lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1218/8

Muud › Muu

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 05.07.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-21-1218/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Muud › Muu
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
05.07.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
777
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

5. juuli 2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1218

Haldusasi

XX kaebus

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a määruse peale haldusasjas nr 3-21-1218.

Jätta läbi vaatamata XX menetlusabi taotlus määruskaebuselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Jätta läbi vaatamata XX riigi õigusabi taotlus.

Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14. juuni 2021. a määrus haldusasjas nr 3-21-1218 muutmata.

Jätta rahuldamata XX taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimiseks vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4, § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse resolutsiooni p 4 ei ole menetlusabi puudutavas osas edasi kaevatav (HKMS § 119 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.

Sarnased lahendid

Muud
  • 13.07.20263-26-2047/5Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1807/9Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 01.07.20263-26-1865/6Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20262-25-1122/44Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 30.06.20263-26-1873/3Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 29.06.20263-26-1440/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
XX esitas 04.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub mõista ettevõttelt Google välja kahjuhüvitis seoses tema kohta andmete kogumisega, keelata ettevõttel salaja andmete kogumine ja seadistuste peitmine ning kohustada ettevõtet looma veebilehekülge süsteemide ja lehekülje muutmise ideede eest honoraride väljamaksete kohta.

3-21-1218

2.Tallinna Halduskohus tagastas 14.06.2021 määrusega kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel pädevuse puudumise tõttu, jättis rahuldamata menetlusabi taotluse määruse tõlkimise kuludest vabastamiseks ning läbi vaatamata riigilõivust vabastamise ja riigi õigusabi taotluse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3.XX palub 18.06.2021 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 määrus ja saata asi halduskohtusse tagasi. XX palub võimaldada tõlki, riigi õigusabi ning vabastada end riigilõivu tasumisest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4.Ringkonnakohus võtab HKMS § 204 lg-le 1 ja § 207 lg-le 1 tuginedes määruskaebuse menetlusse. Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1, § 121 lg 4), määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52– 54 ja 205 toodud nõuetele. Kuna määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9), jätab ringkonnakohus XX menetlusabi taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.
5.Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS § 4 lg 1). Kaebaja vaidlustab tehnoloogia- ja tarkvaraettevõtte Google tegevust, soovides keelata ettevõttel salaja andmete kogumise ja seadistuste peitmise ning kohustada ettevõtet looma veebilehekülge süsteemide ja lehekülje muutmise ideede eest honoraride väljamaksete kohta. Samuti soovib kaebaja kahju hüvitamist Google ́lt. Vaidlus ei ole tekkinud avalik-õiguslikus suhtes. Tegemist on välisriigi (Ameerika Ühendriikide) eraõigusliku juriidilise isikuga. Eesti halduskohtutel on jurisdiktsioon vaid Eesti haldusorganite suhtes. Eelneva tõttu oli põhjendatud kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise alusel.
6.Kuna halduskohtul puudub pädevus kaebuse sisuliseks läbivaatamiseks, jättis kohus põhjendatult kaebaja menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused läbi vaatamata.
7.Samuti jättis halduskohus õigesti rahuldamata kaebaja menetlusabi taotluse määruse tõlkekuludest vabastamiseks. HKMS § 80 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. HKMS § 82 lg 1 järgi kaasab kohus menetlusse tõlgi, kui menetlusosaline ei valda eesti keelt. Tõlgi kaasamine nimetatud sätte alusel toimub nii suuliseks kui ka kirjalikuks tõlkeks (Riigikohtu 22.09.2015 määrus asjas nr 3-3-1-40- 15, p 17). Menetlusnormidest ei tulene seega isikule absoluutset õigust saada kohtulahendist tõlget oma emakeelde, kui isik valdab kohtumenetluse keelt piisavalt (Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2021 määrus asjas nr 3-21-324, p 2). Kohtulahendi tõlkimine kohtu poolt õigusemõistmiseks ettenähtud ressursside arvelt on riigile ja maksumaksjale kulukas ja selleks peab olema mõjuv põhjus, eeskätt vajadus tagada, et isiku HKMS § 2 lg-st 6 ja §-st 27 tulenevad õigused ning edasikaebeõigused ei saaks kahjustatud seetõttu, et ta ei mõista menetluses toimuvat. Seega tuleb eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise otsustamisel lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas. Tallinna Ringkonnakohus on haldusasjas nr 3-21-357 tuvastanud, et XX on omandanud keskhariduse vene keeles. Samas on ringkonnakohus mitmetes haldusasjades (nt 3-21-223, 321-238, 3-21-662, 3-21-951, 3-21-638, 3-21-466, 3-21-823) tuvastanud, et kaebaja on korduvalt pöördunud vangla poole eesti keeles ja suhelnud vanglaametnikega suuliselt eesti 2(3)

3-21-1218 keeles. Seega on usutav, et kaebaja oskab lihtsamaks igapäevaseks suhtlemiseks vajalikul määral eesti keelt. Ka vangiregistri andmetel on kaebaja suhtluskeelteks nii eesti kui ka vene keel. Praegune kohtuvaidlus ei ole keerukas ega kohtulahend mahukas. Asjaoludest tulenevalt saab lugeda kaebaja eesti keele oskuse kohtumenetluses osalemiseks piisavaks.

8.Samal põhjendusel jääb rahuldamata määruskaebuses esitatud tõlketaotlus. Järeldust, et kaebaja eesti keele oskus on praeguses kohtumenetluses osalemiseks piisav, kinnitab ka asjaolu, et kaebaja on esitanud halduskohtu 14.06.2021 määruse vaidlustamiseks arusaadava määruskaebuse, kuigi halduskohus ei tõlkinud talle seda määrust.
9.XX on esitanud ka määruskaebuses taotluse riigi õigusabi korras esindaja määramiseks. Kuna XX kaebuse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses, jääb riigi õigusabi taotlus läbi vaatamata.
10.Eelneva põhjal jääb määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 29.06.20262-26-8837/8Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 29.06.20262-26-12076/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja