V. T. hagi AlMa Ehituse OÜ vastu sissenõutavaks muutunud tasude nõudes. AlMa Ehituse OÜ taotlus V. T. poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluses
Hagihind
291,92 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
28. november 2016. a
Menetlusosalised ja esindajad
Hageja:
V. T. (IK xxx, elukoht: xxx; e-post: xxx)
Kostja:
AlMa Ehituse OÜ (RK 12695639; asukoht: L.Koidula tn 1-7, 30322 Kohtla-Järve)
Kostja lepinguline esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post: [email protected])
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada V. T. hagi Alma Ehituse OÜ vastu.
2.Välja mõista Alma Ehituse OÜ-lt V. T. kasuks vähem makstud töötasu summas 121 (ükssada kakskümmend üks) eurot 92 senti.
3.Välja mõista Alma Ehituse OÜ-lt V. T. kasuks viivis alates 10.02.2016 kuni põhinõude (121,92 eurot) täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.V. T. esitas 10. veebruaril 2016 töövaidluskomisjonile avalduse Alma Ehituse OÜ vastu sissenõutavaks muutunud tasude nõudes. Töövaidluskomisjon rahuldas osaliselt töötaja nõude ning mõistis tööandjalt välja töötasu summas 454,48 eurot.
2.Kostja esitas 28. aprillil 2016 Viru Maakohtule taotluse avalduse osaliselt läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Tööandja leiab, et avaldus ei kuulu rahuldamisele. Tööandja taotleb vaadata töövaidluskomisjonile esitatud avaldus läbi osaliselt summas 291,92 eurot.
3.Hageja esitas kohtule 25. mail 2016 hagi /tl 29-30/, mille kohaselt oli kokkulepitud töötasu miinimummääras 2,34 eurot tunnis. Tööl käis vastavalt tööandja nõudele. Tehtud töö suhtes etteheiteid ei olnud. Kui detsembrikuu eest maksti tasu, siis oli seda kõigest 142,79 eurot, miinimumtasuks on 374,40 eurot, seega vähem tasutud summas 231,61 eurot. Kostja ei selgitanud põhjuseid, miks töötasu vähem maksti. 08. jaanuaril 2016 tööl olles saatis tööandja hageja koju, selgitusega, et tööd ei ole ning tuleb oodata kostja kõnet. Keegi ei helistanud ning 18.01.2015 sai töötukassa kaudu teada, et tööleping on juba lõpetatud. Mingeid teateid ega etteteatamisi töölepingu lõpetamise suhtes ei tehtud. Jaanuari eest töötasu ei saanud. Jaanuaris oli 11 tööpäeva, seega peaks töötasu suurus olema 223,52 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista töötasu summas 455,21 eurot ning viivise kuni kohtuotsuse täitmiseni.
4.28. novembril 2016 toimunud kohtuistungil selgitas hageja, et nõustub tööandja poolt vaidlustatud osaga summas 291,92 eurot, millele lisanduvad viivised. Töölepingu lõpetamine ei ole siiani selge. Töölepingu lõpetamisest teavitati telefoni teel, mitte kirjalikult. Töötukassas sai teada, et see lõpetati
18.jaanuaril 2016. Tähtajalisest töölepingust ei teadnud, kuna lubati, et peale seda objekti on ka teistel objektidel tööd. 11. jaanuaril tööle ei läinud, kuna tööandja käskis kõnet oodata, sest tavaliselt tööandja ise viis Narva tööle. Kostja on ka peale töövaidluskomisjoni otsust tasu maksnud ning 10. veebruaril tasus 170 eurot. Hageja vähendab oma nõuet, milleks jääb brutosumma 121,92 eurot. Hageja palub jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5.Kostja poolt esitatud vastuse kohaselt /tl 42-46/ oli poolte vahel 24.11.2015 sõlmitud tähtajaline tööleping, mille kohaselt asus hageja