lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-21-1255/3

Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 21.06.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-21-1255/3
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Haridus ja kultuur › Muu haridus ja kultuur
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
21.06.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1031
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadri Sullin

Määruse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2021. a, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1255

Haldusasi

Xi kaebus Rahvusooper Estonia juhtkonna peale

RESOLUTSIOON

1.Tagastada Xi kaebus.
2.Jätta kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.

1.X esitas 08.06.2021 kaebuse seoses Rahvusooper Estonia juurdeehituse ehitamise kohta teabe avaldamisega. Selline teave reklaamib korruptantide maffiat ja ehitusmaffiat; lollitab eesti keele fanaatikuid ning neid, kes jagavad rahasid (Eesti sõjavägi, politsei, haridussüsteem, kiriku- ja usufanaatikud ning ka sportlased). Juurdeehitus legaliseerib parkide maha raiumist erinevates kohtades Tallinnas. Kaebaja taotleb: - keelata teatri Estonia juhtkonnal unistada või teha plaane sellisest ehitusest; - kohustada moodustama linnakomisjon ehitustegevuse ja ehitiste kontrollimiseks; valida komisjoni liikmed kolmandast sektorist ja rahastada sellist komisjoni; - hüvitada mittevaraline kahju summas 500 eurot.
2.Kohus leiab, et kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p-de 1 ja 22 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu; samuti kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

Sarnased lahendid

Haridus ja kultuur
  • 30.06.20263-26-661/15Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20263-26-931/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 11.06.20263-26-1402/8Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
  • 10.06.20263-25-4401/8Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 09.06.20263-26-1384/10Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
  • 08.06.20263-25-2378/17Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
2.1.Kohtusse saab pöörduda üksnes oma õiguste kaitseks (HKMS § 44 lg 1). Kohtusse pöördumise eelduseks on möönmine, et kaebaja õiguseid võib olla avaliku võimu toimingutega rikutud. Kaebaja ei ole avaldanud, mismoodi Estonia teatri juurde juurdeehituse võimalik kavandamine rikub kaebaja õiguseid. Ka sellise kavandatava tegevuse kohta teabe avaldamine ei saa rikkuda kaebaja õiguseid. Hea ehitustava järgimine ja keskkondlikult jätkusuutlik ehitamine on avalik huvi, mille kaitseks ei saa kohtusse pöörduda. Kaebajal ei ole seaduse alusel antud õigust pöörduda kohtusse teiste isikute või avaliku huvi kaitseks (HKMS § 44 lg 2). Keelamiskaebus on ainetu, sest kaebajal on oma õigusi, kui juurdeehitus mingit moodi kaebaja õiguseid riivab, võimalik kaitsta vastavat haldusakti (planeeringut, projekteerimistingimusi, ehitusluba vms) vaidlustades (HKMS § 45 lg 1). Kaebajal ei ole samuti subjektiivset õigust nõuda kohtult, et kohus kohustaks eelduslikult Tallinna linna kindlal viisil ja vormis ehitusjärelevalvet tegema ning sinna kindlaid isikuid kaasama. Tallinna 1(3)

linn teostab EhS § 130 lg 2 alusel ehitustegevuse üle riiklikku järelevalvet. Kohtule ei nähtu, et olemasolev kord rikuks kaebaja subjektiivseid õiguseid. Kohtule ei nähtu ka, et Rahvusooper Estonia tegevusest või komisjoni loomata jätmisega saaks olla kaebajale tekkinud mittevaralist kahju, mis kuuluks hüvitamisele RVastS § 9 lg 1 alusel. Kohus ei pea põhjendatuks jätta kaebust käiguta, sest kaebuse asjaoludest on ilmselge, et kaebus ei ole ajendatud kaebaja õiguste riivest, vaid soovist kaitsta avalikku huvi või mõnest muust eesmärgist (vt edaspidi). Seega puudub kaebajal kaebeõigus ja kaebus tuleb tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

2.2.Ka mööndes kaebaja kaebeõigust, oleks mistahes riive kaebaja õigustele väheintensiivne. Kaebajal on võimalik planeerimismenetluses oma seisukohti avaldada või pöörduda ka muidu kohaliku omavalitsuse poole märgukirjade või avaldustega ehitusjärelevalve algatamiseks. 2.3 Kaebaja on oma avalduses selgitanud, et talle ei anta piisavalt paberit. Kaebaja on alates 08.01.2021 esitanud käesoleva määruse koostamise hetkeseisuga ainuüksi Tallinna Halduskohtusse 119 kaebust. Sh on kaebaja vaidlustanud: - tegevust sõjaväekalmistul (haldusasi nr 3-21-805); - taotlenud Rahvusringhäälingult ja Terviseametilt kahju hüvitamist seoses koroonaviiruse „võltspandeemiaga“ (haldusasjad nr 3-21-856 ja 3-21-1142); - taotlenud Tallinna linnalt, et too piiraks ajalehes Pealinn Tallinna linnapea kajastamist (haldusasi 3-21-970); - esitanud ühel päeval (12.05.2021) 3 erinevat kaebust Harju Maakohtu vastu seoses kätepesu, ühekordsete joogitopside ja lõunasöögiga; - taotlenud Rahvusringhäälingult kahju hüvitamist seoses iga-aastaselt ära visatava toidu koguse ja hinna kohta teabe edastamisega (haldusasi nr 3-21-1183); - taotlenud Eesti Vabariigi halduskohtult, et too kohustaks Google’t looma üldriikliku veebisaidi, kus on ära toodud honoraride väljamaksed süsteemide ja saidi muutmise ideede eest (haldusasi nr 3-21-1218), samuti esitanud kaebuse sotsiaalvõrgustik Facebook vastu (haldusasi nr 3-211329); - taotlenud õiguskantslerilt kahju hüvitamist, kuna õiguskantsleri veebilehel on liiga vähe venekeelseid uudiseid (haldusasi nr 3-21-1216); - ning vaidlustanud Riigikogu tegevust (haldusasjad nr 3-21-1283, 3-21-1333 ja 3-21-1331) ja peaministri antud raadiointervjuud (haldusasi nr 3-21-1324). Kohus ei kajasta siinkohal Tallinna Vangla vastu esitatud kaebuseid. Kaebaja on esitanud käesoleval aastal ka Tallinna Ringkonnakohtule 46 erinevat kaebust, millest enamus on määruskaebused. Kaebaja määruskaebused haldusasjades nr 3-21-566, 3-21-344, 3-21306, 3-21-436, 3-21-637, 3-21-467 ja 3-21-223 on tagastatud määruskaebetähtaja ületamise tõttu. Ringkonnakohus on neis asjades läbivalt leidnud, et tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks ei ole asjaolu, et kaebajal võib erinevate menetluste rohkuse ja paberi nappuse tõttu olla raskusi menetlustähtaegadest kinnipidamisega. Kui kaebaja soovib esitada keskmisest suuremal hulgal kaebusi ja vaidlustada iga vangla toimingut, siis tuleb tal olla hoolas ka menetlustähtaegade järgimisel. Kaebajal tuleb jälgida seda, et menetlustähtaja lähenemisel oleks konkreetse edasikaebuse esitamiseks olemas vajalik hulk paberit. Põhjendatud on ka vangla seisukoht, et mõistlik ei ole mitmete korduvkaebuste esitamine samal teemal mitmel päeval järjest. Samasisuliste etteheidete koondamine ühele lehele või ühte kaebusesse aitab vähendada paberikulu. Seega on kaebaja ühelt poolt esitanud kaebuseid, milles kirjeldatud riive, sh käesolevas asjas on küsitav, kui mitte olematu; teiselt poolt väidab kaebaja, et tal on edasikaebamiseks liiga vähe paberit. Ka siis, kui eeldada, et kaebuste esitamise Tallinna Vangla vastu on tinginud viibimine kinnipidamisasutuses, ei nähtu kohtute infosüsteemist kaebaja Rahvusringhäälingu, sõjaväekalmistu, Rii2(3)

gikogu, Tallinna linna vms avaliku võimu tegevusega seonduvaid kaebuseid või avaldusi enne kaebaja vahistamist sh ei maa- ega halduskohtus (v.a 2014. aastal esitatud kaebus haldusasjas nr 3-1450413). Eeltoodu ilmestab, et kaebaja tegelik eesmärk ei ole tema õiguste kaitse, vaid mõnel muul, üksnes kaebajale teadaoleval eesmärgil rohkete avalduste ja kaebuste esitamine. Sellisele võimalikule muule eesmärgile ei pea kohus andma PS §-s 15 ettenähtud kaitset, vaid tegemist on kaebeõiguse kuritarvitamisega. HKMSi 2018. a muudatuste seletuskirja kohaselt võib kaebeõiguse kuritarvitamisena kõne alla tulla näiteks olukord, kus ilma igasuguseid põhjendusi esitamata või asjaolusid välja toomata on järjekordse kaebuse esitanud isik, kes varem on sellesarnaste kaebustega sadu kordi edutult kohtusse pöördunud. Arvestades kaebaja avalduste rohkust ja sisulise probleemi vähetähtsust, on kaebaja oma kaebeõigust kuritarvitanud olulises ulatuses. Kaebaja olemuslikult vähetähtsate kaebuste lahendamise võrra väheneb aeg, mida kohus saaks kasutada oluliste probleemide lahendamiseks. Ka menetlusökonoomia on põhiseaduslikku järku väärtus, mille tagamiseks on kaebaja õiguste väheintensiivne riive lubatav. Seetõttu tagastab kohus kaebuse ka kaebeõiguse möönmisel HKMS § 121 lg 2 p 22 alusel, kuna kaebaja on kaebeõigust olulisel määral kuritarvitanud ning kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne.

3.Tallinna Ringkonnakohus on korduvalt sedastanud (viimati 11.06.2021 määrustes nr 3-21-467 ja 3-21-355), et kaebaja oskab riigikeelsetest kohtulahenditest arusaamiseks piisavalt eesti keelt. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus käesoleva määruse kaebajale tõlkimata. Kuna kohus tagastab kaebuse, jätab kohus ka kaebaja taotlused menetlusabi saamiseks (riigilõivust ja tõlketasudest vabastamiseks) läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Sullin

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.06.20263-26-1509/3Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 05.06.20263-25-2510/11Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja