Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Madis Ernits, Einar Vene, Tiina Pappel 16.11.2020, Tartu 3-20-1940 X ja Y kaebus Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020. a korralduse nr 2128 ja selle alusel antud ehitusloa nr 2012271/30787 tühistamiseks ning Kambja Vallavalitsuse kohustamiseks otsustada Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle või alternatiivselt tühistada Kambja Vallavalitsuse otsus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest keeldumise kohta Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a määrus OÜ ARTE House määruskaebus Kirjalik menetlus Kaebajad X ja Y Volitatud esindaja v.adv. Anneli Aab Vastustaja Kambja vald Kolmas isik/määruskaebuse esitaja OÜ ARTE House Volitatud esindajad v.adv. Margo Lemetti ja v.adv.abi Kevin Kõo
RESOLUTSIOON
1.Tagastada OÜ-le ARTE House määruskaebuse lisad.
2.Tagastada kaebajatele 11.11.2020. a seisukoha lisad.
3.Jätta OÜ ARTE House määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a määrus muutmata.
X on Xxx kinnistu ühisomanik ja Y on Xxx kinnistu omanik. Xxx ja xxx külgnevad kinnistuga Xxx.
2.Kambja Vallavalitsus andis 11.09.2020. a korralduse nr 2128 ehitusloa väljastamiseks Xxx korterelamu püstitamiseks, võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS) §
30 lg 1 p 2 ning ehitusseadustiku (EhS) § 39 lg 1 ja § 42 lg 5. Eelnimetatud korralduse alusel anti 22.09.2020 välja ehitusluba nr 2012271/30787 Xxx kortermaja kohta.
3.X ja Y esitasid 07.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles nad palusid tühistada Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020. a korraldus nr 2128 ja selle alusel antud ehitusluba nr 2012271/30787 ning kohustada Kambja Vallavalitsust otsustama Peetri ja Kirsiõie kinnistute detailplaneeringu (DP) kehtetuks tunnistamise menetluse algatamise üle või alternatiivselt tühistada Kambja Vallavalitsuse otsus DP kehtetuks tunnistamise menetluse algatamisest keeldumise kohta. Ühtlasi esitasid kaebajad esialgse õiguskaitse taotluse, milles nad palusid peatada Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020. a korralduse ja selle alusel 22.09.2020 antud ehitusloa kehtivus ning keelata Kambja vallas Ülenurme alevikus Xxx kinnistul ehitustegevus. Kaebajate väitel on neil esialgse õiguskaitse vajadus, et vältida kaebajate olukorra halvenemist kohtumenetluse ajal ja tagada kohtuotsuse täitmine. Esialgsest õiguskaitsest keeldumine võib oluliselt raskendada kaebuse eesmärgi saavutamist, milleks on vältida omandiõiguse riivet ja kaebajatele kuuluva vara väärtuse vähenemist, mis kaasneks ümbruskonda sobimatute korterelamute ehitamisega ja kaebajate elamute väärtuse vähenemisega seoses vaate ja privaatsuse olulise vähenemisega, vältida pinnase tõstmisega kaasneva pinnavee kaebajate kinnistutele valgumise ohtu (sadevee probleem on ehitusprojektis reguleerimata) ning välistada Xxx kinnistul (kehtetuks tunnistatava) DP-ga ja üldplaneeringuga vastuolus olevate korterelamute ehitamine. Kaebusel on eduväljavaated. Varasemates haldusasjades nr xxx, xxx ja xxx pidas kohus samade asjaolude alusel kaebajate õiguste kaitseks vajalikuks esialgse õiguskaitse kohaldamist. Ka on esialgse õiguskaitse kohaldamine kooskõlas avaliku huviga ega riiva ebaproportsionaalselt arendaja huve. Ehitustegevuse peatamine ei kujuta endast pöördumatut tagajärge. Kohtus vaidlustatud ehitusloa realiseerima asumine on arendaja äririsk.
