lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1354/3

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1354/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1335
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Viidatud sätted

Riigi Teataja
VangS § 11 lg 4, 5Ülerahvastatuse keeldVangS § 108Vanglakomisjoni liikmele esitatavad nõudedHKMS § 121 lg 2Kaebuse tagastamineHKMS § 44 lg 2KaebeõigusMSVS § 2 lg 1

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

30. juuni 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1354

Haldusasi

X kaebus Tallinna Vangla kohustamisest koostamaks dokumendivormid ja loomaks komisjon vangla töö korraldamiseks

RESOLUTSIOON

1.Tagastada X kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks ja tõlgi võimaldamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib eistada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 18.06.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis seisneb selles, et vangla takistab kaebuste esitamist kohtusse ja inimõiguste kaitsmist, au ja väärikuse kaitsmist läbi dokumendivormide ja paberi võimaldamise piiramise. Kaebaja taotleb, et kohus kohustaks vanglat: - koostama spetsiaalset dokumendivormi vastavalt Vangistusseaduse § 11 punktidele 5 ja 8 ning lisama seda dokumendivormide nimekirja vangla reglemendi alajaotises; - looma komisjoni rahvusvahelise koosseisuga, 12 inimesest, vene, inglise ja eesti töökeelega kaebuste läbivaatamiseks, vangla direktori käskude heakskiitmiseks või tagasilükkamiseks ning vangla reglemendi ja Vangistusseaduse muutmiseks seoses nende tühisusega.
2.Kohus tagastab kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 ja p 22 alusel, kuna kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ning isegi kaebeõiguse möönmisel on kaebaja kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne. Kohtule ei nähtu kaebaja väidetest ka võimalust, et puuduste kõrvaldamise käigus oleks võimalik kaebaja kaebeõigust sisustada. Kummagi kohustamisnõude osas tuleks kaebajal läbida ka kohustuslik kohtueelne menetlus (VangS § 11 lg 5). Arvestades aga kaebeõiguse ilmselget puudumist ei pea kohus vajalikuks vanglalt sellekohaseid andmeid koguda.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Kaebajal puudub subjektiivne õigus nõudmaks, et vangla koostaks spetsiifilise dokumendivormi. Sellise dokumendivormi koostamist ei näe ette VangS ega muu seadus. Sealjuures ei ole kinnipeetaval ega vahistatul ka kohustust etteantud dokumendivormi kasutada. VangS § 11 lg 4 piirab üksnes nii palju, et kõik vaided ja taotlused haldusmenetluse algatamiseks või haldusmenetluse käigus esitatakse kirjalikult, kui valdkonna eest vastutav minister ei ole määrusega lubanud ka suulise taotluse esitamist. Dokumendivormi puudumine ei saa piirata kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kaebajal on õigus esitada vaideid ja kahju hüvitamise taotluseid kirjalikult vabas vormis. Tegemist ei ole sedavõrd keeru1(4)

liste taotlustega, et dokumendivormi koostamine võiks olla hea halduse tavast tulenevalt soovitatav. Ka sellisel juhul puudub kaebajal subjektiivne õigus sellise vormi koostamist nõuda.

