X kaebus Tartu Linnavalitsuse sotsiaalja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 6. augusti 2020. a otsuse nr 840 ja Tartu Linnavalitsuse 6. oktoobri 2020. a korralduse nr 1094 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – X Vastustaja – Tartu linn, volitatud esindaja Jüri Mölder
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3.Tagastada kaebajale 30. augustil 2021 kohtule esitatud dokumendid (dtl 490-516).
4.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X, Z, Y, J.M., K.M. ja M.M. nimed asendada tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED
Otsuse peale võib Tartu Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 1. novembril 2021. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).
1.X(kaebaja) esitas Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnale 27. aprillil 2020. a avalduse Z ööpäevaringsele hooldusteenusele suunamiseks Tartu linna osalise ülalpidamisega (dtl 4-6).
2.Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjon otsustas
6.augusti 2020. a otsusega nr 840 jätta kaebaja taotlus rahuldamata (dtl 9-11).
3.Kaebaja edastas 16. septembril 2020 Tartu Linnavalitsusele Y taotluse, milles väljendati rahulolematust 6. augusti 2020. a otsuse osas (dtl 51-59). Kaebaja esitas 17. septembril 2020 enda nimel samasisulise kaebuse otsuse nr 840 peale (dtl 38-50).
4.Tartu Linnavalitsus jättis 6. oktoobri korraldusega nr 1094 rahuldamata Y vaide (vaideotsus, dtl 215-216). Korraldus edastati teadmiseks ka kaebajale.
5.Kaebaja esitas 25. novembril 2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Linnavalitsuse
6.augusti 2020. a otsusele nr 840 ja 6. oktoobri 2020. a korraldusele nr 1094 (dtl 13-30). Kaebuses nõutakse, et 27. aprilli 2020. a taotlust, 22. mail 2020 antud selgitusi ja 16. septembri 2020. a kaebust käsitletakse uuesti ning et Tartu linn osaleks Z hooldekulude tasumises osaliselt (266 eurot kuus) tagasiulatuvalt alates oktoobrist 2020. Lisaks nõuab kaebaja kohtukulude hüvitamist.
6.Tartu Halduskohus jättis 15. detsembri 2020. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks tähtaja (dtl 150-151). Kaebaja esitas 15. detsembril 2020 vastuse, milles palus pikendada kohtule vastamise tähtaega ning märkis, et kaebuse esitajad on X ja tema ema Y.
7.Tartu Halduskohus pikendas 15. detsembri 2020. a määrusega kaebajale antud tähtaega ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks tähtaja 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kaebaja esitas 30. detsembril 2020 puuduste kõrvaldamise avalduse (dtl 154161).
8.Vastusena 8. jaanuari 2021. a kohtunõudele, milles kohus soovis teada, kas Tartu linn on lahendanud kaebaja 16. septembri 2020. a kuupäeva kandva ning 17. septembril 2020 e-posti teel saadetud kaebuse Tartu Linnavalitsuse 6. augusti 2020. a otsusele nr 840, samuti kas linn on lahendanud Y 15. septembri 2020. a kuupäeva kandva ning 16. septembril 2020 e-posti teel edastatud taotluse kahju hüvitamise nõudes, teatas Tartu linn 13. jaanuaril 2021, et Tartu Linnavalitsus on lahendanud kaebaja poolt saadetud 16. septembri 2020. a taotluse ning 17. septembril 2020 saadetud kaebuse Tartu Linnavalitsuse 6. augusti 2020. a otsusele nr 840 vaidemenetluse raames seoses Z väljaspool kodu osutatava üldhoolduse korraldamise juhtumiga (dtl 217).
9.Kaebaja esitas 14. jaanuaril 2021 seisukoha Tartu linna 13. jaanuari 2021. a vastusele (dtl 224-225).
10.Tartu Halduskohus jättis 26. jaanuari 2021. a määrusega kaebuse käiguta, andes kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 10-päevase tähtaja (dtl 227-229). Kaebaja esitas
5.veebruaril 2021 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles teatas, et nõuab Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna 6. augusti 2020. a otsuse nr 840 ja Tartu Linnavalitsuse 6. oktoobri 2020. a korralduse nr 1094 parandamist selliselt, et Z antakse taotletud abi ning Tartu linn osaleb tagasiulatuvalt hooldekulude tasumises osaliselt
2(11)
3-20-2347
puudujäävalt osalt (266 eurot kuus) alates oktoobrist 2020 (dtl 245-246). Lisaks nõuab kaebaja kohtukulude hüvitamist.
11.Tartu Halduskohus võttis 8. veebruari 2021. a määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Tartu linna ja kohustas vastustajat esitama kirjalik vastus kaebusele ning haldusmenetluse toimiku materjalid (dtl 248-250). Tartu linn esitas 5. märtsil 2021 vastuse kaebusele (dtl 260-270).
12.Tartu Halduskohus kuulutas 18. märtsi 2021. a määrusega menetluse haldusasjas nr 3-202347 kinniseks ning piiras kaebaja õigust tutvuda Tartu linna poolt 8. märtsil 2021 esitatud tõenditega osas, mis puudutavad M. M., K. M. ja J.M. selgitusi ja esitatud tõendeid oma majandusliku seisundi kohta ning M. M. terviseandmeid (dtl 350-351).
13.Kaebaja esitas 11. ja 17. mail 2021 täiendavad selgitused (dtl 430-442).
14.Tartu linna täiendavad selgitused saabusid halduskohtusse 20. mail 2021 (dtl 469-473).
15.Tartu Halduskohus otsustas 13. augusti 2021. a määrusega asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, andes menetlusosalistele tähtaja täiendavate menetlusdokumentide ja vastuväidete esitamiseks (dtl 481-482).
16.Kaebaja esitas 30. augustil 2021 kohtule täiendavad menetlusdokumendid (dtl 485-516). Vastustaja palus 7. septembri 2021. a taotluses jätta kaebaja poolt 30. augustil 2021. a esitatud lisadokumendid asja juurde võtmata (dtl 519-520).
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
17.Kaebaja on taotlenud Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 6. augusti 2020. a otsuse nr 840 ja Tartu Linnavalitsuse
6.oktoobri 2020. a korralduse nr 1094 tühistamist ning Tartu linna kohustamist, väites kokkuvõtvalt järgmist.
17.1.Kaebaja on olnud Z kõige lähem perekonnaliige, kellel on aastakümneid olnud kõige suurem konkreetne vastutus tema hoolduse, toetamise ja abistamise eest nii füüsiliselt kui ka majanduslikult. Y ja kaebaja on elanud koos Zga samas leibkonnas kuni Soome kolimiseni aastal 1991. Alates aastast 99. on kaebaja toiminud oma ema Y hooldajana tema liikumispuude ja mitmete raskete haiguste tõttu (elavad eri linnades, vahemaa 120 km), mis on nõudnud pidevalt märkimisväärset igapäevast abi kõiges tegevuses. Y raske tervisliku ja majandusliku olukorra tõttu ei ole ta suutnud oma ema Z eest hoolitseda ja vastutus kandus tütretütrele, st kaebajale.
17.2.Alates 10/2020 on Z asjahoidmistega aidanud lisaks lapselaps J. M.. Z on notariaalselt volitanud 21. oktoobril 2019 lapselapsed kaebaja ja J.M. hoolitsema tema kõigi asjaajamiste eest peale 7. oktoobril 2019 juhtunud rasket traumat kui Z leiti kodust päev pärast rasket kukkumist luumurdudega. Õnnetuse põhjustatud raskete vigastuste, kõrge ea ja sügavate puuete tõttu ei suutnud Z enam igapäevase eluga ise üksinda hakkama saada ja vajas arstide korralduste kohaselt ööpäevaringset hooldust.
17.3.Tartu Linna sotsiaalosakond ei olnud võimeline tekkinud abivajadust kompenseerima hooldaja või teiste sotsiaalhoolekandeteenustega ega pakkunud ka muid lahendusi vaid suunas kiirelt lapselapsi abi otsima otse hooldekodudest, samas kinnitades, et Tartu linnalt on võimalus maksete osas abi saada.
3(11)
3-20-2347
17.4.Alates 20. novembrist 2019 olid lapselapsed sunnitud tegema hooldekodukohalepingu Põltsamaa hooldekoduga omal nimel, et mitte ainsast vabast kohast ilma jääda ja vanaema abita jätta. Sellest päevast alates viibib Z ööpäevaringsel teenusel AS-is Lõuna Eesti Hooldekeskuse Põltsamaa Kodu.
17.5.Vaidlustatud otsus põhineb valeväitel, et kaebaja on keeldunud esitamast olulisi dokumente. Kõik asja lahendamiseks esitatud olulised faktid ja asjaolud kõigi asjaosaliste osas on välja jäetud nagu neid lihtsalt ei oleks esitatudki. Otsusest puuduvad kõiksugused konkreetsed arvestused ja põhjendused selle kohta, kuidas laste ja lastelaste maksevõimet on hinnatud ja kaalutud. Otsuses pole sõnagagi välja toodud, kuidas laste või lastelaste kohustused jagunevad, kuidas kohustustega on arvestatud, kuidas vastutust jagatakse nende vahel võrdselt ja milline summa jääb kellelegi maksta. Ebaõiglane ja manipuleeriv otsus keskendub üksnes ja ainult valeväitele ja Tartu Linnavalitsuse oma vastutuse lükkamisele haavatavale eakale sügavate puuetega inimesele ja tema eakatele pensionärist raskete puuetega lastele ja nende lastelastele. Otsuses keskendutakse seaduste loetlemisele, mis kaitsevad ja toetavad sotsiaalosakonna oma huvi ja tegevust, mitte raskes olukorras oleva eaka inimese või tema pere toetamisele ja aitamisele. Otsusest puuduvad täpsed andmed, milliseid dokumente on toetuse taotlejad Tartu sotsiaalosakonnale edastanud, millised dokumendid ja selgitused on otsuse tegemisel arvesse võetud. Sotsiaalosakonna otsus jätab vastutuse ja kohustused üksnes kaebajale ja J. M.le ilma selgituste ja põhjendusteta.
17.6.Lisaks puuduvad otsusest täpsed andmed ja juhised edasikaebamise kohta. Otsuse on allakirjutanud üks isik, juhatuse asetäitja Tiina Kruuse. Jääb ebaselgeks, kes on otsuse tegemisel osa võtnud või kes on sotsiaalosakonna komisjoni liikmed.
