Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel, Einar Vene 20. september 2022, Tartu 3-20-1940
Haldusasi
X ja Yi kaebus Kambja Vallavalitsuse 11. septembri 2020. a korraldusega nr 2128 antud ehitusloa tühistamiseks, alternatiivselt kaebajate esitatud detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamise taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamiseks ja nende taotluse suhtes tehtud keelduva otsuse tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 12. augusti 2022. a otsus X ja Yi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebajad – X ja Y Vastustaja – Kambja vald Kolmas isik – OÜ Arte House
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Tühistada Tartu Halduskohtu 12. augusti 2022. a otsuse resolutsiooni p 1 ning muuta selles osas halduskohtu otsuse põhjendusi vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele.
3.Mõista Yilt ja Xlt solidaarselt OÜ Arte House kasuks välja menetluskulu 3200 eurot.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest (kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on seega 20. oktoober 2022).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Ülenurme Vallavolikogu 18. aprilli 2006. a otsusega nr 50 kehtestati Ülenurme alevikus detailplaneering 12 korterelamu ja 100 ühepereelamu krundi moodustamiseks. Kolmekorruselise korterelamu ehitamine oli ette nähtud muuhulgas aadressil Xxx. Kambja Vallavalitsuse (Ülenurme vallavalitsuse õigusjärglane) 11. septembri 2020. a korraldusega nr 2128 väljastati ehitusluba Xxx kinnistule korterelamu ehitamiseks.
2.Y ja X esitasid kaebuse, milles palusid ehitusluba tühistada või alternatiivselt kohustada vallavalitsust lahendama kaebajate poolt 20. aprillil 2020 esitatud taotlus detailplaneeringu osaliseks kehtetuks tunnistamiseks ja nende taotluse kohta tehtud keelduva otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kaebuse kohaselt ei ole detailplaneeringut täidetud ja korruselamuid välja ehitatud enam kui 14 aasta jooksul. Korruselamute alale on mujal planeeringualal ehitatud kahekorruselised ridaelamud. Rikutakse kaebajate privaatsust ning ehitusluba ei vasta nõuetele.
3.Tartu Halduskohtu 12. augusti 2021. a otsusega jäeti alternatiivne tühistamisnõue läbi vaatamata ning kaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
3.1.Kaebajad esitasid 20. aprillil 2020 vallale taotlused, milles taotlesid 2006. a detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist Xxx ja 19 osas. Kohus nõustus vastustajaga, et kaebajate taotlustele on vastatud 11. septembri 2020. a korralduses, et puudub alus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks. Täitmata on planeerimisseaduse (PlanS) § 140 lg-s 1 sätestatud eeldus detailplaneeringu osaliseks või täielikuks kehtetuks tunnistamiseks. Kohustamisnõude jättis kohus seetõttu rahuldamata ja tühistamisnõude läbi vaatamata, kuna luges PlanS § 140 lg-s 1 nimetatud menetluse alustamata jätmist toiminguks, mille peale pole tühistamisnõude esitamine lubatav.
3.2.Kaebajate arvates on puhverala Xxx hoonele määratud ebaõigesti. 2006. a detailplaneering näeb ette, et planeeringualal on hoonestusala kaugus ühepereelamutel minimaalselt 7,0 meetrit naaberkinnistu piirist ja minimaalselt 10 meetrit tänava maa-alast. Korterelamute osas ei ole hoonestusala kaugus ega puhverala reguleeritud. Kambja Vallavolikogu 13. novembri 2018. a otsusega kehtestatud üldplaneeringus on korterelamute puhveralade osas regulatsioon, mis sätestab muuhulgas, et korterelamu hoonestusala ja üksik- või kaksikelamu maaüksuse piiri vahel peab olema puhveralaks vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus. Kohus leidis aga, et kuna üldplaneeringus oli rakendussäte, mis välistab üldplaneeringu kohaldamise varasemalt kehtestatud ja kehtivate detailplaneeringutega aladel, siis on üldplaneeringu kohaldamine vaidlusalusel alal välistatud. Seega tuli vastustajal ehitusloa väljastamisel lähtuda kehtivast detailplaneeringust, mitte üldplaneeringust. Kehtiv detailplaneering sätestab kohustuse, mille kohaselt peab ehitustsoon naaberkinnistu piirist olema minimaalselt 7 meetrit. See nõue puudutab ka korterelamuid. xxx hoonestusala asub Xxx ja Xxx kinnistute (kaebajate elukohad) piiridest minimaalselt 15 ja 17 meetrit.
3.3.Vastustaja poolt esitatud tõendite alusel tuvastas halduskohus, et insolatsioon Xxx ja 27 eluruumidesse on tagatud nõutavas ulatuses, st vähemalt 2,5 tundi vastavalt standardile EVS 894:2008+A1:2010/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
3.3.Seoses hoonete arvuga Xxx kinnistul (detailplaneeringu järgi on sinna lubatud üks hoone) on Riigikohus varem leidnud, et kahe hoonekorpuse ühendamine galeriiga ei ole piisav, et pidada neid üheks hooneks (RKHKo 3-17-1930). Halduskohus leidis, et kavandatavat hoonet või projekteerimistingimusi arvestades pidada üheks hooneks. Projekteerimistingimuste järgi kuulub hoone kaht korpust ühendava osa siseviimistluse hulka esimesel korrusel sissepääs hoonesse, fuajee, postkastid, gaasikatla ruum, elektrikilpide ruum ja esimesel korrusel asuva korteri koosseisu kuuluv elutuba. Teisel ja kolmandal korrusel on 3 erinevate korterite elutuba, kaks garderoobiruumi, üks duširuum ja kaks rõdu. Kohtu hinnangul on tegemist oluliste muudatustega algse ehitusloaga võrreldes. Hoonel on üks katus ja ühised siseruumid. Kohtu hinnangul on tegemist ühe hoonega.