4.Analoogselt puudub kaebajal ka subjektiivne õigus nõuda vanglalt kindla koosseisu, volituste ja töökorraga komisjoni loomist. Kohtule ei nähtu, et sellise komisjoni puudumine võiks kaebaja subjektiivseid õiguseid rikkuda. Juhul, kui kaebaja soovib vangla töökorda muuta, on asjakohane esitada vanglale märgukiri (MSVS § 2 lg 1 p 1). Kuni märgukiri ei sisalda teavet kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumise kohta, ei saa ka sellise märgukirja üksnes teadmiseks võtmine rikkuda kaebaja õiguseid. Kaebajal ei ole seadusest tulenevat õigust pöörduda kohtusse avalikes huvides, sh vangla töö korraldamiseks (HKMS § 44 lg 2). Kohus juhib kaebaja tähelepanu, et VangS § 108 sätestab regulatsiooni vanglakomisjoni kohta, mis teostab üldsuse kontrolli vangla üle, sh aitab vanglal korraldada vangla tööd, sealhulgas abistada vanglat kinnipeetavate paigutamise, õppimise, töötamise, toitlustamise, meditsiinilise teeninduse, järelevalve ja teiste karistuse täideviimisega seotud küsimuste lahendamisel. Vanglakomisjonil on õigus vastu võtta otsuseid, soovitusi ja proteste. Vanglakomisjoni põhimääruse1 kohaselt nimetatakse võimaluse korral vanglakomisjoni koosseisu üks selle kohaliku omavalitsuse volikogu liige, mille territooriumil vangla asub, üks vaimulik Eestis registreeritud kirikust või koguduste liidust ja sotsiaalse rehabilitatsiooniga tegeleva mittetulundusühingu liige. Vanglakomisjoni ei nimetata täidesaatva riigivõimu asutuste ametnikke ega kogu liikmeid (§ 3). Vangla sisekorraeeskirja § 47 kohaselt edastatakse kinnipeetava kirjad vanglakomisjonile vangla kulul. Eeltoodust nähtub, et vanglakomisjon võib juba osaliselt vastata kaebaja soovitule.
5.Ka kaebaja kaebeõigust mööndes oleks kaitstava õiguse riive väheintensiivne. Kaebajal on võimalik vaideid ja kahjunõudeid esitada ka ilma konkreetse dokumendivormita. Kaebaja saab ettepanekuid vangla töö korraldamiseks esitada märgukirjana nii vanglale, Justiitsministeeriumile, Riigikogule, vanglakomisjonile kui ka õiguskantslerile.
6.Kohus leiab, et kaebaja on oluliselt kuritarvitanud oma kaebeõigust. Kaebaja erinevad kaebused sisaldavad väiteid genotsiidi (vt ka kaebus nr 3-21-1330), korrumpeerunud juristide ja pederastide maffia; kohtu korruptsiooniahvatluste, natsimaffia ja fašistlike organisatsioonide (kaebus nr 3-211086), desinformeerimise, lollitamise ja terroriseerimise (kaebus nr 3-21-1183), Eesti korruptantide maffia ja ehitusmaffia (kaebus nr 3-21-1255) vms kohta. Kohus ei pea vajalikuks korrata kaebaja sõnakasutust kaebustes nr 3-21-1283, 3-21-970 ja 3-21-1331. Kaebaja sõnakasutus on 2021. aasta jooksul esitatud kaebustes muutunud jultunumaks ja räigemaks ning sellisele lugupidamatule sõnakasutusele koos sisutute kaebuste esitamisega (vt järgmine punkt) ei pea kohus õiguskaitset andma.
7.Kaebaja on alates 08.01.2021 esitanud käesoleva määruse koostamise hetkeseisuga ainuüksi Tallinna Halduskohtusse 133 kaebust. Sh on kaebaja vaidlustanud: - tegevust sõjaväekalmistul (haldusasi nr 3-21-805); - taotlenud Rahvusringhäälingult ja Terviseametilt kahju hüvitamist seoses koroonaviiruse „võltspandeemiaga“ (haldusasjad nr 3-21-856 ja 3-21-1142); - taotlenud Tallinna linnalt, et too piiraks ajalehes Pealinn Tallinna linnapea kajastamist (haldusasi 3-21-970); - esitanud ühel päeval (12.05.2021) 3 erinevat kaebust Harju Maakohtu vastu seoses kätepesu, ühekordsete joogitopside ja lõunasöögiga; - taotlenud Rahvusringhäälingult kahju hüvitamist seoses iga-aastaselt ära visatava toidu koguse ja hinna kohta teabe edastamisega (haldusasi nr 3-21-1183); - taotlenud Eesti Vabariigi halduskohtult, et too kohustaks Google’t looma üldriikliku veebisaidi, kus on ära toodud honoraride väljamaksed süsteemide ja saidi muutmise ideede eest (haldusasi

https://www.riigiteataja.ee/akt/129042017005?leiaKehtiv

2(4)

