Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks
Menetlusosalised
Taotleja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ege-Lii Luik Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist –X
Asja läbivaatamine
10.08.2021 kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Jätta Politsei- ja Piirivalveameti taotlus X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks rahuldamata.
Asendada avaldatavas kohtumääruses X nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 265 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.X on xx xx xxxx sündinud Iraagi kodanik, kes peeti 08.08.2021 Silja Europa laevapardal kinni ja anti üle politseile. Isik oli agressiivne, loopis tüdrukuid klaasiga, kakles kõrvaliste isikutega ja ründas turvatöötajaid. Lisaks ei olnud tal kaasas isikut tõendavat dokumenti ja ta oli alkoholijoobes. Politseipatrull toimetas ta kainenema.
Politsei- ja Piirivalveamet (PPA) tegi 08.08.2021 päringu Soome, mille tulemusena tuvastati X isikusamasus ja asjaolu, et isikul on Soomes viibimiseks seaduslik alus. Vestlusest isikuga selgus, et ta elab Soomes, kus menetletakse tema rahvusvahelise kaitse taotlust. Isik teadis, et ei tohi selle menetluse ajal Soomest lahkuda, kuid ta tahtis minna kruiisile, veeta aega laeva pardal ja tal polnud plaanis laevast väljuda.
3.Kuna X puudus Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslik alus, peeti ta 08.08.2021 kl 17.15 kuni 48 tunniks kinni ja paigutati kinnipidamiskeskusesse. Isikule koostati koheselt sundtäidetav lahkumisettekirjutus ja kohaldati sissesõidukeeldu 3 aastaks.
3-21-1824
4.PPA edastas 09.08.2021 Soome Migratsiooniametile palve isiku tagasivõtmiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26.06.2013 määruse nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest, (määrus nr 604/2013) art 18 lg 1 punkti b alusel. Soome Migratsiooniamet vastas samal päeval, et aktsepteerib PPA palve. Isik tuleks saata tagasi Vantaa lennujaama kaudu esmaspäevast neljapäevani kl 09.00-16.00. Vabatahtlik väljasaatmine ei ole võimalik, kui ei lepita kokku teisiti. Tagasisaatmisest tuleb teavitada vähemalt 3 tööpäeva enne deporteerimist. PPA teavitas Soome Migratsiooniametit, et isik saadetakse tagasi 11.08.2021. Soome Migratsiooniamet ei ole vastuvõtmist veel aktsepteerinud.
5.PPA esitas 09.08.2021 Tallinna Halduskohtule taotluse X kinnipidamise ja kinnipidamiskeskusesse paigutamise loa saamiseks kuni 14 päevaks. Põhjendused:
5.1.X puudus Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks seaduslik alus. Tema puhul esinevad väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 2 p-des 1 ja 3 sätestatud kinnipidamise alused. Esineb põgenemisoht, sest isik teadis, et ta ei või rahvusvahelise kaitse taotluse menetluse ajal Soomest lahkuda, kuid ta tegi seda. Isiku käitumist iseloomustab asjaolu, et alkoholi tarbides võib ta muutuda agressiivseks ning olla ohtlik nii endale kui ka teistele. Isik on ka varem Soomest lahkunud Saksamaale. Seega esineb oht, et vabaduses viibides võib ta omavoliliselt lahkuda teise Euroopa Liidu liikmesriiki. Dokumendi puudumine ei takistanud tal Soomest lahkuda ja erinevate riikide vahet reisida.