17.7.Tartu Linnavalitsus on andnud korralduse nr 1094, millega on otsustatud jätta esitatud vaide rahuldamata. Korraldusest selgub, et kaebaja kaebust (saadetud e-mailiga
17.septembril 2020) ei ole käsitletud ega ka sellega otsustusprotsessil arvestatud. Korralduse on allakirjutanud linnapea Urmas Klaas ja linnasekretär Jüri Mölder. Jääb ebaselgeks, kes on otsuse tegemisel osa võtnud ja on küsitav, kas linnapea omab sotsiaalset kvalifikatsiooni otsuse tegemiseks.
17.8.Korralduses väidetakse, et linnavalitsusel puudub informatsioon, et Z vahendid temale osutatava ööpäevaringse hooldusteenuse eest tasumiseks oleks ammendunud. Otseselt viidatakse valele ja vananenud teabele seoses Z pangakonto seisuga, kus viidatakse varasemale 18. juuni 2020 kontojäägile (1470,86 eurot) väites, et 21. septembril 2020 võlgnevust pole tekkinud, kuigi linnavalitsusele väljastatud dokumendi järgi on konto seis
15.septembril 2020 olnud 671,81 eurot. Põhjendusena on viidatud vananenud andmetele (ainult konto saldole).
17.9.Samuti pole ka arvestatud eriti eaka naisterahva sügavate puuetega, mis seavad tema omakorda eriolukorda ja toob ka oluliselt rohkem õigusi. Sügavate puuetega inimesena on Zl puuetega inimeste teenuste õigused ja inimõigused, mis on oluliselt laiem mõiste. Korraldusest nähtub ilmne üleolev suhtumine, millega halvustatakse abivajajate olukorda ja inimeste tõelist häda.
17.10.Otsus peab olema realistlik, jõukohane, õiglane ja ennekõike inimlik. Antud otsuse ja korraldusega on vastutus ja kohustus kantud ainuüksi kaebajale ja J. M.le.
17.11.Z sissetulekute puudujääk on olnud alates 20. novembrist 2019 igakuiselt 266 eurot. Seda puudujääki on seni suudetud katta tema kontol olevatest vahenditest. Hooldekodutasule lisaks on kaebaja omal kulul katnud muid Z väljaminekuid hooldekodus, näiteks juuksur, pediküür, riiete kulud, isiklik kulutusraha. Alates 10/2020 on Z rahalised vahendid otsas.
17.12.Toetust on taotletud ennetavalt, kuna algusest peale on olnud teada, et Z pensionist ei piisa hooldekodumaksu katmiseks ja ka Z pangakontol olevad varad lõppevad peatselt. On ütlematagi selge, et sellises eelnevalt teada olevas olukorras on sellist toetust vaja taotleda
4(11)
3-20-2347
võimalikult vara, et tagada hooldekoduteenuste arve õigeaegne tasumine ja vältida makseraskuseid.
17.13.Kaebaja on andnud Tartu Linnavalitsuse sotsiaalosakonnale piisavad ja põhjalikud selgitused kolmel korral, viimasel korral 16. septembril 2020 esitatud kaebuses. Y on eraldi omas taotluses 15. septembril 2020 selgitanud oma rasket olukorda ja esitanud ka maksujõuetuse kohta dokumendid.
17.14.Kaebajal ja tema emal ei ole võimalik osaleda Z hooldekodu tasude maksmisel, kuna nende sissetulekud ei ole piisavad. Kaebaja ja tema ema on esitanud piisaval tasemel kõige olulisemad selgitused ja dokumendid nende maksejõuetuse ja eriti erandlike asjaolude tõendamiseks.
18.Vastustaja palub vastuses kaebusele jätta kaebus rahuldamata. Vastuses kaebusele esitas vastustaja kokkuvõtvalt järgmised väited:
18.1.Arvestades otsuse nr 840 õiendis toodud asjaolusid, jääb vastustaja seisukohale, et on igakülgselt teostanud oma uurimiskohustust ning kaalutlusõigust. Vastavalt kehtivale õigusele saab vastustaja tugineda ainult avalikes registrites kätte saadavatele andmetele ning ka isikute enda poolt esitatud infole. Vastustajal puudub õiguslik alus pöörduda otse näiteks pankade poole teada saamaks, kas isikul on mõnes konkreetses pangas konto ning küsida pangakonto väljavõtet. Vastustajale ülalpidamiskohustust andma kohustatud isikute andmed on olnud osalised ja puudulikud. Ülalpidamiseks kohustatud isikud on teadlikult ja tahtlikult jätnud vastustajale kõik nõutud dokumendid esitamata, et varjata oma tegelikku võimekust seadusjärgseks ülalpidamiskohustuse täitmiseks.
18.2.Kaebaja poolt 27. aprilli 2020. a taotluse lahendamise pikk periood on lähtunud asjaolust, et vastustajal on võtnud aega kõigi asjaolude välja selgitamine, sh suhtlus kõigi seadusjärgsete ülalpidamiskohustusega isikutega ja nende poolt esitavate andmetega. Kuivõrd seadusjärgseid ülalpidamiskohustusega isikuid on viis, kelledest kolm elavad välismaal, siis on otsuse aluseks oleva info kogumine olnud mahukas ja aeganõudev, sh on näiteks kaebaja keeldunud soovitud dokumente esitamast. Asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks enda ja oma ema kontoväljavõtete esitamist ning on pidanud piisavaks vaid enda poolt valitud soome keelsete dokumentide esitamise, ei anna alust väita, et kaebaja oleks esitanud kõik vastustaja poolt nõutud dokumendid.