4.Kambja vald leidis 15.10.2020. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse viivitamatu kohaldamine ei ole hädavajalik ja kaebusel puuduvad eduväljavaated, kuna samasisulise projekti vaidlus on lõppenud Riigikohtu 25.11.2019. a otsusega nr xxx ning lõppejäreldusena leiti, et DP on kehtiv, head ehitustava ei ole rikutud ja naabrite õigusi rajatav kortermaja ei riiva. Väljastatud ehitusloa kohaselt rajatakse Xxx korterelamusse 17 korterit, seega ei ole varasemas vaidluses rikkumisena nimetatud vastuolu üldplaneeringus sätestatud koormusindeksiga, et maksimaalne korterite arv võib olla 18, kuid planeeritud oli 25 korterit.
5.OÜ ARTE House leidis 15.10.2020. a seisukohas, et kaebus ehitusloa tühistamiseks on ilmeselgelt perspektiivitu. Osas, milles varasemat ehitusprojekti täiendati, on muudatused kooskõlas Riigikohtu suunistega ning muudatused kaebajate õigusi rikkuda ei saa. Kohaliku omavalitsuse tegevus kaebajate DP kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel ei saa mõjutada ehitusloa kehtivust ning kaebajate taotlused seoses kohaliku omavalitsuse tegevusega DP kehtetuks tunnistamisel on perspektiivitud. Esialgse õiguskaitse kohaldamine riivaks ebaproportsionaalselt kolmanda isiku huve. Kaitsmisväärt ei ole kaebajate huvi kortermaja ehitamise takistamises. Kolmandale isikule tekiks esialgse õiguskaitse rakendamise korral kahju (raha väärtuse vähenemine, täiendavad kulutused järjekordselt hoone konserveerimiseks, ehitushindade kasv). Ka kahjustaks esialgse õiguskaitse kohaldamine avalikku huvi.
6.X ja Y leidsid 16.10.2020. a seisukohas, et esialgse õiguskaitse taotlus on eesmärgipärane, kuna arendaja ei ole üldplaneeringus sätestatud puhverala nõuetest (30 m) kinni pidanud, sest Xxx hoonestusala asub üksnes 15 m kaugusel Xxx kinnistu piirist. Kui esialgset õiguskaitset ei kohaldata, saavad kaebajate huvid pöördumatult kahjustada, kui hooned valmis ehitatakse, sest hiljem neid lammutama ei hakata. Ka ei kompenseeri kolmas isik ega vastustaja kaebajatele nende omandi väärtuse vähenemist ega hüvita muid negatiivseid tagajärgi.
7.Tartu Halduskohus rahuldas 19.10.2020. a määrusega esialgse õiguskaitse taotluse ning peatas Kambja Vallavalitsuse 11.09.2020. a korralduse ja selle alusel antud ehitusloa kehtivuse ning keelas Ülenurme alevikus Xxx kinnistul ehitustegevuse halduskohtumenetluse ajaks, juhindudes halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 251 lg 1 p-dest 1 ja 2. Määruse põhjendused: 1) Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel jätkab OÜ ARTE House xxx kinnistul juba alustatud ehitustöödega, millest tulenevalt ei ole välistatud oht, et kohtumenetluse ajal valmivad ehitised, mille lammutamine ei ole mõistlik. Esialgse õiguskaitse taotluses kirjeldatud tagajärgede (eelkõige taotleja omandiõiguse rikkumise oht) saabumine ei ole arvestades kavandatava ehitustegevuse iseloomu ja kaebajate kinnistu vahetut lähedust välistatud ega äärmiselt ebatõenäoline ega ole kaebajate kartused täielikult alusetud. Õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise võimalus ei välista täielikult kaebajate esialgse õiguskaitse vajadust, sest hilisem kahju hüvitamine ei saa kõrvaldada kõiki õigusvastase haldusakti täitmisest tekkinud tagajärgi. Kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus. 2) Kaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Olemas on õiguslikud küsimused, mis on esitatud kaebuses esmakordselt. Haldusasja materjalide kohaselt esitati uus ehitusprojekt (parandatud variant) ehitusloa taotlemiseks 31.12.2019. Selleks ajaks kehtis Kambja vallal uus, 13.11.2018 kehtestatud üldplaneering, millega oli paika pandud võrreldes varasema DP-ga korterielamute ja eluhoonete vahel uus ja rangem puhvertsooni kehtestamise nõue, mis omakorda ei näe ette kõrvalekaldeid kinnistule, mis