja Xxxxütluste kohaselt kutsus hageja teda võlakirja allkirjastamise juurde. Tunnistaja kinnitusel väitis hagejale talle, et pokkerivõlg on vaja kätte saada ning võlakiri kajastab pokkeri võlga. Tunnistaja vastates hageja küsimustele selgitas, et hageja ise rääkis, et jäi pokkeris võlgu. Järelikult mängisite omavahel kaarte ja Xxxx kaotas sulle. Sina rääkisid, et võlg tekkis. Xxxxsellest mulle midagi ei rääkinud, ta on avaldanud, et on jäänud võlgu pokkeri mängus (II köide t/l 205-206). Seega kinnitavad nimetatud tunnistaja kohtuistungil antud ütlused kostja seisukohta, et võlgnevus on tekkinud kaardimängust.
21.Kostja poolt 16.05.2016.a vande all antud seletuse kohaselt ütles Xxxx , et tal läks halvasti, et tal on võlg, lugesin sellest välja, et ilmselt ta kaotas selle raha, hiljem on ta seda mulle korduvalt ka öelnud, et see on kaardimängu võlg (II köide t/l 52).
22.Eelnevast järeldab kohus, et hageja, Xxxxja kostja on olnud tegevad pokkerimaailmas ning seega on eluliselt usutav, et hagetav rahasumma põhineb pokkerimängu võlast ehk hasartmängu võlast.
23.Nimetatut kinnitab ka Xxxx24.04.2015.a kirjalik selgitus, mille kohaselt tema väidetav võlgnevus xxxx ees on tekkinud sellest, kui Xxxx ja Xxxx mängisid kahekesi 2014.a veebruari või märtsikuus pokkerit Xxxx kuuluvas korteris xxxx(I köide t/l 29). Kohus leiab, et eelpoolviidatud Xxxxkirjalikku selgitust tuleb käsitleda dokumentaalse tõendina kooskõlas TsMS § 272 lg 2.
24.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et 06.05.2014.a võlatunnistusel märgitud summad põhinevad kodusest hasartmängust tuleneval mittetäielikul kohustusel. Seega ei saa hageja nõuda kostjalt hagiavalduses märgitud
summade tasumist ehk käenduskohustuse täitmist kooskõlas VÕS § 4 lg 2 p 3. Sellest tulenevalt hagi põhjendatud ei ole ning rahuldamisele ei kuulu.
25.Kuivõrd hageja põhinõue jääb rahuldamata, siis jäävad rahuldamata ka hageja kõrvalnõuded, mistõttu ei anna kohus hinnangut hageja intressi- ja viivisenõudele.
26.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 123 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16 700 eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
28.Tulenevalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud hageja kanda, kuivõrd kohus hagi ei rahulda. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 järgi määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
29.Kostja palub hagejalt välja mõista õigusabikulu summas 3 272 eurot (koos käibemaksuga) (II köide t/l 201, III köide t/l 1). Hageja on vaidlustanud üksnes kostja õigusabikulud, mis on tekkinud seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega (II köide t/l 139-140).
30.Kostja lepingulise esindaja advokaadi tunnitasu määr on olnud 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 %. Hageja antud tunnitasu määrale vastu ei ole vaielnud ning kohus leiab, et tunnitasu määr 120 eurot, millele lisandub käibemaks 20 % on kooskõlas Riigikohtu praktikaga (vt. Riigikohtu 11.02.2015.a kohtumäärus kohtuasjas nr. 3-2-1-115-14 p. 14 ja Riigikohtu 03.03.2015.a kohtuotsus kohtuasjas nr. 3-3-1-82-14).
31.Kostja lepingulise esindaja õigusabikulude spetsifikatsioonist nähtub, et esindaja on 15.08.2016.a koostanud vastuse apellatsioonkaebusele 4 tundi, 07.12.2016.a ettevalmistunud Tallinna Ringkonnakohtu istungiks 1 tund, 07.12.2016.a osalenud Tallinna Ringkonnakohtu istungil 1 tund, 18.01.2017.a koostanud kassatsioonkaebuse 4 tundi, 27.04-22.05.2017.a analüüsinud koondhagiavaldust ja koostanud sellele vastuse 7 tundi, 07.11.2017.a ettevalmistunud kohtuistungiks 1 tund, 07.11.2017.a osalenud kohtuistungil 30 minutit, 22.02.2018.a ettevalmistunud kohtuistungiks 2 tundi ja 23.01.2018.a osalenud kohtuistungil 2 tundi. Kokku on esindaja ajakulu 22,5 tundi.
32.Kohus leiab, et kostja esindaja ajakulu on põhjendatud osaliselt. Põhjendatud ei ole kostja esindaja ajakulu hüvitamine hageja poolt mis on tekkinud seoses kassatsioonkaebuse koostamisega, kuivõrd Riigikohus on keeldunud 22.03.2017.a kohtumäärusega kaebust menetlusse võtmast (II köide t/l 153).
33.Ülejäänud kostja esindaja ajakulu, s.o kokku 18,5 tundi on kohtu hinnangul põhjendatud, tegemist ei ole ebamõistlikult suure ajakuluga ning kostja esindaja poolt märgitud ajakulu, vastab tsiviilasja toimiku materjalidele. Samuti on põhjendatud ka kostja esindaja ajakulu seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Seega kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele õigusabikulu summas 2 664 eurot (18,5 x 120 = 2 220 eurot + 20 %).
34.Harju Maakohtu 08.09.2015.a kohtumäärusega on määratud kostjale Indrek Teivejõele riigi õigusabi korras esindaja tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud (I köide t/l 113-114). Määratud esindaja on esitanud kohtule 16.05.2016.a, 17.05.2016.a ja 27.05.2016.a taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamiseks (II köide t/l 46-50, 62-64, 72-74).
35.Kohus on 16.06.2016.a kohtumäärusega lõpetanud riigi õigusabi osutamise ja rahuldanud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu taotluse ning määranud esindaja tasu suuruseks 312 eurot (sh käibemaks) (II köide t/l 92-93). Tsiviilasja toimikust nähtub, et eelpool nimetatud kohtumäärus on jõustunud 05.07.2016.a (II köide t/l 93).
36.Kooskõlas TsMS § 190 lg 5 kui kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Menetluskulud, mille tasumisest kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik on vabastatud või mida kostja või tema poolel menetluses osalev kolmas isik võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral hagejalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldamata jäetud osaga, sõltumata sellest, kas ka hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.
37.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagejalt kuulub riigituludesse välja mõistmisele kostja riigi õigusabikulu summas 312 eurot (sh. käibemaks). Hagejal tuleb väljamõistetud riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu tasuda käesolevale kohtulahendile lisatud makserekvisiitidele. Kohus selgitab, et vastav kohustus tuleb hagejal täita 15 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kooskõlas TsMS § 190 lg 5.
38.Tulenevalt TsMS § 179 lg 9 tuleb hagejal tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Ann Meriluht Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.