Margot Saluse ja Kaire Kutsari kaebus Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 tühistamiseks, alternatiivselt 11.09.2020 istungil vastuvõetud korralduse tühistamiseks ja kohutava ettekirjutuse tegemiseks – vaadata kaebajate 20.04.2020 taotlus uuesti läbi
Asja läbivaatamise vorm Menetlusosalised
Kirjalik menetlus Kaebajad - Margot Sauluse, Kaire Kutsar, lepingulised esindaja vandeadvokaat Anneli Aab Vastustaja - Kambja vald, volitatud esindaja jurist Kaupo Piirsalu Kolmas isik - OÜ ARTE House, lepingulised esindajad: vandeadvokaat Margo Lemetti, vandeadvokaat Kevin Kõo
RESOLUTSIOON
1.Jätta alternatiivne tühistamisnõue läbi vaatamata.
2.Jätta kaebus rahuldamata.
3.Välja mõista kaebajatelt solidaarselt välja kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 4413 eurot. Muud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. 4.Tühistada Tartu Halduskohtu 19.10.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 13.09.2021. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.Kaebajad esitasid 20.04.2020 Kambja vallale taotluse Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks ning tegid kompromissiettepaneku seoses Paruni tn 17 ja 19 kinnistute ehitusõigusega.
2.Kambja 18.06.2020 vallavalitsuse istungil arutati mh ka Paruni tn 17 ehitusõiguse küsimust ning protokollist nähtuvalt on vallavalitus nõustunud, et kogu detailplaneeringu ala hoonestust arvestades on korterimaja asemele võimalik rajada Paruni tn 17 kinnistule 10 boksiga ridaelamu.
3.Kaebaja sai 22.09.2020 kirja teel teada Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korraldusest ja ehitusloast, millega otsustati väljastada Paruni tn 17 kinnistule ehitusluba.
4.Paruni tn 25 ja 27 kinnistute omanikud esitasid 7.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles taotlevad Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 tühistamist, Kambja Vallavalitsusele kohustava ettekirjutuse tegemist Peetri ja Kirsiõie kinnistuste detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlusse algatamise üle otsustamiseks (alternatiivselt Kambja vallavalitsuse 11.09.2020 istungil ja/või 11.09.2020 korralduses sisaldava haldusakti, millega jäeti kaebajate 20.04.2020 taotlus Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata ja menetlus algatamata, tühistamist). Koos kaebusega esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles taotlesid Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 kehtivuse peatamist ja Kambja vallas Ülenurme alevikus Paruni 17 kinnistul ehitustegevus keelamist.
5.Tartu Halduskohus kaasas 9.10.2020 määrusega halduskohtumenetlusse kolmanda isikuna OÜ ARTE House ja kohustas Kambja valda ning OÜ ARTE House esitama kohtule hiljemalt 15.10.2020 seisukohad esialgse õiguskaitse taotluse osas.
6.Kambja valla ja OÜ Arte House seisukohad laekusid kohtusse 15.10.2020. Kambja vald ja OÜ ARTE House palusid jätta esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 19.10.2020 määrusega kaebajate esialgse õiguskaitse taotluse täies ulatuses ja peatas Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel väljastatud ehitusloa nr 2012271/30787 kehtivuse ning keelas Ülenurme alevikus Paruni tn17 kinnistul ehitustegevuse halduskohtumenetluse ajaks. Tartu Halduskohtu 19.10.2020 määrus jõustus Tartu Ringkonnakohtu 2.11.2020 määrusega.
8.Tartu Halduskohus võttis 19.12.2020 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Kambja valla ja kohustas vastustajat vastama kaebusele. Ühtlasi määras kohus kolmandale isikule õiguse seisukoha esitamiseks kaebuse osas.
9.Vastustaja ja kolmas isik esitasid kohtule vastuse kaebusele ja seisukoha kaebusele 30.12.2020.
10.Kolmas isik esitas kohtule 21.01.2021 taotluse 19.10.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ehituskeelu kehtestamise osas muutmiseks. Tartu Halduskohus kohustas 21.01.2021 menetlusosalisi (kaebajaid ja vastustajat) esitama kohtule seisukohad kolmanda isiku 21.01.2021 taotluse osas hiljemalt 1.02.2021.
11.Vastustaja edastas 1.02.2021 kohtule arvamuse 21.01.2021 taotluse osas.
3-20-1940
12.Tartu Halduskohus rahuldas 3.02.2021 määrusega kolmanda isiku taotluse ja muutis 19.10.2021 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõu ehitustegevuse keelu osas. Kohus lubas kolmandal isikul Ülenurme alevikus Paruni 17 kinnistul olemasoleva ehitise juures järgnevaid ehitustöid: a) monoliseerida esimese korruse vahelae paneelid ning ehitise trepimademed; b) katta paneellagi vett takistava materjaliga; c) ehitada trepikoja katmiseks ajutine puitsõrestik ning katta kinni trepikoda.
13.Tartu Halduskohus jättis 19.02.2021 määrusega rahuldamata kaebajate ja kolmanda isiku taotlused asja arutamiseks kohtuistungil, kohustas kolmandat isikut esitama kohtule täiendavaid tõendeid, määras menetlusosalistele õiguse seisukohtade, arvamuste ja täiendavate tõendite, aga samuti menetluskulude nimekirja ja kulude kandmist kinnitavate dokumentide esitamiseks kuni 22.07.2021, määras menetlusosalistele õiguse vastuväidete esitamiseks kuni 29.07.2021 ning teatas, et kohtuotsus käesolevas haldusasjas avalikustatakse 12.08.2021.
14.Kolmas isik esitas kohtule 8.06.2021 vastuse kohtunõudele ja taotluse kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
15.Tartu Halduskohus jättis 11.06.2021 määrusega rahuldamata kolmanda isiku taotluse käesolevas asjas kohaldatud esialgse õiguskaitse tühistamiseks.
16.Kolmas isik esitas 9.07.2021 kohtule seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
18.Kaebajad esitasid kohtule 22.07.2021 täiendava seisukoha.
19.Kaebajad esitasid kohtule 29.07.2021 täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja.
20.Kaebajad esitasid 29.07.2021 vastuväite kolmanda isiku menetluskulude osas.
21.Kolmas isik esitas kohtule 29.07.2021 seisukoha.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
22.Kaebajad leiavad, et kaebus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
22.1.Ehitusloa tühistamisnõue Kaebaja hinnangul 11.09.2020 korraldus nr 2128 ja selle alusel antud ehitusluba nr 2012271/30787 on nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane. Kokkuvõttes heitsid kaebajad vastustajale ette, et: 1) kaebajate ärakuulamine oli formaalne; 2) haldusakt on motiveerimata ja kaalutlemata; 3) kohaldamisele kuulub kehtiv üldplaneering, mitte 2006. a detailplaneering 4) puhverala osas ei vasta ehitusloa nõuetele; 5) rikutud on insolatsiooni nõudeid ja kaebajate privaatsust; 6) hoonete arv ei vasta nõuetele;
3-20-1940 7) järgimata on koormusindeks; 8) esineb vastuolu hea ehituse tavaga ja üldplaneeringuga; 9) sademevee valgumise küsimus on reguleerimata; 10) parkimiskohtade arv, kõnnitee laius ei vasta nõuetele; 11) puuduvad puhkealad ning jalakäijate- ja jalgrattateed; 12) katusekalle ei vasta nõuetele. Sellest tulenevalt taotlesid kaebajad kohtult Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 tühistamist.