asuvad varem kehtestatud DP alas. Järelikult ei ole tegemist menetluse käigus muutunud üldplaneeringuga. Kambja vald pidi ehitusloa väljastamisel juhinduma kehtinud ehitusloa taotluse menetlemisel üldplaneeringust. Alusetu ei ole kaebaja väide, et ehitusprojekt ei vasta puhvertsooni kehtestatud nõuete osas kehtivatele üldplaneeringu nõuetele. Samas põhjendatult vaidlevad pooled selle üle, kas tehtud muudatused ehitusprojektis annavad alust arvata, et kavandatav hoone on üks hoone või mitte. Ka vajab uurimist asjaolu, kas peale uue üldplaneeringu kehtestamist oleks vald pidanud enne ehitusloa väljastamist kehtestama uue DP. Eelnimetatud õiguslikke küsimusi ei saa nimetada ilmselgelt välja otsituks, pahatahtlikult esitatuks ja põhjendamatuks. 3) Antud juhul vastanduvad vaid erahuvid. Avalik huvi puudub. Kolmandale isikule kahjulike tagajärgede teke, võrreldes kaebajatele tekkivate negatiivsete tagajärgedega, on kergem. Õiguspärase ehitusloa korral saab kolmas isik jätkata ehitamisega ilma takistuseta. Õigusvastase ehitusloa ja selle tühistamise korral ei ole üheselt selge, kui kaua aega võtab valmis ehitatud hoone lammutamine, see võib kesta aastaid. Seega kaebajate õigused saavad olla rikutud määramata ajaks. See asjaolu annab kaebajate õigustele kaalu juurde. Eluliselt ei ole usutav, et koheselt peale ehitusloa väljastamist hakkas kolmas isik ehitusloa edasikaebamise tähtajal sõlmima kaugeleulatuvaid töövõtu- ja teenuse osutamise siduvaid lepinguid. Väheusutav on, et kolmas isik ei arvestanud äririskide kaardistamisel väljastatud ehitusloa vaidlustamise tõenäosusega.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
8.OÜ ARTE House esitas 02.11.2020 määruskaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a määrus ning jätta määruskaebemenetlusega kaasnevad menetluskulud kaebajate kanda. Määruskaebuse põhjendused: 1) Kohus leidis ekslikult, et kaebuses on õiguslikke küsimusi, mida ei käsitletud haldusasja nr xxx menetluse raames. Eelnimetatud haldusasjas esitasid kaebajad vastuväiteid 13.11.2018 kehtestatud (varasema haldusasja arutamise ajal koostamisel olnud) üldplaneeringule tuginedes ja kohtud on neid vastuväiteid käsitlenud. Kuna uus üldplaneering ei erine olulisel määral varasemast üldplaneeringist, siis tuleb uue üldplaneeringu kohaselt kaebust pidada perspektiivituks. Käesoleval juhul ei saa pidada hoonet kaheks erinevaks hooneks ega ole uue ehitusprojekti puhul võimalik rääkida „galeriist“. Kitsamas hooneosas, kus paiknes varasemalt
galerii, paiknevad nüüd eluruumid ja hoone koridorid. Kohaliku omavalitsuse tegevus kaebajate DP kehtetuks tunnistamise taotluse lahendamisel ei saa mõjutada ehitusloa kehtivust. Riigikohus kinnitas haldusasjas nr xxx, et ehitusloa aluseks olev Peetri ja Kirsiõie kinnistute DP on kehtiv ja selles sätestatud ehitusõiguse realiseerimine Xxx kinnistul on õiguspärane. 2) Kohus sisustas valesti üldplaneeringus sätestatud puhveralaga seonduvat. Lähtuda tuleb ainult DP-st. DP-st hiljem kehtestatud üldplaneering ei saa mõjutada varem kehtestatud DP-s määratud hoonestusala suurust. Hoonestusala määratakse kindlaks üksnes DP-ga. Üldplaneeringus saab anda üksnes juhiseid DP koostamisel hoonestusala määramiseks. Kehtiv Peetri ja Kirsiõie DP sätestab, et ehitusjoon naaberkinnistu piirist on minimaalselt 7 m. Ehitusprojekti kohaselt lähim rajatav korterelamu jääb ca 18 m kaugusele naaberkinnistu piirist. Ehitusprojekt vastab DP-le, kuivõrd hoone on projekteeritud DP-s sätestatud hoonestusalasse ja kooskõlas DP-s sätestatud puhveralaga. Kaebust tuleb pidada selles küsimuses perspektiivituks. Kaebajad said ja pidid arvestama, et korterelamu rajatakse DP-s sätestatud hoonestusalasse. Seega ei kaasne ehitustegevuse jätkamisega kaebajatele omandiõiguse rikkumise ohtu ega esine esialgse õiguskaitse vajadust.
