X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti 27.03.2021 otsuse nr 2025337864/TE tühistamiseks elamisloa kehtivusaega puudutavas osas ja PPA kohustamiseks võtma tühistatud osas vastu uus otsus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebaja – X (sündinud xx xx xxxx, Venemaa Föderatsiooni kodanik), volitatud esindaja Mihhail Šerle Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindaja Ragne Õunap
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta X kaebus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.08.2021. Kui apellant ei ole apellatsioonkaebuses märkinud, et soovib asja arutamist kohtuistungil, eeldatakse, et ta on nõus kirjaliku menetlusega. Vastuapellatsiooni võib esitada 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse kättetoimetamisest arvates vastuapellatsioonkaebuse esitajale või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Venemaa Föderatsiooni kodanik X esitas Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas Politsei- ja Piirivalveametile (edaspidi PPA) tähtajalise elamisloa taotluse välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 191 alusel ettevõtluseks Loti.digital OÜ-sse.
2.PPA andis 27.03.2021 otsusega nr 2025337864/TE (edaspidi PPA otsus) Xle VMS § 118 punkti 5 ja § 191 alusel tähtajalise elamisloa ettevõtluseks kehtivusajaga 27.03.2021–27.03.2022. PPA
põhjendas oma otsust kokkuvõttes sellega, et arvestades taotleja selgitusi ja tõendeid, esitatud projekti ja kõiki andmeid ja tõendeid kogumis on taotlejale tähtajalise elamisloa andmine põhjendatud 1 aastaks. PPA otsustas taotlejale anda tähtajalise elamisloa maksimaalsest ajast ettenähtust lühemaks ajaks, et hinnata projekti Loti Digital teostumist läbi taotleja tegevuse ja äriühingu Loti Digital OÜ kaudu, planeeritud tegevuste realiseerumist ja äritegevuse jätkumist ning taotleja Eestisse elama asumist.
3.X esitas 06.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA otsuse tühistamiseks elamisloa kehtivusaega puudutavas osas ja PPA kohustamiseks võtma tühistatud osas vastu uus otsus, millega määrata elamisloa kehtivusajaks vähemalt 3 aastat.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4.Kaebaja seisukoht
4.1.Vastustaja on haldusakti andmisel teinud kaalutlusvigu, mis on viinud ebaõige otsuseni. Vastustaja ei arvestanud elamisloa andmise eesmärgiga ning asjaoluga, et kaebaja soovib Eestis ettevõtlusega tegeleda vähemalt 3 aastat ekspertkomisjoni poolt heakskiidetud äriplaani kohaselt. Kaebajal on võimalus elamisluba saada Eesti Vabariigi Suursaatkonnas Moskvas alates 26.04.2021, seega on reaalselt kasutatav elamisloa aeg vaid 11 kuud. Seejärel on kaebaja sunnitud taotlema elamisloa pikendamist ning võimalik on, et pikendamisest keeldutakse.
4.2.Kaebaja äriplaan on koostatud 3 aastaks ning äritegevusega ei ole võimalik alustada juhul kui vähem kui ühe aasta möödudes tekib kaebajal risk, et temale antud elamisluba ei pikendata. Iduettevõtte arendus eeldab teatud stabiilsust ning arvestades elamisloa taotlemise eesmärki peab kaebajal olema proportsionaalne võimalus välja antud elamisloa kasutamiseks. Äärmiselt keeruline on alustada äri olukorras, kus ettevõtte asutaja ning juhi viibimine riigis ei ole tagatud vähemalt esialgses äriplaanis määratud ajaks. Ettevõtte jaoks olulised äripartnerid (esmajärjekorras makseteenuste pakkujad ja pangad) tavaliselt ei sõlmi pangakonto avamiseks selliste klientidega lepinguid. Lisaks on alustava ettevõtte investorite silmis selline ettevõtte juhatuse liikme seisund samuti kahtlustäratav ning võib mõjutada finantseerimisotsuste tegemisel.
4.3.Keskmine elamisloa periood on 3 aastat ning andes elamisloa lühemaks ajaks, peab vastustaja oma otsust eriti hoolikalt põhjendama, kuid vastustaja ei ole seda teinud.
