Jätta X taotlus kuulutada menetlus kinniseks tema last puudutavate andmete osas rahuldamata.
6.Asendada määruses selle avaldamisel taotleja nimi tähemärgiga „X“.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale ei saa edasi kaevata (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 77 lg 1, § 235 lg 1, § 252 lg 7).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla lubas 24.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1441 kinnipeetava X 27.09.2021 kella 08.15-st kuni kella 17.50-ni tööle ettevõttesse C OÜ, kaupluse külastamiseks Rocca Al Mare Kaubanduskeskusesse ning juuksurisse W Ilusalongi. Käskkirja p 3 kohaselt on kinnipeetava tööpäev 27.09.2021 kella 09.00-st kuni kella 15.00-ni. Käskkirja lisa 1 p 2 kohaselt on kinnipeetav kohustatud liikuma väljaspool vanglat vaid ettenähtud marsruudil
3-21-2449 sellest kõrvale kaldumata ning teavitama esimesel võimalusel vanglat marsruudi muutusest või muudest soodustuse käskkirja lubatud tegevuste muudatustest.
2.Tallinna Vangla algatas 28.09.2021 X suhtes distsiplinaarmenetluse 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise kahtlustuses.
3.Tallinna Vangla peatas 29.09.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1469 kuni distsiplinaarmenetluse lõpuni tagasiulatuvalt 18.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/247 kehtivuse, millega anti kinnipeetavale luba viibida väljas pool vangla territooriumi jumalateenistustel.
4.Tallinna Vangla 22.10.2021 käskkirjaga 5-2/21/625 määrati X-le distsiplinaarkaristuseks tingimisi 6-kuuse katseajaga karistus 3 ööpäeva kartserit Tallinna Vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumise eest.
5.Tallinna Vangla paigutas 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1630 X ajutiselt Tallinna Vangla kinnisesse osakonda ümberpaigutamise ajaks.
6.Tallinna Vangla tunnistas 22.10.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1631 kehtetuks Tallinna Vangla 08.07.2021 käskkirja nr 5-1/21/1033, millega anti kinnipeetavale luba järelevalveta töötamiseks väljaspool vanglat. Distsiplinaarmenetluses leidis tõendamist, et kinnipeetav rikkus väljaspool vanglat soodustuse korras liikumise käskkirja.
7.X esitas vanglale käskkirjade nr 5-2/21/625, nr 5-1/21/1630 ja 5-1/21/1631 peale vaided. Vaided on Tallinna Vangla menetluses.
8.X esitas 27.10.2021 Tallinna Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 täitmise peatamiseks kuni põhivaidluse lõpuni, kuna selle käskkirjaga alustati 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630 alusel taotleja ümberpaigutamise menetlust Tallinna Vangla avavanglast Tallinna Vangla kinnisesse vanglasse. Lisaks taotles taotleja käskkirjade nr 5-1/21/1630 ja nr 5-1/21/1631 kehtivuse peatamist. Taotleja soovib esialgse õiguskaitse korras avavanglasse. Taotleja on ettevõtte ainus tõstukijuht ja vastutab kaupade laadimise eest, samuti puude lõikamise eest (lõikamist vajavad puud saabuvad juba novembris). Taotleja töölkäimise takistamisega kaasneb tööandja juhatuse liikmele stress ja hingeline valu, sest taotlejat asendavat töötajat pole. Taotlejal on 18.11.2021 Unimed hambakliinikus. Ravi vanglas ei võimaldata, mistõttu kaasneb pöördumatu tagajärg ka seoses hambaravi võimatusega. Novembris 2021 algavad Töötukassa vahendusel korraldatud „aiakujundaja“ täiendkoolituse kursused, mille toimumine on takistatud. Lisaks on taotlejal määratud Töötukassa aeg 28.10.2021 kell 09.45. Taotleja on 01.10.2021 esitanud uue taotluse lühiajaliseks väljasõiduks pöördumatult haige ema juurde 16.-18. novembriks. Arvestades, et õiguskantsleri sõnul tuleb poole aasta jooksul avavanglas lubada lühiajaline väljasõit, on ohus ka selle toimumine. Kui vaidlus lõpeb taotleja kasuks, ei ole taotlejal võimalik saada enam tööle ega koolitusele, samuti hammaste ravi. Lisaks ei garanteeri tööandja taotlejale töökohta ka ennetähtaegselt vabanedes, kuid vastav avaldus tuleb esitada 17.11.2021. Ka ei ole võimalik emaga kohtumine, sest raske haiguse tõttu võib ema olla juba surnud. Majanduslik kahju kaasneb nii taotlejale kui tööandjale. Vangla on taotlejat erinevalt koheldes rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.