9.X ja Y esitasid 11.11.2020 seisukoha, milles nad paluvad jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse põhjendused: Haldusasjas nr xxx ei ole analüüsitud, kas Xxx kinnistul kavandatav ehitustegevus vastab uuele üldplaneeringule. Ehitusprojekti arendaja mõneti muutis, mis aga ei tähenda, et vaidlus puudub selle üle, kas muudatuste tagajärjel on tegemist ühe hoonega ning seda küsimust lahendab kohus asja sisulisel arutamisel. DP kehtivus on oluline hindamaks ehitusloa kehtivust. Kohalikul omavalitsusel on võimalus DP üle vaadata ja see vajadusel kehtetuks tunnistada. DP ei näe puhverala korterelamute kruntide puhul ette. DP-s ette nähtud 7 m kehtib üksnes ühepereelamute puhul.
10.Kambja vald nõustus 11.11.2020. a seisukohas määruskaebuses väidetuga, et hoonete arv kinnistul vastab DP-le. Vastustaja hinnangul ei ole alustatud ehitustegevus seotud kehtiva Kambja valla üldplaneeringuga ning mõistlik on hoonete paiknemise hindamisel lähtuda vaid hoonestusala mõistest.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohus leiab, et kolmanda isiku määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
12.Tartu Halduskohus leidis 19.10.2020. a määruses, et kaebajatel esineb esialgse õiguskaitse vajadus, kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks ning esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadus kaalub üles kolmandale isikule esialgse õiguskaitse kohaldamisega kaasnevad kahjulikud tagajärjed. HKMS § 249 lg 1 ls 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 ls 1 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Seega esialgse õiguskaitse taotluse puhul kontrollib kohus esmalt taotluse lubatavust (kas taotlus on vastavalt HKMS §-le 250 nõuetekohane ning kas kaebajal esineb vastavalt HKMS § 249 lg-le 1 esialgse õiguskaitse vajadus) ning seejärel taotluse sisulist põhjendatust. Taotluse sisulise põhjendatuse kontrollimisel hindab kohus avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi, kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi (HKMS § 249 lg 3). Halduskohus on määruse tegemisel eelviidatud põhimõtetest selgelt lähtunud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Ringkonnakohus
leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust selle rahuldamiseks ja halduskohtu määruse tühistamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
13.Kolmanda isiku väitel leidis halduskohus ekslikult, et kaebuses on õiguslikke küsimusi, mida ei käsitletud haldusasja nr xxx menetluse raames. Ringkonnakohus kolmanda isiku väitega ei nõustu. Kolmanda isiku enda väitel (15.10.2020. a seisukoha p 1.6, II kd, tl 5-8p) esitas ta kohalikule omavalitsusele 31.12.2019 muudetud projektlahendusega ehitusloa taotluse, märkides, et ta korrigeeris ehitusprojekti hoonete arvu ja üldplaneeringu koormusindeksi osas (hoonete korpused ei ole ühendatud galeriiga, vaid tegemist on tervikliku hoonega ning rajatavas korterelamus on 17 korterit). Seega ilmneb, et kolmas isik on muutnud ehitusprojekti võrreldes selle ehitusprojektiga, mille osas toimus vaidlus haldusasjas nr xxx. Eelnevast lähtudes ei saanud kohtud haldusasja nr xxx raames ilmselgelt käsitleda küsimust, kas uue (31.12.2019 muudetud) ehitusprojekti vaates on kavandatav hoone üks hoone või mitte. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohus annab kaebajate tõstatatud õiguslikele küsimustele hinnangu reeglina põhiasja lahendamise raames, kuna esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse äraotsustamist. Samas leiab ringkonnakohus sarnaselt halduskohtuga, et kaebust ei saa pidada ilmselgelt perspektiivituks. Ringkonnakohtule ei nähtu määruskaebusest asjaolusid, mis kaebuse perspektiivikuse ilmselgelt välistaksid.