-

nr 3-21-1218), samuti esitanud kaebuse sotsiaalvõrgustik Facebook vastu (haldusasi nr 3-211329); taotlenud õiguskantslerilt kahju hüvitamist, kuna õiguskantsleri veebilehel on liiga vähe venekeelseid uudiseid (haldusasi nr 3-21-1216); vaidlustanud Rahvusooper Estonia juurdeehitust, sh, et kohus keelaks juhtkonnal unistada või teha plaane sellisest ehitusest (haldusasi nr 3-21-1255); nõudnud endale tekitatud kahju hüvitamist, kuna Riigikogu arutas abielureferendumit, n.ö ABISe eelnõud, koroonaviiruse levikut ning näitas fotol arvuti tootja nime (haldusasjad nr 3-21-1283, 321-1331, 3-21-1271 ja 3-21-1333); vaidlustanud, et peaminister kasutas raadiointervjuus sõna „kogukond“ (haldusasi nr 3-21-1324).

Kohus ei kajasta siinkohal Tallinna Vangla vastu esitatud kaebuseid, kuid käesolevas asjas esitatu ilmestab osaliselt ka neid. Kaebaja on esitanud käesoleval aastal ka Tallinna Ringkonnakohtule 54 erinevat kaebust, millest enamus on määruskaebused. Kaebaja määruskaebused haldusasjades nr 3-21-566, 3-21-344, 3-21306, 3-21-436, 3-21-637, 3-21-467 ja 3-21-223 on tagastatud määruskaebetähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus on neis asjades läbivalt leidnud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal jälgida, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu. Samuti on kaebaja esitanud Riigikohtule 18 erinevat liiki kaebust. Seega on kaebaja ühelt poolt esitanud kaebuseid, milles kirjeldatud riive, sh käesolevas asjas on küsitav, kui mitte olematu; teiselt poolt väidab kaebaja, et tal on edasikaebamiseks liiga vähe paberit. Ka siis, kui eeldada, et kaebuste esitamise Tallinna Vangla vastu on tinginud viibimine kinnipidamisasutuses, ei nähtu kohtute infosüsteemist kaebaja Rahvusringhäälingu, sõjaväekalmistu, Riigikogu, Tallinna linna, Rahvusooper Estonia vms avaliku võimu tegevusega seonduvaid kaebuseid või avaldusi enne kaebaja vahistamist sh ei maa- ega halduskohtus (v.a 2014. aastal esitatud kaebus haldusasjas nr 3-14-50413). Eeltoodu ilmestab, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole tema õiguste kaitse, vaid mõnel muul, üksnes kaebajale teadaoleval eesmärgil rohkete avalduste ja kaebuste esitamine. Sellisele võimalikule muule eesmärgile ei pea kohus andma PS §-s 15 ettenähtud kaitset, vaid tegemist on kaebeõiguse kuritarvitamisega. Kaebaja võimalik muu eesmärk kui oma õiguste kaitse nähtub ka sellest, et kaebaja avaldused on muutunud ajas solvavamaks ning nendes ei väljendata enam lihtviisilist rahulolematust, vaid ilmselget lugupidamatust ja alusetuid süüdistusi. HKMSi 2018. a muudatuste seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Kuritarvitamiseks saab lugeda ka pidevat lugupidamatust. Arvestades kaebaja avalduste rohkust ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Kaebaja olemuslikult vähetähtsate kaebuste lahendamise võrra väheneb aeg, mida kohus saaks kasutada oluliste probleemide lahendamiseks. Ka menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus, mille tagamiseks on kaebaja õiguste väheintensiivne riive lubatav.

3(4)

Seetõttu tagastab kohus kaebuse ka kaebeõiguse möönmisel HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

8.Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt sedastanud (vt 11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus ka kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks (riigilõivust ja tõlketasudest vabastamiseks) läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium