X kaebus Tallinna Vangla otsuse nr 5-8/20/29882-2 ja vaideotsuse nr 5-15/21/67-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal omastele helistamist kaks korda nädalas ja korraga mitte vähem kui üks tund argipäeval õhtuti 18.00-20.00 ja/või samal ajavahemikul nädalavahetustel
Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 155 lg 5, § 204 lg 1).
ASJAOLUD
1.Tallinna Vangla direktori 10.12.2020 käskkirjaga nr 1-1/20/56 jätkati seoses Covid-19 haigust põhjustava koroonaviiruse pandeemilise levikuga maailmas ja sellest tingitud massilise nakatumise ohuga Tallinna Vangla territooriumil varasemalt kehtestatud piirangute kohaldamist (kinnipeetavatele täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, osakondade lukustamine ja päevakavajärgsete tegevuste peatamine ning helistamise võimaldamine taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele (p 1.6.).
Tallinna Vangla kinnipeetav X esitas Tallinna Vanglale kolm helistamisega seonduvat pöördumist – 07.01.2021 nr-ga 5-18/21/606-1 (registreeritud märgukirja/ selgitustaotlusena) ning 08.01.2021 nr-ga 5-8/21/734-1 ja 29.12.2020 nr-ga 5-8/20/29882-1 registreeritud taotlused. Esitatud pöördumistes juhtis X Tallinna Vangla tähelepanu sellele, et talle helistamiseks võimaldatav aeg on ebapiisav ning ajaliselt sobimatu. Tal ei ole võimalik oma
3-21-465
lapsega päevasel ajal rääkida, kuna laps on lasteaias. Samuti ei piisa lähedastele helistamiseks 30 minutist. X taotles helistamise võimalust õhtuti ja nädalavahetustel.
3.Tallinna Vangla vastas X pöördumistele 28.01.2021 kirjaga nr 5-8/20/29882-2 ning jättis X taotluse rahuldamata leides, et X on tagatud piisav aeg telefoni kasutamiseks ning etteulatuvalt graafikuvälisel ajal telefoni kasutamiseks loa saamine ei ole põhjendatud. Samuti on vastuses selgitatud, et X oli võimalus nädala jooksul kasutada telefoni tunduvalt rohkem, kui seda näeb ette sätestatud miinimum.
4.01.02.2021 nr-ga 5-15/21/67-1 registreeriti Tallinna Vanglas X vaie (Tallinna Vangla 28.01.2021 vastuskirjale nr 5-8/20/29882-2). Vaide kohaselt ei ole X rahul, et helistamise võimaldamisest keelduti õhtustel aegadel ja nädalavahetustel. X taotles Tallinna Vangla 28.01.2021 vastuskirja tühistamist ja tema poolt helistamiste aja muutmiseks esitatud taotluse rahuldamist.
5.01.03.2021 vaideotsusega nr 5-15/21/67-2 jättis Tallinna Vangla X vaide rahuldamata.
6.X esitas 05.03.2021 (kuupäev ümbrikul) Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla otsuse nr 5-8/20/29882-2 ja vaideotsuse nr 5-15/21/67-2 tühistamiseks ja Tallinna Vangla kohustamiseks võimaldada kaebajal omastele helistamist kaks korda nädalas ja korraga mitte vähem kui üks tund argipäeval õhtuti 18.00-20.00 ja/või samal ajavahemikul nädalavahetustel.
7.26.04.2021 määrusega võttis Tallinna Halduskohus kaebuse menetlusse ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla.