14.Haldusasjas ei ole vaidlust asjaolu üle, et 13.11.2018 kehtestati uus Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas (I kd, tl 201-239). Isegi kui uus üldplaneering ei erine olulisel määral varasemast üldplaneeringust, nagu kolmas isik määruskaebuses väidab, ei saa sellest lähtudes siiski asuda seisukohale, et kohtud said haldusasja nr xxx raames 13.11.2018 kehtestatud üldplaneeringuga arvestada. Kohtud on haldusasjas nr xxx lähtunud Ülenurme valla 2009. a kehtestatud üldplaneeringust (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 13.11.2018. a otsuse p-d 29 ja 31). Seega ei ole kolmanda isiku vastupidine väide õige.
15.Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, et Peetri ja Kirsiõie kinnistute DP (I kd, tl 17-17p) on kehtestatud 18.04.2006. Seega märgib kolmas isik õigesti, et halduskohus eksis, väites, et Riigikohtu poolt otsuse (haldusasi nr xxx) p-s 14.2 antud juhis on kohaldatav, kui DP on vastu võetud peale üldplaneeringu kehtestamist. Varasemas haldusasjas esines olukord, kus DP (2006. a) oli kehtestatud enne üldplaneeringut (2009. a). Käesoleval juhul ei anna aga eeltoodu alust selleks, et muuta halduskohtu seisukohta esialgse õiguskaitse taotluse kohaldamiseks. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Riigikohus ei käsitlenud eelviidatud punktis puhveralaga seonduvat küsimust, nagu nähtub määruskaebusest, vaid käsitles koormusindeksiga (s.o krundipinna suhe korterite arvuga) seonduvat küsimust. Riigikohus leidis, et koormusindeksi osas tuli lähtuda nii DP-st kui ka üldplaneeringust. Puhveralaga seonduvat küsimust uue ehitusprojekti osas ei ole kohtud varasemalt hinnanud. Halduskohtule esitatud DP-s ei ole kirjas puhverala regulatsiooni korterelamu osas. DP-s on sätestatud üksnes hoonestusala kaugus ühepereelamutel (mis on vastavalt kirjapandule min 7 m naaberkinnistu piirist ja min 10 m tänava maa-alast). Korterelamute osas on puhverala regulatsioon kirjas 13.11.2018. a üldplaneeringus (lk 30), sätestades, et korterelamute planeerimisel ja projekteerimisel tuleb lisaks arvestada olemasolevate hoonetega ja olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele jätta piisav puhverala, mis tagab üksikelamule või kaksikelamule vajaliku privaatsuse. Puhveralaks sobib näiteks tänav või avalik haljasala, samuti korterelamu hoonestusala ja üksikelamu või kaksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5-kordne korterelamu maksimaalne kõrgus. Riigikohtu eelviidatud otsuses (p 14.2) sedastatust saab järeldada, et kui DP on mingis küsimuses neutraalne, siis tuleb lähtuda nii DP-st kui ka üldplaneeringust ning vastuolu võib esineda ka üldplaneeringus sätestatud nõudega. Kolmas isik väidab määruskaebuses, et
ehitusprojekti kohaselt jääb rajatav korterelamu 18 m kaugusele naaberkinnistu piirist, mitte kaebajate väidetud 15 m kaugusele (vt kaebuse p 3.6.6 alap h, I kd, tl 2-15p). Seega eeltoodust ilmneb, et menetlusosalistel ei ole selget ega ühest arusaama puhverala küsimuses ning selles osas tuleb halduskohtul võtta seisukoht põhiasja lahendamise raames.