tööle alates 24.11.2015. Töötaja võeti tööle bussi- ja veoterminali maaler-krohvimistööde tegemiseks ning tööleping on sõlmitud tööde mahu täitmiseks. Kostja töötas sellel objektil tellija sõlmitud töövõtulepingu alusel. Kostja ja hageja vahel oli suuline kokkulepe, et tööandja maksab reaalsete tundide alusel. Objektil lõppesid tööd 08. jaanuaril 2016, mistõttu sai ka töötajaga tööleping lõpetatud. Seega lõppesid töösuhted hagejaga tähtaja möödumisel. Kirjalik töölepingu ülesütlemise avaldus esitati hagejale 17.01.2016 või 18.01.2016.a. Kuid tööleping lõpetati tähtaja möödudes alates 08.01.2016.a. Seega töösuhe poolte vahel kestis 24.11.2015 kuni 08.01.2016.a. Töötasu on arvestatud perioodi 24.11.2015 kuni 08.01.2016.a. Alusetu on töötasu nõue perioodil 08.01.2016 kuni 18.01.2016.a. Reaalselt hageja tegi tööd novembris 40 tundi, detsembris 162 tundi ning jaanuaris 40 tundi. 2015 aastal oli miinimumtasu 2,34 eurot tunnis ning alates 2016 aastast 2,54 2 (7)
eurot tunnis. Järelikult pidi kostja tasuma hagejale 2015 aastal 202 tunni eest, kokku summas 472,68 eurot ning 2016 aastal jaanuaris 40 tunni eest summas 101,60 eurot. Antud summa on hagejale välja makstud. Tööandja poolt on hagejale arvestatud ja tasutud: 09.12.2015 - arvestatud 93,60 eurot, välja makstud 90,23 eurot; 23.01.2016 – arvestatud 148,12 eurot, välja makstud 142,79 eurot; 10.02.2016 – arvestatud 170 eurot, välja makstud 163,88 eurot; 28.04.2016 - arvestatud 162,56 eurot, välja makstud 156,71 eurot. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.
6.Kohtuistungil, mis toimus 28.11.2016.a. selgitas kostja esindaja, et hageja oli tööle võetud konkreetsele objektile, tähtajalise töölepingu alusel (töölepingu punktid 1.1; 1.5; 1.6). Tasu mida hageja nõuab, on osaliselt tasutud. Hageja ei tunnista nõuet perioodi 08.01-18.01.2016 eest. Tähtajaline tööleping lõppes 08.01.2016, kuna objektil tööd lõppesid ning tööd enam anda ei olnud. Tööde lõppedes sõlmiti akt tööde lõpetamise kohta ning tööandjal ei olnud enam objektil tööd. Töötajale teavitati 08. jaanuaril. Hageja oli võetud tööle konkreetse objektil tööde teostamiseks. Tööandja vormistas töölepingu lõpetamise 18.01.2016.a., kuid tööleping lõpetati 08. jaanuaril 2016.a. Kirjalikult töölepingu lõppemisest töötajat ei teavitatud. Kostja palub hagejalt välja mõista kostja menetluskulud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb rahuldada. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 4 lg 4 kohaselt on individuaalsete töövaidluste lahendamine kohtus reguleeritud tsiviilkohtumenetluse seadustikuga käesolevast seadusest tulenevate erisustega. ITVS § 24 lg 3 kohaselt kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagiavalduse nõudeks on vähem makstud töötasu.
8.Pooled ei vaidle järgmiste oluliste asjaolude üle: • Hageja töötas kostja juures alates 24. novembrist 2015. • Hageja töötas maalrina objektil bussi ja veo terminaalid Narvas. • Tööandja on tasunud: 09.12.2015 - arvestatud 93,60 eurot, välja makstud 90,23 eurot /tl 55, 58/; 23.01.2016 – arvestatud 148,12 eurot, välja makstud 142,79 eurot /tl 56, 59/; 10.02.2016 – arvestatud 170 eurot, välja makstud 163,88 eurot /tl 57, 60/; 28.04.2016 - arvestatud 162,56 eurot, välja makstud 156,71 eurot /tl 64/.