18.3.Korralduses nr 1094 on vastustaja selgitanud, et: „Käesoleval hetkel viibib Z ööpäevaringsel hooldusteenusel Põltsamaa Kodus. Tartu Linnavalitsusele teadaolevatele andmetel on tähtajatu teenuse osutamise leping sõlmitud Z lapselapse J.M.ga ja hooldusteenuse eest tasumine toimub Z kontol olevate vahendite arvelt. 18.06.2020. a seisuga oli Z kontojääk 1470, 86 eurot. 21.09.2020. a seisuga võlgnevust tekkinud ei ole.
18.4.Lähtudes kehtivast õigusest on Tartu Linnavalitsus kohustatud võtma sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse enda kanda olukordades, kus sotsiaalteenust vajaval isikul endal ja tema perel ei ole majanduslikult võimalik sotsiaalteenuse eest tasuda. Hetke seisuga puudub linnavalitsusel informatsioon, et Z vahendid temale osutava ööpäevaringse hooldusteenuse eest tasumiseks oleksid ammendunud. Z rahaliste vahendite ammendumisel on võimalik esitada Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadust ja isiku enda ning tema seadusjärgsete ülalpidajate võimet iseseisvalt toime tulla ja vajalik hooldus kindlustada.“. Olukorras, kus vastustajale ei olnud enne otsuse nr 840 tegemist esitatud kõiki nõutud dokumente ning arvestades, et Z kontol olid olemas piisavad rahalised vahendid tema hooldekulude katmiseks, siis ei olnud vastustajal võimalik kaebaja taotlust rahuldada ja teistsugust otsust teha.
18.5.Käesoleval juhul ei ole Zt suunatud ööpäevaringsele hooldusteenusele vastustaja otsuse alusel. Z lähisugulased on leidnud Z sobiva hooldusteenuse koha ning sõlminud vastava
5(11)
3-20-2347
lepingu. Seega on antud juhul küsimuse all vaid hooldusteenusega seotud kulude osaline hüvitamine vastustaja poolt.
18.6.Ükski õigusakt ei kohusta Tartu linna hooldusteenust vajava isiku kulusid katma juhul, kui isikul on ülalpidamiskohustusega isikuid, kes on vastustaja hinnangul võimelised andma abivajavale ülenejale lähisugulasele (vanaemale, emale) ülalpidamist.
18.7.Vastustajal puudub kehtivast õigusest tulenevalt pädevus vabastada perekonnaseaduses märgitud isikuid (sh kaebajat) ülalpidamiskohustusest või jagada ülalpidamiskohustust andvate isikute vahel nende kohustusi. Vastustajal on võimalik vaid hinnata, kas isikul on olemas seadusjärgsed ülalpidamiskohustusega isikud ning kaaluda, kas ülalpidamiseks kohustatud isikute majanduslik seisukord võimaldab täita perekonnaseaduses sätestatud ülalpidamiskohustust Z suhtes või on põhjendatud hooldusvajadusega isiku Tartu linna osalisele ülalpidamisele võtmiseks. Lähtudes perekonnaseaduse (PKS) § 103 lg-st 1 on ainult kohtu pädevuses vabastada, vähendada ja/või jagada isiku/isikute ülalpidamiskohustust.
18.8.Kaebaja on 29. oktoobril 2020 võõrandanud korteri, kus kuni hooldekodusse minekuni elas Z. Kuivõrd kaebaja on müünud eelviidatud korteri, siis on kaebajal tekkinud rahalised vahendid, mis võimaldavad täita PKS-is sätestatud ülalpidamiskohustust Z suhtes.
18.9.Ülejäänud ülalpidamiskohustusega isikud (J. M., K. M. ja M. M.) ei ole otsust nr 840 vaidlustanud, mistõttu ei olnud põhjendatud Z Tartu linna poolt osaliselt rahastatavale hooldusteenusele mittevõtmiseks.
18.10.Kahetusväärselt on korralduses nr 1094 viidatud vaid 16. septembri 2020. a Y nimel esitatud taotlusele tühistada otsus nr 840. Samas arvestades, et nii 16. septembri 2020. a esitatud taotluse kui ka 17. septembri 2020. a esitatud taotluse on edastanud kaebaja, vaiete sisu ja lisadokumendid kattuvad, ning korraldus nr 1094 on edastatud teadmiseks kõigile ülalpidamist andma kohustatud isikutele, siis vaatamata formaalsetele puudustele on korraldusega nr 1094 sisuliselt lahendatud ka kaebaja poolt 17. septembril 2020 esitatud vaie. Kuivõrd käesoleva kohtuasja raames on juba vaidlustatud ka otsus nr 840 ning kontrollimisel on otsuse nr 840 õiguspärasus, siis ei annaks ka 17. septembril 2020 kaebaja poolt esitatud vaide lahendamine enam täiendavat lisandväärtust.
KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
19.Kaebaja on esitanud kaebuse vastustaja 6. augusti 2020. a otsuse nr 840 ja 6. oktoobri 2020. a vaideotsuse nr 1094 tühistamiseks ning Tartu linna kohustamiseks. Vastustaja otsustas vaidlusaluse 6. augusti 2020. a otsusega nr 840 mitte võtta Z ööpäevaringsele hooldusele Tartu linna osalise ülalpidamisega. Vaidluse all on Z pensionist puudu jääva hooldusteenuse hoolduskulude tasumine summas 266 eurot kuus. Kaebaja on taotlenud Z sotsiaaltoetust hooldusteenusele osalise ülalpidamisega võtmiseks põhjusel, et Z enda ja lähedaste võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ning vajaliku hoolduse kindlustamiseks. Kaebuse on esitanud viiest ülalpidamist andma kohustatud isikust üks ülalpidamist andma kohustatud isik ehk kaebaja (kuigi kaebaja on kohati sõna võtnud ka oma ema Y nimel). Ülejäänud ülalpidamiskohustusega isikud ei ole otsust vaidlustanud.
20.Kohus, hinnanud poolte seisukohti, asjassepuutuvaid õigusnorme ja kohtupraktikat ning asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebaja tühistamis- ja kohustamisnõue on alusetu ja tema kaebus ei kuulu rahuldamisele. Kohus nõustub vastustaja seisukohtadega ega pea halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 165 lg-le 2 tuginedes vajalikuks kõiki vastustaja põhjendusi üle korrata. Menetlusökonoomia seisukohalt poleks mõistlik hästi kirja pandud ja järgimist väärivat seisukohta ümber sõnastada (nt Riigikohtu 26. juuni 2018. a otsus asjas nr 3-16-579, p 16).
6(11)
3-20-2347
21.Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 20 lg-te 1-3 alusel on väljaspool isiku kodu osutatav üldhooldusteenus kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mis teenuse ööpäevaringse osutamise korral seisneb isikule majutamise, toitlustamise ning teda toetavate ja toimetulekut tagavate toimingute ja teenuste tagamises. Ehkki vastustajal on kohustus vajadusel abistada vajaliku hoolduskoha leidmisega vms, ei tähenda eeltoodu, et oma vanaema hooldusküsimust ei saaks perekond ise omal algatusel otsustada ja leida vanaemale sobilik hooldekodu koht. Praegusel juhul see nii ongi toimunud. Asja materjalidest nähtub, et AS Lõuna-Eesti Hooldekeskus ja J.M. vahel on 20. novembril 2019 sõlmitud hoolekandeasutuses hooldamise leping nr 473, mille kohaselt osutatakse Z hooldusteenust alates 20. novembrist 2019 (dtl 81-86, lepingu lisad 87-91). Seega ei ole käesoleval juhul Z suunatud ööpäevaringsele hooldusteenusele vastustaja sellekohase otsuse alusel. Vastustajal puudub ka õigus vaidlustada sellist peresisest kokkulepet.
22.Kohus selgitab, et hindab haldusakti õiguspärasust haldusakti andmise aja seisuga (HKMS § 158 lg 2 teine lause). Seepärast hindab kohus otsuse nr 840 õiguspärasust 6. augustil 2020. a ja korraldust nr 1094 6. oktoobril 2020. a olemasolevate faktide põhjal. See tähendab muuhulgas seda, et tuleb arvestada asjaoluga, et kaebaja taotluse lahendamise ajal oli Z kontol olemas piisavad rahalised vahendid hoolduskulude tasumiseks. Hooldamise lepingu p 2.1 kohaselt on hoolduskoha maksumus 850 eurot kuus. Z sissetulekuks taotluse menetlemise ajal oli vanaduspension 641,75 eurot (-28,35 eurot kinnipeetud tulumaks) ja puudega inimese sotsiaaltoetus 40,91 eurot (dtl 264). Lisaks makstakse isikule kord aastas represseeritu toetust 230 eurot. Kui Z igakuistest sissetulekutest hooldekodu kuutasu maha arvata, jääb hoolduskuludest katmata 266 eurot. Z kontojääk 18. juuni 2020. a seisuga oli 1470,86 eurot (dtl 344).
23.HKMS § 158 lg-s 2 sätestatud põhimõtet väljendab ka HMS § 54, mille kohaselt peab haldusakt olema kooskõlas selle andmise hetkel kehtiva õigusega. Asjaolude muutumine pärast haldusakti andmist ei muuda haldusakti tagantjärele õigusvastaseks. Kohtu hinnangul oli kaebaja taotluse rahuldamisest keeldumine vaidlusalaste haldusaktide andmise ajal õiguspärane. Lähtudes kehtivast õigusest on Tartu Linnavalitsus kohustatud võtma sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse enda kanda olukordades, kus sotsiaalteenust vajaval isikul endal või tema perel ei ole majanduslikult võimalik sotsiaalteenuse eest tasuda. Ülalpidamiseks kohustatud isikute majandusliku seisu muutumisel on ülalpidamiseks kohustatud isikutel võimalik esitada uus taotlus ning vastutajal on kohustus viia läbi uus menetlus selgitamaks välja vajadus isiku Tartu linna rahastavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele võtmiseks. Kohtule ei ole teada, et vastustajale oleks esitatud uus taotlus (dtl 268).
24.Vaidlusaluses otsuses nr 840 on vastustaja võtnud seisukoha, et 22. mai 2020. a saadetud vastuses keeldus kaebaja esitamast olulise tähtsusega dokumente, sest on veendunud, et Soome kodanikuna pole ta selleks kohustatud. Kaebaja leiab, et on vale väita, et ta keeldus dokumentide esitamisest.