3.4.Kaebajad leidsid, et suuremate korterite rajamisega kaasneb koormusindeksi suurenemine, st suureneb korterelamu elanike arv ja selle tulemusena väheneb naaberelanike privaatsus. Riigikohus leidis varem asjas 3-17-1930, et arvestades üldplaneeringu p-i 2.5.2 ja vaidlusaluse krundi suurust, on maksimaalne korterite lubatud arv 18. Hetkel on korterite arvu vähendatud 17ni. Kohus ei nõustunud kaebajatega, et korterite arvu vähendamine, kuid samal ajal elamispinna suurendamine toob kaebajatele kaasa sama tagajärje. Sisuliselt on vaid 5 korterit saanud ühe
lisatoa, mis ei ole kohtu hinnangul võrreldav varasema variandiga, kus oli plaanis rajada korterelamusse 25 korterit. Üldteada on, et elanike arv ei sõltu määravalt korteri suurusest.
3.5.Korterelamu rajamine naaberkinnistule ei saanud olla kaebajate jaoks üllatus. Kaebajad said Xxx ja 27 kinnistute omanikeks pärast 2006. a detailplaneeringu kehtestamist, mis nägi ette korterelamute ehitamise. Kaebajate elamute ja kavandatava korterelamu vahemaa on umbes 30 meetrit, mis tähendab, et korterelamut ei ehitata vahetult kaebajate elamute juurde.
3.6.Kaebajate väidet, korterelamu ehitamine ei ole kooskõlas hea ehitustavaga, kuna ei arvesta piirkonna hoonestuslaadi, on juba hinnatud haldusasjas 3-17-1930, kus Riigikohus on leidnud, et kortermaja rajamist sellesse piirkonda ei saa pidada sobimatuks.
3.7.Kaebajate väidet sadevee valgumise kohta kaebajate kinnistutele pidas kohus alusetuks. Ehitusprojektis selgitatakse sadevee käitlemist nii ehitamise ajal kui ka hoone ja parkla kasutuselevõtmist. Selles on kirjeldatud, et sademeeveed kogutakse kokku ja juhitakse drenaaži, kus see omakorda juhitakse sadeveekanalisatsiooni. Eluliselt pole usutav, et kunsthaljastusega murupinnaga alal sadevesi maapinda ei imbu ja jõuab kaebajate kinnistuteni.
3.8.Parkimiskohtade arv ja kortermaja katusekalle ei mõjuta kaebajaid ei faktiliselt ega õiguslikult ning kohus ei võtnud seisukohta nende õiguspärasuse osas.
3.9.Kaebajatel oli võimalus enne ehitusloa väljastamist muudetud ehitusprojektiga tutvuda ning esitada vastustajale enda arvamus.
3.10.Ehitusluba on piisavalt põhjendatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED APELLATSIOONIMENETLUSES
4.Y ja X apellatsioonkaebuses palutakse kohtuotsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada järgmistel põhjendustel.
4.1.Halduskohus leidis valesti, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse algatamata jätmine on toiming, mida ei pea põhjendama. PlanS § 140 alusel detailplaneeringu kehtetuks tunnistamine näeb haldusorganile ette kaalutlusõiguse ning vastavat otsustust tuleb põhjendada.
4.2.Ehitusloa aluseks olnud 2006. a detailplaneering oleks tulnud ehitusloa väljastamise asemel hoopis PlanS § 140 alusel kehtetuks tunnistada, kuna see oli 14-aasta vanune ja ehitamist pole lõpuni viidud, praktikas on seda muudetud ning see on vastuolus üldplaneeringuga ja Paruni tänava ning selle lähiümbruse ruumilise terviklahendusega.
4.3.Kohus pole selgitanud, millisest üldplaneeringu sättest tuleneb, et olemasoleva ja kehtiva detailplaneeringuga aladele üldplaneeringu regulatsioon ei kohaldu. Üldplaneeringus on küll lause: „Käesolevas üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta varem kehtestatud teemaplaneeringus ja detailplaneeringutes määratud ehitusõigust“, kuid see lause ei välista üldplaneeringu kohaldatavust käesoleval juhul. Sellest ei tulene, et kui detailplaneeringus on mingi ehitusõigusega seonduv nüanss määratlemata, siis üldplaneering tervikuna ei kohaldu. Lisaks nähtub üldplaneeringu sissejuhatusest kriitika seniste valla detailplaneeringute osas, mis viitab täiendavalt, et detailplaneeringus reguleerimata küsimuses tuleb kohaldada üldplaneeringut. Kambja vald on ise sarnastes olukordades üldplaneeringust lähtunud. Kohus ei analüüsinud kaebaja sellekohaseid põhjendusi. Lisaks on kohus üldplaneeringule siiski koormusindeksi küsimuses tuginenud. 4.4.Puhverala ei ole sama mis hoonestusalast väljapoole jääv krundi osa. Puhverala suurus sõltub üldplaneeringu järgi hoone kõrgusest. See, et detailplaneeringus on määratletud Xxx hoonestusala, ei tähenda, et sellega oleks samaaegselt reguleeritud ka puhveralaküsimus.
4.5.Üldplaneeringust tulenevalt peaks puhverala Xxx ja xxx ning xxx vahel olema vähemalt 31 meetrit, kuid hoonestusala kaugus mõlema kinnistu puhul on üksnes 15 meetrit.
4.6.Vald tellis insolatsioonianalüüsi alles kohtumenetluse kestel ning on seega jätnud selles küsimuses ehitusloa väljastamisel kaalutlusõiguse teostamata. Kohus ei tohtinud teostada selles küsimuses kaalutlusõigust haldusorgani eest. Kohus on viidanud ka üldsõnaliselt tõendite
kogumile, nimetamata konkreetselt ühtegi tõendit, millele tuginedes ta leidis, et insolatsioon ei vähene üle lubatud piiride.
4.7.Uues ehitusprojektis ei ole muutunud see, et otstarbe, eesmärgi ja kasutamise viisi poolest on tegemist kahe hoonega.