5.Vastustaja seisukoht
5.1.Kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. PPA otsus on õiguspärane ning vastustaja on selle tegemisel lähtunud seadusest tulenevatest nõuetest ning ei ole vääralt kohaldanud välismaalaste seaduse norme. Vastustaja on vaidlustatud haldusakti andmisel piisava põhjalikkusega ja kooskõlas seadusega kaalunud kõigi huve ning langetanud õiguspärase otsuse.
5.2.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. VMS § 211 lg 1 kohaselt otsustab elamisloa andmise PPA, seega on haldusakt antud pädeva haldusorgani poolt. Elamisloa andmise otsustamisel lähtub PPA talle antud volitustest ja HMS §-s 4 sätestatud kaalutlusõigusest, mille kohaselt on vastustajal volitus kaaluda otsuse tegemist või valida erinevate otsuste vahel.
2 (5)
5.3.Vastustaja on hinnanud kaebaja esitatud materjale elamisloa menetluse käigus ja leidis, et elamisloa andmine on põhjendatud üheks aastaks. Vastustaja selgitas otsuses, et üheaastane tähtaeg on põhjendatud, hindamaks projekti Loti.digital teostumist läbi kaebaja tegevuse ja äriühingu Loti.digital OÜ kaudu, planeeritud tegevuste realiseerumist ja äritegevuse jätkumist ning kaebaja Eestisse elama asumist.
5.4.Vastustaja jaoks on arusaamatu, miks kaebajal ei ole võimalik ettevõtlusega alustada, kui tema elamisloa kehtivusaeg on üks aasta. Asjakohatu on ka kaebaja väide, et iduettevõtlus eeldab teatud stabiilsust. Vastustaja hinnangul eeldab iga ettevõtlus teatud stabiilsust. Vastustaja rõhutab, et elamisluba ei ole ettevõtluse edukuse ja arenduse tingimuseks. Tähtajaline elamisluba anti kaebajale selleks, et hinnata ettevõtte äritegevust ja kaebaja Eestisse elama asumist. VMS § 112 kohaselt on elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt välismaalaste seaduses sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. VMS § 191 kohaselt on ettevõtluseks antava elamisloa eesmärk soodustada selliste äriühingute ja välismaa äriühingute filiaalide asutamist Eestisse ning nende tegutsemist Eestis, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Pelgalt äriplaani ja kaebaja elamisloa menetluses antud selgituste põhjal, ei saa järeldada, et ettevõtte tegevus aitaks oluliselt kaasa Eestis majanduse arengule, eriti arvestades, et ettevõtte serverid asuvad ikka veel Hollandis ja kaebaja selgitas menetluse käigus, et nad alles uurivad, kuidas servereid Eestisse tuua. Ka kohtumenetluses esitatud finantsprognoos ei ole tõsikindel tõend ettevõtte edukuse kohta.
5.5.Kaebaja esitatud üürilepingut ei ole sõlminud kaebaja. Üürilepingus ei ole kuskil mainitud, et kaebaja asuks sinna elama. Seega veendumaks, et kaebaja tõepoolest vajab elamisluba, et Eestisse püsivalt elama asuda, on üheaastase tähtajaga elamisluba põhjendatud. Arvestades ettevõtte tegevusala ja seda, et serverid on Hollandis, ei saa kindlalt väita, et kaebaja peab Eestis elama selleks, et ettevõtlusega tegeleda.
5.6.Kaebaja väide ettevõtluse alustamise keerukuse kohta on paljasõnaline, kaebaja ei ole kuidagi selgitanud, milles seisneb ettevõtluse alustamise keerukus üheaastase elamisloaga. Vastustaja jaoks ei ole usutav, et pangas ei avata arvelduskontot, kui välismaalasel on tähtajaline elamisluba kehtivusajaga üks aasta. Sellise loogika põhjal peaksid pangad keelduma arvelduskontot avama ka sellisele välismaalasele, kelle elamisloa kehtivusaeg on küll pikem, kuid kehtivusaja lõpuni on üks aasta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas PPA otsus anda kaebajale tähtajaline elamisluba kehtivusajaga üks aasta on õiguspärane. Kaebuses esitatud seisukohad ei anna alust PPA otsuse tühistamiseks ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. PPA on tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel lähtunud asjakohastest ja lubatud kaalutlustest ning piisavalt oma otsust põhjendanud.