25.Asja materjalidest nähtub, et vastustaja palus 12. mai 2020. a kirjas nr 12-6.1/05451 esitada kaebajal kõikide arvelduskontode, sh deposiitarvete ja hoiuste, eelneva 6 kuu väljavõtted kõikide sissetulekute ja väljaminekute kohta (dtl 7-8). Lisaks paluti esitada samad andmed Z ja Y kohta. Vastustaja soovis seeläbi hinnata kaebaja rahalist võimekust tasuda Z ööpäevaringse hooldusteenuse eest. Samuti palus vastustaja esitada lisaselgitused ja kinnitused Z ööpäevaringse hooldusteenuse eest tasumise võimaluste kohta.
7(11)
3-20-2347
26.Kaebaja on 22. mail 2020 andnud vastustajale selgitusi Y ja tema enda majandusliku seisundi kohta (dtl 31-36). Siiski ei täitnud kaebaja vastustaja 12. mai 2020. a kirjas esitatud korraldust täiel määral – kaebaja leidis, et Soome kodanikena kehtivad neile palju rangemad andmekaitseseadused, mistõttu edastas ta vastustajale andmed osaliselt. Kaebaja on seisukohal, et andmed tõestavad piisavalt majanduslikku seisundit, sissetulekuid ja väljaminekuid. Kaebaja leidis ka, et arvestades olukorda ja töökoormust, ei ole tal rohkem ressursse kõiki võimalikke andmeid esitada.
27.Kohus nõustub vastustajaga, et asjaolu, et kaebuse esitaja ei ole pidanud vajalikuks enda ja oma ema kontoväljavõtete esitamist ning on pidanud piisavaks vaid enda poolt valitud dokumentide esitamise, ei anna alust väita, et kaebaja oleks esitanud kõik vastustaja poolt nõutud dokumendid. Samuti on ülejäänud ülalpidamiskohustusega lähedased esitanud vastustajale avalduse menetlemiseks vajalikke dokumente vaid osaliselt. Kohus nõustub vastustajaga ka selles, et hüvitise andjal, praegusel juhul Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnal, on õigus nõuda haldusmenetluse käigus menetlusosalistelt ning muudelt isikutelt nende käsutuses olevate tõendite ja andmete esitamist, mille alusel haldusorgan teeb kindlaks asja lahendamiseks olulised asjad. Seejuures on vastustaja õigesti viidanud õiguslikele alustele.
28.Kui isikud ei esita kõiki taotluse lahendamiseks vajalikke dokumente, puudub kohalikul omavalitsusel võimalus hinnata abi andmisel isiku ja talle ülalpidamist andma kohustatud isikute võimet anda ülalpidamist. SHS § 16 lg 2 kohaselt tuleb abivajajalt võetava tasu suuruse kindlaksmääramisel arvestada abivajaja ja tema perekonna majanduslikku olukorda. Tartu Linnavolikogu 14. märtsi 2013. a määruse nr 88 § 2 lg 1 p-de 4 ja 5 alusel rahastatakse pikaajalist ööpäevaringset hooldusteenust Tartu linna eelarvest isikutele, kellel on lähedased, kuid kelle enda ja lähedaste võimalused ei ole piisavad iseseisvaks toimetulekuks ning vajaliku hoolduse kindlustamiseks. Vastavalt nimetatud määruse § 8 lg-le 2 ei suunata isikut pikaajalisele ööpäevaringsele hooldusteenusele, kui isiku ja tema lähedaste võimalused on piisavad iseseisvaks toimetulekuks ja vajaliku hoolduse kindlustamiseks. Tartu Linnavolikogu määruse nr 88 § 5 lg 2 alusel arvestab komisjon lähedaste sissetulekuid ja väljaminekuid ning määrab lähedaste osaluse arvestusega, et lähedastel säiliks sissetulek vähemalt pooleteise Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud toimetulekupiiri ulatuses ühe pereliikme kohta.
29.Olukorras, kus vastustajale ei olnud enne otsuse nr 840 tegemist esitatud kõiki nõutud dokumente ning arvestades, et Z kontol olid olemas piisavad rahalised vahendid tema hooldekulude katmiseks, siis ei olnud vastustajal võimalik kaebaja taotlust rahuldada ja teistsugust otsust teha.
30.Kaebaja leiab, et esmatähtis on mõista ja arvestada sellega, et tema ema Y vajab ise hooldamist ja sotsiaalset tuge ning kaebaja juba on tema hooldaja, seega raskes olukorras olevat abivajajalt ei võida nõuda ülalpidamiskohustust ja teisalt ei saa hoolduskohustusega kedagi ülekohtuselt koormata. Kaebaja kannab esmast vastutust oma laste, seejärel ema ja alles seejärel vanavanemate eest.