4.8.Üks kaebajatest, Y omandas enda kinnistu 2015. a kevadel, st pärast seda, kui vald oli tegelenud Xxx ehitusõiguse muutmisega korterelamu krundist ühepereelamu krundiks. Piirkonda sobimatu massiivse korterelamu ehitamine toob kaasa ülemäärase riive kaebajate eraelu puutumatusele ja privaatsusele.
4.9.Kohus leidis, et väiteid seoses hea ehitustavaga on piisavalt hinnatud haldusasjas 3-17-1930, kuid jättis tähelepanuta, et ehitusprojekt on muutunud. Planeeritav korterelamu on kaks korda kõrgem kui muud ümberkaudsed majad.
4.10.Puuduvad lahendused selle kohta, kuidas on lahendatud krundile langeva sadevee probleem. Ehitusprojektis oleks pidanud olema ka kavandatavate pinnasetööde kirjeldus.
4.11.Kohtu järeldus, et parkimiskohtade arvu, kõnnitee laiuse, puhkealade jms osas on kaebus esitatud avalikes huvides ega puuduta kaebajate huve, on vastuolus Riigikohtu praktikaga, mille järgi võib kaitstav õigus muuhulgas võrsuda ka isiku huve kaitsvast haldusaktist (RKEKm 3-3-115-01, p 22).
4.12.Kui planeeringus on määratletud katusekalle, võib see luua kaebajatele kui vahetutele piirinaabritele iseseisva õiguse ning kaebajatel on õigus sellele tugineda. Kohus oleks pidanud järeldama, et esines alus ehitusloa väljastamisest keeldumiseks ehitusseaduse (EhS) § 44 lg 1 alusel.
4.13.Üksnes formaalselt seisukohtade küsimine ei kujuta endast sisulist ärakuulamist.
4.14.Ehitusloa andmise korraldus ei ole motiveeritud.
5.Kambja valla vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus kohtumenetluses juba esitatud põhjendustel rahuldamata.
6.Kolmanda isiku OÜ Arte House vastuses palutakse jätta apellatsioonkaebus rahuldamata järgmistel põhjendustel.
6.1.Kaebajatel puudus õigus detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotluse esitamiseks, kuna haldusmenetluse seaduse (HMS) § 68 lg 1 ja § 44 lg 1 järgi võib haldusorgan uuendada haldusmenetluse haldusakti kehtetuks tunnistamiseks üksnes menetlusosalise taotlusel. Kaebajad ei ole planeeritava kinnistu omanikud.
6.3.Kaebajate tõlgendus üldplaneeringu p 2.2 osas (st selle kohaldatavuse osas detailplaneeringuga aladele) on liiga kitsas. Puhverala küsimus on detailplaneeringus lahendatud.
6.4.Kaebajad ei väitnud ehitusloa menetluses insolatsiooninõuete rikkumist.
6.5.Ehitusprojekti on muudetud ning on selge, et rajatakse üks hoone.
6.6.Kohus ei ole kaebajate väiteid seoses privaatsusega tähelepanuta jätnud, vaid on põhjendanud, miks ta nendega ei nõustu. Kohalik omavalitsus ei ole mitte kunagi detailplaneeringut Xxx kinnistu osas muutnud.
6.7.Rikutud ei ole head ehitustava. Nõustuda ei saa väitega, et ehitatakse sobimatu hoonemassiiv, mis moodustab liigse kontrasti.
6.8.Sadevee osas on kaebajate väited samasugused nagu haldusasjas 3-17-1930, ringkonnakohus luges toona sadevete küsimuse nõuetekohase sadeveekanalisatsiooni väljaehitamisega lahendatuks ning Riigikohus ringkonnakohtu otsust selles osas ei muutnud.
6.9.Parkimiskohtade arv, kõnnitee laiuse, puhkealad, jalakäijate- ja jalgrattateed ei mõjuta kaebajate õigusi. Nende kinnistud asuvad paralleeltänaval.
6.10.Kaebajate poolt viidatud 30-kraadiline katusekalle on katuse üksikutes osades, tagamaks vee liikumist lamekatusel olevatesse veelehtritesse, eemalt vaadates on need on need nähtamatud. Muidu on tegemist lamekatusega, mis vastab detailplaneeringule (katusekalle 0-15 kraadi).
6.11.Kaebajate seisukohti on menetluses küllaldaselt hinnatud.
6.12.Kaebajad olid menetlusosalised ka haldusasjas 3-17-1930 ning nad on ehitusloa asjaoludest piisavalt teadlikud. Korraldus on piisavalt põhjendatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Apellatsioonkaebuse rahuldamiseks ei ole alust. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise nõude lahendamine valla poolt
9.Kaebajad esitasid 20. aprillil 2020 Kambja vallale taotluse detailplaneeringu osaliselt kehtetuks tunnistamiseks (tl 177-180p, kd I). Nad tuginesid selles PlanS § 140 lg 1 p-dele 1-2, millest tuleneb, et detailplaneeringu või selle osa võib tunnistada kehtetuks, kui detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima või kui planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. Kambja Vallavalitsuse 11. septembri 2020. a ehitusloa väljastamise korralduses nr 2128 ei märgitud resolutsioonis selgesõnaliselt midagi seoses esitatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlusega. Selles käsitleti üksnes ehitusloa väljastamist (tl 190p, kd I). Samas märgiti selle korralduse põhjendustes, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks puuduvad piisavad ning põhjendatud alused (tl 192p, kd I).