7.VMS § 112 kohaselt on tähtajaline elamisluba välismaalasele antav luba Eestisse elama asumiseks ja Eestis elamiseks vastavalt VMS-s sätestatud ja elamisloaga kindlaks määratud tingimustele. VMS §-st 191 tulenevalt on ettevõtluseks tähtajalise elamisloa andmise eesmärk soodustada selliste äriühingute asutamist Eestisse, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. VMS § 119 lg 1 kohaselt antakse tähtajaline elamisluba kehtivusajaga kuni viis aastat. VMS § 119 lg 2 sätestab, et tähtajalise elamisloa kehtivusaja määramisel arvestatakse elamisloa andmise aluseks olevate asjaolude või muude asjas tähtsust omavate asjaolude tõendatust ja muutumise võimalikkust antava elamisloa kehtivusajal.
3 (5)
8.VMS § 191 alusel ettevõtluseks antava tähtajalise elamisloa andmise üle otsustamisel on PPA-l avar kaalutlusruum. Samuti on PPA-l väga lai kaalutlusõigus otsustamaks, kui pikaks ajaks tähtajaline elamisluba anda. Kohus saab sellise otsuse õiguspärasust hinnates kontrollida kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimist vastustaja poolt, kuid ei saa hinnata otsuse otstarbekust ega teostada kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Kohus leiab, et vastustaja ei ole teinud kaalumisel selliseid vigu, mille tõttu tuleks otsus tühistada.
9.Puudub vaidlus, et äriühing Loti.digital OÜ on iduettevõte, millel kaebajale elamisloa andmise ajal puudus majandustegevus Eestis ning maksude laekumisi Eesti riigile veel ei toimunud. Otsusest nähtub, et PPA hindas enne tähtajalise elamisloa taotluse suhtes otsuse tegemist, et Loti.digital OÜ puhul on tegemist iduettevõttega ka välismaalaste seaduse tähenduses, kuna projekt on saanud ekspertkomisjoni heakskiidu 23.11.2020 nr OCSJ-XVSF-6952 ning samuti on PPA kontrollinud, et kaebaja on tiimi liige ja algse projektiga seotud isik. Vastustaja on otsuse põhjendustes asjakohaselt märkinud, et iduettevõtte eesmärk on tuua tulevikus kasu Eesti majanduse arengule ning vähemalt nelja aastasel iduettevõttel peab hiljemalt kahe viimase aasta jooksul olema tegelik majandustegevus Eestis, mida hinnatakse tulevikus, tuginedes Maksu- ja Tolliameti andmetele tasutud maksusummadest, käibe kogusummast ja töötajate arvust.
10.Kaebaja heidab vastustajale ette, et elamisloa andmisel üheks aastaks ei arvestanud vastustaja elamisloa andmise eesmärgiga ning asjaoluga, et kaebaja soovib Eestis ettevõtlusega tegeleda vähemalt 3 aastat ekspertkomisjoni poolt heakskiidetud äriplaani kohaselt. Kuna kaebaja taotles tähtajalist elamisluba ettevõtluseks, siis on sellise elamisloa andmise eesmärgiks soodustada selliste äriühingute asutamist Eestisse, mis aitavad oluliselt kaasa Eesti majanduse arengule. Kuivõrd iduettevõtte eesmärk on tuua Eesti majandusele kasu tulevikus ning kaebaja elamisloa taotluse lahendamise ajal ettevõttel veel majandustegevus puudus, siis arvestades asjaolu, et kaebaja tähtajalise elamisloa taotluse osas on tehtud positiivne otsus, on kaebaja seisukoht ekslik. Kui PPA oleks leidnud, et sellise iduettevõtte asutamine Eestis pole Eesti majanduse arenguks oluline, siis poleks elamisloa andmine üldse võimalik olnud. PPA on arvestanud otsust tehes kaebaja planeeritava ettevõtlustegevusega. Kohus peab põhjendatuks vastustaja soovi edaspidi hinnata iduettevõtte käivitamiseks tehtud tegevusi ja reaalselt toimivat majandustegevust. Üksnes asjaolu, et iduettevõttel on koostatud äriplaan ja finantsprognoos kolmeks aastaks ei ole piisav, et veenduda selles, et iduettevõtte käivitamine ka tegelikkuses õnnestub ning ettevõtlusest tekib Eesti majanduse arengule oluline kasu. Tähtajalise elamisloa andmine tähtajaga üks aasta ei välista kaebaja võimalust Eestis ettevõtlusega tegeleda ka kolmeaastase äriplaani elluviimiseks, kuivõrd kaebajal on planeeritud tegevustega alustamise järel võimalik tähtajalist elamisluba seaduses ettenähtud tingimuste täitmise korral pikendada. Seevastu nõustub kohus PPA otsuse põhjendustes tooduga, et ettevõtluse ebaõnnestumisel ei ole välismaalase Eestis viibimine elamisloa alusel põhjendatud.