22.2.Kohustamisnõue Kaebajad esitasid 20.04.2020 vastustajale taotluse Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks, kuid selline taotlus jäi nõuetekohaselt lahendamata. Kaebajate selgitustel on nimetatud detailplaneering 14 aastavanune. Detailplaneeringu alusel ei ole detailplaneeringu hõlmatud alal ühtegi korterielamut püstitatud, ega muu ehitusega alustatud. Sellest tulenevalt taotlesid kaebajad kohtult Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamiseks.
22.3.Alternatiivne tühistamisnõue Kaebajad väitsid, et juhul, kui detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise osas keelduv otsus sisaldub Kambja valla 11.09.2020 istungi protokollis või selle lisaks olevas korralduses nr 228, on haldusakt menetlus- ja sisuliste vigadega ning see tuleb tühistada. Seega taotlesid kaebajad alternatiivselt kohtult vastustaja 11.09.2020 istungil vastu võetud keelduva otsuse tühistamist.
23.Vastustaja ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
23.1.Ehitusloa tühistamisnõue Praegusel juhul ei näidud detailplaneeringus koormusindeks ette, et detailplaneering oli selles küsimuses neutraalne. Seega tuli lähtuda detailplaneeringust kui ka üldplaneeringust. Vaidlusaluse ehitusloa puhul on projekti korrigeeritud Riigikohtu otsuses toodud põhimõtete kohaselt. Hoonete arv vastab detailplaneeringule ning tegemist on ühe kortermajaga. Hooned on ehitatud kokku ja puudub kahtlus, et oleks tegemist kahe kortermajaga. Hoone korruste plaanidel on küll I korrusele planeeritud galerii, kuid samuti asub galerii kõrval eluruum. II ja III korrusel on planeeritud kahe korpuse vahele eluruumid. On väär väita, et galerii puudumisel oleks tegemist kahe eraldi hoonega, kuna uues ehitusprojektis on kahe korpuse vaheline lüli planeeritud peamiselt eluruumidega. Kavandatav ehitustegevus ei ole seotud kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga. Kaebajad on korduvalt viidanud kehtivale üldplaneeringule, kuid vastustaja hinnangul ei ole selline viitamine korrektne. Kehtiva detailplaneeringu puhul tuleb eeldada, et detailplaneeringu koostamise ajal kehtinud üldplaneering oli aluseks detailplaneeringute koostamisel ja seega ka tulevasele ehitisele. Asjaolu, et detailplaneeringuga hõlmatud alale oli planeeritud 12 korterelamu krunti ja 100 ühepereelamu krunti, kuid seni ei olnud ühtegi korterelamut püstitanud, ei ole aga edaspidi detailplaneeringus ettenähtud lahendite elluviimist. Lubatud ehitustegevus ei too endaga kaasa naaberkinnisasjadele püsivat negatiivset mõju (privaatsuse ja valguse vähenemine või sadevete valgumine). Piisava loomuliku valguse tagamine on lahendatud insolatsioonianalüüsiga. Tegemist on tiheasutusalaga ja sellest tulenevalt ei ole ka õigustatud ootus, et kaebajate vaadet ei piiraks
3-20-1940 naaberkinnistutel asuvad ehitised. Tagatud on ka piisav puhverala, mis detailplaneeringus ja selle koostamise ajal kehtinud üldplaneeringus toodud nõuetele.
vastab
23.2.Kohustamisnõue ja alternatiivne tühistamisnõue Vastustaja arvates on kaebajate hinnang, et vastustajal esines kohustus alustada peale 20.04.2020 esitatud taotlust detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetlus on väär ja kaebus on selles osas põhjendamata. Vastustaja selgitusel on Paruni 1, 3 ja 5 kinnistute osas väljastatud ehitusload korterelamute ehitamiseks. Vastustaja arvates viiakse suure tõenäosusega need projektid ellu. Planeerimisseadus reguleerib vastustaja hinnangul planeeringu kehtetuks tunnistamist üksnes olukorras, kus kohalik omavalitsus või planeeritava maa-ala kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Juhul, kui planeeringut on asutud ellu viima, peab kohalik omavalitsus tagama, et detailplaneeringuga ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering naabrite õigusi või avalikku huvi kindlaks määras. Huvitatud isik ei saa enam loota detailplaneeringu osalisele või täielikule kehtima jäämisele pärast vastustaja toimingut, millega ta on teavitanud isikut, et ta kaalub selle kehtetuks tunnistamist. Pärast nimetatud teavitamist ei ole enam tegemist võimalusega planeering kehtetuks tunnistada, vaid kohaliku omavalitsuse konkreetse tegevusega, mis võib tuua kaasa planeeringu kehtivuse lõppemise, kuid käesoleval juhul vastustaja sellist teavitust ei ole teinud ning osaliselt kehtetuks tunnistamise protsessi alustanud. Asjaolu, et see on arutamisel olnud, ei tähenda, et kaebajatel võiks tekkida lootus detailplaneeringu osalisele kehtetuks tunnistamisele. Seega puudus vastustajal kaalutlusõiguse teostamise ning motiveerimise kohustus menetluse osas, mida ei ole asutud läbi viima. Eelnevat arvestades palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
24.Kolmas isik ei nõustunud kaebusega ja vaidles sellele vastu.
