Suomen Luottovalvonta OY hagi Tatjana Stepanova vastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
2 097,70 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Suomen Luottovalvonta OY (Soome Vabariigi registrikood 2400904-2; asukoht: Helsinki PL 311, 00181 Uusimaa, Soome Vabariik Hageja lepinguline esindaja: K. K. (Viru Platsi Õigusbüroo OÜ; telefon: +372 xxxx xxx; e-post: x) Kostja: Tatjana Stepanova (isikukood: xxxxxxxxxxx; elu- ja viibimiskoht teadmata)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt Suomen Luottovalvonta OY hagi Tatjana Stepanova vastu võlgnevuse nõudes.
2.Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks:
2.1.tagastamata põhivõlgnevus 917 (üheksasada seitseteist) eurot ja 50 senti;
võla sissenõudmiseks kantud kuludest summas 20 (kakskümmend) eurot;
2.4.sissenõutavaks muutunud viivis 763 (seitsesada kuuskümmend kolm) eurot ja 54 senti;
3.Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks viivis 27 % aastas põhinõudelt (917,50 eurot) alates 15.12.2016.a. (kohtuotsuse tegemise päevast) kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid koos sissenõutavaks muutunud viivisega kokku mitte suuremas summas kui põhinõue.
4.Jätta välja mõistmata Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks sissenõudmisega seotud kulud summas 43,90 senti.
5.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
6.Toimetada otsus kätte kostjale Ametlikud Teadaanded kaudu. Avaldada väljavõte ja kohtuotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p 3, lg 5).
7.Toimetada tagaseljaotsus hageja esindajale. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
8.Jätta 98 % hageja menetluskuludest Tatjana Stepanova kanda ja 2 % hageja menetluskuludest tema enda kanda.
9.Määrata Suomen Luottovalvonta OY menetluskulude rahaliseks suuruseks 340 (kolmsada nelikümmend) eurot.
10.Välja mõista Välja mõista Tatjana Stepanova’lt Suomen Luottovalvonta OY kasuks kasuks menetluskuluna 333 (kolmsada kolmkümmend kolm) eurot ja 20 senti ning viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni. Apellatsioonkaebuse esitamine
11.Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul kohus edasikaebamiseks luba ei anna.
12.Apellatsioonkaebuse esitamise soovi korral tuleb hagejal kümne päeva jooksul otsuse kuulutamisest arvates teatada kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus, et kohus otsust puuduoleva osaga täiendaks. Otsuse täiendamise korral hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates. Kui hageja kümne päeva jooksul kirjeldava ja põhjendava osata tehtud otsuse kuulutamisest arvates ei teata apellatsioonkaebuse esitamise soovist, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 448 lg 41 ja lg 42, § 632 lg 3). Kaja esitamine
13.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada sai. Kajalt tasutakse kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem
kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule (TsMS § 142 lg 2, § 415).
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
14.TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja põhjendavas osas põhjendab vaid hagi osalist rahuldamata jätmist.
15.25.04.2013.a sõlmisid Kaupmehe Järelmaks OÜ ja Tatjana Stepanova järelmaksulepingu nr xxxxxxx/xxxx, mille alusel omandas Kostja teleri Samsung 46’’ UE46Es6100, 3D. Järelmaksusummaks oli lepingu järgi 917,50 eurot ja lepingujärgseks intressimääraks 30,1219% aasta kohta.
16.Kostja kohustus tasuma järelmaksusumma ja intressi osamaksete kaupa vastavalt Lepingus olevale maksegraafikule. Kostja nimetatud kohustust ei täitnud, mistõttu ütles Kaupmehe Järelmaks OÜ 25.09.2013.a Lepingu Kostjaga üles. Kaupmehe Järelmaks OÜ loovutas 07.07.2015.a sõlmitud nõude loovutamise lepinguga Lepingust tuleneva nõude Kostja vastu Suomen Luottovalvonta OY’le.
17.06.09.2016.a esitas Hageja Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Pärnu Maakohus tegi 15.09.2016 Kostjale makseettepaneku, kuid makseettepanekut ei õnnestunud mõistliku aja jooksul Kostjale kätte toimetada. 03.10.2016.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetlus ja nõue anti üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.10.2016.a määrusega jättis Tartu Maakohus avalduse käiguta. 24.10.2016.a esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse. 26.10.2016.a määrusega võttis Tartu Maakohus hagi menetlusse. Kuna kostja elu- või viibimiskoht on teadmata toimetati kohtumaterjalid kostjale kätte avalikult Ametlikud Teadaanded kaudu (avaldati 27.10.2016.a). Kostja ei ole hagile vastuväidet esitanud.
18.Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (vt. ka Riigikohtu 30.10.2013.a otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13 p 24; Riigikohtu 24.11.2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-109-11, p 12; 17.06.2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-56-08, p 13).