9.Tallinna Vangla palub vastuses jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2(6)
3-21-2449 X on kuritarvitanud Tallinna Vangla usaldust ning vanglal puudub veendumus, et isik edaspidiselt õiguskuulekalt käitub. Kinnipeetaval tuli arvestada, et vabadusekaotusliku karistuse määramisel tuleb tal viibida vangistuses kinnises vanglas kogu temale määratud karistuse aja ja avavanglas viibimine on üksnes võimalus, mis ei pruugi rakenduda kõigile kinnipeetavatele. Avavanglasse paigutatakse ja soodustusi kohaldatakse üksnes kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi.
10.Tallinna Halduskohus jättis 02.11.2021 määrusega esialgse õiguskaitse rahuldamata. Taotleja soovib peatada kõigi vaidemenetluse korras vaidlustatud käskkirjade kehtivuse. Taotlejal on esialgse õiguskaitse vajadus. Võrreldes karistuse kandmisega avavanglas, piiratakse kinnipeetava õigusi kinnises vanglas rohkem. Näiteks sätestab VangS § 10 lg 1, et äratusest kuni öörahuni on kinnipeetaval lubatud avavangla territooriumil vabalt liikuda. Vanglateenistuse loal on kinnipeetaval lubatud liikuda ka väljaspool avavangla territooriumi seoses õppimise, töötamise või tervishoiuteenuse osutamisega. Taotlejal oli õigus liikuda väljaspool avavanglat seoses töötamisega. Avavanglas kannab kinnipeetav isiklikku riietust (VangS § 46 lg 2) ja võib sisseoste teha väljaspool vanglat (VangS § 48 lg 1). Hilisema positiivse kohtuotsusega ei ole võimalik muuta olematuks seda, et taotleja ei saanud vahepealsel ajal avavangla tingimustes elada. Asjaolu, et taotlejal võib tekkida õigus kahjuhüvitisele, ei välista esialgse õiguskaitse vajadust. Vaidlusel ei ole erilist perspektiivi. Käskkirjade nr 5-1/21/1631 ja 5-1/21/1630 aluseks on asjaolu, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist, et kinnipeetava rikkus väljaspool vanglat viibimise tingimusi. Distsiplinaarmenetluse käigus on tuginetud Rocca Al Mare Keskuse turvakaamera salvestitele, millelt oli näha, et 27.09.2021 kell 14.50 sisenes kinnipeetav Rocca Al Mare Keskuse keskmisest uksest keskusesse. Kell 14.52 liikus kinnipeetav keskuse aatriumis suunaga Prisma poole. Selle tõendi alusel on tuvastatud, et kinnipeetav viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 juba kell 14.50, so ajal, mil ta oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Vaidlustatud käskkirjad on piisavalt põhjendatud. Vangla on ümberpaigutamise aluseid ja põhjuseid piisavalt selgelt näidanud ning väljaspool vanglat liikumise loa kehtetuks tunnistamine on samuti põhjendatud rikkumiste toimepanemise tõttu. Avalik huvi on taotleja õigustest kaalukam. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust nõuda karistuse kandmist avavangla tingimustes ning üldreeglina kantakse karistust kinnises vanglas. Vanglal on kinnipeetava avavanglasse paigutamisel avar kaalutlusruum ning peab olema põhjust arvata, et kinnipeetav ei kuritarvita vangla usaldust. Väljaspool vanglat töötamiseks antav luba on soodustus (VangS § 22 lg 1 lg 1), mida võib kohaldada kinnipeetavale, kelle käitumine karistuse kandmise ajal on osutunud heaks ja kelle suhtes on piisavalt alust oletada, et ta ei pane toime uusi õiguserikkumisi ning järgib talle soodustuste osas tehtud ettekirjutusi (VangS § 22 lg 2). Kui kinnipeetav töötab järelevalveta väljaspool vanglat, esineb ülekaalukas avalik huvi uute õigusrikkumiste ärahoidmiseks ja ühiskonna turvalisuse tagamiseks. Avalik huvi seisneb ka selles, et kinnipeetavate isikute üle teostataks järelevalvet ning soodustusi kohaldataks üksnes nendele kinnipeetavatele, kelle suhtes on vanglateenistusel piisav usaldus, et nad on õiguskuulekad ja täidavad neile määratud kohustusi. Kuna taotleja on enda käitumisega näidanud, et teda ei saa avavangla vabamates kinnipidamistingimustes usaldada ning ta ohustab enda tegevusega vangistuse täideviimise eesmärke ja vangla julgeolekut, ei ole põhjendatud Tallinna Vangla vaidlustatud käskkirjade täitmist peatada ja taotlejat esialgse õiguskaitse korras avavanglaosakonda tagasi lubada. Avalik huvi selle vastu, et potentsiaalselt uusi õigusrikkumisi toime panevad kinnipeetavad viibiksid kinnises vanglas, on kaalukas. X-l on lisaks etteheidetud 3(6)
3-21-2449 rikkumisele ka kehtiv distsiplinaarkaristus (noomitus) Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 1.7.2 rikkumise eest ning lisaks on kohtule teadmata distsiplinaarmenetluse tulemus, mis alustati 14.09.2021 ettekande nr 1-21-8964 alusel seoses Tallinna Vangla avavangla kodukorra p 4.1 rikkumisega.