24.1.Elamisloa tühistamisnõue Alusetu on kaebaja väide seonduvalt vaidlusaluse ehitusloa põhjendamispuudustega aga samuti väide seonduvalt formaalse ärakuulamisega. Asjakohatu on etteheide, et korralduses puuduvad vastustaja järeldused, kas ja mis planeeringutes ja õigusaktides sätestatud nõuetele ehitusprojekt haldusorgani arvates vastab. Ehitusloa väljastamise korralduses ei ole võimalik analüüsida ja käsitleda kõikehõlmavat kõiki planeeringutest ning õigusaktidest tulenevaid nõudeid, vaid analüüsida saab ja tuleb üksnes asjakohaseid vaidlusküsimusi. Ehitusluba on kindla vormiga dokument, millele eraldi väljastamise motiveeringut ei lisata. Uue ehitusprojekti kohast hoonet ei saa pidada kaheks hooneks. Uue projektilahenduse kohaselt on hoone „tiibasid“ ühendav hoone keskmine osas laiem ning ulatub läbi hoone kõigi korruste, saumuti on hoone keskmisel osal vundament. Uue ehitusprojekti puhul ei olegi võimalik rääkida „galeriist“, millele olemasolule kaebajad viitavad, kuna hoone keskmises osas paiknevad korterid. Seega on vaidlematult tegemist ühtse tervikliku siseruumiga hoone kõigil korrustel. Hoone tiibu ei ole võimalik eraldiseisvalt kasutada ning hoone keskmine osa teenindab mõlemat hoone tiiba. Hoonet ei saa pidada kaheks erinevaks hooneks üksnes põhjusel, et hoones paikneb kaks trepihalli. Selline arhitektuuriline lahendus kaebajate õigusi ei riiva. Õigusaktidega ja planeeringuga ei ole keelatud hoonete ehitamine, mis on keskmises osas veidi kitsam. Kuna selle osas paiknevad koridor ja eluruumid, ei ole võimalik väita, et tegemist on kahe hoonega. Seega on ehitusprojekt hoonete arvu küsimuses kooskõlas detailplaneeringuga. Riigikohus ei nõustunud kaebajate ühegi teise etteheitega Paruni tn 17 ehitusloa väljastamise osas ning nõustus alama astmete kohtutega, et muudes küsimustes (sh hoonetüübi valiku, ehituslaadi ja hoone kõrguse ning sadeveekanalisatsiooni küsimustes) on ehitusloa väljastamine olnud
3-20-1940 õiguspärane. Asjas 3-17-1930 leiti, et üldplaneeringus sätestatu kohaselt ei saa pidada kortermaja ehitamist Paruni 17 kinnistule sobimatuks. Ehitusprojekti kohaselt rajatakse Paruni tn 17 kinnistule korterelamu 17 korteriga. Üldplaneeringu kohaselt on 17 korteriga korterielamu rajamine võimalik kinnistule, mille suuruseks on 3550m2 (1600+13x150). Detailplaneeringu kohaselt on Paruni 17 kinnistu suuruseks 3559 m2. Seega on Paruni 17 kinnistule 17 korteriga korterielamu rajamine üldplaneeringu kohaselt lubatud. Puhverala küsimuses tuleb lähtuda ainult detailplaneeringust, kuna see on kolmanda isiku arvates täpsem. Hiljem kehtestatud üldplaneering ei saa mõjutada varem kehtestatud detailplaneeringus hoonestusala suurust, kuna hoonestusala määratakse vaid detailplaneeringuga. Kehtiv üldplaneering ei näe ette koormusindeksi mõistet. Korterite arvu piirab varasemas üldplaneeringus nimetatud koormusindeksi asemel üldplaneeringus sätestatu valem korterite arvu kohta.,, millele kavandatav tegevus ka vastab. Põhjendamatud on kaebajate väited seoses korterite suurusega, kuivõrd ükski planeering ega õigusakt ei sea piiranguid korterite suurusele. Riigikohus on haldusasjas nr 3-17-1930 analüüsinud kaebajate etteheiteid korterimaja sobimatuse kohta piirkonda ning leidnud, et kortermaja rajamist kõnealusse piirkonda ei saa pidada sobimatuks ja et ümbruskonda sobimatust ei saa tuletada ainult sellest, et tegelik hoonestuslaad erineb planeeritust. Lisaks on kohtud asja nr 3-17-1930 menetluses korduvalt kinnitanud, et planeeringus on kõigi planeeringualaga hõlmatud isikute õigusi piisaval määral arvestatud. Käesoleval juhul ka teistel detailplaneeringu kohastel korterielamukruntidel asutud ehitusõigust realiseerima, kuna arendustegevus toimub ka Paruni 17 kinnistu vastavas asuval Paruni 1, 2 ja 5 kinnistutel ja see toimus juba kaebuse esitamis hetkel. Seega detailplaneeringu realiseerimise korral tuleb piirkonda mitmeid korterielamuid, mis moodustavad sisuliselt ühise ansambli detailplaneeringu alal, nagu planeeringulahenduses on ette nähtud. Naaberkinnistule oli juba kaebajate poolt kinnistute soetamise hetkel planeeritud korterelamu, kaebajatele oli ka teada korterelamu võimalik kaugus enda kinnistu piirist, korterelamu võimalikud mõõtmed ja muud olulised asjaolud. Kaebajate kinnistute väärtuste vähenemist kavandatava ehitustegevuse käigus ei toimu, kuivõrd kaebajate kinnistute väärtused sõltusid ka nende soetamise hetkel kehtivast detailplaneeringust ehk korterimaja naabrusest. Sadevete ärajuhtimine on lahendatud ehitusprojektis. Eelnevaga arvestades palus kolmas isik jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebajate enda kanda.
24.2.Kohustamisnõue ja alternatiivne tühistamisnõue Kolmas isik arvas, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, mistõttu tuleb jätta kohustamisnõue läbi vaatamata. Planeerimisseadus (PlanS) ega ükski teine õigusakt ei näe ette kolmanda isiku õigust nõuda kehtiva ning suures osas realiseeritud detailplaneeringu (ega selle osa) kehtetuks tunnistamist. PlanS § 140 lg 1 kohaselt võib planeeringu kehtetuks tunnistada üksnes kohalik omavalitsus omal algatusel või planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omaniku soovi korral. Seega ei tulene PlanS § 140 lg-st 1 kaebajatele subjektiivset õigust nõuda planeeringu kehtetuks tunnistamist. Kaebajate 20.04.2020 vastustajale esitatud taotlus on märgukiri ning sellele vastamine on toiming. Märgukirjale on vastustaja vastanud ehitusloa väljastamise korralduses viiteaga 11.09.2020 toimunud istungil leitule. Kuna märgukirjale vastamise puhul on tegemist toiminguga, puudub kaebajatel alternatiivse tühistamisnõude esitamise õigus.
KOHTU SEISUKOHT
3-20-1940
25.Kohus selgitab, et vaatab esmalt kolmanda isiku poolt 30.12.2020 esitatud taotluse kaebuse kohustamisnõude ja alternatiivse tühistamisnõude osas läbivaatamata jätmiseks (I), seejärel hindab vaidlusaluse ehitusloa tühistamisnõude põhjendatavust (II), jagab menetluskulud (III) ja tühistab esialgse õiguskaitse (IV). I
26.Kaebaja taotles kohtult vastustajale kohustava ettekirjutuse tegemist – Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle otsustamiseks. Kaebajate väitel jättis vastustaja nende 20.04.2020 taotlusele vastamata. Sellega rikutakse kaebajate subjektiivseid õigusi saada vastustajalt kaalutletud otsust detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise või algamata jätmise üle.
26.1.Kolmas isik taotles 30.12.2020 kohtule esitatud seisukohas kaebajate kohustamisnõude (sh alternatiivne tühistamisnõude) läbivaatamata jätmist. Kolmas isik arvab, et kaebajatel puudub subjektiivne õigus nõuda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamist.
26.2.Kõigepealt nendib kohus, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kaebaja on esitatud vastustajale 20.04.2020 taotluse, milles taotles Ülenurme Vallavolikogu 18.04.2006 otsusega nr 40 kehtestatud Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu Paruni 17, Ülenurme alevik, Kambja vald ja Paruni 19, Ülenurme alevik, Kambja vald, osas kehtetuks tunnistamist. Kohus märgib, kuna menetlusosaliste arvamused lahknevad 20.04.2020 taotlusele vastamata jätmise osas vajab kohtu arvates kõigepealt tuvastamist, kas vastustaja on reageerinud kaebajate 20.04.2020 taotlusele.
26.3.Kolmas isik ja vastustaja väitsid, et kaebajate 20.04.2020 taotlusele on vastustaja vastanud 11.09.2020 korralduses nr 2128. Kohus nõustub sellega. Nimelt nähtub vastustaja 11.09.2020 korralduse nr 2128 põhjendustest, et kaebajad on esitanud 20.04.2020 taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Järgmises lõigus on kirjas, et vallavalitus on 11.09.2020 toimunud istungil leidnud, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks puuduvad piisavad ning põhjendatud alused. Seega on kohtu arvates ilmne, et vaidlusaluses korralduses on muu hulgas võetud seisukoht kaebajate 20.04.2020 taotluse osas.
