XX kaebus Tallinna Vangla 02.06.2021 taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks rahuldamata jätmise otsuse nr 5-18-/21/11779-2 ja 08.07.2021 vaideotsuse nr 5-15/21/300-2 peale
Menetlusosalised
Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
XX määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Võtta XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni punkti 3 peale haldusasjas nr 3-21-1634 menetlusse.
Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni punkt 3 haldusasjas nr 3-21-1634 muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX esitas 03.05.2021 Tallinna Vanglale taotluse avavanglasse ümberpaigutamise menetluse algatamiseks. Tallinna Vangla 02.06.2021 otsusega nr 5-18/21/11779-2 jäeti taotlus rahuldamata.
XX esitas 08.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse 02.06.2021 otsuse õigusvastasuse tuvastamiseks, Tallinna Vangla keelamiseks määrata kaebajale diagnoose (haldusasi nr 3-211253). Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse keelata Tallinna Vanglal diagnooside meelevaldne määramine, peatada vaidlustatud haldusaktide kehtivus nõudega peatada 02.06.2021 otsuse kehtivus ja kohustada uue toimingu tegemiseks (hindama kaebaja sobivust avavanglasse) ning menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks. Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 määrusega nr 3-21-1253 tagastati XX kaebus kohustusliku kohtueelse
3-21-1634 menetluse läbimata jätmise tõttu (resolutsiooni punkt 2) ning esialgse õiguskaitse taotlus jäeti rahuldamata (resolutsiooni punkt 3). Halduskohtu määruse resolutsiooni punkti 3 vaidlustamiseks esitas XX määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, kust see 07.07.2021 määrusega tagastati. Ringkonnakohtu määrus ei ole edasikaevatav.
3.Tallinna Vangla 08.07.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/300-2 jäi rahuldamata kaebaja esitatud vaie 02.06.2021 otsuse peale.
4.Tallinna Halduskohtule saabus 19.07.2021 XX kaebus 02.06.2021 otsuse ja vaideotsuse tühistamiseks ning Tallinna Vangla kohustamiseks hinnata uuesti tema taotlust ning sobivust avavanglasse paigutamiseks. Ühes kaebusega esitas kaebaja ka esialgse õiguskaitse taotluse keelata Tallinna Vanglal diagnooside meelevaldne määramine, peatada vaidlustatud haldusaktide kehtivus ning kohustada Tallinna Vanglat viima läbi uus hindamine kaebaja avavanglasse paigutamiseks. Kaebaja on osalenud 06.05.2021 psühholoogi vastuvõtul, kus arutati sõltuvusprobleeme, samuti osales ta töötukassa grupinõustamisel, kaplani vestlusel ning on igati koostööaldis sotsiaaltöötajatega. Kaebaja on rakendatud abitöölisena vangla majandustöödel. Kaebajal puuduvad rikkumised ja distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kaebajal puudub põgenemisrisk ja ta on usaldusväärne.
5.Tallinna Halduskohus andis 19.07.2021 määrusega XX-le menetlusabi ja vabastas ta esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumisest (resolutsiooni p 2) ning jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 3). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei ole vajalik (vt Tallinna Halduskohtu 22.06.2021 määrus nr 3-21-1253). Esialgse õiguskaitse kohaldamine ei tohiks tuua endaga kaasa olukorda, kus vaidluse lõpplahendus otsustatakse ette ära. Samuti ei tohi esialgse õiguskaitse kohaldamine asetada kaebajat paremasse olukorda, kui olukord, kuhu ta võiks sattuda kaebuse rahuldamise korral. Kui kohustada vanglat kaebaja taotlust viivitamata uuesti läbi vaatama, määraks see pöördumatult ära vaidluse lõpplahenduse. Selline olukord võiks olla lubatav erandina vaid siis, kui vastasel juhul kaasneks kaebaja kaalukate põhiõiguste pöördumatu rikkumine. Praegusel juhul see nii ei ole ning kohtule ei nähtu asjaolusid, mis tingiksid olukorra, kus kaebaja taotlus tuleks lahendada uuesti viivitamatult. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust nõuda enda paigutamist avavanglasse ka siis, kui ta avavanglasse paigutamise kriteeriumitele põhimõtteliselt vastab või tema vabanemiseni on jäänud mõned kuud.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.XX palub 23.07.2021 saabunud määruskaebuses halduskohtu 19.07.2021 määruse resolutsiooni p 3 tühistada ja teha uus määrus, millega saata asi halduskohtusse uueks otsustamiseks või rahuldada kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus. Halduskohus jättis asja sisuliselt kontrollimata, tuginedes vanadele ja puudulikele andmetele (22.06.2021 määrus nr 3-21-1253). Kaebaja ei nõua enda paigutamist avavanglasse, vaid uut hinnangut, lähtudes asja materjalidest. Kaebaja on ohvri staatuses ja tal on esialgse õiguskaitse vajadus, mille kohaldamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmine. Riigikohtu praktikas on kohtuotsuse täitmise võimatuseks peetud ka tagajärgi, mida ei ole hiljem mõistlik kõrvaldada. Kuivõrd kaebaja vabanemiseni on jäänud nii vähe aega, siis ei saa ka avalik huvi otsuste täitmise peatamisega kahjustatud.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2(3)
3-21-1634
7.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg 1 ja § 207 lg 1 alusel määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 252 lg 7), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 toodud nõuetele piisaval määral, et määruskaebus lahendada. Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).