9.1.Halduskohus jättis kohustamisnõude kehtetuks tunnistamise taotluse läbivaatamiseks kohustamiseks rahuldamata, leides, et keeldumine oli õiguspärane. Alternatiivse tühistamisnõude keelduva otsustuse tühistamiseks jättis halduskohus läbi vaatamata, kuna luges menetluse alustamata jätmise toiminguks, mida ei saa tühistada. Ringkonnakohus nõustub kaebajatega, et vaidlusaluse keeldumise lugemine toiminguks oli ekslik. Haldusakti andmisest keeldumine (sh ka varasema haldusakti kehtetuks tunnistamisest keeldumine) on loetud haldusaktiks (nt RKHKo 3-3-1-51-02, p 12; samuti on loetud planeeringu algatamisest keeldumine haldusaktiks, vt nt RKHK 3-3-1-41-06, p 21). Kaebajate tahe oli selgelt suunatud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisele vaidlusaluse kinnistu osas, mitte üksnes sellekohase menetluse algatamisele (tl 177, kd I). Ka vaidlustatud korralduse põhjendused selle kohta, miks detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetlust ei alustatud – et selleks puuduvad piisavad ja põhjendatud alused – viitab sellele, et vastustaja hindas kaebajate taotlust põhjendamatuks, st ta lahendas selle taotluse sisuliselt. Seegi viitab, et tegemist oli haldusakti andmisest keeldumisega ehk haldusaktiga. Selles osas on vajalik halduskohtu otsuse muutmine.
9.2.Vaidlustatud korraldus ei kuulu aga planeeringu kehtetuks tunnistamisest keeldumise osas tühistamisele.
9.3.Ringkonnakohus möönab, et korraldus ei olnud vormistatud kõige korrektsemalt, sest ehkki korralduse põhjendustes käsitleti ka detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlust ja otsustati sellekohane menetlus sisuliselt algatamata jätta, ei vormistatud seda otsustust korralduse resolutsioonis. Ringkonnakohtu hinnangul on tegemist siiski üksnes vormiveaga, mis ei mõjutanud asja otsustamist HMS § 58 mõttes ja mis ei tingi selle korralduse kehtetuks tunnistamist. Korralduse sõnastusest – puuduvad piisavad ning põhjendatud alused detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks – järeldub selgelt vastustaja seisukoht selles küsimuses. Koostoimes asjaoluga, et väljastati ehitusluba, on ilmne, et kaebajate taotlus jäi rahuldamata ning detailplaneeringut kehtetuks ei tunnistata ning sellekohast menetlust ei algatata.
9.4.Ka kaebajate etteheited põhjenduste puudumisele ning kaalumisõiguse kasutamata jätmisele ei vii selles osas korralduse tühistamiseni. Kaalumisõiguse kasutamine nähtub juba sellest, et vallavalitsus pidas sellises vastandlike taotlustega olukorras põhjendatuks detailplaneering ettenähtud kujul realiseerida ning ehitusluba väljastada. Mis puudutab selles küsimuses korralduse motiveerimist, siis motivatsiooniks saab lugeda eelnevalt viidatud teksti: „Vallavalitsus on 11. septembril 2020 toimunud istungil leidnud, et detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise menetluse alustamiseks puuduvad piisavad ning põhjendatud alused“ (tl 192-192p, kd I). Eelnevalt on korralduses refereeritud ka OÜ Arte House seisukohta, kes on leidnud, et muudetud ehitusloa taotlus vastab Riigikohtu varasematele seisukohtadele selles asjas ja et ta on kinnistul juba ehitamist alustanud ning tehtud töid arvestades ei ole enam teistsugune lahendus võimalik. Ehkki ringkonnakohus möönab, et vallavalitsuse korraldusele võib ette heita seda, et kohati on selle sõnastusest raske aru saada, tekstilõigud pole omavahel kõige paremini seotud ning ebavajalikult palju on kirjeldatud varasemat kohtumenetlust, on siiski võimalik aru saada, et üheks motiiviks planeeringu kehtetuks tunnistamise taotluse rahuldamata jätmisel oli see, et vallavalitsus pidas kaalukamaks kolmanda isiku OÜ Arte House õigusi ning huvi detailplaneeringu realiseerimiseks. Seega ei ole ringkonnakohtu arvates selles küsimuses ka väidetavad kaalumis- ja motiveerimispuudused sellised, mis viiksid vaidlustatud korralduse tühistamiseni.
9.5.Eelnevat arvestades loeb ringkonnakohus, et vaidlustatud korraldus oli detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest keelduvas osas samuti haldusakt ning selles ei ole mõningatest puudustest hoolimata selliseid vigu, mis viiksid selle tühistamiseni. Seda arvestades pole vajalik peatuda kõigil detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega seotud vastustaja ning kolmanda isiku seisukohtadel. Ringkonnakohus märgib siiski, et ekslik on kolmanda isiku seisukoht, mille järgi ei saanud kaebajad üldse detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise taotlust esitada. OÜ Arte House arvates ei saanud kaebajad sellist taotlust esitada seetõttu, et HMS § 44 lg 1 järgi võib menetluse uuendada üksnes menetlusosalise taotluse alusel, kuid selleks said käesoleval juhul olla üksnes planeeritava kinnistu omanikud. See seisukoht ei pea paika. Esiteks ei tulene kuskilt, et üksnes planeeritava kinnistu omanikud on planeerimismenetluses või planeeringu kehtetuks tunnistamise menetluses menetlusosalised. Menetlusosalised haldusmenetluses defineerib HMS § 11 lg 1 ning selle p 3 järgi võib menetlusosaliseks olla iga isik, kelle õigusi või kohustusi haldusakt võib puuduta. Vastavalt on neil kõigil võimalik esitada ka taotlus haldusakti (detailplaneeringu) kehtetuks tunnistamiseks. Lisaks on Riigikohus leidnud, et haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlusi saab esitada ka muudel alustel, kui neil, mis on sätestatud HMS § 44 lg-s 1 (RKHKo 3-3-1-36-04, p 12). Sellest järeldub, et haldusakti kehtetuks tunnistamiseks võib põhimõtteliselt taotlusi esitada ka muu isik.