11.Põhjendatud on ka vastustaja soov hinnata edaspidi projekti Loti Digital planeeritud tegevuste realiseerumist ja äritegevuste jätkumist Eestis. Tähtajalise elamisloa taotluse lahendamise aja seisuga asusid Loti.digital OÜ serverid Hollandis ning kaebaja väitel oli plaan need tuua Eestisse.1 Samuti väitis kaebaja, et on planeeritud palgata Eestist tööjõudu.2 Kuna reaalset äritegevust neist ütlustest nähtuvalt Eestis veel ei toimunud, siis on ka põhjendatud anda kaebajale esialgu elamisluba lühemaks ajaks ning elamisloa pikendamise menetluses hinnata nende eelnimetatud tegevuste realiseerumist ettevõtte esimese tegevusaasta jooksul.
Vastustaja lisa „Materjalid 1“, lk 58 vastus küsimusele 13. Vastustaja lisa „Materjalid 1“, vastus küsimusele 12.
4 (5)
12.Lisaks on vastustaja kaalumisel arvestanud asjaoluga, et kaebaja ei ela Eestis ning soovib seetõttu edaspidi hinnata kaebaja Eestisse elama asumist. Kaebaja esitas haldusmenetluses vastustajale eluruumi üürilepingu3, mis ei ole sõlmitud tema nimel. Lisaks selgitas ta vastuseks PPA küsimustele, et plaanib Eestisse elama asuda üürilepingus märgitud korterisse koos oma kolme kolleegiga.4 Ka kohtu hinnangul ei ole need andmed piisavad, et tõsikindlalt järeldada, et kaebaja ka reaalselt Eestisse elama asub. Praeguses olukorras, kus PPA põhjendatult kahtleb kaebaja püsivalt Eestisse elama asumises, ei ole olulist kaalu kaebaja huvil saada elamisluba võimalikult pikaks ajaks. Lisaks ei ole kaebaja Eestis elamine ettevõtlusega tegelemiseks kohtu hinnangul vähemalt esialgu vajalik, arvestades milline on ettevõtte tegevusala, ettevõtte serverid asuvad Hollandis, ettevõttel puuduvad Eestis töötajad ning kaebaja äriplaanist nähtuvad tööülesanded (reklaamtekstide koostamine, graafiline disain, sotsiaalmeedia turundus)5 on täidetavad ka Eestis elamata.
13.Kaebaja ei ole toonud välja selliseid asjaolusid, mis annaks põhjust asuda seisukohale, et lühema kui viieaastase kehtivusajaga elamisloa andmine kaebaja huve eriliselt kahjustaks ning millest tulenevalt võiks üheaastast elamisluba pidada ebamõistlikult lühikeseks ja kaebajat koormavaks. Asjakohatud on kaebaja väited äri alustamise keerukuse kohta olukorras, kus ettevõtte asutaja ning juhi viibimine riigis ei ole tagatud vähemalt esialgses äriplaanis määratud ajaks ning alustava ettevõtte investorite silmis võib selline ettevõtte juhatuse liikme seisund mõjutada finantseerimisotsuste tegemisel. Kaebaja ei ole Loti.digital OÜ juhatuse liige6, mistõttu temal puuduvad õigused pangakonto avamiseks. Samal põhjusel ei saa kaebaja elamisloa tähtaeg mõjutada investoreid finantseerimisotsuste tegemisel. Menetluskulud
14.Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis kaebuse rahuldamata, siis on otsus tehtud kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole menetluskulude välja mõistmist taotlenud, mistõttu jäävad poolte menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
Vastustaja lisa „Materjalid 1“, lk 71–74. Vastustaja lisa „Materjalid 1“, lk 57 vastus küsimusele 3 ja lk 58 vastus küsimusele 8.
Vastustaja lisa „Materjalid 1“, lk 42.
Vastustaja lisa „Materjalid 1“, lk 13.
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.