11.Tallinna Vangla paigutas 01.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1686 kinnipeetava karistuse kandmise jätkamiseks kinnisesse vanglasse. X esitas 08.11.2021 Tallinna Vanglale vaide selle käskkirja peale.
12.Tallinna Vangla tagastas 04.11.2021 otsusega nr 5-15/21/478-2 vangla 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 peale esitatud vaide läbivaatamatult, kuna vaidlusalune käskkiri kehtis distsiplinaarmenetluse lõpuni, s.o kuni 22.10.2021.
13.Tallinna Vangla tunnistas 04.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1721 kehtetuks tagasiulatuvalt alates 22.10.2021 vangla 18.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/247.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
14.X palub määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja peatada vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625 ja 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631 kehtivus ning paigutada ta tagasi avavanglasse. Lisaks tuleb peatada ka 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630, 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivus. Endine olukord tuleb taastada. Töölt eemaldamisega kannab peale taotleja majanduslikku kahju ka äriühing. Vanglas ei saa hambaid parandada, taotleja ei saa osaleda koolitustel, ema ei saa teda vanglasse vaatama tulla. Halduskohus ei ole võtnud seisukohta, et ametnik oli nii ettekande koostaja kui ka menetleja. Ametnik pidi seega taanduma ja ta ei saanud karistust määrata. Taotleja lahkus töölt kell 15.00. Tal ei olnud alust arvata, et kell näitab valet aega. Ta ei teadnud, et peab liikuma avavanglas oleva kella järgi. Rocca Al Mare video ei pruugi olla õiguspäraselt kogutud tõend, vaid jälitustegevusega saadud tõend. Eelmine fabritseeritud süüdistus on tühistatud (vt haldusasi nr 3-21-1579). Menetlus tuleb kuulutada kinniseks ema terviseandmete ja lapse andmeid puudutavas osas. Taotleja nimi tuleb asendada tähemärkidega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
15.Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Vangla 17.11.2021. a vastuse koos lisadega, kuna need omavad asja lahendamisel tähtsust.
16.Ringkonnakohus võtab määruskaebuse menetlusse (HKMS § 203 lg 1, § 204 lg 1, § 207 lg 1 ja § 252 lg 7).
17.HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib kohus teha määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse või kaebuse eesmärgi saavutamine kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks peab seega isikut ähvardama tagajärg, mille kõrvaldamine põhiasjas tehtava hilisema kohtulahendiga on võimatu või ebamõistlikult raske. Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada ka vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg-d 2 ja 5). Esialgse õiguskaitse kohaldamisel peab kohus HKMS § 249 lgte 1 ja 3 järgi arvestama kaebuse eduväljavaateid ning erinevate lahenduste tagajärgi isikule, avalikule huvile ja kolmandatele isikutele (Riigikohtu 27.06.2017 määrus nr 3-3-1-19-17, p 15).
4(6)
3-21-2449
18.Taotleja eesmärgiks on tema tagasi paigutamine avavanglasse ja taastada endine olukord. Selleks palub taotleja peatada vangla 22.10.2021 käskkirja nr 5-2/21/625, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1630, 22.10.2021 käskkirja nr 5-1/21/1631, 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 ja 01.11.2021 käskkirja nr 5-1/21/1686 kehtivus.