26.4.Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 6 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et isik võib nõuda haldusakti andmist või toimingu sooritamist, kui avaliku võimu kandja on kohustatud haldusakti andma või toimingu sooritama ja see puudutab isiku õigusi. Taotlus haldusakti andmiseks või toimingu sooritamiseks tuleb esitada selleks pädevale haldusorganile. Taotluse rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätmise korral võib isik esitada vaide haldusorganile või kaebuse halduskohtule. Sellest tulenevalt kohustamisnõude rahuldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused: 1) haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest on keeldunud või on langetud viivitusse; 2) tegevusetus on õigusvastane; 3) esineb isiku subjektiivse avaliku õiguse rikkumine;
26.5.Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 1 sätestab, et isikul on õigus taotleda haldusakti kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta võib taotleda käesoleva seaduse § 44 alusel haldusmenetluse uuendamist. HMS § 44 lg 1 p 2 sätestab, et haldusorgan uuendab menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. Õiguskirjanduses on leitud, et isik saab taotleda
3-20-1940 haldusmenetluse uuendamist, tuginedes muudele ehk HMS § 44 lg-s 1 mitte sätestatud asjaoludele. Kohtu hinnangul on nendeks asjaoludeks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse osas PlanS § 140 lg-s 1 sätestatud tingimused. Puudutatud isiku poolt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse esitamise õigus pooldab ka kohtupraktika.1 PlanS § 140 lg-st 1 on kohtu hinnangul võimalik aru saada, et vananenud ja realiseerimata jäänud planeeringu kehtetuks tunnistamist saab taotleda ka isik, kelle õigusi nimetatud planeering kitsendab. Kohus rõhutab, et nimetatud õigus piirdub kohaliku omavalitsuse kohustusega vastata taotlusele, juhul, kui PlanS § 140 lg-s 1 sätestatud tingimused ei ole täidetud ja esitada põhjendatud ja kaalutletud vastuse, kui tegelikult esineb PlanS § 140 lg-s 1 kirjeldatud faktiline asjaolu. Seega leiab kohus, et kaebajatel on kohustamisnõude osas kaebeõigus. Sellest tulenevalt jätab kohus kolmanda isiku taotluse vastavas osas rahuldamata.
26.6.Kohus tegi kindlaks, et vastustaja teatas 11.09.2020 korralduses, et puudub alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Kohus nõustub vastustajaga. Üksnes see asjaolu, et 11.09.2020 korraldusega anti välja ehitusluba korterelamu ehitamiseks, lükkab veenvalt ümber kaebajate väited detailplaneeringu realiseerimata jätmise osas. Seega, ei esine ilmselgelt PlanS § 140 lg-s 1 sätestatud eeldusi detailplaneeringu ei tervikuna ega osaliselt kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks. Järelikult, on sisuliselt vastustaja vastus kaebajate 20.04.2020 taotlusele õiguspärane. Kuna PlanS § 140 lg-s 1 nimetaud menetluse alustamata jätmine on toiming, siis puudus vastustajal kohustus menetluse alustamata jätmise otsust detailselt põhjendada. Vastustaja täiendas nimetatud otsust asjakohaste põhjendustega halduskohtumenetluses, millest on võimalik aru saada, et vastustaja hinnangul ei ole täidetud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise eeldusi, kuna detailplaneering viiakse elu. Kohus nõustub vastustajaga. Seega vastavalt EhS § 140 lg 1 p-le 1 puudus vastustajal kohustus kaaluda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist ning oli piisav, et kaebajaid üksnes teavitati menetluse alustamata jätmisest.
26.7.Eelnevat arvestades, leiab kohus, et antud juhul ei ole täidetud (RVastS) § 6 lg-s 3 sätestatud eeldused. Vastustaja keeldumine detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest on õiguspärane ja sellega ei ole rikutud kaebajate õigusi.
26.8.Sellest tulenevalt jätab kohus kaebajate kohustamisnõude rahuldamata.
26.9.Kohus jätab kaebajate alternatiivse tühistamisnõude vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p-le 1 ja § 121 lg 2 p-le 1 läbi vaatamata, kuna kaebajal puudub õigus esitada toimingu peale tühistamisnõuet.
II
27.Kaebajad taotlesid kohtult 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 (edaspidi vaidlusalune ehitusluba) tühistamist.
27.1.Puhverala
TlnHKo 3-20-1043
3-20-1940
27.1.1.Pooled vaidlevad selle üle, kas puhverala määramise osas oleks vastustaja pidanud lähtuma 2006.a kehtestatud detailplaneeringust või 2018. a kehtestatud üldplaneeringust.
27.1.2.HMS § 54 sätestab, et haldusakt on õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. PlanS § 42 lg 1 sätestab, et ehitusluba antakse, kui esitatud ehitusprojekt vastab õigusaktides sätestatud nõuetele, eelkõige detailplaneeringule või projekteerimistingimustele ning ehitisele ja ehitamisele esitatud nõuetele. Seaduses sätestatud juhul peab ehitis vastama riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringule.
27.1.3.Haldusasja materjalide kohaselt väljastati vaidlusalune ehitusluba Paruni 17 kinnistul korterelamu püstitamiseks. Ülenurme Vallavalitsuse 18.04.2006 korraldusega nr 40 vastu võetud detailplaneeringu „Ülenurme alevik Peetri ja Kirsiõie maaüksuse detailplaneering“ Paruni tn 17 kinnistu asub territooriumil, mis on hõlmatud nimetatud planeeringuga. Planeeringu seletuskirja kohaselt eristatakse nimetatud planeeringuga muu hulgas ühepereelamuid ja korterelamuid. Hoonestusala kaugus ühepereelamutel minimaalselt 7.0 m naaberkinnistu piirist ja minimaalselt 10 m tänava maa-alast. Korterelamute osas ei ole hoonestusala kaugus ega puhverala reguleeritud. 27.1.4 Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega oli kehtestatud üldplaneering, mis hõlmas Paruni tn 17 kinnistu asuval territooriumit. Üldplaneering sätestab, et korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lisaks arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus. Üldplaneeringu kohaselt on krundi ehitusõiguse määramine kehtiva detailplaneeringuga kaetud alal aluseks detailplaneering.
27.1.5.EhS § 38 lg-st 1 tulenevalt ehitusluba annab õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Seega toimub ehitusõiguse määramine ehitusloa väljastamise menetluse käigus. Sellest teeb kohus järelduse, et ehitusõiguse määramise alla sattub muu hulgas ka hoonestusala ja puhverala küsimuste reguleerimine. Eelnevast nähtub, et vastustaja tegelik tahe oli väljastada üldplaneeringu kehtivuse laiendamine maatükile, kus juba kehtis detailplaneering. Kohus tutvus kogu üldplaneeringu seletuskirja tekstiga ja nendib, et üldplaneeringist ei ole näha täiendavaid erandeid puhverala määramise osas.
