Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks
Istungil osalenud isikud
Politsei- ja Piirivalveameti volitatud esindaja Lii Mahlberg Isik, kelle kinnipidamist taotletakse, X Kohtuistungi sekretär Terje Kert Tõlk Natalia Tselikova
2.Anda Politsei- ja Piirivalveametile luba X kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 5. septembrist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks.
3.Kohtulahendi avalikustamisel asendada isiku, kelle paigutamiseks luba taotletakse, nimi tähemärgiga.
Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 265 lg 5, § 204 lg 1).
1.Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) esitas 4. septembril 2021 Tartu Halduskohtule taotluse X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 282 lg 6 alusel, sest isiku suhtes esineb VSS § 282 lg 5 nimetatud põhimõte.
1.1.Tallinna kordoni ametnikud kontrollisid 2. septembril 2021 kell 22:30 Soome väljuvale laevale Star suunduvat Läti numbrimärkidega sõidukit, milles viibis kolm Kirgiisi Vabariigi kodanikku, sh X (sünd. 7. juunil 1983.a, pass nr xxx kehtiv alates 31. jaanuarist 2019 kuni
31.jaanuarini 2029). Isikud selgitasid küsitlemisel, et soovisid Soome puhkama minna ning seejärel tagasi Eestisse suunduda. Sõiduki pagasiruumi kontrollides jäi ametnikele mulje, et isikud on võtnud kaasa kõik oma isiklikud asjad, mis seadis kahtluse alla isikute soovi Soome lihtsalt puhkama minna. Isikud selgitasid, et kõik asjad võeti kaasa, kuna Tartu linnas asuva
elukoha välisukse lukk on katki ning seetõttu võeti kõik asjad kaasa. Samas nähtub ettekandest, et kordoni välijuht oli suhtluses isikute Eesti poolse tööandjaga, kelle sõnul isikud lahkuvad omavoliliselt. Isikute lahkumine Soome Vabariiki tõkestati kordoni ametnike poolt ning isikud kutsuti 3. septembril 2021 Põhja prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalveametnike juurde menetlustoimingutele.
1.2.Tööandja sooviavalduse alusel tunnistati 3. septembril 2021 X väljastatud lühiajalise töötamise registreering kehtetuks töösuhte lõpetamise tõttu ning sellega langesid ära isikule välja antud pikaajalise viisa andmise aluseks olevad vajalikud tingimused. PPA tunnistas
3.septembri 2021. a otsusega nr 1777/2021 isikule väljastatud pikaajalise viisa nr xxx alates
4.septembrist 2021 kehtetuks. Isik oli menetlustoimingute käigus selgitanud ametnikele, et tal on võimalik oma lahkumine korraldada 3. septembril 2021, lahkudes Schengenist Venemaa Föderatsiooni (isik saabus Eesti Vabariiki 25. augustil 2021 Venemaa Föderatsioonist).
1.3.Isik lahkus 3. septembril 2021 Koidula maanteepiiripunkti kaudu Venemaa Föderatsiooni. Samal päeval kell 23:13 saabus isik Venemaa Föderatsioonist Koidula piiripunkti sisenevale suunale. Isiku dokumente kontrollides selgus, et isikul puudub alus Eestisse sisenemiseks ning isikule koostati piirilt väljastatud sisenemiskeeld nr 008/21, isiku piirületus tõkestati ning isik suunati riigipiiri seaduse (RiPS) § 91 lg 1 alusel tagasi Venemaa Föderatsiooni. 4. septembril 2021 saabus isik uuesti Koidula piiripunkti. Isiku sõnul ei lubanud Venemaa Föderatsioon piiriületust COVID-19 pandeemiaga seonduvalt.
1.4.Kuna isikule oli varasemalt vormistatud sisenemiskeeld ning tema riiki lubamiseks puudus alus, peeti isik Lõuna prefektuuri piirivalvebüroo ametnike poolt 4. septembril 2021 kell 01:30 VSS § 282 lg 5 alusel 48 tunniks kinni. Kuna isikule koostatud sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik 48 tunni jooksul täita, peab PPA vajalikuks taotleda isiku kinnipidamist ja kinnipidamiskeskusesse paigutamist kuni lahkumiskohustuse täitmiseni.