9.Pooled vaidlevad järgmiste asjaolude üle: • Töösuhete kestus, so kas 08. jaanuarini 2016 või 18. jaanuarini 2016; • Vähem makstud töötasu perioodil detsember 2015 ning jaanuar 2016.a. Kohus selgitab, selleks et saaks anda õiguslikku hinnangut vähem makstud töötasu suhtes tuleb eelnevalt võtta seisukoht, töösuhte olemuse ja kestuse suhtes. Töölepingu kehtivus
3 (7)
10.Kostja väidab, et osapoolte vahel olid sõlmitud tähtajaline tööleping, mis lõppes tähtaja saabumisega 08. jaanuaril 2016.a Töötaja selgituste kohaselt ei ole selge, et sõlmitud oli tähtajaline tööleping. TLS § 9 lg 1 kohaselt eeldatakse, et tööleping sõlmitakse tähtajatult. Tähtajalise töölepingu võib sõlmida kuni viieks aastaks, kui seda õigustavad töö ajutisest tähtajalisest iseloomust tulenevad mõjuvad põhjused, eelkõige töömahu ajutine suurenemine või hooajatöö tegemine. Vastavalt TLS § 6 lg 2 kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööleping on tähtajaline, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale töölepingu kestuse ja tähtajalise töölepingu sõlmimise põhjuse.
11.Kohtule esitatud töölepingu /tl. 50-52; TVK lk 2-4/ kohaselt asub töötaja tööle maaler-krohvija ametikohale objekti ehitamise ajavahemikuks (p 1.1). Tööülesannete täitmise kohaks on piiriäärse terminali rekonstrueerimine aadressil Köide 3, Narva linn (p 1.2), töötaja töö sisuks tööandja objektil – maaler-krohvimistööd bussi ja veo terminalides ning tööleping on sõlmitud tööde mahtude täitmiseks (p.1.5-1.6).
12.Kohus selgitab, et tähtajalise töölepingu sõlmimise korral tuleb ära näidata kindlasti ka töölepingu kestus, milleks on mitu võimalust: märkides töölepingus töölepingu lõppemise kindla kuupäevana, kindla tulemuse saabumisega või kindla tulemuse saavutamisega. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-82-12 märkinud, et „Kooskõlas TsÜS § 134 lg-ga 2 võib töölepingu tähtaja määrata ka sündmuse saabumisega. Sellisel juhul peab tööandja tõendama, millal saabus sündmus, millega pooled töölepingu lõppemise sidusid.“
13.Antud juhul ei nähtu töölepingust, et see oli sõlmitud tähtajalisena. Viide p 1.6, et tööleping on sõlmitud mahtude täitmiseks, on ebaselge, mistõttu töötaja ei pruukinudki aru saada, millal töösuhted peaksid lõppema. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostja viide p 1.5 , kus on näidatud objekt, ei ole seotud kuidagi töölepingu tähtajalisusega. Kohus juhib ka tähelepanu, et kui hageja tööülesannete täitmise kohaks oli aadress Köide 3 Narva linn, siis Narva linnas teadaolevalt väidetav aadress puudub.
14.Kostja väidab, et tööleping oligi sõlmitud bussiterminali tööde ajaks ning tööd lõppesid 08. jaanuaril 2016 /tl. 53/. Tähtajalisi töölepinguid sõlmides peab tööandja olema kindel, et sellel perioodil on töötaja tööga kindlustatud, mistõttu ongi seaduseandja seadnud piirangud ja kindlad põhjused, mis peab kajastuma ka töölepingus.
15.Kohus leiab, et kostja poolt on töölepingus välja toomata tähtajalise töölepingu sõlmimise eeldused ja alused, puudub konkreetsus, kui kauaks on töösuhted sõlmitud, millise tulemuse saabumisega on töösuhe seotud. Näiteks antud juhul, millise konkreetse objekti valmimisega on töösuhe läbi. Samuti ei ilmne üheski tõendist, et tööandja oleks eraldi töötajat teavitanud, mis ajal töösuhe lõppeb (TLS § 6 lg 2). Viited töölepingu punktidele 1.5 ja 1.6 ei ole asjakohased, kuna nimetatud punktidest ei selgu konkreetsus ja põhjus. Seega, kuna tööandja poolt on tõendamata tähtajalise töölepingu sõlmise eeldused, loeb kohus, et pooltevaheline tööleping oli sõlmitud tähtajatult.
