Menetlusosalised ja nende Hageja XXXX OÜ (registrikood XXXX, asukoht XXXX), seaduslik esindaja XXXX, lepinguline esindaja Margus Rebane esindajad (Vulpinus Õigusbüroo OÜ, Põhja pst 21c, 10414 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja XXXX (isikukood XXXX, elukoht XXXX, e-post XXXX Kohtuistungi toimumise aeg Kohtuistungil isikud
14. november 2016
osalenud Hageja seaduslik esindaja XXXX Hageja lepinguline esindaja Margus Rebane
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista kostjalt XXXX hageja XXXX OÜ kasuks võlgnevus 593,27 eurot ja viivis 593,27 eurot. Menetluskulude jaotus
3.Jätta menetluskulud kostja XXXX kanda. Meneltuskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale käesoleva kohtulahendi jõustumist. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse
esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev otsus on kirjeldava osata, mille täiendamist juhinduvalt TsMS § 444 lg 1 ei saa nõuda. Käesolev kohtuotsus on põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist Hageja nõue ja põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt palub hageja XXXX OÜ kostjalt XXXX välja mõista võlgnevuse 593,27 eurot ja viivised 593,27 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Pooled sõlmisid 15.07.2014 tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille kohaselt hageja andis kostjale üürile korteriomandi asukohaga XXXX. Kostja kohustus tasuma hagejale üüri 580 eurot kuus iga kuu 10-ks kuupäevaks. Samuti kohustus kostja tasuma tarbitud kuule järgneva kuu 10-ks kuupäevaks kõrvalkulud.
3.Pooled lõpetasid üürilepingu kostja soovil veebruaris 2015, millal kostja tagastas hagejale korteri valduse. Makseraskuste tõttu lubas kostja üürivõlgnevuse tasuda 2015 märtsikuu jooksul. 02.04.2015 palus kostja täiendavat maksetähtaega üürivõla tasumiseks ja lubas võlgnevuse tasuda hiljemalt 05.06.2015. Kostja ei ole käesoleva ajani võlgnevust tasunud. Tulenevalt üürilepingu punktust 3.4 on hagejal õigus nõuda tähtajaks tasumata summadelt viivist 0,5% päevas. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
5.Kostja tunnistab, et pooled sõlmisid 15.07.2014 eluruumi üürilepingu tähtajaga üks aasta. Üüri ja kõrvalkulude tasumine toimus sularahas. Pooled lõpetasid lepingu veebruaris 2015. Üürilepingu lõpetamise kohta kirjalikku üleandmise-vastuvõtmise akti ei koostatud. Kostja palus viimase üürimakse tasumiseks lisaaega, mida hageja võimaldas. 09.07.2015 pöördus hageja kostja poole võlgnevuse tasumiseks, mille järel kostja tasus sularahas võlgnevuse. Vaatamata kostja korduvatele soovidele fikseerida raha maksmine, on hageja vastanud sellele eitavalt. Kostja leiab, et hageja kohustus on tõendada, et hageja ei ole raha saanud. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.
8.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema
nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 271 kohaselt kohustub üürilepinguga üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu (üüri). VÕS § 292 lg 1 näeb ette, et lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega.
10.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud ning puudub vaidlus, et hageja ja kostja sõlmisid 15.07.2014 tähtajalise eluruumi üürilepingu, mille esemeks on hageja omandis olev korteriomand aadressiga XXXX, mis koosneb 3 toast, köögist, WC, vannitoast ja esikust, üldpinnaga 71,8 m2. Leping jõustus 25.07.2014 ja oli kehtivusega üks aasta, s.o 25.07.2015. Puudub vaidlus, et tulenevalt üürilepingu punktist 3.1 leppisid pooled kokku, et eluruumi üüriks on 580 eurot, millise kostja kohustus tasuma alates august 2014 ühekordsete maksetena masktava kalendrikuu ettemaksena kuu 10-ks kuupäevaks sularahas. Üürilepingu punktis 3.5 leppisid pooled kokku, et üürile lisanduvad kõrvalkulud s.o tasu üürileandja ja kolmandate isikute teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega e. maksed vastavalt korteriühistu poolt esitatud arvetele (s.h hooldustasu, kindlustusmakse, maja renoveerimine. Parkimistasu, remonditasu, prügivedu, soojusenergia, vesi ja kanalisatsioon, üldelekter, üldvesi) (tl 6-17). Puudub vaidlus, et üürileping lõppes kostja soovil ja poolte kokkuleppel veebruar 2015 ning, et kostjal jäi hagejale tasumata üür ja kommunaalkulud (tl 18).
11.Poolte vahel on vaidlus, kas kostja võlgneb hagejale käeoleval ajal üüri ja kommunaalkulude eest 593,27 eurot. Kostja väitel kostjal hageja ees võlgnevus puudub. Kostja on tasunud hagejale võlgnevuse 09.07.2015 sularahas.
12.VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 näeb ette, et kui võlgnik on kohustust rikkunud võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
13.Puudub vaidlus, et tulenevalt üürilepingu punktist 3.1 kohustus kostja tasuma üüri 580 eurot kuus ehk perioodi august 2014 – veebruar 2015 eest kokku 3480 eurot. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et perioodil august 2014 – veebruar 2015 esitas KÜ Pärnu mnt 48 hagejale kommunaalkulude arved kokku summas 1069,16 eurot (tl 36-44), millest kostja kohustus hagejale tasuma tulenevalt üürilepingu punktist 3.5 748,70 eurot (1069,16 eurot – maja laen 320,46 eurot) (tl 22), millele lisandub elekter 54,57 eurot (tl 18, 22). Kokku kohustus kostja tasuma perioodi august 2014-veebruar 2015 eest hagejale 4283,27 eurot. Kostja on tasunud hagejale üürilepingu sõlmimisel tulenevalt üürilepingu punktist 3.2 tagatisraha 580 eurot, august 2014 580 eurot, september 2014 600 eurot, oktoober 2014 400 eurot, november 2014 730 eurot ja detsember 2014 800 eurot, kokku 3690 eurot. Kostja ei ole vastu vaielnud nimetatud summade tasumisele. Seega seisuga veebruar 2015 oli kostjal hagejale tasumata 593,27 eurot (kohustus tasuda 4283,27 – tasutud 3690) (tl 22). Kohtule esitatud poolte vahelise kirjavahetusega on tõendatud, et kostja lubas võlgnevuse hagejale tasuda esmalt märtsis 2015 (tl 18). 02.04.2015 on kostja palunud ajapikendust võlgnevuse tasumiseks ning 20.04.2015 on teavitanud kostja, et tasub võlgnevuse 05.06.2015 (tl 19). 09.07.2015 on hageja soovinud tagasisidet võlgnevuse tasumise osas (tl 19).
14.Eeltooduga on kohus tuvastanud, et kostja jäi seisuga veebruar 2015 hageja ees võlgnevusse 593,27 eurot. Eeltoodut kinnitavad ka hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlused (tl 6971).
15.Kostja ei ole tõendanud, et on hagejale võlgnevuse tasunud. Hageja seaduslik esindaja on vande all kinnitanud, et kostja ei ole hagejale võlgnevust tasunud. Kohus nõustub kostjaga, et kuna tulenevalt üürilepingu punktist 3.3 toimus üüri tasumine sularahas, siis peaks hageja tõendama, et hageja ei ole üüri saanud. Kuna aga kostja on ise tunnistanud, et jäi võlgnevusse üüri ja kõrvalkulude tasumisega, siis tuli kostjal kohtule teha usutavaks, et kostja on võlgnevuse hagejale tasunud. Nimetatut on kohus selgitanud kostjale ka oma 23.05.2016 kirjas (tl 54-55), kuid kostja kohtule täiendavaid tõendeid ei esitanud. Samuti ei ilmunud kostja 14.11.2016 kell 11.00 toimunud kohtuistungile, et anda kohtule selgitusi vande all. Seega kuna kostja ei ole tõendanud, et on võlgnevuse hagejale tasunud, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus summas 593,27 eurot.
16.Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivised summas 593,27 eurot. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Üürilepingu punktis 3.4 leppisid pooled kokku, et tähtajaks üüri maksmisega viivitamisel on üürileandjal õigus nõuda viivist 0,5% maksmata jäänud summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist perioodi 05.06.2015-08.03.2016 eest summas 903,02 eurot, millist vähendab summani 593,27 eurot. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
17.Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 593,27 eurot ja viivis 593,27 eurot. Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti ning lõike 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.
19.Lähtudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostja kanda.
20.Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks mõistliku aja jooksul peale kohtulahendi jõustumist tulenevalt TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Seping Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.