9.6.Kaebaja väidab kohtumenetluses jätkuvalt, et detailplaneering oleks tulnud kehtetuks tunnistada. Kokkuvõtlikult peab kaebaja kehtetuks tunnistamist vajalikuks seetõttu, et planeering on rohkem kui 14 aastat vana, et korterelamuid pole püstitatud ega ehitustegevusega alustatud ning see on vastuolus üldplaneeringuga ja Paruni tänava ruumilise lahendusega (tl 76, kd III). Ringkonnakohus märgib, et planeeringu vanus ei ole selle kehtetuks tunnistamisel määrav. Ülal viidatud PlanS § 140 lg 1 p 1 võimaldab küll planeeringut kehtetuks tunnistada, kui selle kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima, kuid kaebaja jätab tähelepanuta selle, et planeeringualale nähti ette arvukalt elamuid, täpsemalt 100 ühepereelamut ja 12 korterelamut (tl 17p, kd I). Vaidlust pole selles, et planeeringut on asutud
ellu viima, kuna vähemalt ühepereelamuid on planeeringualale ehitatud. Ka kaebajad elavad sellistes. See, et kaebajate väitel pole korterelamuid veel ehitatud, ei tähenda olukorda, kus detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. On arusaadav, et nii suure arvu elamukruntide puhul ei pruugita kõiki elamuid korraga välja ehitada. See ei anna alust aga detailplaneeringu täielikuks või osaliseks kehtetuks tunnistamisest PlanS § 140 lg 1 p 1 alusel, kuna sõltumata möödunud aja pikkusest on täitmata teine kohustuslik tingimus – et detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Osade elamute väljaehitamisega on detailplaneeringu elluviimine alanud. Vastupidine tõlgendus tähendaks, et viie aasta möödumisel oleks kõigil, kes on jõudnud elamu valmis ehitada, õigus nõuda, et veel elamuta kruntidele ei tohigi enam ehitada. On ilmne, et see ei ole PlanS § 140 lg 1 mõte. Ringkonnakohus viitab ka, et kolmanda isiku kinnitusel on vale kaebajate väide, et korterelamuid ei ole detailplaneeringualal ehitatud. Vastuses apellatsioonkaebusele loetleb kolmas isik üles mitmeid korterelamuid, mis olid vastuse esitamise hetkel ehitatud või ehitamisel (kolmanda isiku vastuse p 23). Mis puudutab väidet, et Xxx kinnistule 3-korruseliste korterelamute ehitamine on vastuolus Paruni tänava ja selle lähiümbruse ruumilise terviklahendusega, siis sellist alust detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks PlanS § 140 ette ei näe. Üksnes kaebajate nägemus, et kortermaja ei sobitu seni ehitatud ühekordsete majadega, ei õigusta kehtiva planeeringu kohaldamata jätmist ja detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa väljastamata jätmist. Nii käituks vallavalitsus ise õigusvastaselt, sest läheks kehtiva detailplaneeringuga vastuollu.
9.7.Seega ei ole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamata jätmine õigusvastane. Detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga
10.Kaebajad leiavad, et üldplaneering näeb korterelamute puhul ette nende kõrgusest sõltuva puhverala (korterelamu puhul korterelamu hoonestusala ning üksikelamu maaüksuse piiri vaheline piisav vahekaugus, milleks on vähemalt 2,5 kordne korterelamu maksimaalne kõrgus). See välistas Xxx krundile korterelamu ehitamise ning nende hinnangul oleks tulnud üldplaneeringust käesoleval juhul lähtuda. Halduskohus leidis, et üldplaneeringust tulenev rakendussäte välistab üldplaneeringu kohaldamise aladele, mille kohta on juba kehtiv detailplaneering. Halduskohus ei ole viidanud, millist üldplaneeringu rakendussätet ta silmas pidas. Siiski on kaebaja ise välja toonud üldplaneeringu p-i 2.2, mis seda küsimust reguleerib ning seetõttu ei ole vaidlust, et selline norm eksisteerib. Üldplaneeringu p-i 2.2 pealkirjaga „Üldiste ehitustingimuste määramine“ teine lõik näeb ette, et: „Käesolevas üldplaneeringus toodud maakasutus- ja ehitusreeglid ei puuduta varem kehtestatud teemaplaneeringus ja detailplaneeringutes määratud ehitusõigust“ (tl 212, kd I).
10.1.Kaebaja seisukoht on, et puhverala küsimust kortermaja puhul pole detailplaneeringus reguleeritud, ning kuna see on reguleerimata, siis viidatud sätte järgi üldplaneeringut välistama ei pea ning lähtuda tuleb ikkagi üldplaneeringust. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Kaebaja seisukoht lähtub paljuski sellest, et hilisemas üldplaneeringus on kasutatud mõistet „puhverala“, mida detailplaneeringus ei kasutata. Samas märgitakse detailplaneeringus, et: „Ehitusjoon tänavast min 10 m. Ehitusjoon naaberkinnistu piirist min. 7 m.“ (tl 20p, kd I). See, milline oli hoonestusala piir korterelamutele ettenähtud kinnistutel ja ühepereelamutele ettenähtud kinnistutel, nähtus ka detailplaneeringu jooniselt (tl 21, kd I). Sealt on üheselt arusaadav ka see, milline maa jääb hoonestusalade vahele.
Üldplaneeringu tekstist: „olemasoleva üksikelamu, kaksikelamu ning uue korterelamu vahele [tuleb] jätta piisav puhverala“ (tl 215p, kd I) ilmneb, et puhverala all peetaksegi silmas maad, mis jääb majade vahele. Kuna detailplaneeringus on majade (sh korterelamute ja ühepereelamute) vaheline kaugus pandud paika läbi hoonestusala piiride kindlaksmääramise ning täpsustava nõude, kui kaugel võib olla ehitusjoon kinnistu piirist või tänavast, siis tuleb ringkonnakohtu hinnangul asuda seisukohale, et käesoleval juhul on detailplaneeringus hoonetevahelise kauguse (üldplaneeringu tähenduses puhverala) küsimus reguleeritud ning hilisem üldplaneering siin kohaldamisele ei kuulu.