8.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
9.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 järgi arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
10.Kaebuse kohaselt vabaneb kaebaja vanglast 19.09.2021. Seega teeks kohus praeguse kaebuse menetlemise korral lõpliku otsuse tõenäoliselt alles ajal, kui kaebaja on vangistusest vabanenud. Seetõttu võib möönda, et kaebuse eesmärgi, s.t kaebaja avavanglasse paigutamise saavutamine võib esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise korral osutuda võimatuks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ähvarda kaebajat ilma esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamiseta praegu siiski tagajärg, mis võib tema õigusi pöördumatult või ebamõistlikult kahjustada.
11.VangS § 20 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetava individuaalsest täitmiskavast selgub, et karistuse kandmine kinnises vanglas ei ole otstarbekas, kinnipeetava poolt reaalselt ärakandmisele kuuluva vangistuse tähtaeg ei ületa ühte aastat või ärakandmata vangistus ei ületa 18 kuud ning kinnipeetava suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi, võib kinnipeetava tema nõusolekul ümber paigutada avavanglasse. Täpsemad tingimused, millele peab kinnipeetav avavanglasse paigutamiseks vastama, sätestab justiitsministri 25.03.2008 määruse nr 9 „Täitmisplaan” § 17. Tegemist on vangla otstarbekusest lähtuva kaalutlusotsusega ja avavanglasse paigutamise nõudmiseks puudub seega kaebajal subjektiivne õigus (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 09.05.2006 otsus nr 3-3-16-06, p 27), nagu halduskohus ka õigesti märkinud on. Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja praegune kinnipidamise olukord kuidagi halveneks või et ta peaks kannatama ebamõistlike piirangute all, kui teda mõni kuu enne vanglast vabanemist avavanglasse ei paigutata. Seetõttu nõustub ringkonnakohus ka halduskohtuga, et kaebaja võimalik õiguste riive ei ole selline, mis õigustaks esialgse õiguskaitse kohaldamisega vaidluse ette ära otsustamist.
12.Ringkonnakohtu hinnangul ei saa ka kaebuse perspektiivi pidada selliseks, mis lubaks esialgse õiguskaitse kohaldamist olukorras, kus sellega põhivaidlus sisutuks muutuks ja kaebaja juba kohtumenetluse ajal oma eesmärgi saavutaks. Kinnipeetava avavanglasse paigutamise otsustamisel tuleb vanglal muu hulgas lähtuda võimalikust prognoosist kinnipeetava õiguskuuleka käitumise kohta. Kaebusele lisatud Tallinna Vangla 02.06.2021 otsuses ja 08.07.2021 vaideotsuses on selgitatud, et kaebaja ei vasta nõuetele, millele kinnipeetav täitmisplaani § 17 kohaselt avavanglasse paigutamiseks peab vastama. Esitatud põhjenduste alusel ei saa järeldada, et vangla oleks kaebaja avavanglasse paigutamise üle otsustamisel ilmselgelt õigusvastaselt tegutsenud. Esialgse õiguskaitse kohaldamist ei toeta praegu ka avalik huvi avavanglasse paigutamata jätmisega tagada kinnipeetava karistuse eesmärkide täitmine ja hoida ära tema võimalikud õigusrikkumised. Sealjuures ei sõltu avaliku huvi olemasolu sellest, kui palju aega on kaebaja vanglast vabanemiseni jäänud. (allkirjastatud digitaalselt)
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.