8.Vastustaja esitas 07.06.2021 kohtule taotluse menetluse lõpetamiseks. Tallinna Vangla on seisukohal, et kaebaja oma tänaseks oma eesmärgi saavutanud ning vaidlustatud otsus ning vaideotsus on oma mõju kaotanud, mistõttu esineb alus menetluse lõpetamiseks halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 152 lg 1 punkti 4 alusel. Sellest tulenevalt ei ole vastustaja hinnangul tühistamiskaebuse menetlemine enam asjakohane ega lubatav. Vastustaja selgitas, et Tallinna Vangla direktori 01.06.2021 käskkirjaga nr 1-1/21/30 kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemispiirangute kohaldamine lõpetati (erisusena kehtivad piirangud kinnipeetavatele, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on positiivne, nende lähikontaktsetele ning isikutele, kelle osas on kahtlus nakatumisele) ning avatud osakondades avati kambrite uksed. Seega alates 01.06.2021 taastus avatud osakondade kinnipeetavatele tavapärane helistamine, s.t kinnipeetavad saavad helistada kogu päevakava järgse aja, mil kambrite uksed on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt avatud. Vangla selgituste kohaselt viibib X R hoone avatud osakonnas, kus Tallinna Vangla kodukorra1 Lisa 1.81 kohaselt on kambriuksed igapäevaselt avatud ajavahemikel kell 08.55 – 11.50, 13.00 – 17.30 ja 18.40 – 19.30 —seega on kaebajal eelnimetatud ajavahemikel võimalus telefoni kasutada.
9.10.06.2021. kohtunõudega selgitas kohus kaebajale, et vaidlustatud haldusaktid ei saa talle enam mõju avaldada kuivõrd kaebaja suhtes kehtinud piirangud, sh helistamise piirang, on lõppenud ning seega on haldusaktide mõju kaebajale ammendunud, kohustamiskaebus ei ole asjakohane ja tühistamiskaebuse menetlemiseks puudub vajadus - kaebajal on võimalik soovitud ajal helistada. Juhuks, kui kaebaja soovib kaebuse jätkuvat edasi menetlemist, kohustas kohus kaebajat hiljemalt 15 päeva jooksul kohtule vastama, kas ja kuidas on kaebaja suhtes mõju ammendanud ja kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Kohus selgitas, et ka nõude muutmine tuvastamisnõudeks peab olema kaebaja õiguste kaitseks vajalik.
10.15.06.2021 kohtule saabunud selgitustaotluses palus kaebaja kohtul selgitada, mis saab menetluse lõpetamise korral kaebuse eest tasutud riigilõivust.
2(4)
3-21-465
11.15.06.2021 vastuskirjas selgitas kohus kaebajale, et menetluse lõpetamise korral HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel kuulub riigilõiv kaebajale HKMS § 104 lg 5 kohaselt tagastamisele.
12.29.06.2021 kohtule esitatud menetlusdokumendis märkis kaebaja, et soovib võimalusel nõude muutmist tuvastusnõudeks ning seda preventiivsel eesmärgil ja juhuks kui võimaliku uue koroonaviiruse laine tõttu lukustatakse osakond. Kaebaja märgib, et erikohtlemine lõppes tema jaoks juba enne piirangute tühistamist ja kaebaja sai helistada ka õhtul, nagu see toimus varasemalt. Pigem oli muutus seotud kaebaja arvates kiusaja valvur-telefonisti töölt lahkumisega ning juhi vahetusega. Teised kinnipeetavad said seejuures helistada nt õhtusel ajal, kuid kaebaja sai telefonikõnede tegemiseks võimaluse vaid lõunasel ajal. Kaebaja lisab, et kui kohus siiski leiab, et nõude muutmine tuvastamisnõudeks on ebaotstarbekas, palub kaebaja kaebuselt tasutud riigilõivu tagastada.
KOHTU PÕHJENDUSED
13.HKMS § 152 lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.
14.Vastustaja on esitanud kohtule Tallinna Vangla direktori 01.06.2021 käskkirja nr 1-1/21/30, millega lõpetati kinnipeetavate liikumis- ja suhtlemispiirangute kohaldamine ning avatud osakondades avati kambrite uksed. Seega taastus alates 01.06.2021 avatud osakondade kinnipeetavatele tavapärane helistamine, s.t kinnipeetavad saavad helistada kogu päevakava järgse aja, mil kambrite uksed on Tallinna Vangla kodukorra kohaselt avatud – ehk kaebaja saab R hoone avatud osakonnas viibides kasutada telefoni Tallinna Vangla kodukorra1 Lisa 1.81 kohaselt ajavahemikel kell 08.55 – 11.50, 13.00 – 17.30 ja 18.40 – 19.30. Kaebaja nimetatud asjaolu ka ei vaidlusta.
15.Kohtul ei ole alust lahendada kohtumenetluse ajal kehtivuse kaotanud haldusakti tühistamise nõuet üksnes juhul, kui kohus veendub, et kehtetu haldusakti „ületühistamine“ ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik (vt Riigikohtu 28.10.2020 määruse nr 3-20-580 p 11 ja seal viidatud praktika). Vaidlusaluste piirangute kohaldamine on alates 01.06.2021 lõpetatud (va kinnipeetavatele, kelle COVID-19 haigust põhjustava viiruse test on olnud positiivne või kes on COVID-19 haigust põhjustava viiruse osas positiivse testitulemuse andnud isiku lähikontaktne või kelle osas on kahtlus nakatumisele), mistõttu on vaidlustatud haldusaktide mõju kaebaja suhtes ammendunud ja kaebajal puudub sellest tulenevalt õiguskaitsevajadus. Käskkirjad, mis mh reguleerisid helistamise võimaldamist taotluse alusel vastavalt üksuse poolt teada antavale töökorraldusele, ei saa enam kaebajale mõju avaldada. Kaebajal on võimalik helistada talle sobival ja kaebuses taotletud ajal. Seega on kaebaja saavutanud kaebusega taotletava eesmärgi, mistõttu tuleb menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel lõpetada.
16.Kaebaja on küll avaldanud tingimuslikult soovi minna üle tuvastamiskaebuse menetlusele, kuid märgib samas, et kui kohtu hinnangul pole see otstarbekas, soovib kaebaja siiski riigilõivu tagastamist. Tõlgendan kaebaja soovi selliselt, et kaebaja eelistab asja menetluse lõpetamist juhul, kui tuvastamiskaebuse menetlemine pole kohtu hinnangul vajalik. Olen seisukohal, et kaebaja põhjendustest ei nähtu piisavat preventiivset õiguskaitse vajadust, sest isikul peab olema põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis peab olema võimatu või ebamõistlikult raske (vt Riigikohtu 27.10.2017 määruse nr 3-17-749, p 11). Ennetava huvi jaoks peab esinema reaalne risk, et isiku õigusi on rikutud ja edaspidi on võimalik, et selline risk realiseerib veelgi. 30.03.2021 määruses on kohus hinnanud antud kaebuse perspektiivid kasinaks. Seega ei ole kuigivõrd tõenäoline, et kaebaja õiguste rikkumine üldse esines ning seega veelgi vähem, et see risk realiseerub. Isegi kui saaks jaatada kaebaja õiguste rikkumist, ei ole tegemist siiski olukorraga, kus heastamine tavapärase järelkontrolli vormis oleks võimatu või ebamõistlikult raske. 3(4)
3-21-465
17.Selgitan kaebajale, et menetluse lõpetamise korral puudub kaebajal õigus pöörduda sama nõudega samal alusel esitatud kaebusega uuesti kohtu poole (HKMS § 155 lg 6, § 43 lg 1 p 2). Menetluse lõpetamine ei takista kaebajal tulevikus algatada vaidlusi seoses muude või uute etteheidetega vangla tegevusele, sh seoses kaebaja õigusega helistada.
18.HKMS § 104 lg 5 p 4 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või 4 alusel. Kuna kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, tuleb kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 15 eurot kaebajale tagastada. Kohus tagastab määruse jõustumisel riigilõivu samale kontole, millelt kohtule riigilõiv tasuti.
19.HKMS § 108 lg 6 järgi kannab vastustaja menetluskulud, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, välja arvatud juhul, kui kaebuses vaidlustatud haldusakti kehtetuks tunnistamine või kaebuses nõutud haldusakti andmine või toimingu tegemine ei olnud tingitud kaebuse esitamisest. Kuivõrd muid menetluskulusid teadaolevalt asjas pole, tuleb võimalikud muud menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Hallikma
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.