16.Töölepingu lõppemise ja tööandjapoolsed töölepingu ülesütlemise põhjused on ära toodud TLS §§-des 79, 80, 85, 86, 88, 89. Kohtu poolt on eelnevalt tuvastatud, et pooltevaheline töösuhe ei ole lõppenud TLS 80 alusel- tähtaja möödumisel. Tööandja poolt on töötamise registris märgitud, et töösuhe on lõpetatud TLS § 86 lg 1 alusel- katseaja ebarahuldava tulemuse tõttu. 4 (7)
17.Kohus selgitab, et seaduseandja on näinud ette töölepingu ülesütlemise korra (TLS §§ 95-98). Kuna pooltevaheline tööleping ei lõppenud tähtaja möödumisel kohustus tööandja ütlema töölepingu üles kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis tahteavaldusega.
18.TLS § 95 lg 1 kohaselt töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud või tingimuslik ülesütlemisavaldus on tühine; lg 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
19.Kostja selgituste kohaselt esitati kirjalik töölepingu ülesütlemise teade 17.01.2016 või 18.01.2016.a, kusjuures töölepingu lõppemise ajaks oli märgitud 08.01.2016.a. Riigikohus on oma 07.12.2011 lahendis nr 3-2-1-117-11 selgitanud “ Töötajale tehtud avaldus, millest nähtub ainult see, et tööandja on töölepingu lõpetanud, ei saa olla töölepingu ülesütlemise avalduseks. Töölepingu ülesütlemise avaldusest peab nähtuma lepingut üles öelda sooviva poole tahe vabastada pooled lepinguliste kohustuste edasisest täitmisest. Tööandja avaldus, millest ei ilmne tööandja tahe vabastada töötaja ja tööandja lepingu edasisest täitmisest, ei ole käsitatav ülesütlemisavaldusena. Kuna töölepingu lõppemise eelduseks on ülesütlemisavaldus, et saa tööleping lõppeda kaudse tahteavaldusega. Töölepingut on võimalik üles öelda ainult edasiulatuvalt, tagasiulatuv töölepingu ülesütlemine on tühine.
20.Antud juhul leiab kohus, et kostja poolt ei ole seadusega ettenähtud korras töölepingut üles öeldud. Kostja on töölepingu väidetavalt üles öelnud tagasiulatuvalt, mistõttu on see tühine. Kohus tuvastas, et sõlmitud on tähtajatu tööleping ning kuna seadusega kooskõlas ei ole töölepingut üles öeldud, on osapoolte töösuhted kehtivad. Osapooltel on õigus töölepingulised suhted üles öelda vastavalt seaduse sätete alusel. Sissenõutavaks muutunud tasud
21.Hageja nõuab tööandjalt vähem makstud töötasu detsembri kuu eest ning jaanuaris kuni 18.01.2016.a kokku brutosummas 121,92 eurot. Tööandja leiab, et kõik saadaolev tasu on hagejale makstud.
22.Kohus selgitab, kuna eelnevalt on tuvastatud, et töölepingulised suhted on kehtivad, siis hagejal on õigus nõuda töötasu perioodil 08.01.2016 kuni 18.01.2016.a. Nõude aluseks on töötasu detsembrikuu eest ning jaanuaris kuni 18.jaanuar 2016, seega 09. detsembril 2015 laekunud novembrikuu töötasu kohus ei arvesta. TLS § 29 lg 1 kohaselt kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Vastavalt TLS § 5 lg 1 p 7 töölepingu kirjalikus dokumendis peavad sisalduma vähemalt aeg, millal töötaja täidab kokkulepitud tööülesandeid (tööaeg). Kooskõlas TLS § 28 lg 2 p 1 tööandja on eelkõige kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ning andma selgeid ja õigeaegseid korraldusi.
