Hageja Xxxx(isikukood xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Irina Kuzmina (Keskväljak 1a, 41531 Jõhvi, e-post [email protected]) Kostja OÜ Xxxx(registrikood xxxx, asukoht xxxx), seaduslik esindaja Xxxx(e-post xxxx)
Asja läbivaatamine
Lihtmenetluses menetlusosaliste ärakuulamiseta
Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu võla saamiseks
RESOLUTSIOON
1.Jätta Xxxxhagi OÜ Xxxxvastu võla saamiseks rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud 100% ulatuses Xxxxkanda.
3.Jätta OÜ Xxxxmenetluskulud nende puudumise tõttu Xxxxvälja mõistmata. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Kohus täiendab otsust TsMS § 448 lõikes 41 sätestatu kohaselt, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Kui menetlusosaline ei ole kohtule käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tähtaja jooksul teatanud soovist kirjeldava ja põhjendava osata otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, loetakse, et ta on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest loobunud (TsMS § 4441 lg 42). Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse
2-16-2401 põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud
1.20.04.2015 ostis hageja kostjalt korteriomandi asukohaga xxxx (tl 5-11). Nimetatud korteriomandit kasutas hageja eelnevalt alates 28.11.2013 kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel. Hageja nõue ja põhjendused
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõude 345,63 eurot, viivise 89,80 eurot ja menetluskulud. Hageja juhindub oma nõudmises VÕS § 6, § 7, § 76 lg 1, § 101 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1, KÜS § 7 lg 4.
3.Hageja märgib, et: • korteri müügilepingu sõlmimisel kinnitas kostja, et korteril puudub võlgnevus; • üürilepingu kehtivuse ajal hageja majandamiskulude arveid ei näinud; • peale korteri omandamist hakkas korteriühistu esitama arveid otse hagejale ning neile oli lisatud võlgnevus; • korteriühistu nõuab võla tasumist hagejalt; • seisuga 01.11.2015 oli võlgnevus koos viivistega 418,20 eurot, sh põhivõlg 345,63 eurot ja viivised 73,20 eurot; • kuna hageja ostis korteriomandi vastavalt poolte kokkuleppele võlgnevuseta, on hagejal õigus nõuda kostjalt kohustuste täitmist. Kostja vastuväited
4.Kostja vaidleb hagile vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja märgib, et: • kostja nõustub sellega, et korteriühistu võib võlga nõuda nii võõrandajalt kui omandajalt; • hageja esindaja ei ole kursis, mida tähendab võõrandaja ja omandaja solidaarvastutus; • hageja teostab põhjendamatult korteriühistu õigust, nõudes võla tasumist enda kontole; • kuna hageja ei ole võlga korteriühistule tasunud, siis ei ole hagejale korteriühistu nõue üle läinud; • lepingu sõlmimisel oli kostja heauskselt arvamusel, et korteril ei ole võlga ning kinnitas seda lepingus; • käesolevaks ajaks on kostja võlgnevuse korteriühistu ees tasunud; • kuna kostja ei ole rikkunud hageja ees raha maksmise kohustust, ei ole hagejal õigus nõuda ka viivist. Kohtu põhjendused
6.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Menetlusosalised ärakuulamist ei taotlenud.
7.Kohus lahendab antud asja lihtsustatud kirjeldava osaga juhindudes TsMS § 442 lg 7 ja § 444 lg 1. Lihtsustatud kirjeldava osa täiendamist ei saa nõuda, mistahes asjaoludel. TsMS § 444 lg 2
2-16-2401 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu alljärgnevatel põhjendustel.
9.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.Kohus juhindub antud asjas lahendamisel korteriühistuseadusest (KÜS) ja võlaõigusseadusest (VÕS). KÜS § 5 lg 1 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. KÜS § 51 kohaselt korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest. KÜS § 7 lg 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 69 lg 1 kohaselt omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti.
11.Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et 20.04.2015 ostis hageja kostjalt korteriomandi asukohaga Xxxx. Müügilepingu punktis 1.2.10 kinnitas kostja, et talle teadaolevalt maksevõlgnevused puuduvad (tl 5-11). Nimetatud korteriomandit kasutas hageja eelnevalt alates 28.11.2013 kostjaga sõlmitud üürilepingu alusel ning kostja esitas hagejale tasumiseks majandamiskulude arved (tl 12-25). 30.09.2015 KÜ Xxxxpoolt hagejale esitatud arvelt nähtub, et seisuga 30.09.2015 on võlg 419,07 eurot, sh viivised 65,64 eurot (tl 26).
12.Riigikohus on 15.06.2011 otsuse 3-2-1-48-11 punktis 12 leidnud, et KÜS § 7 lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib KÜ nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Kõnealuse sätte eesmärgiks ei ole vabastada korteriomandi võõrandajat tema omanikuks oleku ajal tekkinud võlgnevuse tasumisest, vaid lihtsustada KÜ nõude maksmapanekut olukorras, kus korteriomandi omanik on vahetunud.
13.Kohus leiab, et hagis kirjeldatud asjaoludel saaks hageja nõue tugineda VÕS § 69 lg-le 2, so kostja kui solidaarvõlgniku vastu esitatud tagasinõue. Tagasinõude rahuldamiseks tuleks hagejal tõendada, et ta on korteriühistule tasunud selle võla, mida hageja kostjalt tagasinõude korras nõuab. Kohus selgitas seda hagejale 19.02.2016 käiguta jätmise määruses ja märkis, et kui hageja ei ole korteriühistule võlga tasunud, ei ole hagejal alust selle tasumist kostjalt tagasinõude korras endale nõuda. Lisaks tuli hagejal tõendada, et see võlg (põhinõue 345,63 eurot ja viivis) on tekkinud enne
2-16-2401 kui hageja korteri omandas ehk et kostja selle võla eest solidaarvõlgnikuna vastutab. Hageja kohtumääruses toodud puudusi ei kõrvaldanud ja oma nõuet ei tõendanud. Kostja on kohtule teatanud, et on ise vastava võla korteriühistule tasunud (tl 56).
14.Kohus on seisukohal, et puudub alus hagi rahuldamiseks. Tõendatud ei ole, et hageja oleks korteriühistule tasunud selle võla, mida hageja kostjalt solidaarvõlgnikuna tagasi nõuab ning et see võlg oleks tekkinud enne korteriomandi omandamist. Hagejal puudub õigus nõuda kostjalt võla tasumist endale olukorras, kus ta ise ei ole seda korteriühistule tasunud. Hageja põhinõue jääb rahuldamata. Kuna põhinõue jääb rahuldamata, puudub alus rahuldada viivisenõuet. Ei ole tõendatud, et kostja oleks rikkunud hageja ees raha maksmise kohustust. Eeltoodust tulenevalt jääb hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud
15.Kooskõlas TsMS § 162 lõigetega 1 ja 2 jätab menetluskulud 100% ulatuses hageja kanda.
16.TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
17.Nähtuvalt toimiku materjalidest ei ole kostjat esindanud menetluses lepinguline esindaja. Kostja on esitanud vastuse seadusliku esindaja kaudu. Kohtu hinnangul puudub seetõttu vajadus küsida kostjalt menetluskulude nimekirja. Toimikust nähtuvalt ei ole kostjale hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud. Eelneva tõttu jätab kohus hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Maire Lukk kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.