16.Kolmas isik ei ole määruskaebuses seadnud kahtluse alla halduskohtu seisukohta, et eluliselt ei ole usutav, et koheselt peale ehitusloa väljastamist hakkas kolmas isik ehitusloa edasikaebamise tähtajal sõlmima kaugeleulatuvaid töövõtu- ja teenuse osutamise siduvaid lepinguid. Ka on väheusutav, et kolmas isik ei arvestanud äririskide kaardistamisel väljastatud ehitusloa vaidlustamise tõenäosusega. Kolmas isik ei ole lisanud määruskaebusele vastupidist tõendavaid dokumente.
17.Ringkonnakohus jääb ka käesolevas haldusasjas varasemalt kohtupraktikas väljendatud seisukoha juurde, et ehitustegevuse peatamine ei kujuta endast pöördumatut tagajärge, vaid ehitustegevuse jätkamine sõltub lõplikult kohtulikust hinnangust ehitusloa seaduslikkusele. Esialgse õiguskaitse tühistamise korral on kolmandal isikul võimalik jätkata Xxx kinnistul ehitustöödega, millisel juhul ei ole välistatud oht, et kohtumenetluse ajal valmivad ehitised, mille lammutamine ei ole mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on põhjendatud halduskohtu seisukoht esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.
18.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus kolmanda isiku määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 19.10.2020. a määruse muutmata.
19.Kolmas isik esitas koos määruskaebusega 2 lisa. HKMS § 62 lg 2 kohaselt võtab kohus vastu ainult sellise tõendi või korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse lisa nr 1 (väljavõte Peetri ja Kirsiõie maaüksuste DP-st), kuna see dokument on haldusasja toimikus juba olemas (vt I kd, tl 20p). Ka tagastab ringkonnakohus määruskaebuse lisa nr 2 (ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr xxx), kuna see dokument on kohtule kättesaadav kohtute infosüsteemi kaudu.
20.Kaebajad esitasid koos 11.11.2020. a seisukohaga 3 lisa. Ringkonnakohus tagastab seisukoha lisad kaebajatele (HKMS § 62 lg 2), arvestades, et käesolevaga lahendab ringkonnakohus üksnes esialgse õiguskaitse kohaldamise määruse peale esitatud määruskaebust.
21.Kolmas isik palub jätta määruskaebemenetlusega kaasnevad menetluskulud kaebajate kanda. Menetluskulude kohta ei ole kolmas isik ringkonnakohtule tõendeid esitanud. Siinkohal peab ringkonnakohus vajalikuks ka märkida, et kuna kolmanda isiku määruskaebus jääb rahuldamata, puudub ringkonnakohtul alus kolmanda isiku poolt määruskaebemenetluses kantud menetluskulude väljamõistmiseks.
22.Kaebajad paluvad 11.11.2020. a seisukohas määrata kindlaks menetluskulude suurus ja jaotus ning jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kolmanda isiku kanda. Kaebajad ei esitanud koos seisukohaga ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente. Riigikohus on leidnud, et ringkonnakohtul ei ole määruskaebemenetluses kohustust anda tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. Menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid tuleb üldjuhul esitada koos määruskaebusega (RKHK 16.01.2018. a määrus asjas nr xxx, p 7). Eeltoodust lähtudes ei pea ringkonnakohus vajalikuks täiendavat tähtaega menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks anda,
mistõttu puudub ringkonnakohtul alus menetlusosaliste määruskaebemenetluses kantud menetluskulude jaotamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.