Võlaõigus › Võõrandamislepingud

1 (3)

kontole nr EE873300333499990003 (Danske Bank). Maksekorraldusel märkida viitenumber 99916700089293.

Kaja esitamine Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Otsuse kirjeldava ja põhjendava osa ärajätmine Hagiavaldus koos kirjaliku vastuse nõude määrusega toimetati kostjale kätte isiklikult 25.10.2016. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vastanud ja kohus teeb hageja taotlusel TsMS 407 lg 1 alusel tagaseljaotsuse, millega rahuldab hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse ilma põhjendava osata ja märgib kirjeldavas osas üksnes lühidalt hagi asjaolud. Hagi asjaolud Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 07.02.2001 maa ostu-müügilepingu ja asjaõiguslepingu Axxxxxx katastriüksuse (katastritunnusega 57302:002:1420 ja asukohaga xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) müügiks kostjale. Lepingu punkti 3.1 kohaselt oli lepinguobjekti müügihinnaks 329 000 krooni (21 028,85 eurot). Kostja tasus enne lepingu sõlmimist 10% müügihinnast, s.o 32 903 krooni. Ülejäänud müügihinna 296 127 krooni osas leppisid pooled kokku järelmaksuna tasumise 50 aasta jooksul. Kostja pidi järelmaksu tasuma kaks korda aastas (10. jaanuariks ja 10. juuliks). Pooled leppisid kokku intressimääras 5% aastas ning viivises 0,05% päevas tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kostja on hagiavalduse esitamise päeva seisuga tasunud müügihinnast 5111,24 eurot ja järelmaksu võlgnevus on tal 756,96 eurot, intressi võlgnevus 30,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 134,27 eurot. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja 950,43 eurot, 756,96 eurot on järelmaksete võlg, 30,06 eurot intress ja 163,41 eurot kohtuotsuse tegemise aja seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhivõlalt. Lisaks mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlalt 0,05% päevas alates otsuse tegemisest kuni põhivõla täitmiseni. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldab hagi, seega TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse.

2 (3)

RLS § 22 lg 2 p 6 alusel on hageja maareformi seadusest tulenevate hüpoteegipidaja ülesannete täitmise korras hagi esitamisel riigi kasuks seatud hüpoteegi asjas riigilõivu tasumisest vabastatud. TsMS § 190 lg 3 näeb ette, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista nõudelt tasutav riigilõiv, millest hageja vabastatud on. TsMS § 124 lg-st 1 ja §-st 133 lähtuvalt on hagihind hageja nõudelt 1059,44 eurot (põhinõue 756,96 eurot, intress 30,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 134,27 eurot ja aastane viivis 138,15 eurot), millelt RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda 200 eurot Eeltoodu alusel mõistab kohus riigilõivu summas 200 eurot, mille tasumisest Eesti Vabariik hagejana oli vabastatud, riigituludesse kostjalt. TsMS § 179 lg 5 alusel tuleb kostjal temalt riigituludesse välja mõistetud summa ära maksta 15 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Vastasel korral võidakse otsus summa riigituludesse nõudmiseks saata sundtäitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.