27.1.6.Kohus märgib täiendavalt, kuna üldplaneeringus on olemas rakendusätte, mis välistab üldplaneeringu kohaldamise varasemalt kehtestatud ja kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud aladel, puudub vajadus analüüsida, kas kehtiv Ülenurme alevik Peetri ja Kirsiõie maaüksuse detailplaneering on korterelamu püstitamise osas puhverala puudutavas küsimuses neutraalne või mitte. Analoogselt on Riigikohus peatunud kõigepealt sellel, kas üldplaneeringu rakendussätted ei välistaks üldplaneeringu nõuete laienemist maatükkidele, kus on juba kehtinud detailplaneering. Alles peale seda, kui oli tuvastatud, et sellist piiravat sätet üldplaneeringus ei ole, hakkas Riigikohus võrdlema omavahel üld- ja detailplaneeringuid ja lähtus lõppkokkuvõttes üldplaneeringust detailplaneeringu neutraalsuse tõttu. Kohus rõhutab, et antud juhul sellist olukorda ei ole, kuna üldplaneeringu kohaldamineehitusõiguse määramisel kehtivate detailplaneeringutega hõlmatud aladel on välistatud sama üldplaneeringuga. Seega puudub sisuline vajadus hinnata, kas kehtiva üldplaneeringu sätted, mis reguleerivad puhverala
27.1.7.Sellest tulenevalt ja lõppkokkuvõttes nõustub kohus vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et ehitusloa väljastamisel tuli vastustajal lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mitte üldplaneeringust. Kehtiv detailplaneering sätestab kohustuse, mille kohaselt peab ehitustsoon naaberkinnistu piirist olema minimaalselt 7 m. Selline nõue puudutab ka korterelamuid. Seega ei ole detailplaneering korterelamute osas puhverala puudutavates küsimuses neutraalne.
27.1.8.Kolmas isik edastas kohtule tõendid (Kambja vald, Ülenurme alevik, Paruni tn 17, hoone nurkade kontrollmõõdistus ja tööala kauguse määramine Partuni tn 25 ja Paruni tn 27 piiridest). Nendest tõenditest on näha, et Paruni tn 17 kinnistu hoonestusalast Partuni tn 25 kinnistu piirideni on minimaalselt 15 m vahemaad ja Partuni tn 25 kinnistu piirideni on minimaalselt 17 m vahemaad. Kaebajad ei ole vaielnud nende tõendite vastu. Kohtul ka puuduvad alused kahelda nende tõendite ehtsuses. Sellega loeb kohus tõendatuks, et selles osas vastab detailplaneering kehtestatud nõuetele.
27.1.9.Kaebajad küll viitavad sellele, et vastustaja lähtus Paruni tn 3 ja 5 kinnistute osas ehitulubade väljastamisel muu hulgas ka kehtivast üldplaneeringust, kuid ei ole täpsustanud, milles küsimuses on see tehtud. Pelgalt sellest, et ehitusloa väljastamise korralduses on nenditud vastavus üldplaneeringuga, ei piisa, et viidata õiguspärasuse ootuse rikkumisele. Kohus rõhutab, et kehtiva üldplaneeringu eelpoolnimetatud rakendussäte välistab selle kohaldamist ehitusõiguse määramisel. Isegi, kui asuda seisukohale, et vastustaja tugines ehitusõiguse määramisel kehtivale üldplaneeringule, on kohtu hinnangul õigusvastase praktikaga, mis ei anna kaebajatele õiguspärast ootust sellele, et vastustaja vaataks ka käesoleval juhul detailplaneeringust mööda.
27.2.Insolatsioon
27.2.1.Eestis kehtiva standardi EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ kohaselt tuleb ühe kuni kolmetoalistel korteritel tagada vähemalt ühte elutuppa 2,5 tunnine katkematu insolatsioon päevas, suurematel (rohkema tubade arvuga) korteritel kahte tuppa. Katkestuse korral peab olema tagatud 3 tunnine insolatsioon päevas, kusjuures inoslatsiooni vähenemine ei tohi ületada 50% esialgsest kestusest.
27.2.2.Halduskohtumenetluse käigus vastustaja poolt esitatud isolatsioonianalüüsi kohaselt on Paruni tn 25 kinnistul asuva eluruumidega hoone insolatsioon tagatud 4 tunni ja 30 minuti jooksul ja Paruni tn 27 kinnistul asuva eluruumidega hoone insolatsioon on tagatud 4 tunni ja 20 minuti jooksul. Samas, kaebajate poolt esitatud fotodelt on näha, et päike hakkab Paruni tn 25 kinnistu lääne poolel asuvate akendesse paistma umbes kell 15.30. Kuna Paruni tn 27 ja 25 kinnistutel asuvad elamud samas kohas, saab eeldada, et ka Paruni tn 27 kinnistul asuval hoonel hakkab läänepoolsel serval toimuma insolatsioon umbes kella 15.30 paiku. Eelnevat arvestades tuleb nõustuda kaebajatega, et vastustaja poolt kohtule tõendina esitatud isolatsioonianalüüs ei kajastata Paruni tn 27 ja 25 elamute insolatsiooni aegu korrektselt. Hinnates kõike tõendeid kogumis on kohus siiski seisukohal, et Paruni tn 27 ja 25 elamute insolatsioon on tagatud minimaalses ulatuses.
27.2.3.Paruni tn 25
3-20-1940 Kohus märgib, et kaebajad ei ole vaielnud selle üle, et Paruni tn 25 asuval elamul hakkab isolatsioonianalüüsi kohaselt toimuma insolatsioon hommikusel ajal alates kella 6.43 ja kestab kuni 10.30 (päikese all on idapoolsed elamu aknad ja lõunapoolne aken). Läänepoolsest servast on insolatsioon vähemalt alates kellast 17.45 ja kuni päikese loojumiseni. Seega kokkuvõttes on näha, et Paruni tn 25 kinnistul asuv elamu insolatsiooni kestvus ületab normatiivset 3 tundi päevas. Seonduvalt korterelamu püstitamisega väheneb insolatsioon 2 tunni ja 15 minutit võrra, mis omakorda ei ületa 50% hetkel oleva insolatsiooni.
27.2.4.Paruni tn 27 Paruni tn 27 asuval elamul on insolatsioon hommikusel ajal alates kella 6.43 ja kuni 15.15 (päikese all on idapoolsed elamu aknad ja lõunapoolsed aknad. Läänepoolsest servast on insolatsioon vähemalt alates kellast 15.30 kuni 17.00-ni. Vaidlusaluse korterelamu püstitamise tõttu väheneb insolatsioon 1,5 tunni võrra ehk vähem kui 50% hetkel oleva isolatsiooni ajast.
27.2.5.Kokkuvõttes järeldab kohus, et vaidlusaluse ehitusloaga ei ole rikutud standardis EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 kindlaksmääratud insolatsiooni nõudeid. Lisaks märgib kohus, et Paruni 27 ja 25 paiknevatel elamutel põhja osas pikendatud katuse servad (räästad), millele viitasid kaebajad, on kohtu hinnangul projekteeritud selle eesmärgiga, et hoida päevasel ajal selle elamu ida- ja lääneseintel olevaid aknaid võimalusel varju all. Seda on hästi näha kaebajate poolt tehtud piltidest.