10.2.Kaebajate esitatud keskkonnaplaneerija selgitus, mida peetakse silmas puhverala puhul ning kuidas see on seotud hoone kõrgusega, ei oma käesolevas asjas tähtsust. See, kuidas mõistetakse puhverala üldplaneeringu kontekstis, ei saa väärata seda, et detailplaneeringus on hoonestusala ja seega ka hoonete minimaalsed vahekaugused paika pandud. Ei ole usutav, et vald soovis puhverala mõiste kasutamisega üldplaneeringus kutsuda esile selle, et puhverala kohaldamine tookski kaasa kehtivates planeeringutes korterelamute asukoha muutumise või korterelamute ehitamise välistamise tänu sellele, et need ei mahu üldplaneeringuga kasutusele võetava puhverala mõistest tulenevalt enam kinnistule ära. Vastupidi, pigem kinnitab eespool tsiteeritud erandit tegev norm seda, et olemasolevate detailplaneeringutega alasid see üldplaneeringu nõue ei puuduta, kuna vastasel juhul muutuks niisuguste detailplaneeringute realiseerimine võimatuks. On võimalik, et vald lähtus üldplaneeringu erandit ette nähes muuhulgas ka arvestusest, et isikud, kes soetasid detailplaneeringu alal sellise üheperelamu ehitamiseks mõeldud kinnistu, mis asus korterelamu ehitamiseks ette nähtud kinnistu lähedal, pidi korterelamu ehitamisega tulevikus arvestama ning järelikult leppisid nad sellega, et nende privaatsus võib tänu lähedal asuvale korterelamule olla mõnevõrra väiksem.
10.3.See, et vastustaja on väidetavalt detailplaneeringu aladel teiste kinnistute puhul siiski mingites küsimustes üldplaneeringule tuginenud, ei tähenda, et käesoleval juhul oleks üldplaneeringu kohaldamata jätmine õigusvastane. Ebaõige halduspraktika ei anna isikule õigust nõuda selle jätkamist (vt nt RKHKo 3-3-1-19-04, p 18).
10.4.Kuna üldplaneering ei kuulu asjas kohaldamisele, ei ole vastuolu ka muude kaebaja väidetud üldplaneeringu aspektidega ning ringkonnakohus neid lähemalt ei käsitle. Samas märgib ringkonnakohus siinkohal, et see, et halduskohus on analüüsinud mõningaid kaebaja väiteid, pööramata tähelepanu sellele, et väite aluseks olev asjaolu tuleneb samuti üldplaneeringust (nt nn koormusindeks), ei tähenda kohtuotsuse sellist vastuolulisust, mis annaks aluse selle tühistamiseks. Päikesevalguse (insolatsiooni) vähenemine kaebajate elamus
11.Kaebajad leiavad, et kuna insolatsioonianalüüs esitati vastustaja poolt alles kohtumenetluses, ei saanud ta haldusmenetluses selle asjaoluga arvestada ning et kui halduskohus insolatsiooniküsimust kontrollis, siis teostas ta lubamatult kaalutlusõigust haldusorgani eest.
11.1.Ringkonnakohus sellega ei nõustu. See, et insolatsioonianalüüs (tl 166-171, kd II) esitati kohtumenetluses, ei tähenda, et kaebaja elamusse loomuliku valguse küsimust ei olnud vastustaja varem üldse arvesse võtnud. Kaebajate elamutest jääb Xxx korterelamu detailplaneeringu joonise järgi otsustades vasakule, st läände. Järeldatavad on ka hoonestusalade vahekaugused. Ei ole keeruline hinnata, et niisuguses olukorras ei ole päikese liikumise suunda arvestades insolatsiooninõuete rikkumise oht suur.
11.2.Seoses väidetava lubamatu kaalutlusõiguse teostamisega selgitab ringkonnakohus kaebajatele, et see, kui kohus kogub täiendavaid tõendeid ning analüüsib nende põhjal, kas haldusorgan on jõudnud õigele lõppjäreldusele, ei ole kaalutlusõiguse teostamine haldusorgani eest. Korterelamute arv
12.Kaebajate väitel soovitakse jätkuvalt ehitada kahte hoonet, mida on Riigikohus sellel kinnistul varem lubamatuks pidanud.
12.2.Ringkonnakohtu hinnangul jätavad kaebajad siin täielikult tähelepanuta halduskohtu põhjaliku kokkuvõtte projektist, millele tuginedes leidis kohus, et tegemist on ühe hoonega. Halduskohus loetles mitmeid erinevaid ruume, mis kuulusid hoone kaht põhikorpust ühendavasse osasse ja mis on muuhulgas vajalikud hoone terviklikuks toimimiseks (nt postkastid, elektrikilpide ja gaasikatla ruum). Samuti kuulusid sinna erinevate korterite toad või ruumid (halduskohtu otsuse p 27.3.4.). Ka 2017. a ja 2020. a ehitada soovitud hoonete võrdlusest nähtub, et tegemist on oluliselt erinevate hoonetega, sest algses projektis ühendas kaht põhikorpust vaid esimese korruse tasandil galerii, kuid nüüd on hoone läbivalt kolmekorruseline, lihtsalt keskosast mõnevõrra kitsam kui kaks äärmist korpust (tl 88-89p, kd II). See, et hoonel on kaks erinevat trepikoda, ei ole korterelamu puhul midagi ebatavalist, pigem vastupidi, enamikus korterelamutes on mitu trepikoda.
12.3.Ringkonnakohus märgib siinkohal, et kaebajad heidavad sageli halduskohtule ette nende väidete analüüsimata jätmist, kuid ei pööra ise halduskohtu põhjendustele üldse tähelepanu ega lükka neid millegagi ümber. Ka käesolevas küsimuses ei näita kaebajad, miks on halduskohtu põhjendustest hoolimata halduskohtu seisukoht ekslik. Kaebajate privaatsuse vähenemine
13.Kaebajate arvates on kohus ebaõigesti järeldanud, et kaebajate privaatsus ei vähene.
13.1.Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et halduskohus ei ole sellist seisukohta võtnud. Halduskohus viitas asjaolule, et kaebajad omandasid enda kinnistud pärast detailplaneeringu kehtestamist, ning leidis, et neil oli võimalik korterelamu ehitamist naaberkinnistule ette näha ning väide privaatsuse vähenemisele ei ole asjakohane. Ringkonnakohtu arvates on see seisukoht igati põhjendatud. Kaebajatega võib nõustuda, et nende privaatsus võib tänu naaberkrundile ehitatavale korterelamule väheneda, kuna kõrgemast kortermajast on tõenäoliselt parem vaade kaebajate kinnistule kui sama madalast ühepereelamust ning lisaks on korterelamus rohkem elanikke. Samas tuleb jälle korrata, et kaebajatel oli võimalik selle asjaoluga arvestada, kuna kinnistute soetamise ajal oli olemas kehtiv detailplaneering, mis nägi sellise lahenduse ette. Et kaebajad sellest hoolimata enda kinnistud soetasid, näitab seda, et nad ei pidanud seda asjaolu kas oluliseks, leppisid sellega või ei olnud piisavalt hoolikad, et seda fakti välja selgitada. Ühelgi juhul ei anna see alust kehtiva detailplaneeringuga kooskõlas oleva ehitusloa tühistamiseks.
13.2.Samuti märgib ringkonnakohus, et kaebajate väited, millega üritatakse näidata privaatsuse vähenemist õigusvastasena (et see ei sobitu ümbruskonda, et üldplaneering tähtsustab privaatsust, et korterelamuga kaasneb suurem inimeste hulk jne), ei arvesta sellega, et korterelamu ehitamine tuleneb kehtivast detailplaneeringust. Käesolevas asjas ei viita miski sellele, et korterelamu oleks detailplaneeringuga vastuolus. Seega saaks kaebajate põhjendustel ehitusloa kehtetuks tunnistada vaid siis, kui detailplaneering selle kinnistu osas kehtetuks tunnistataks või muudetaks. Kuni seda
pole tehtud, on detailplaneering kui kehtiv haldusakt HMS § 60 lg-st 2 tulenevalt täitmiseks kohustuslik ja siduv igaühele.
13.3.Viimati nimetatud asjaolu selgitab ka seda, miks pole asjakohane Yi seisukoht, et 2015. aastal, kui ta kinnistu omandas, oli vald väidetavalt seisukohal, et korterelamu alternatiiviks on ridaelamu. Detailplaneeringut sellest hoolimata ei muudetud ega kehtetuks ei tunnistanud ning hetkel on jätkuvalt õiguspärane kolmekordse korterelamu rajamine, mitte ridaelamu rajamine. Hea ehitustava järgimine
13.4.Peamiselt näevad kaebajad hea ehitustava rikkumist selles, et korterelamu on ühepereelamutega võrreldes liiga suur, massiivne ja kõrge ega sobitu ümbruskonda. Ringkonnakohus kordab ka siin, et kui selline hoone on detailplaneeringuga kaebajate naaberkinnistule ette nähtud ja see järgib detailplaneeringus ettenähtud kriteeriume, siis ei saa seda õigusvastaseks pidada sõltumata kaebajate subjektiivsest hinnangust selle sobimatuse kohta. Samuti märgib ringkonnakohus, et tiheasustusalaga piirkondades, kus on nii kortermajasid kui ühepereelamuid, on paratamatu see, et kuskil peab olema nende kahe hoonetüübi üleminekukoht. Paraku on kaebajad valinud oma elukohaks ühe sellise üleminekukoha. OÜ Arte House kinnitusel moodustavad Xxx ja xxx kinnistutele kavandatavad ning üle tänava asuvad ja kohe valmivad Paruni 1, 3 ja 5 korterelamud harmoonilise korterelamute piirkonna (vastus apellatsioonkaebusele, p 56). Sadevete valgumine
14.Apellatsioonkaebuse kohaselt on halduskohus selgitanud küll seda, kuidas hoone katuselt ja parklast ning sillutatud aladelt sadevesi kokku kogutakse ja minema juhitakse, kuid kohus ei ole tuvastanud, kuidas on ära lahendanud krundile langeva sadevee probleem.
14.1.See etteheide on kas otsitud või esitatud ringkonnakohtule arusaamatul viisil. Nimelt on kaebaja ise viidanud, et ehitusprojekti järgi Xxx krundi idapiiri kõrguslik iseloom jääb samaks, alates kõrgusest 39.00 muudetakse maapinna kõrguseid minimaalselt (tl 11p, kd I). Seega kui neilt aladelt, millel on kas hoone ise või kõvakate (asfalt, muu sillutis), kogutakse sadevesi kokku, siis muul krundil jätkub sisuliselt sama olukord, mis varemgi. Kuna kõrguste vahed jäävad sisuliselt samaks, siis see vesi, mis ei jõua pinnasesse imenduda, võib voolata kaebajate kruntidele sarnaselt sellega, nagu see on voolanud eelnevalt, sest kaebajate kinnistud on madalamal (tl 11p, kd I). Seega sisuliselt ei saa kaebajate jaoks selles küsimuses midagi halveneda, pigem vastupidi – kui eelnevalt voolas kaebajate kinnistule kogu sadevesi, mis Xxx krundil maapinda ei imendunud, siis tulevikus juhitakse neilt Xxx kinnistu aladelt, mida katab korterelamu, parkla või muu sillutis, sadeveed kanalisatsiooni ja see vesi enam kaebajate kinnistutele ei voola. Parkimiskohad, kõnnitee, puhkealad, jalakäijate- ja jalgrattateed
15.Kaebajate hinnangul eksis kohus Riigikohtu seisukoha vastu, kui leidis, et parkimiskohtade, kõnniteede, puhkealade, jalakäijate- ja jalgrattateedega seonduvas osas ei riku ehitusluba kaebajate õigusi.
15.1.Riigikohtu seisukoha all peavad kaebajad silmas Riigikohtu erikogu seisukohta, mille järgi võivad halduskohtus kaitstavad õigused tuleneda ka haldusaktist (RKEKm 3-3-1-15-01, p 22).