1.5.Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks olema seaduslik alus. X käesoleval ajal seaduslik alus Eestisse sisenemiseks puudub, kuna isiku pikaajaline viisa nr xxx tunnistati PPA 3. septembri 2021. a otsusega nr 1777/2021 kehtetuks alates 4. septembrist 2021. a VMS § 77 lg 2 alusel, sest viisa andmiseks vajalikud tingimused ei olnud enam täidetud. Isiku tööandja teavitas PPA-d isikuga töösuhte lõpetamisest ning taotles lühiajalise töötamise registreeringu kehtetuks tunnistamist, kuna isik soovis tööle minna Soome Vabariiki.
1.6.RiPS § 9 lg 2 kohaselt annab välispiiri ületamiseks politsei loa piirikontrolli läbinud isikule, kelle suhtes ei esine välispiiri ületamist välistavaid asjaolusid ning kes on täitnud Eestisse sisenemise, Eestis viibimise ja Eestis lahkumise nõudeid. VSS § 282 lg 1 kohaselt keelab PPA välismaalasel, kes ei vasta välispiiri ületamise nõuetele, Eestisse siseneda ning täidab tema kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/399, mis käsitleb isikute üle piiri liikumist reguleerivaid liidu eeskirju (ELT L 77, 23. märts 2016, lk 1–52), toodud vormi (sisenemiskeelu otsus). X ei saanud 4.septembril 2021 luba Eestisse sisenemiseks ning talle on piirpunktis koostatud ja väljastatud sisenemiskeelu otsus nr 008/21. RiPS § 91 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati, arvestades Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätetatud erisusi. Schengeni konventsiooni art 26 lg 1 p a sätestab, et kui välismaalasel on keelatud siseneda ühe konventsiooniosalise territooriumile, siis veoettevõtja, kes on toonud välismaalase õhu, mere või maismaa kaudu välispiirile, on kohustatud ta viivitamata tagasi viima. Piirivalveasutuse taotlusel peab veoettevõtja viima välismaalase tagasi kolmandasse riiki, kust ta on tulnud, kolmandasse riiki, kes on andnud reisidokumendi, millega ta reisis, või muusse kolmandasse riiki, kus on tagatud tema vastuvõtmine. Käesoleval juhul ei ole võimalik sisenemiskeelu otsuse täitmine riiki, kust isik saabus Eestisse, kuna Venemaa Föderatsioon keeldub isikut riiki lubamast. Samuti ei ole võimalik sisenemiskeelu otsust täita isiku kodakondsusjärgsesse riiki, kuna esimene võimalik lend kodakondsusjärgsesse riiki toimub 11. septembril 2021 läbi Türgi
ning transiidiks peab PPA taotlema luba Türgi ametivõimudelt, kellel on transiiditaotlusele vastamiseks ette nähtud 5 päeva.
1.7.PPA hinnangul esineb käesoleval juhul isiku suhtes VSS § 15 lg-s 1 nimetatud põhimõte ning VSS § 15 lg 2 p-s 1 sätestatud kinnipidamise alus. Kuigi VSS §-s 68 sätestatakse asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlaks tegemiseks vältimatult esinema, tuleb ohu lõplikuks kindlakstegemiseks vaadelda ka muid välismaalasega seotud asjaolusid kogumis (Riigikohtu 31. mai 2017. a määrus asjas nr 3-3-1-93-16, p 13). VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kuigi nimetatud säte käsitleb lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmist, on PPA hinnangul kohane nimetatud sätet kasutada ka seadusest tuleneva lahkumiskohustuse õigeaegse täitmata jätmise korral. VSS § 3 lg 2 kohaselt on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida. VMS § 74 kohaselt on välismaalane hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma. Isikule väljastatud pikaajaline viisa tunnistati kehtetuks PPA
3.septembri 2021. a otsusega alates 4. septembrist 2021, mis tähendab, et isik oli kohustatud Eestist, sh Schengeni konventsiooni liikmesriikide alalt lahkuma hiljemalt 3. septembril 2021. Kuigi isik üritas 3. septembril 2021 lahkuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, ei ole PPA hinnangul isik käesoleval juhul õigeaegselt Eestist lahkunud, kuna Venemaa Föderatsiooni ei võimaldanud isikul riiki siseneda. Isiku väitel ei võimaldanud Venemaa Föderatsioon tema piiriületust covid-19 pandeemiast tulenevalt, kuid PPA-l ei ole võimalik nimetatud väidet kontrollida, seega ei ole välistatud, et isik ise ei teinud piisavalt pingutusi, et tähtaegselt lahkuda.