5.2.Isikul puuduvad hetkel isikut tõendavad dokumendid, mistõttu ei saa ta ise Soome tagasi pöörduda. Tulenevalt Soome Migratsiooniameti vastusest tuleb Soome tagasisaatmisest teavitada Soome ametivõime vähemalt 3 tööpäeva ette. Seega ei ole võimalik isiku üleandmist lõpule viia 48 tunni jooksul. Isiku varasemat käitumist arvestades on alust arvata, et vabaduses viibides võib isik väljasaatmisest kõrvale hoiduda ega pruugi teha koostööd. Leebemad järelevalvemeetmed ei ole praegusel juhul piisavad ega taga isiku kättesaadavust kuni tema üleandmise lõpuleviimiseni. Seega on X paigutamine kinnipidamiskeskusesse proportsionaalne, kohane ja vajalik sunnivahend isiku üleandmiseks Soome Vabariigile.
6.PPA täiendas 10.08.2021 kohtuistungil oma taotlust ning palus luba X kinnipidamiseks ja kinnipidamiskeskusesse paigutamiseks kuni 45 päevaks, sest isikule koostatakse Soome väljaandmise otsus, mida isikul on õigus 30 päeva jooksul vaidlustada. Enne vaidlustamistähtaja möödumist ei või teda määruse nr 604/2013 järgi riigist välja saata.
7.X vaidles PPA taotlusele vastu. Ta ei soovi kinnipidamiskeskuses viibida, sest see mõjub halvasti tema vaimsele ja füüsilisele tervisele. Talle jääb arusaamatuks, mis ta peab viibima kinnipidamiskeskuses veel 45 päeva, kui tal lubati 3 päeva jooksul välja saata. Ta tunnistab, et lahkus loata Soomest, kuid ta ei soovinud laevast lahkuda ja ta ei ole olnud agressiivne, tegemist oli arusaamatusega. Ta ei reisinud niisama Saksamaale, vaid taotles seal varjupaika. Isik palus end kiiremas korras Soome tagasi saata ja kinnipidamiskeskusest vabastada. Tal on piisavalt rahalisi vahendeid, ei viibida seni hotellis.
8.Kohus leidis 10.08.2021 kirjas, et PPA on tuginenud taotluses ebaõigele alusele. X näol on tegemist rahvusvahelise kaitse taotlejaga, kelle kinnipidamise aluseid reguleerib VSS-i asemel VRKS. Kohus andis PPA-le võimaluse oma taotlust parandada.
9.PPA jäi oma 10.08.2021 avalduses seisukohale, et kuna isik ei ole esitanud rahvusvahelise kaitse taotlust Eestis, siis kohaldub tema kui viibimisaluseta välismaalase puhul VSS, mitte VRKS, ning taotluse saab esitada VSS § 23 lg 1 alusel, sest esinevad määruse nr 604/2013 art 28 p-s 2 nimetatud alus ja VSS § 68 p-s 9 nimetatud märkimisväärne põgenemisoht. 2(5)
3-21-1824
KOHTU PÕHJENDUSED
I
10.Asjaoludest nähtuvalt on X isik, kes on esitanud teises liikmesriigis (Soome) rahvusvahelise kaitse taotluse, mida ei ole veel lõpliku otsusega lahendatud. Seega on ta rahvusvahelise kaitse taotleja määruse nr 604/2013 art 2 punkti c ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) § 3 lg 1 tähenduses.
11.Kohus ei nõustu PPA seisukohaga, et kuna rahvusvahelise kaitse taotlus esitati Soomes, mitte Eestis, siis ei saa isikut Eestis rahvusvahelise kaitse taotlejana käsitleda. Tallinna Ringkonnakohtu 14.12.2020 määrusest asjas nr 3-20-1697 (p 11) nähtub, et Euroopa Liidu õiguse järgi tuleb ükskõik millises liikmesriigis taotluse esitanud isikut käsitada rahvusvahelise kaitse taotlejana. Riigikohus ei lükanud oma 08.06.2021 määruses samas asjas ringkonnakohtu seisukohta ümber, vaid leidis (p 21), et käsitletud asjas ei olnud isik enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, sest tema taotluse kohta oli tehtud lõplik otsus ja isik ei väitnud, et ta oleks esitanud uue rahvusvahelise kaitse taotluse. Praegune olukord erineb viidatud asjast, sest praeguses asjas ei ole X rahvusvahelise kaitse taotluse kohta lõplikku otsust tehtud. Seega on ta jätkuvalt rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses.