Ringkonnakohtu hinnangul on kaebajad seda seisukohta mõistnud vääralt. Selles lahendis selgitas erikogu muuhulgas halduskohtuliku kaebeõiguse olemust ning sedastas, et kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Isiku põhjendatud huvist võib seega välja kasvada halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi (samas). Seega haldusaktist (planeeringust) võib tuleneda küll isikule õigus, mida ta saab halduskohtus kaitsta, kuid see õigus peab olema avalike huvide kõrval suunatud konkreetselt ka sellele isikule (kaitsma selle isiku huve). Käesoleval juhul ei ole kaebaja selgitanud, kuidas on tema viidatud üldplaneeringu normid, mis reguleerivad parklakohtade arvu, kõnniteede olemasolu jms, suunatud muuhulgas kaebajate huvide kaitsmisele. Kolmas isik on selgitanud, et kaebajate kinnistute kasutamiseks ei pea kasutama sama juurdepääsuteed, mis Xxx kinnistu kasutamiseks, kuna need asuvad paralleeltänavatel. Seega ei pea kaebaja jagama Xxx kinnistu elanikega parkimiskohti, kõnniteid vms. Kuna neis küsimustes tehtud otsustused ei riku kaebajate õigusi iseseisvalt ning tegemist pole ka selliste sisuliste puudustega, mis mõjutaksid ehitusloa väljaandmise õiguspärasust tervikuna (st need ei viiks ehitusloa täieliku tühistamiseni), siis ei ole nende väidete lähem käsitlemine tõepoolest vajalik. Katusekalle
16.Kaebajad näevad oma õiguste rikkumist ka selles, et detailplaneeringu järgi on katusekaldele ettenähtud vahemik 0-15 kraadi, kuid Xxx hoone puhul on see 30 kraadi.
16.1.Ringkonnakohus märgib esiteks, et siingi kehtib kõik eelmises punktis öeldu, st ringkonnakohtu jaoks on keeruline näha, kuidas vale katusekalle saaks kaebajate õigusi iseseisvalt rikkuda. On ebausutav, et selline väike erinevus katusekaldes toob kaebajate jaoks kaasa tagajärjed, mis oleksid taandatavad nende õiguste rikkumisele. Ka ei ole tegemist jällegi sellise veaga, mis tingiks ehitusloa kui terviku tühistamise üksnes sel alusel. Määrav on siinkohal ringkonnakohtu jaoks aga see, et kolmas isik on selgitanud, et tegelikult on kavandataval hoonel põhiosas lamekatus ning vaid osades kohtades on vee kogumiseks 30kraadise nurga all lehtrid, mida ei ole võimalik eemalt tuvastada (apellatsioonkaebuse vastuse p 65). Seega ei ole siin võimalik näha vastuolu detailplaneeringuga, sest valdavas ja nähtavas osas on lamekatuse näol planeeringu nõue täidetud ning kirjeldatud vee kogumiseks mõeldud kalded ei mõjuta katusele kui tervikule antavat hinnangut. Ärakuulamine, kaalumine, põhjendamine
17.Kaebaja arvates rikuti ärakuulamise nõuet, kuid seda põhjendab ta sellega, et tema vastuseisukohti ei võetud arvesse.
17.1.Ringkonnakohus selgitab, et see ei tähenda ärakuulamise nõude rikkumist. Ärakuulamine viidi siiski läbi, lihtsalt isiku seisukohtadega ei arvestatud.
17.2.Seoses kaalumisega ja põhjendamisega leiab ringkonnakohus, et sarnaselt ülal käsitletud detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisest keelduva osaga vaidlustatud korralduses, on ka ehitusloa väljaandmisega seoses nähtavad vaidlustatud korraldusest nii kaalutlused kui põhjendused. Ehkki mitte kõige selgemalt, on sealt siiski arusaadav, et vastustaja pidas kaalukamakas OÜ Arte House huvi kehtiva detailplaneeringu täitmise ning sellega kooskõlas
oleva ehitusloa väljastamise vastu, mitte kaebajate huvi kehtiva detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise vastu. Seetõttu ei ole alust lugeda vaidlustatud haldusakti õigusvastaseks ka sellest aspektist. Ringkonnakohtu lõppseisukohad
18.Eeltoodust tulenevalt pole apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust ning halduskohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused jäävad põhiosas muutmata. Halduskohtu otsuse resolutsiooni p 1, millega jäeti alternatiivne tühistamisnõue läbi vaatamata, tuleb siiski tühistada, kuna ülal toodud põhjustel ei olnud see õige. Selle tulemusena jääb kehtima resolutsiooni p 2, millega jäeti kaebus rahuldamata ning mis tähendab, et ka pärast resolutsiooni p 1 tühistamist jääb kaebus tervikuna rahuldamata. Halduskohtu otsuse põhjendusi tuleb samuti selles osas muuta vastavalt käesoleva otsuse põhjendustele. See ei tähenda siiski apellatsioonkaebuse rahuldamist, kuna kaebus jääb kokkuvõttes ikkagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud
19.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad kaebajate menetluskulud (kummalgi 1618,40 eurot, kokku 3236,8, sh riigilõiv 30 eurot) halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg-st 1 tulenevalt nende endi kanda. Kolmas isik OÜ Arte House on taotlenud kaebajatelt solidaarselt 4200 euro väljamõistmist. HKMS § 108 lg 8 alusel kuulub see taotlus rahuldamisele, kuid ringkonnakohus vähendab neid 1000 euro võrra, st 3200 eurole. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus ei saa pidada vajalikuks ja põhjendatuks kolmanda isiku menetluskulusid, mis ületavad apellatsiooniastmes apellantide menetluskulusid, arvestades siinjuures ka seda, et kolmanda isiku vastus apellatsioonkaebusele oli lühem (14 lehekülge) kui kaebajate apellatsioonkaebus (26 lehekülge). Neid asjaolusid arvestades ei saa kolmanda isiku kasuks väljamõistetav menetluskulu olla suurem kui kaebajate poolt taotletud menetluskulu. Muud kaebajate esitatud argumendid kolmanda isikute menetluskulude vähendamiseks ei ole ringkonnakohtu hinnangul asjakohased, kuna viitavad paljuski tsiviilasjades tehtud lahenditele, mis ei ole automaatselt haldusasjades kohaldatavad.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.