27.3.Hoonete arv
27.3.1.Kaebajad arvasid, et vaidlusaluse ehitusloaga lubatud hoonete arv ei vasta detailplaneeringule. Endiselt plaanitakse Paruni tn 17 kinnistule kahe hoone ehitamist, mis on näiliselt ühendatud galerii/koridoriga, et jätta muljet ühest hoonest. Riigikohus ei pidanud ka varasemalt sellist näilist kahe hoone omavahel sidumist lubatavaks ja detailplaneeringule vastavaks.
27.3.2.Kohus märgib, et poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et detailplaneeringu järgi võib Paruni tn 17 kinnistule kerkida ainult ühest hoonest moodustatud korterelamu. Vaidlusaluse ehitusloaga ehitusprojektile lisatud hoone välise plaani kohaselt soovitakse rajada sellist hoonet, mis koosneb kahest korpusest, mis on ühendatud omavahel sama kõrgusega, kuid kitsama osaga.
27.3.3.Eelnevas Paruni tn 17 kinnistule korterelamu ehitamist puudutavas vaidluses leidis Riigikohus, et ehitusprojekti lahenduses kahe korpuse (ehitusprojekti sõnastuses kahe majaosa või hooneosa) ühendamine galeriiga ei ole praegusel juhul piisav, et pidada neid üheks hooneks, olgugi et galerii kaudu on kavandatud ka sissepääs hoonetesse. Praegusel juhul on otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest tegemist kahe hoonega. Hooned on ülekaalukas osas üksteisest välispiiretega eraldatud, eraldi vundamentidel ning eraldi siseruumidega. Galerii ei loo praegusel juhul üht terviklikku siseruumi (ka ei ole galerii põhieesmärgiks nt tekitada liikumisvõimalust ühest hoonekorpusest teise) ning selle ühenduslüli osakaal on liiga väike. Kui galeriid poleks, puuduks korpustel ühine sissepääs ning hooneid saaks kasutada eraldi.2
27.3.4.EhS § 3 lg 2 sätestab, et hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiridega eraldatud siseruumiga ehitis. Võttes arvesse eelpoolnimetatud Riigikohtu seisukohti, aga samuti
RKHKo 3-17-1930
3-20-1940 kolmanda isiku poolt välja toodud korrigeerimisi projekteerimistingimustes, leiab kohus, et kavandatavat hoonet on võimalik pidada üheks hooneks. Kohus selgitab, et projekteerimistingimuste järgi kuulub hoone kaht korpuste ühendava osa siseviimistluse hulka: 1) esimesel korrusel - sissepääs hoonesse, fuajee, postikastid, gaasikatla ruum, elektrikilpide ruum ja esimesel korrusel asuva korteri koosseisu kuuluv elutuba; 2) teine korrus - 3 erinevate korteri koosseisu kuluvat elutuba, kaks garderoobiruumi ning üks dušširuum ja kaks rõdu; 3) kolmandal korrusel sama ruumide koosseis nagu teisel korrusel. Tegemist on suurte funktsionaalsete muudatustega nimetatud kahe hoone korpuseid ühendavas osas.
27.3.5.Seega on kohtu arvates võimalik asuda seisukohale, et plaanitav korterelamu (sh ka korpuste ühendatav osa) on terviklikult otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest üks hoone. Hoonel on üks katus ja ühised siseruumid ehk siseruumid, mida saavad kasutada nii parema kui ka vasaku korpuse korterelanikud. Kohus ei pea antud juhul määravaks seda, et ühest hoone korpuseset teise saab pääseda vaid esimesel korrusel asuva fuajee kaudu. Selline lahendus on tavaline näiteks korterelamutel, kus on ühes hoones mitu trepikoda ja ühest hoone tiivast saab teise pääseda vaid tänava või fuajee kaudu. Viimane ei tähenda seda, et mainitud korterelamud on kokku ehitatud mitmest hoonest ja neid tuleb lugeda mitmeks hooneks. Hoone keskmises osas on ka vundament. Seega loob kohtu hinnangul kaht korpust ühendatav osa korterelamu terviklikku siseruumi. Sellest järeldab kohus, et tegemist on ühe hoonega, mistõttu ei ole vastustaja ehitusloa väljastamisel rikkunud detailplaneeringu nõudeid.
27.4.Koormusindeks ja privaatsuse vähendamine
27.4.1.Kaebajad leidsid, et vaatamata sellele, et on vähendatud korterite arvu 25-st 17-ni, on suureks läinud korterite pinnad, mistõttu on endiselt ületatud kindlaksmääratud koormusindeksit. Kaebajate õigusi on rikutud, kuna suuremate korterite rajanemine toob paratamatult endaga kaasa korterelamu elanike arvu suurenemise, mille tulemusena vähendatakse naaberelanike privaatsust.
27.4.2.Tuginedes Riigikohtu poolt võetud seisukohale asjas 3-17-19303, lähtub kohus eeldusest, et kaebajatel on koormusindeksi järgimise osas kaebeõigus. Riigikohus on leidnud, et arvestades üldplaneeringu p-i 2.5.2.ja Paruni tn 17 krundi suurust 3559 m2 on maksimaalne korterite lubatud arv 18. Hetkel on korterite arv vähendatud 17-ni.
27.4.3.Kohus ei nõustu kaebajatega, et korterite arvu vähendamine, kuid elamispinna suurendamine toob endaga kaasa kaebajale sama kahjuliku tagajärge. Sisuliselt on vaid 5 korterit saanud uute projekteerimistingimuste kohaselt vaid ühe lisatoa, mis ei ole kohtu hinnangul võrreldav varasemalt pakutud variandiga, kus oli plaanis rajada korterelamusse 25 korterit. Selline asjaolu ei anna alust arvata, et kaebajate privaatsus on endiselt ohus. Üldteada on asjaolu, et korteri suurus ei ole määrav seal elanike arvu välja arvutamiseks. Suuremates korterites võivad elada vaid kaheliikmelised perekonnad või lausa üksinda elavad inimesed ja vastupidi. Sellest kõigest hoolimata rõhutab kohus, et korterite arvu ja muude eelpoolnimetatud kriteeriumite osas ei näe kohus vastuolu detail- ja üldplaneeringuga. Üldplaneeringu kohaselt on 17 korteriga korterelamu rajamine võimalik kinnistule, mille suuruseks on 3550m2 (1600+13x150). Paruni 17 kinnistu suuruseks 3559 m2.
27.4.4.Kohus nõustub kolmanda isikuga, et korterelamu rajamine naaberkinnistule ei saanud olla kaebajate jaoks üllatuseks. Kaebajad said Paruni tn 25 ja 27 kinnistuste omanikuks peale
RKHKo 3-17-1930
3-20-1940 2006. a detailplaneeringu kehtestamist, mis nägi ette võimaluse 12 korterelamu ehitamiseks. Pidades silmas seda, et Paruni tn 17 kinnistu krundi suurus on võrreldes teiste kruntidega silmapaistvalt suurem, ei oleks raske jõuda järelduseni, et Paruni tn 17 kinnistule kerkib kunagi detailplaneeringuga lubatud korterelamu. Seega oli kaebajatel võimalus korterelamu ehitamist naaberkinnistule Paruni tn 25 ja 27 kinnistuid ostes ette näha (sh jääva puhvertsooni osas) ja arvestades sellega kaaluda sellist ostu. Järelikult ehitusloa vaidlustamisel kaebajate viited privaatsuse vähendamisele ei ole enam asjakohased.