1.8.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi isik selgitas 3. septembri 2021. a menetlustoimingutel, et ta on nõus Eestist lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, ei ole PPA hinnangul usutav, et isik tõsikindlalt Eestist lahkub. Olukorras, kus isik saabus 25. augustil 2021 Eestisse töötamise eesmärgil, üritas väidetavalt tuttavate külastamise eesmärgil liikuda Soome Vabariiki, teavitamata sellest oma tööandjat, kelle juurde tööleasumise eesmärgiga isik Eestisse saabus, ei ole PPA hinnangul tõsikindlalt usutav, et vabaduses viibides isik tegelikkuses ka kodakondsusjärgsesse riiki lahkus. Samuti nähtub isiku selgitustest, et teda on varasemalt Soomest välja saadetud kodakondsusjärgsesse riiki. PPA hinnangul ei ole usutav, et isik riigist välja saadeti ainuüksi seepärast, et ta enda reisidokumendi seal kaotas. Pigem viitab eeltoodu võimalikule ebaseaduslikule viibimisele või töötamisele. Samuti arvestab PPA isiku 3. septembri 2021 antud selgitusi küsimusele, kas tal on võimalik tagasi pöörduda kodakondsusjärgsesse riiki. Nimelt on isik selgitanud, et ta sooviks Eestisse jääda ja siin tööle hakata. Seda, miks isik oma tööandjat ei teavitanud Soome minekust, ei osanud isik selgitada. Lisaks ei ole PPA hinnangul usutavad isiku selgitused, et kõik isiklikud asjad võeti kaasa seepärast, et uksel võtit ei olnud.
1.9.Põgenemisohu hindamise näol on tegemist prognoosotsusega, mis põhineb kõikidel isikuga seonduvatel asjaoludel kogumis ning hõlmab endas ka võimalust siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduda. Arvestades Schengeni sisest liikumisvabadust ning piirikontrolli puudumist liikmesriikide vahel, ei oleks isiku omavolilise Eestist lahkumise korral tema liikumine sisuliselt takistatud. Ka Riigikohtu halduskolleegium on 29. jaanuari 2015. a määruses asjas nr 3-3-1-48-14 p-s 17 leidnud, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust ning ka võimalust, et isik või end siseriiklikult hakata ametivõimude eest varjama eesmärgiga oma lahkumiskohustust edasi lükata, saab takistada vaid liikumisvabaduse piiramisega.
1.10.Kuigi isiku tööandja võimaldas Eestis töötamise ajaks isikule elukoha, ei ole käesoleval ajal tõendatud, et isik nimetatud kohas viibida saaks kuni lahkumiskohustuse täitmiseni. PPA on
seisukohal, et teiste leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada sisenemiskeelu otsuse täitmise tulemuslikkuse, sest ei ole välistatud, et isik võib ka siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma hakata.
1.11.PPA-le teadaolevalt ei ole isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine vastuolus isiku turvalisuse ja tervisekaalutlustega. Samuti on PPA seisukohal, et isiku kinnipidamine ja kinnipidamiskeskusesse paigutamine on vajalik isikule kohaldatud sisenemiskeelu otsuse täitmiseks, kuna isiku suhtes esineb põgenemisoht.
2.Käesolevas haldusasjas toimus 5. septembril 2021 kohtuistung, kus isik selgitas kokkuvõtvalt järgmist. Kuni 11. septembrini on tal võimalus olla tööandja juures. Sõbrad praegu töötavad seal. Nad tulid Kõrgõzstanist kolmekesi, Soome läksid kolmekesi. Need 2 isikut jäid tööandja juurde. Soome sõites nende korteri uks ei käinud lukku, mistõttu võtsid nad kolmekesi kõik oma asjad kaasa. Esimestel päevadel, kui seal korteris olid, käis öösel keegi, kellel oli võti. Isik, kes öösel tuli, põgenes. Uks ei sulgunud. Tööandja andis korteri, aga võtmeid ei olnud. Kui ei saa seal majutuda, siis peab elama hostelis. Ta töötas 2 aastat tagasi Soomes, kaotas seal passi, sellepärast saadeti ta Soomest välja. Mingeid rikkumisi seal ei olnud. Kui antaks võimalus, töötaks edasi, kedagi ei hakka petma.
KOHTU SEISUKOHT
3.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan (s.o PPA) kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega.
4.Kohtu hinnangul tuleb PPA taotlus Xi kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks rahuldada.
5.VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. Vastavalt VMS § 43 lg-le 1 peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Sama paragrahv sätestab ka välismaalase ajutise Eestis viibimise seaduslikud alused. Käesoleval juhul puudub vaidlus selles, et X puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus.
6.RiPS § 91 lg 1 kohaselt isikud, kellele piiriületamise luba ei antud, samuti ebaseaduslikult välispiiri ületanud isikud peetakse kinni ja saadetakse Euroopa Liidu õigusaktide, välislepingute ning seadustega ettenähtud korras tagasi riiki, kust või mille kaudu nad Eestisse saabusid või toimetati. Sisenemiskeelu otsuse täitmiseks peab PPA välismaalase kinni VSS §-des 19–192 sätestatud korras (VSS § 282 lg 5). Kui sisenemiskeelu otsuse täitmine ei ole 48 tunni jooksul võimalik, taotleb PPA halduskohtult luba välismaalase kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks ja kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks (VSS § 282 lg 6).
7.Kuna isikule koostatud sisenemiskeelu otsust ei ole võimalik 48 tunni jooksul täita, on põhjendatud PPA taotlus isiku kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni lahkumiskohustuse täitmiseni. Käesoleval juhul ei ole võimalik sisenemiskeelu otsuse täitmine riiki, kust isik saabus Eestisse, kuna Venemaa Föderatsioon keeldub isikut riiki lubamast. Samuti ei ole võimalik sisenemiskeelu otsust täita isiku kodakondsusjärgsesse riiki, kuna esimene võimalik lend kodakondsusjärgsesse riiki toimub 11. septembril 2021 läbi Türgi ning transiidiks peab PPA taotlema luba Türgi ametivõimudelt, kellel on transiiditaotlusele vastamiseks ette nähtud 5 päeva. Põhjendatud on PPA taotlus kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni kaheks nädalaks. Kaks nädalat on PPA-l vaja aega selleks, kui Türgi ei anna transiidiluba 5 päeva jooksul.
8.PPA on esitanud halduskohtule taotluse haldustoiminguks loa saamiseks VSS § 282 lg 6 alusel. Kohus selgitab, et kuigi viidatud säte ei tee viidet VSS §-le 23, siis on seadusandja eesmärk olnud, et ka VSS § 282 lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel kohaldub VSS § 23 koos selles viidatud normidega. Sellele viitab VSS-i ning välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse (massilise sisserände tõkestamine) seletuskiri – VSS § 282 lg 6 lisati VSS-i nimetatud seaduse § 1 p-ga 44 (vt ka Tallinna Halduskohtu 2. aprilli 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-689). Seega tuleb VSS § 282 lg 6 alusel haldustoiminguks loa taotlemisel lähtuda ka VSS § 15 lg-dest 1 ja 2.
9.VSS § 15 lg 1 sätestab, et välismaalast võib kinni pidada VSS § 15 lg-s 2 sätestatud alusel, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Kinnipidamine peab olema kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega ning kinnipidamisel peab arvestama igal üksikjuhtumil välismaalasega seotud olulisi asjaolusid. VSS § 15 lg 2 kohaselt võib välismaalast kinni pidada, kui VSS-is sätestatud järelevalvemeetmete kohaldamine ei taga lahkumiskohustuse täitmise tulemuslikkust ning eelkõige juhul, kui: 1) esineb välismaalase põgenemise oht; 2) välismaalane ei täida kaasaaitamiskohustust või 3) välismaalasel puuduvad tagasipöördumiseks vajalikud dokumendid või nende hankimine vastuvõtvast või transiidiriigist viibib.
10.Kohtu hinnangul esinevad käesoleval juhul VSS § 15 lg 1 põhimõtteid arvestades VSS § 15 lg-s 2 nimetatud alused Xi kinnipidamiseks.
11.Põgenemisohu sisustamisel on PPA praegusel juhul osundanud VSS § 68 p-dele 1 ja 6 ning esitanud sisulised põhjendused. Riigikohus on 31. mai 2017. a määruses asjas nr 3-3-1-93-16 (p 13) selgitanud, et VSS § 68 kehtestab üksnes asjaolud, mis peavad põgenemisohu kindlakstegemiseks vältimatult esinema, kuid ohu lõplikuks kindlakstegemiseks tuleb vaadelda ka muid välismaalast ja juhtumit iseloomustavaid asjaolusid. Viidatud lahendist tulenevalt peab VSS § 68 punkte kohaldama koos VSS § 68 esimese lausega, mis kohustab PPA-d ja kohut välismaalase kinnipidamisel igal üksikjuhtumil põgenemise ohtu hindama. Samas on leitud, et põgenemisohu jäik sidumine VSS §-s 68 loetletud asjaoludega ei oleks proportsionaalne ega kooskõlas direktiivi 2008/115/EÜ art 15 lg-ga 1, samuti direktiivi 2013/33/EL art 8 lg-ga 2. Nende sätete kohaselt tuleb liikmesriigil kinnipidamist kaaluda "konkreetsel juhul" ehk "igat juhtumit eraldi hinnates", kui leebemaid järelevalvemeetmeid ei ole võimalik tulemuslikult kohaldada (vt ka Euroopa Kohtu otsus asjas nr C 601/15, p 61).
12.Põgenemisohu hindamisel on tegemist kohtuliku prognoosotsusega, mille aluseks on taotluse esitamise hetkel tuvastatud asjaolud. PPA poolt kohtule esitatud teave ja kohtuistungil isiku poolt antud ütlused viitavad põgenemisohule ja seda võimaldavad järeldada mitmed asjaolud.
13.VSS § 68 p 1 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht, kui välismaalane ei ole Eestist või Schengeni konventsiooni liikmesriigist lahkunud pärast lahkumisettekirjutusega määratud lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega. Kohus nõustub PPA-ga, et kuigi nimetatud säte käsitleb lahkumisettekirjutusega pandud lahkumiskohustuse täitmist, on kohane nimetatud sätet kasutada ka seadusest tuleneva lahkumiskohustuse õigeaegse täitmata jätmise korral. VSS § 3 lg 2 kohaselt on vahetult seadusest tulenevalt väljasõiduks kohustatud välismaalane, kellel ei ole enam seaduslikku alust Eestis viibida. VMS § 74 kohaselt on välismaalane hiljemalt viisa kehtivuse lõppemise ajaks kohustatud Schengeni konventsiooni liikmesriikide territooriumilt, Eestist või lennujaama transiiditsoonist lahkuma. Asja materjalidest nähtub, et isikule väljastatud pikaajaline viisa tunnistati kehtetuks PPA 3. septembri 2021. a otsusega alates 4. septembrist 2021, mis tähendab, et isik oli kohustatud Eestist, sh Schengeni konventsiooni liikmesriikide alalt lahkuma hiljemalt 3. septembril 2021. Kuigi isik üritas 3. septembril 2021 lahkuda Eesti Vabariigist Venemaa Föderatsiooni, ei ole isik käesoleval juhul õigeaegselt Eestist lahkunud. Isiku
väitel ei võimaldanud Venemaa Föderatsioon tema piiriületust COVID-19 pandeemiast tulenevalt, kuid PPA-l ei olnud võimalik nimetatud väidet kontrollida. Seega ei ole välistatud, et isik ise ei teinud piisavalt pingutusi, et tähtaegselt lahkuda.