23.Kohtule esitatud tööleping (tl.51) p 5.1 kohaselt on hageja töötasu suuruseks 2,34 eurot tunnis; p 4.1-4.2 ilmneb, et töötaja on tööle võetud täistööajaga, kusjuures igapäevane tööaeg on 8 tundi ja töönädalaks 5 päeva nädalas. Samuti ei ilmne erikokkuleppeid osalise tööaja suhtes kohaselt. Seega kohustus kostja kindlustama hagejale tööd igapäevaselt 8 tundi viiel nädalapäeval. Kostja on toonud välja, et igapäevaselt ei olnud tööd 8 tundi anda. 5 (7)
TLS § 35 kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Riigikohus on oma lahendis nr 3-2-1-176-12 selgitanud, et „TLS 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks tööd töötajale anda, kui viimane oleks tööle tulnud.“
24.Antud juhul kostja ise on kinnitanud, et tal ei olnud tööd anda töötajale, samas olid pooled töölepingus kokku leppinud, et hageja asub tööle täistööajaga. Seega kohustus kostja kindlustama hagejale detsembris tööd 168 tunni (normtunnid) ulatuses. Kui töötaja töötab 23.12 on töötunde kuus 168-3 = 165 tundi. Kohtule esitatud tööajatabeli kohaselt töötas hageja 23. detsembril 2015 / tl 62/. Seega hageja normtundideks moodustus detsembris 165 tundi. Jaanuarist nõuab hageja töötasu kuni
18.jaanuarini 2018, kuna kohus tuvastas, et töösuhted on kehtivad, siis arvestab kohus hagejale töötasu kuni 18. jaanuarini 2016.a ehk 88 tunni eest. TLS § 29 lg 6 kohaselt Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast madalamat töötasu ei või töötajale maksta. Vabariigi valitsuse määruse kohaselt 2015 aastal moodustus miinimumtöötasu suurus 2,34 eurot tunnis ning alates 2016 aastast 2,54 eurot.
24.Seega kohustus kostja tasuma hagejale detsembris 2015 töötasu summas 386,10 eurot (165 x 2,34) ning jaanuaris 284,48 eurot (112 x 2,54). Hageja nõudeks on jaanuaris 11 päeva töötasu, ehk 88 tunni eest. Seega lähtub kohus hageja nõudest, milleks on jaanuarikuu töötasu 88 tunni eest summas 223,52 eurot, kokku koos detsembrikuu tasuga kohustus kostja tasuma 609,62 eurot (386,10+223,52) . Tööandja poolt on detsembri ja jaanuarikuu eest kokku arvestatud ja tasutud brutosummas 480,68 eurot: 23.01.2016 - arvestatud 148,12 eurot, välja makstud 23.01.2015 - 142,79 eurot /tl 56, 59/; 10.02.2016- arvestatud 170 eurot, välja makstud 10.02.2016 - 163,88 eurot /tl 57, 60/; 28.04.2016 - arvestatud 162,56 eurot, välja makstud 28.04.2016 - 156,71 eurot /tl 64/.
25.Kohus leiab, et antud juhul on kostja poolt vähem tasutud hagejalt töötasu summas 128,94 eurot (609,62-480,68). Hageja saamata jäänud töötasu nõudeks jäi brutosumma 121,92 eurot. Kohus lähtub hageja nõudest (TsMS § 439) ning mõistab kostjalt välja vähem tasutud töötasu kokku 121,92 eurot. Viivis
26.Hageja palub sissenõutavaks muutunud viivist ja põhinõudelt viivist kuni põhinõude täitmiseni.
27.VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
28.Kohtule esitatud töölepingust ei selgu, mis kuupäeval kostja kohustub töötasu maksma. Kohus on lugenud, et töösuhted on hetkel kehtivad. Töötasu makstakse kord kuus (TLS § 33 lg 1), seega jaanuarikuu töötasu muutus sissenõutavaks veebruaris. Kohus mõistab viivise välja ajast, kui hageja 6 (7)
pöördus oma õiguste kaitseks töövaidluskomisjoni poole, st alates 10.02.2016.a. Hageja nõuab kostjalt viivist kuni põhinõude täitmiseni. Kohus rahuldab nimetatud nõude ning kostja kohustub tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 alusel põhisummalt (121,92 eurolt) kuni põhinõude täitmiseni.
MENETLUSKULUDE JAOTUS
29.Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
30.Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 162 lg 4).
/ allkirjastatud digitaalselt /
Helgi Vinni Kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.