27.4.5.Kohtupraktikas on leitud, et linnas asuva eluruumi omanik ei saa eeldada, et tema akendega külgnevale tühjale krundile kunagi midagi ei ehitata ega vaadet tema aknast üldse ei piirata. Haldusasja materjalide kohaselt on Paruni tn 17 kinnistule planeeritavast korterelanust kaebajate elamuteni umbes 30 m, mis tähendab seda, et korterelamut ei ehitata vahetult kaebajate elamute juurde. Kohtu hinnangul on see vahemaa tihedalt asustatud territooriumil privaatsuse tagamiseks piisav. Seega, kaebajate väited privaatsuse vähendamise osas on kohtu arvates asjakohatud. Lõppkokkuvõttes märgib kohus, et plaanitav korterelamu vastab detailplaneeringus kindlaksmääratud tingimustele. Selles valguses ei ole võimalik asuda seisukohale, et kaebajate omandiõiguse riive oleks ebaproportsionaalne.
27.5.Vastuolu hea ehitustavaga ja kehtiva üldplaneeringuga
27.5.1.Kaebajad leiavad, et Paruni tn 17 kinnistule korterelamu ehitamine ei ole kooskõlas hea ehitustavaga, kuna ei arvestata piirkonna tegelikku hoonestuslaadi.
27.5.2.Kohtu hinnangul on neid kaebajate väiteid piisavalt hinnatud haldusasja 3-17-1930 menetluse raames, kus Riigikohus on viimase kohtuinstantsina lõplikult öelnud, et kortermaja rajamist kõnealusesse piirkonda ei saa pidada sobimatuks. Ümbruskonda sobimatust ei saa tuletada ainult sellest, et tegelik hoonestuslaad erineb planeeritust. Sellist ehitist näeb ette kehtiv detailplaneering. Samas näeb ette 2018. a kehtestatud üldplaneering, et varasemalt kehtestatud detailplaneeringud jäävad kehtima ning ehitusõiguse määramisel tuleb lähtuda nendest. Sel põhjusel ei pea kohus kaebajate väiteid üldplaneeringuga vastuollu esinemise osas õiguslikult põhjendatuks. Kohtu hinnangul väärib tähelepanu ka see asjaolu, et üld- ja detailplaneeringutega hõlmatud territooriumi lubatakse rajada 12 korterelamut. Haldusasja materjalide kohaselt viiakse selline lahendus ellu. Järelikult ei oleks Paruni tn 17 kinnistule planeeritav korterelamu lähiümbruses silmatorkavalt üksik.
27.6.Sademevee valgumine
27.6.1.Kaebajate väitel ei selgu ehitusprojektist pinnasetööde kirjeldust ja kuidas on tagatud sademevete ärajuhtimine ehituse ajal ning kuidas on tagatud, et sademevesi, mis sajab krundile, ei valguks ida küljel madalamal paiknevatele naaberkinnistutele.
27.6.2.Kohus leiab, et kaebajate etteheited sademevee valgumise osas nende kinnistutele on alusetud. Ehitusprojekti selgituskirja p 1.2.2 kirjeldab sademevee käitlemist nii ehitamise ajal kui ka peale hoone (s.h ka parkla) kasutusele võtmist. Nimelt on p-s 1.2.2 kirjas, et hoone katuselt kogutakse sademeveed kokku ja juhitakse drenaažitrassi, kust see omakorda juhitakse sademeveekanalisatsiooni. Parklast ja sillutatud aladelt juhitakse sademeveed sademeveekanalisatsiooni Sademeveekanalisatsioon on lahendatud eraldi projektiga. Esineb ka pinnastööde kirjeldus. Etteheided, mis puudtavad sademevee sattumist kaebajate kinnistutele muudest ehitamata jäänud kohtadest, on kohtu arvetes alusetud. Eluliselt ei ole usutav, et kunsthaljastuse murupinnaga alal on sademevee imbumine võrreldav asfalteeritud või sillutatud
3-20-1940 alade sademevee imbumisvõimega. Seega ei ole ka eluliselt usutav, et kunsthaljastuse murupinnaga aladel koguneb sademevesi sellises mahus, mis jõuab kuuseistikuteid läbides kaebajate kinnistu piirideni.
27.7.Parkimiskohtade arv ja kõnnitee laius, puhkealad, jalakäijate- ja jalgrattateed
27.7.1.Kaebajad väitsid, et parkimiskohade arv ei vasta üldplaneeringule. Üldplaneeringu kohaselt peab Paruni tn 17 kinnistul olema parkimiskohtade arv vähemalt 36+1 parkimiskohta, kuid ehitusprojekti seletuskirja p 1.2.5 näeb ette vaid 32 parkimiskohta. Lisaks esitasid kaebajad etteheited kõnnitee laiuse, puhkealade puudumise, aga samuti jalakäijate- ja jalgrattateede osas.
27.7.2.Kohus on seisukohal, et parkimiskohtade väiksem arv naaberkinnistul ei puuduta kaebajaid ei faktiliselt ega õiguslikult, mistõttu jätab kohus need kaebajate väited tähelapanuta. Tegemist on pigem kaebajate soodsama lahendusega. Parkimiskohtade väiksem arv ei mõjuta Paruni tn 17 kinnistu kasutamise intensiivsust. Vastuväited kõnnitee laiuse, puhkealade puudumise ning jalakäijate- ja jalgrattateede osas on esitatud kohtu hinnangul avalike huvide kaitsmise eesmärgil, kuna kaebajate huve neid ilmselt ei puuduta. Kohus selgitab, et vaidluse all on ehitusluba, mis annab õiguse ehitada konkreetsele krundile korterelamu, kuid mitte üldvõi detailplaneering. Ehitusloa vaidlustamine avalikest huvidest lähtudes ei ole lubatud.
27.8.Katusekalle
27.8.1.Kaebajad on välja toonud, et detailplaneering näeb ette, et katusekalle on 0° kuni 15°. Ehitusprojekti katuseplaanilt nähtub aga selgelt, et Paruni 17 hoonete katusekalle on 30°, seega ei ole katusekalle kooskõlas detailplaneeringus ettenähtud piirmääraga. Galerii katusekalle peab olema 16°.
27.8.2.Kohus märgib, et kaebajad ei ole täpsustanud, kuidas detailplaneeringust ettenähtud suurem katusekalle võiks negatiivselt mõjutada nende õigusi. Kohtule ei ole samuti ära tuntav selline negatiivne mõju. Seega jätab kohus kaebajate vastulaused katusekalde osas tähelepanuta.
27.9.Ärakuulamine
27.9.1.Kaebajate kinnitusel leidis aset vaid formaalne ärakuulamine.