14.VSS § 68 p 6 kohaselt esineb välismaalase põgenemisoht ka siis, kui välismaalane on PPA-le või Kaitsepolitseiametile teada andnud või haldusorgan järeldab tema hoiakutest ja käitumisest, et ta ei soovi lahkumiskohustust täita. Kuigi isik selgitas 3. septembri 2021. a menetlustoimingutel, et ta on nõus Eestist lahkuma kodakondsusjärgsesse riiki, ei ole kohtu hinnangul usutav, et isik tõsikindlalt Eestist lahkub. Olukorras, kus isik saabus 25. augustil 2021 Eestisse töötamise eesmärgil, üritas väidetavalt tuttavate külastamise eesmärgil liikuda Soome Vabariiki, teavitamata sellest oma tööandjat, kelle juurde tööleasumise eesmärgiga isik Eestisse saabus, ei ole usutav, et vabaduses viibides isik tegelikkuses ka kodakondsusjärgsesse riiki lahkuks. Samuti nähtub isiku selgitustest, et teda on varasemalt Soomest välja saadetud kodakondsusjärgsesse riiki. Ei ole usutav, et isik saadeti riigist välja ainuüksi seepärast, et ta enda reisidokumendi seal kaotas. Pigem viitab eeltoodu võimalikule ebaseaduslikule viibimisele või töötamisele. Seda kinnitab ka istungil PPA antud selgitus, et 4. septembril laekus Soome kolleegidelt info, et isik on varasemalt taotlenud Soomelt elamisluba töötamiseks, loobus sellest avaldusest, kuna soovis tagasi Kõrgõzstani pöörduda. Soome kinnitas, et isik saadeti Soomest välja 23. jaanuaril 2019 ebaseadusliku viibimise tõttu.
15.Samuti arvestas PPA isiku 3. septembri 2021 antud selgitusi küsimusele, kas tal on võimalik tagasi pöörduda kodakondsusjärgsesse riiki. Nimelt on isik selgitanud, et ta sooviks Eestisse jääda ja siin tööle hakata. Seda, miks isik oma tööandjat ei teavitanud Soome minekust, ei osanud isik selgitada. Lisaks ei ole PPA hinnangul usutavad isiku selgitused, et kõik isiklikud asjad võeti kaasa seepärast, et uksel võtit ei olnud. Kohus nõustub PPA-ga. Ka istungil andis isik ebamääraseid ütlusi Soome reisimise kohta. Usutavad ei ole isiku väited, et äsja Eestisse tööle tulnuna, kaheks päevaks Soome reisima sõites, võtsid nad kõik oma asjad kaasa, kuna korteri uks ei lukustunud. On väheusutav, et tööandja andis nende kasutusse küll korteri, aga mitte korteri võtmeid ning et kohe esimestel päevadel, kui isik seal korteris viibis, käis keegi võtmega isik öösel korteris, kes aga põgenes, kui avastas, et keegi on korteris.