31.Kaebaja on 16. mai 2021. a vastuses kohtunõudele märkinud, et „Lõppeesmärgiks on olnud see, et Z antakse toetus ehk teisisõnu meid vabastatakse ülalpidamiskohustusest, milleks me ei ole võimelised ja mis eriti minu suhtes on ebamõistlik, ülekohtune ja ebavõrdne.“ (dtl 465). Kohus nõustub seisukohaga, et vastutaja pädevuses ei ole lahendada sotsiaalteenuse osutamise raames ülalpidamise andmiseks kohustatud isikute omavahelist vaidlust selle üle, kas neil kõigil on ülalpidamise andmise kohustus ning kui suures osas keegi ülalpidamist andma peab. Sotsiaalteenuse eest võetava tasu suuruse määramisel piisab sellest, kui on kindlaks tehtud, et 8(11)
3-20-2347
mõni ülalpidamise andmiseks kohustatud isik või need isikud ühiselt saavad kulud kanda. Kaebajal ja tema emal on võimalik esitada maakohtusse negatiivne tuvastushagi (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 368 lg 1), et tuvastada, et neil ei ole ema ja vanaema ülalpidamiskohustust (vt ka Riigikohtu 31. märtsi 2020. a määrus asjas nr 3-18-1168, p 11). Kohus on kaebajale seda põhimõtet käesolevas asjas 12. mail 2021 selgitanud (dtl 446). Ka vastustaja on vaidlusaluses vaideotsuses selgitanud, et olukorras, kus ülalpidamiskohustusega isikud soovivad piirata või vabaneda ülalpidamiskohustuse täitmisest, tuleks neil pöörduda vastavasisulise taotlusega kohtu poole (dtl 216). Ülalpidamise kohustusest saab isikut vabastada või kohustusi jagada lõppastmes ainult maakohus, mitte aga vastustaja ega halduskohus. Eeltoodu tõttu ei saanudki vastustaja võtta seisukohta iga ülalpidamist andma kohustatud isiku kohustuste kohta spetsiifiliselt.
32.Vastustaja on seisukohal, et kuna Z puhul on tegemist Eesti riigi kodanikuga, on tal õigus saada ülalpidamist perekonnaseaduses sätestatud tingimustel ja korras. Kui ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alaliseks elukohaks on Eesti riik, kuuluvad rahvusvahelise eraõiguse seaduse alusel kohaldamisele Eesti riigi seadused. Kohus nõustub vastustajaga.
33.Nagu õiguskantsler on kaebajale 1. juunil 2020 selgitanud, tuleb olukorras, kus eakas elab Eestis ja on Eesti kodanik, aga ülalpidajad elavad Soomes ja on Soome kodanikud, lähtuda laste ja lastelaste õiguste ja kohustuste kindlakstegemisel rahvusvahelise õiguse sätetest (dtl 64-65). Euroopa Liidu Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009 art 15 järgi määratakse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
23.novembri 2007. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Haagi protokoll on siduv Eesti ja Soome suhtes. Haagi protokolli art 3 p 1 kohaselt on üldine reegel, et ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatakse õigustatud isiku (ülalpidamist vajava eaka) peamiseks elukohaks oleva riigi õigust, kui Haagi protokollist ei tulene teisiti. Haagi protokoll sisaldab mitmeid erandeid sellest üldreeglist, mida tuleb kohaldada olenevalt konkreetsest olukorrast.
34.Haagi protokolli art 4 kohaselt kohaldatakse art-s 1 nimetatud ülalpidamiskohustustele ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alalise elukoha riigi õigust. Seega, kui ülalpidamise saamiseks õigustatud isiku alaliseks elukohaks on Eesti riik, kuuluvad kohaldamise Eesti riigi seadused.
35.Kaebaja on vastustajale ette heitnud, et vaidlusaluse otsuse on allkirjastanud üks isik, juhatuse asetäitja T. Kruuse, kuid jääb ebaselgeks, kes on otsuse tegemisel osa võtnud või kes on sotsiaalosakonna komisjoni liikmed. Samuti on vastustaja juhtinud tähelepanu asjaolule, et vaidlustatud korralduse on allakirjutanud linnapea U. Klaas ja linnasekretär J. Mölder, kuid jääb ebaselgeks, kes on otsuse tegemisel osa võtnud ja on küsitav, kas linnapea omab sotsiaalset kvalifikatsiooni otsuse tegemiseks.
36.Kohus selgitab, et haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 lg 2 sätestab, et haldusorganisiseselt määratakse isikud, kes tegutsevad haldusmenetluses haldusorgani nimel, kui seaduses või määruses ei ole sätestatud teisiti. Haldusorgani sisese töökorralduse, sh sisepädevuse jaotuse üle otsustab eelkõige haldusorgan ise ning õigusaktid selles osas mingeid selgeid või üheseid nõudeid ei kehtesta. Kohtu hinnangul on esimeseks otsustajaks selle üle, kas ametnikul olid haldusakti andmiseks vajalikud volitused, siiski haldusorgan ise.
37.HMS § 63 lg 2 p-s 3 on haldusakti tühisuse alusena silmas peetud ebapädevat haldusorganit (nn välispädevus), mitte haldusorgani nimel tegutsevat ebapädevat isikut (nn sisepädevus). Sisepädevuse ületamine, s.o haldusakti allkirjastamine linna ametniku poolt, kellel puudub 9(11)
3-20-2347
selleks linna antud volitus, ei too kaasa haldusakti tühisust, vaid on menetlusviga, mille esinemisel tuleb HMS § 58 alusel hinnata, kas see rikkumine mõjutas asja otsustamist (vt Riigikohtu 24. aprilli 2018. a määrus nr 3-17-725, p 20).
38.Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kaebaja kaebuse Tartu Linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonna sotsiaalhoolekandekomisjoni 6. augusti 2020. a otsuse nr 840 tühistamiseks. Kohtu hinnangul on vastustaja igakülgselt teostanud oma uurimiskohustust ning kaalutlusõigust.