19.Hagiavalduse kohaselt on võla sissenõudmisega seotud kulu 63,90 eurot. Hagist nähtub, et võla sissenõudmisega seotud kulu on Kaupmehe Järelmaks OÜ poolt kostjale saadetud võla sissenõudmisega seotud kolm meeldetuletuskirja (05.07.2013.a, 23.07.2013.a ja 03.09.2013.a) ja lepingu ülesütlemise teate (25.09.2013.a) kulu, mille tasumist nõuab hageja lepingu alusel vastavalt Kaupmehe Järelmaks OÜ hinnakirjale.
20.Kohus leiab, et lepingu tüüptingimus, mis sellist hinda vastavalt hinnakirjale nõuda lubab, on tühine. Tarbijakrediidilepingu nr xxxxxxx/xxxx üldtingimuste p 7.5 (hagiavalduse p 2.4) kohaselt on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud mõistlikud kulud. Krediidisaajale ja lepinguga seotud isikutele lepingu rikkumise tõttu saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale.
Hagiavaldusest punktist 2.4.1 nähtub, et meeldetuletuskiri maksab 12,78 eurot ja teade lepingu ülesütlemisest maksab 25,56 eurot.
21.VÕS § 35 lg 1 kohaselt loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu.
22.Kohtu hinnangul on Kaupmehe Järelmaks OÜ ja kostja vahel 25.04.2013.a sõlmitud järelmaksuleping tüüptingimustel sõlmitud leping VÕS § 35 lg 1 mõistes. Lepingu lahutamatuks lisaks olevate üldtingimuste ja hinnakirja näol on tegemist tüüptingimustega.
23.VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.
24.Kohus on seisukohal, et kindlaksmääratud tasu suurus peab olema mõistlikult põhjendatav. Hagiavalduse kohaselt on hageja saatnud kostjale kolm meeldetuletuskirja ja ühe lepingu ülesütlemise teate (kokku 4 kirja).
25.Kohus leiab, et hinnakirjas kindlaksmääratud meeldetuletuskirjade maksumus 12,78 eurot ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 25,56 eurot on ebamõistlikult suur, seejuures arvestades kulu tööjõule ja tööajale ning sellega, et kirjade näol on tegemist sisuliselt tüüpkirjadega. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üldtingimuste p-st 7.5 ja hinnakirjast tulenev võlgnevuse sissenõudmistasu määr on tüüptingimusena tühine VÕS § 42 lg 3 p 5 alusel.
26.Kohtu hinnangul on mõistlik ja põhjendatud meeldetuletuskirjade ja lepingu ülesütlemise teate maksumus 5 eurot. Tartu Ringkonnakohus on 23.05.2016.a otsuses tsiviilasjas nr 2-15107067 punktis 8.1.1 märkinud muu hulgas, et tühiselt kokkulepitud sissenõudmistasu ebamõistlikku suurust ilmestab hästi alates 1. oktoobrist 2015 kehtima hakanud VÕS § 1132, mis reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist tarbija poolt ja mille lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja1 kohaselt on viie euro suurune ülempiir valitud põhjusel, et sellega on võimalik kehtiva Eesti Posti hinnakirja järgi katta ära kõik postikulud, seda ka juhul, kui tegemist on väljastusteatega kirjaga ja välismaale saadetava kirjaga. Samuti on 5 euro suurune hüvitis vastavuses lõikes 2 sätestatavate teise ja kolmanda tasulise meeldetuletuskirja hüvitise suurusega, mis on eelnõu kohaselt samuti 5 eurot. Samas ei kaasne 5 euro suuruse hüvitise korduva maksmisega (nt juhul, kui tarbija on viivituses mitme järjestikuse maksega) tarbijale liiga suurt majanduslikku koormust.
27.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus võla sissenõudmiseks kantud kuluna kostjalt hageja kasuks välja 20 eurot (4 × 5 eurot). Ülejäänud, so 43,90 eurot, osas tuleb sissenõudmisega seotud kulud jätta välja mõistmata.
28.Ülejäänud osas on hagi põhjendatud ning tuleb rahuldada. Menetluskulud
29.Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 alusel jaotada võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega.
30.Hagi rahuldatakse ligikaudu 98 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskuludest 98 % kostja ja 2% hageja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda.
31.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
32.Hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuluna riigilõivu 250 eurot ning kantud õigusabikulu 225 eurot (ilma käibemaksuta).
33.Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu on tegemist täies ulatuses vajaliku ja põhjendatud kuluga.
34.Arvestades nõude olemust, hagiavalduse tüüpvormi (seejuures üldjuhul sama hageja poolt esitatud hagiavaldustes vahetuvad üksnes põhiandmed, näiteks: nimed, lepingu numbrid, kuupäevad ja summad) ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 90 eurot, mis vastab hageja lepingulise esindaja tunnimääraga.
35.Seega on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 340 eurot (250 eurot riigilõiv ning 90 eurot õigusabikulu). Kuna kostjal tuleb hageja menetluskuludest kanda 98 % ulatuses, siis tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks hageja menetluskulud 333,20 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Marge Tamme Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.