19.Taotlejal puudub praegusel hetkel esialgse õiguskaitse vajadus Tallinna Vangla 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 kehtivuse peatamiseks. Selle käskkirjaga peatati Tallinna Vangla 18.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/247 kehtivus distsiplinaarmenetluse lõpuni. Asja materjalidest nähtub, et Tallinna Vangla tagastas 04.11.2021 otsusega nr 5-15/21/478-2 vangla 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 peale esitatud vaide läbivaatamatult, kuna vaidlusalune käskkiri kehtis kuni 22.10.2021. Vangla tunnistas 04.11.2021 käskkirjaga nr 5-1/21/1721 kehtetuks 18.02.2021 käskkirja nr 5-1/21/247. Vangla 29.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1469 kehtivuse peatamine ei aitaks taotleja olukorda parandada ega hoiaks ära negatiivseid tagajärgi, st esialgse õiguskaitse kohaldamine oleks taotleja jaoks kasutu.
20.Halduskohus on küll möönnud taotlejal esialgse õiguskaitse vajadust, kuid põhjendatult leidnud,, et ainuüksi sellest ei piisa esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks.
21.Taotleja on sisuliselt soovinud, et esialgse õiguskaitse rahuldamisega otsustaks kohus ette põhivaidluse eseme üle. Põhivaidluse üle otsustamisega on tegemist juhul, kui taotleja saavutab kaebuse eesmärgi enne asjas kohtuotsuse tegemist. Selline esialgse õiguskaitse rakendamine ei ole välistatud, kuid eeldab, et vaie või kaebus omaksid suuri eduväljavaated ja viivitamatu kaitse vajadus peab kaaluma üles võimaliku avaliku huvi ja kolmandate isikute õiguste riive (vt Tallinna Ringkonnakohtu 12.10.2020 määrus asjas nr 3-20-550, p 9; 31.03.2015 määrus asjas nr 3-15-554, p 7; 21.10.2014 määrus asjas nr 3-14-51918, p 11).
22.Vangla käskkirjade nr 5-2/21/625, nr 5-1/21/1631, nr 5-1/21/1631 ja nr 5-1/21/1686 peale esitatud vaided ei oma selliseid eduväljavaated, et kohtumenetluses esialgse õiguskaitse korras lahendada põhivaidlus ära.
23.VangS § 64 lg 4 tõlgendamine ei anna alust järelduseks, et sätte sisuks ja eesmärgiks on keelata sama ametniku poolt menetluse läbiviimine ja otsuse tegemine (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2017 otsus asjas nr 3-14-53269, p 9; 02.04.2015 otsus asjas nr 3-131616). Käskkirjade andmise aluseks on vangla 22.10.2021 käskkiri nr 5-2/21/625, millega tuvastati kaebaja poolt vangla 24.09.2021 käskkirja nr 5-1/21/1441 p 3 ja lisa 1 p 2 rikkumine. Vangla on käskkirjas nr 5-2/21/625 tuginenud turvakaamera salvestisele, millelt nähtub, et taotleja viibis Rocca Al Mare Kaubanduskeskuses 27.09.2021 kell 14.50, so ajal, mil ta oli väljaspool vanglat liikumist lubava käskkirja järgi kohustatud viibima tööl. Välistada ei saa käskkirjas nr 5-2/21/625 märgitut, et taotleja võis lahkuda töölt juba kl 14.35 paiku. Vaidlustatud käskkirjas on vangla oma väiteid kaebaja poolt toime pandud rikkumiste osas põhjendanud. Enne asja sisulist läbivaatamist pole põhjust asuda seisukohale, et vangla oleks rakendanud kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt, sest kinnipeetava ümberpaigutamiseks võib põhimõtteliselt anda piisava aluse ka tema hooletu suhtumine vangla kehtestatud reeglite järgimisse (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 08.07.2016 määrus asjas nr 3-16-1186, p 13). Seda, kas taotleja viibis 27.09.2021 töökohal kuni kella 15.00-ni ning kas ta pani rikkumise toime, hinnatakse lõplikult distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja üle peetavas vaidluses.
24.Kinnipeetaval ei ole subjektiivset õigust nõuda enda ümberpaigutamist avavanglasse (Riigikohtu 10.04.2019 määrus asjas nr 3-18-111, p 18; 09.05.2006 otsus asjas nr 3-3-1-6-06, p 27; Tallinna Ringkonnakohtu 10.08.2021 määrus asjas nr 3-21-1634, p 11). VangS § 21 lg 1 5(6)
3-21-2449 võimaldab vangistusseaduse või sisekorraeeskirja sätteid rikkuva avavangla kinnipeetava paigutada ümber kinnisesse vanglasse. Kinnipeetava avavanglasse paigutamise eelduseks on vangla veendumus kinnipeetava õiguskuulekuses (VangS § 20 lg 1, § 22 lg 1 p 2 ja lg 2). Õigusrikkumiste ärahoidmise vastu esineb kaalukas avalik huvi. Avalik huvi kaalub üles kinnise vangla režiimile paigutamisega kaasnevad täiendavad piirangud, kus asjaoludest tulenevalt on vanglal tekkinud põhjendatud kahtlus taotleja õiguskuulekuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 määrus asjas nr 3-15-554, p 8; 21.10.2014 määrus asjas nr 3-1451918, p 11). Praegusel juhul ei esine selliseid kaalukaid asjaolusid, mis tingiksid vaidemenetluse ajaks soodustuse jätmise.
25.Kuigi kinnipeetava ümberpaigutamise korral muutuvad tema suhtes rakendatavad kinnipidamistingimused oluliselt rangemateks, oleks tegemist siiski üksnes tavapärase vangistusrežiimiga ning kinnipeetav oleks allutatud vaid sellistele õigusaktides ettenähtud piirangutele, mis vanglas kinnipidamisega paratamatult kaasnevad (vt VangS § 41). Taasühiskonnastatavates tegevustes (nt sotsiaalprogrammides) osalemine on võimalik ka kinnises vanglas viibides. Lisaks on vangla kinnitanud, et ka kinnises vanglas viibides on võimalik esitada taotlus lühiajaliseks väljasõiduks (VangS § 32 lg 1) või väljaviimiseks (VangS § 33). Seega ei kaasne kinnisesse vanglasse ümberpaigutamisega taotleja jaoks ülemääraselt kahjulikke tagajärgi, mida tuleks esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamisega tingimata vältida.
26.Kuna esialgse õiguskaitse korras taotleja avavanglasse tagasi paigutamine võib kahjustada avalikke huve ning vaide eduväljavaateid ei saa pidada ülekaalukateks ja ülemääraselt kahjulike tagajärgede saabumine ei ole tõenäoline, siis ei ole esialgse õiguskaitse korras vangla tegevusse sekkumine ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud.
27.Taotleja määruskaebus halduskohtu määruse peale jääb rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 02.11.2021 määrus muutmata.
28.Taotleja esitas 25.10.2021 halduskohtule taotluse kuulutada menetlus tema ema terviseandmeid ja Y ning C OÜ seonduvate asjaolude suhtes kinniseks ning asendada tema nimi tähemärgiga „X“. Halduskohus jättis selle taotluse vaidlustatud määruses lahendamata. Olukorras, kus mõni taotlus on jäänud määruse resolutsioonis lahendamata, oli taotlejal õigus taotleda täiendava määruse tegemist (HKMS § 170 lg 1 ja HKMS § 178 lg 3; vt ka Riigikohtu 23.03.2015 määrus asjas nr 3-3-1-89-14, p 10). Taotleja on seda võimalust kasutanud ja esitanud 09.11.2021 halduskohtule taotluse 02.11.2021 kohtumääruses taotleja nime ja isikukoodi asendamiseks tähemärgiga ja mille halduskohus on rahuldanud 09.11.2021 määrusega.
29.Määruskaebuses on taotleja palunud kuulutada menetlus kinniseks tema lapse andmete ja ema terviseandmeid puudutavas osas ning asendada tema nimi ja isikukood tähemärgiga „X“.
30.Taotleja ema terviseandmeid puudutavas osas kuulub taotlus rahuldamisele ja (HKMS § 77 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p 3). Taotlus kuulutada menetlus kinniseks last puudutavate andmete osas jääb rahuldamata, sest taotleja pole selgitanud, milliseid andmeid ta taotluses mõtleb. Määruse avaldamisel tuleb taotleja nimi asendada tähemärgiga X (HKMS § 175 lg ’3).
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.