12.Rahvusvahelise kaitse taotleja kinnipidamist reguleerib VRKS § 361, sh võimaldab VRKS § 361 lg 2 p 7 rahvusvahelise kaitse taotlejat vältimatu vajaduse korral kinni pidada isiku üleandmiseks määruses nr 604/2013 sätestatud korras, kui esineb isiku põgenemise oht. Praegusel juhul soovib PPA anda isiku määruse nr 604/2013 alusel üle Soomele ja põhjendab isiku kinnipidamise vajadust tema põgenemisohuga. Seega tulnuks taotlus kohtule esitada VRKS-i alusel, mitte VSS-i alusel. Vastupidist ei tulene ka Riigikohtu 08.06.2021 määrusest asjas nr 3-20-1697. Kuna Riigikohtu käsitletud asjas ei olnud isik enam rahvusvahelise kaitse taotleja staatuses, siis puudus PPA-l õigus taotleda tema kinnipidamist VRKS-i alusel. Praegusel juhul on aga olukord täpselt vastupidine ja kinnipidamise alus tuli lisaks määruse nr 604/2013 art 28 lg-le 2 ka VRKS § 361 lg-st 2. Põgenemisohtu tulnuks hinnata VRKS § 361 lg 21 ja VSS § 68 alusel. Vastupidist ei ole võimalik järeldada ka PPA viidatud VRKS § 25 lg-st 2, mis räägib lahkumiskohustuse sundtäitmisest VSS-is sätestatud korras, mitte kinnipidamisest VSS-i alusel.
13.Vaatamata kohtu antud võimalusele ei ole PPA soovinud taotluse alust muuta. Kohus ei saa rahuldada taotlust, mis on esitatud valel alusel, ega anda omal algatusel luba teisel alusel, kui on taotletud. Seega tuleb jätta PPA taotlus rahuldamata. II
14.PPA esialgse teabe kohaselt plaaniti isiku üleandmine 11.08.2021. PPA selgitas aga kohtuistungil, et isikut ei saa Eestist välja saata enne üleandmisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist.
15.Määruse nr 604/2013 art 27 lg 1 järgi on taotlejal või muul art 18 lg 1 punktis c või d osutatud isikul õigus tõhusale õiguskaitsele üleandmisotsuse faktiliste või õiguslike asjaolude vaidlustamise või läbivaatamise kaudu kohtus. Sama artikli lg 2 järgi näevad liikmesriigid ette mõistliku tähtaja, mille jooksul asjaomane isik võib kasutada oma lg 1 kohast õigust tõhusale õiguskaitsele. Sama artikli lg 3 järgi sätestavad liikmesriigid üleandmisotsuse vaidlustamise või läbivaatamise korral oma siseriiklikus õiguses, et: a) vaidlustamine või läbivaatamine annab asjaomasele 3(5)
3-21-1824
isikule õiguse jääda asjaomasesse liikmesriiki, kuni selguvad vaidlustamise või läbivaatamise tulemused, või b) üleandmine peatub automaatselt ning selline peatumine aegub pärast mõistlikku ajavahemikku, mille jooksul kohus otsustab pärast palve üksikasjalikku ja tähelepanelikku läbivaatamist, kas anda vaidlustamisele või läbivaatamisele peatav mõju, või c) asjaomasele isikule antakse võimalus esitada mõistliku aja jooksul kohtule taotlus peatada üleandmisotsuse täideviimine kuni vaidlustamise või läbivaatamise tulemuste selgumiseni. Liikmesriigid tagavad, et tõhus õiguskaitsevahend on olemas, peatades üleandmise, kuni võetakse vastu otsus esimese peatamise palve kohta. Otsus selle kohta, kas peatada üleandmisotsuse rakendamine, võetakse vastu mõistliku aja jooksul, võimaldades samas palve üksikasjaliku ja tähelepaneliku läbivaatamise. Üleandmise rakendamise peatamisest keeldumise otsuses esitatakse selle aluseks olevad põhjused. VRKS § 251 lg 3 p 4 sätestab, et kui taotleja kaebab edasi otsuse, mis on tehtud määruse nr 604/2013 alusel, otsustab taotleja õiguse üle viibida kohtumenetluse ajal Eestis asja lahendav kohus. Kuni selles lõikes nimetatud otsuse tegemiseni on taotlejal õigus Eesti territooriumil viibida.
16.VRKS-i lisati § 251 välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega. Viimati nimetatud seaduse eelnõu 81 SE seletuskirja1 lk 37 kohaselt puudub isikul VRKS § 251 lg 3 p 4 kohaselt automaatne viibimisõigus ja selle üle otsustab kohus, kui isik vaidlustab Dublini määruse2 alusel tehtud väljasaatmise otsuse.
17.Kohtu hinnangul ei tulene määruse nr 604/2013 art 27 lg-st 3, et üleandmisotsuse kehtivus oleks kuni selle vaidlustamise tähtaja lõppemiseni peatunud. Määrus annab liikmesriikidele õiguse otsustada, kas ja kuidas üleandmisotsuse kehtivus peatada, kui seda otsust vaidlustatakse. Eesti seadusandja on soovinud jääda Eesti õiguskorras kehtiva üldreegli juurde, et haldusakt hakkab kehtima selle teatavaks tegemisest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 61 lg 1), mitte vaidlustamise tähtaja möödumisest. Kehtiv haldusakt on täitmiseks kohustuslik (HMS § 60 lg 1). Haldusakti vaidlustamine ei peata selle kehtivust, kui kohus ei ole haldusakti kehtivust peatanud. Seega on üleandmisotsuse kehtivuse peatamise õigus kohtul, mitte ei ole üleandmisotsuse kehtivus automaatselt peatunud kuni selle vaidlustamise tähtaja möödumiseni või selle osas toimuva kohtumenetluse lõppemiseni.
18.Kohtu arvates on PPA-l õigus üleandmisotsust täita ja isikut Soomele üle anda ka enne üleandmisotsuse vaidlustamise tähtaja möödumist. Kui isik soovib üleandmisotsust vaidlustada, on tal võimalik esitada kohtule selle peale kaebus ja taotleda üleandmisotsuse kehtivuse peatamist. Kuna VRKS ei näe sellise otsuse vaidlustamiseks ette muud tähtaega, tuleb lähtuda HKMS § 46 lg-s 1 sätestatud 30-päevasest kaebetähtajast, kuid see ei tähenda, et vajadusel ei oleks isikul võimalik kaebust või otsuse peatamise taotlust juba varem esitada. Seejuures on isikul võimalik vaidlustada üleandmisotsust ka Soomes viibides ja Eestil tuleks üleandmisotsuse tühistamise korral isik tagasi võtta (vt määruse nr 604/2013 art 29 lg 3). Seega ei võta ka isiku üleandmine Soomele temalt kaebeõigust.
19.Asjaoludest nähtuvalt ei ole isikul praegusel juhul vastuväiteid tema tagasisaatmisele Soome. Ta on tagasisaatmisega nõus ja soovib seda, sest ta elab Soomes ja seal elab ka tema vend. Neid asjaolusid arvestades ei oleks ka proportsionaalne tõlgendada eelviidatud sätteid selliselt, et isikut ei ole lubatud tagasi saata kuni üleandmisotsuse vaidlustamise tähtaja lõpuni.
Kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8911e1fc-ee9d-46eb-bc45-7eddc8be0144. Silmas on peetud määrust nr 604/2013.
4(5)
3-21-1824
/allkirjastatud digitaalselt/
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.