39.Tartu Linnavalitsus otsustas 6. oktoobri 2020. a korraldusega nr 1094 jätta rahuldamata otsuse nr 840 peale esitatud vaide (dtl 215-216). Vaideotsuses on märgitud, et käesoleval hetkel viibib Z ööpäevaringsel hooldusteenusel Põltsamaa Kodus. Tartu Linnavalitsusele teadaolevatel andmetel on tähtajatu teenuse osutamise leping sõlmitud Z lapselapse J.M.ga ja hooldusteenuse eest tasumine toimub Z kontol olevate vahendite arvelt. 18. juuni 2020. a seisuga oli Z kontojääk 1470,86 eurot. 21. septembri 2020. a seisuga võlgnevust tekkinud ei ole. Samuti leidis vastustaja, et lähtudes kehtivast õigusest on Tartu Linnavalitsus kohustatud võtma sotsiaalteenuse eest tasumise kohustuse enda kanda olukordades, kus sotsiaalteenust vajaval isikul endal ja tema perel ei ole majanduslikult võimalik sotsiaalteenuse eest tasuda. Hetke seisuga puudub linnavalitsusel informatsioon, et Z vahendid temale osutatava ööpäevaringse hooldusteenuse eest tasumiseks oleksid ammendunud. Z rahaliste vahendite ammendumisel on võimalik esitada vastustajale taotlus Z Tartu linna rahastatavale ööpäevaringsele üldhooldusteenusele suunamiseks. Taotluse menetlemisel hindab vastustaja ööpäevaringse üldhooldusteenuse vajadust ja isiku enda ning tema seadusjärgsete ülalpidajate võimet iseseisvalt toime tulla ja vajalik hooldus kindlustada.
40.Asja materjalidest nähtub, et kaebaja on esitanud otsuse nr 840 peale 2 eraldiseisvat kaebust - 16. septembril 2020. a edastas kaebaja otsuse nr 840 peale vaide oma ema nimel ning
17.septembril 2020. a edastas kaebaja otsuse nr 840 peale vaide enda nimel. Esitatud vaided, nendes toodud põhisesisukohad ning lisadokumendid kattuvad. Mõlemad dokumendid on kaebaja poolt kaebuse lisana esitatud.
41.Vastustaja on väljendanud kahetsust, et korralduses nr 1094 on viidatud vaid 16. septembri 2020. a Y nimel esitatud taotlusele tühistada otsus nr 840. Samas arvestades, et nii 16. septembri 2020. a esitatud taotluse kui ka 17. septembri 2020. a esitatud taotluse on edastanud kaebaja, vaiete sisu ja lisadokumendid kattuvad, ning korraldus nr 1094 on edastatud teadmiseks kõigile ülalpidamist andma kohustatud isikutele, siis vaatamata formaalsetele puudustele on korraldusega nr 1094 sisuliselt lahendatud ka kaebaja poolt 17. septembril 2020 esitatud vaie. Kuivõrd käesoleva kohtuasja raames on juba vaidlustatud ka otsus nr 840 ning kontrollimisel on otsuse nr 840 õiguspärasus, siis ei annaks ka 17. septembril 2020 kaebaja poolt esitatud vaide lahendamine enam täiendavat lisandväärtust. Kohus nõustub nende vastustaja seisukohtadega. Kaebuse põhjendustest ei nähtu, et vaideotsus rikuks kaebaja õigusi sõltumata põhivaidluse esemest (HKMS § 45 lg 4).
42.Kaebaja on esitanud kaebuses ka nõude Tartu linna kohustamiseks osaleda tagasiulatuvalt hooldekulude tasumises osaliselt puudujäävalt osalt (266 eurot kuus) alates oktoobrist 2020. Kohustamisnõude rahuldamise üheks eelduseks on see, et vastustaja on õigusvastaselt keeldunud haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest, olnud tegevusetu või viivitanud. Käesoleval juhul see nii ei ole, mistõttu puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks (riigivastutuse seaduse § 6 lg 1).
10(11)
3-20-2347
43.HKMS § 108 lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus tehakse kaebaja kahjuks, seega tema menetluskulud jäävad tema enda kanda ning rahuldamata jääb kaebaja taotlus 150 euro hüvitamiseks. Vastustaja on selgitanud, et seoses käesoleva kohtumenetlusega tal kulusid tekkinud ei ole (dtl 270).
44.Kaebaja esitas 30. augustil 2021 kohtule dokumendid (dtl 490-516), mille kohus kaebajale tagastab. Nagu kohus eelnevalt selgitas, hindab kohus otsuse nr 840 õiguspärasust 6. augustil 2020. a ja korraldust nr 1094 6. oktoobril 2020. a olemasolevate faktide põhjal. Kaebaja poolt esitatud dokumendid kannavad kõik hilisemaid kuupäevi, mistõttu ei saanud vastustaja esitatud dokumentidega otsuse tegemisel arvestada. Ka on suurem osa dokumentidest võõrkeelsed, mida on eesti keelde tõlgitud vaid vähesel määral. Kohus selgitas kaebajale juba 15. detsembri 2020. a määruses (dtl 138), et HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning kui kaebaja soovib, et kohus arvestaks esitatud dokumente avalduste või dokumentaalsete tõenditena, tuleb tal need esitada tõlgituna eesti keelde.
45.Jõustunud kohtulahendi avaldamisel Riigi Teatajas tuleb X, Z, Y, J.M., K.M. ja M.M. nimed asendada tähemärkidega (HKMS § 175 lg 3).
(allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
11(11)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.