27.9.2.HMS § 40 lg 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Kohus leiab, et vaidlusaluse ehitusloa väljastamise menetluses oli kaebajate ärakuulamine teostatud nõuetekohaselt. Nimelt nähtub ehitusloa väljastamise korraldusest, et vastustaja on kaasanud ehitusloa menetlusse piirinaabrid ning edastanud 20.04.2020 piirinaabritele arvamuse avaldamiseks ehitusspetsialisti, Päästeameti Lõuna päästekeskuse ja Lennuameti poolt kooskõlastatud ehitusprojekti koos lisadokumentide ning ehitusloa eelnõuga. Vallavalitsusele on edastatud muu hulgas Paruni tn 25 ja 27 elanike taotlus seoses Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamisega ning kompromissettepanek seoses Paruni 17 ja Paruni 19 ehitusõigusega. Vastustaja on eelpool toodud arvamused ja ettepanekud edastanud ehitusloa taotlejale 14.05.2020. Taotleja on enda 26.05.2020 vastuses leidnud, et 31.12.2019 esitatud ehitusloa taotlus vastab kõigile õigusaktidele, kehtivatele planeerimisdokumentidele ning on kooskõlas Riigikohtu antud
3-20-1940 juhistega ehitustegevuse osas Paruni tn 17 kinnistul. Lisaks on kaebajad esitanud 20.04.2020 vastuväited seonduvalt ehitusloa 2012271/01774 eelnõuga.
27.9.3.Eelnevast nähtub, et kaebajatel oli võimalus vahetult enne ehitusloa väljastamist tutvuda muudetud ehitusprojektiga ja sellele antud kooskõlastusega ning esitada vastustajale enda arvamus.
27.10.Põhjendused ja kaalutlused
27.10.1.EhS § 42 lg 8 sätestab, kui ehitusloa eelnõu kohta on kooskõlastamise või arvamuste avaldamise käigus esitatud märkusi, võtab pädev asutus need asjakohaselt arvesse või põhjendab nende arvestamata jätmist. Kohus leiab, et EhS § 42 lg-s 8 sätestatud nõue on vastustaja poolt järgitud. Haldusasja materjalide kohaselt on kaebajad esitanud 20.04.2020 vastustajale taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel ja kompromissiettepaneku. Kompromissiettepanekuga kolmas isik ei nõustunud, mistõttu jäi kompromiss sõlmimata. Osaliselt detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse osas on vastustaja kaebajatele vastanud 11.09.2020 ehitusloa väljastamise korralduses. Halduskohtumenetluse käigus täpsustas vastustaja, mis põhjusel jättis ta detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamata. Kuna menetluse alustamata jätmine on toiming, on selle hilisem põhjendamine tulenevalt HMS § 108 lg-st 1 lubatud.
27.10.2.Vastustaja selgitusest on võimalik aru saada, et ei ole täidetud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamise eeldusi, kuna detailplaneering viiakse elu. Kohus nõustub vastustajaga. Seega, vastavalt EhS § 140 lg 1 p-le 1 puudus vastustajal kohustus kaaluda detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamist ning oli piisav, et kaebajaid üksnes teavitati menetluse alustamata jätmisest. Kuna 20.04.2020 esinesid kaebajad valdavas osas samad vastuväited, mille kohta on kohtud, sh ka Riigikohus juba enda hinnangud andnud, oli korralduses selline viide kohtupraktikale asjakohane ja põhjendatud. Vastustaja on selgitanud, et lähtub ehitusloa menetlusel kehtivast detailplaneeringust. Vastustajal esines tulenevalt EhS § 42 lg-le 1 kohustus järgida detailplaneeringus kehtestatud nõuded, kuid mitte üle vaadata kaalutlemise teel need nõuded üle loamenetluses. Seega puudus vastustajal diskretsiooniõigus, mistõttu on alusetud kaebajate etteheited diskretsiooni teostamata jätmise osas. 27.10..3. Kokkuvõttes leiab kohus, et vaidlusalune ehitusluba vastab HMS § 56 lg-tes 1 ja 2 sätestatud tingimustele.
27.11.Kohtu hinnangul on Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 formaalsel ja materiaalsed õiguspärased. Lähtudes eeltoodust, jätab kohus kaebuse tühistamisnõude osas rahuldamata. Sellest tulenevalt jätab kaebuse tervikuna rahuldamata.
III
28.Menetluskulud
28.1.HKMS § 108 lg 1 sätestab, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 108 lg 8 kohaselt hüvitab kolmanda isiku menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele. Kohus jättis kaebuse rahuldamata. Kolmas isik oli kaebajate
3-20-1940 vastaspool, seega tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 esineb kaebajal menetluskulude kandmise kohustus.
28.2.HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. Kuludokumentideks peetakse õigusabiteenuse osutaja poolt väljastatud arved.4 Kolmas esik esitas kohtule 7.05.2021 menetluskulude nimekirja ja menetluskulude väljamõistmise taotluse. Kolmas isik taotles halduskohtult tema poolt kantud menetluskulude summas 7355 eurot väljamõistmist kaebajatelt.
28.3.Pidades silmas, et vähemalt 40% ulatuses kattuvad kolmanda isiku seisukohtades esitatud vastuväited haldusasja nr 3-17-1930 menetluse raames, peab kohus põhjendatuks välja mõista kaebajatelt kolmanda isiku kasuks menetluskulud summas 4413 eurot. Ülejäänud kulud õigusabile loeb kohus ebavajalikeks, võttes eelkõige arvesse asjaolu, et kõik kaebajate poolt tõstatatud vaidlusküsimused olid varasemas halduskohtumenetluses menetlusosaliste poolt varem põhjalikult läbi vaieldud. Kohus võtab arvesse ka seda, et õigusabikulude väljamõistmine, sh kolmanda isiku kasuks, ei tohi liigselt piirata isiku kaebeõigust ja tulemus peab olema õiglane. Väljamõistetavate menetluskulude umbkaudne suurus peab olema menetlusosalistele ettenähtav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus kolmanda isiku põhjendatud menetluskuludeks 4413 eurot. Ülejäänud kolmanda isiku menetluskulud jäävad tema enda kanda. IV
29.HKMS § 253 lg 3 sätestab, et kohus tühistab esialgse õiguskaitse kohtuotsusega, kui kaebus jääb rahuldamata, ja määrusega, kui kaebus või vaie tagastatakse või jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Esialgse õiguskaitse tühistamine jõustub koos kohtuotsuse või menetlust lõpetava määrusega. Tartu Halduskohus peatas 19.10.2020 käesolevas haldusasjas määrusega 11.09.2020 korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 kehtivuse halduskohtumenetluse ajaks. Kaebus jäi kohtuotsusega tervikuna rahuldamata, seega juhindudes HKMS § 253 lg-st 3 tühistab kohus Tartu Halduskohtu 19.10.2020 määrusega kohaldatud esialgse õiguskaitse.
/allkirjastatud digitaalselt/ Tartu Halduskohtu 12.08.2021 kohtuotsus jõustus osaliselt Tartu Ringkonnakohtu 20.09.2022 kohtuotsusega nr 3-20-1940 21. veebruaril 2023. Tartu Ringkonnakohtu otsuse resolutsioon:
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12. augusti 2022. a otsuse resolutsiooni p 1 ning muuta selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
TrtRKo 3-19-1227, p 16.
3-20-1940
3.Mõista Kaire Kutsarilt ja Margot Saluselt solidaarselt OÜ Arte House kasuks välja menetluskulu 3200 eurot.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.