16.X on istungil selgitanud, et kui talle antaks võimalus, siis ta ikkagi töötaks Eestis edasi ja ei hakkaks kedagi petma. Eelnevast nähtub isiku eelistus töötada Eestis ja mitte sõita tagasi kodumaale. Kohus peab usutavaks, et kuna isiku eesmärgiks ei ole koheselt koduriiki naasta, siis võib ta vabaduses viibides asuda end varjama, et ebaseaduslikult Eestisse jääda. Samuti võib ta lahkuda ilma loata mõnda muusse Schengeni liikmesriiki, et enda tabamist ja koduriiki väljasaatmist vältida või raskendada. Seega on vajalik isik kinni pidada ja kinnipidamiskeskusesse paigutada.
17.VSS § 10 lg 1 sätestab, et põgenemisohu vältimiseks võib PPA kohustada välismaalast ettekirjutuses või otsusega järgima järelevalvemeetmeid ning tasuma sunniraha. Sama sätte lg 2 kohaselt on järelevalvemeetmed: 1) elamine kindlaksmääratud elukohas; 2) ilmumine määratud ajavahemike järel PPA-sse registreerimisele; 3) ilmumine PPA-sse ettekirjutuse täitmist tagavate asjaolude selgitamisele; 31) ilmumine nõustamisele; 4) PPA teavitamine oma elukohavahetusest või elukohast pikemast eemalviibimisest; 5) PPA teavitamine perekonnaseisu muutumisest; 6) välisriigi reisidokumendi või isikut tõendava dokumendi PPA või Kaitsepolitseiametile hoiule andmine. PPA on seisukohal, et nende järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada sisenemiskeelu otsuse täitmise tulemuslikkuse, sest ei ole välistatud, et isik võib ka siseriiklikult menetlusest kõrvale hoiduma hakata. Kohus nõustub PPA-ga. Isikul ei ole Eestis kindlat elukohta ja isikul on võimalus siseriiklikult lahkumiskohustusest kõrvale hoiduda. Passi hoiule võtmine isiku kättesaadavust ei taga. Ei sobi ka järelevalvemeede elamine kindlas elukohas. Isik tahab elada sõprade juures, kuid see ei ole võimalik, kuna tööandja on pidanud isikut
ebausaldusväärseks. Isiku tööandja taotluse alusel on tema viisa kehtetuks tunnistatud. On ebatõenäoline, et tööandja võimaldab isikul oma korteris edasi elada.
18.Kohus leiab, et põgenemisohu tõttu ei oleks leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine tõhus, sest võimalikku ebaseaduslikku piiriületust saab takistada vaid isiku liikumisvabaduse piiramisega (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 29. jaanuari 2015. a määrus nr 3-3-1-48-14, p 17). Ka muud taotluses esitatud andmed toetavad PPA järeldust, et kinnipidamiskeskusesse paigutamisest leebemate järelevalvemeetmete kohaldamine ei pruugi tagada puudutatud isiku väljasaatmist.
19.Kohtu hinnangul on isiku talle kindlat peavarju, korraliku toitu ja muid põhivajadusi rahuldavasse kinnipidamiskeskusse paigutamine eeltoodu tõttu ka tema parimates huvides. Kuni kahenädalane kinnipidamiskeskuses viibimine ei saa olla ka psühholoogiliselt nii raske, et täies elujõus isik seda välja ei kannataks. Kohtul puudub ka kahtlus, et vajadusel osutatakse talle väljasaatmiskeskuses psühholoogilist abi.
20.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus PPA taotluse ja annab talle loa Xi kinnipidamiseks ja paigutamiseks kinnipidamiskeskusesse alates 5. septembrist 2021 kuni kinnipidamise aluste äralangemiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks nädalaks
21.Isik tuleb kinnipidamiskeskusest viivitamata vabastada, kui kinnipidamise alus langeb ära, kinnipidamise tähtaeg möödub ja seda ei ole pikendatud või väljasaatmine osutub perspektiivituks (VSS § 24 lg 11 ). Samuti tuleb isik kinnipidamiskeskusest vabastada, kui lahkumisettekirjutus tühistatakse või isikule antakse riigis viibimiseks seaduslik alus (VSS § 24 lg 3). (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Palm kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.