4.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.KÜ Pargitaguse 3 (hageja) esitas 14. juulil 2015 Viru Maakohtule hagi Amiran Tavberidze (kostja I) ja Julia Tavberidze (kostja II) vastu 351,93 euro nõudes. Hageja märkis 20. jaanuaril 2016 esitatud haginõude täpsustuses, et pärast kohtusse pöördumist on kostjate võlgnevus hageja ees vähenenud ning 1. jaanuari 2016 seisuga on võlgnevus 307,87 eurot. Hagi asjaolude kohaselt on kostjad hageja liikmed ja elavad korteris aadressil Pargitaguse 313, mis on kostjate ühisomandis. Korteriühistu liikmetena on kostjad kohustatud igakuiselt tasuma neile osutatud kommunaalteenuste eest, samuti kandma korteriühistu tegevusega seotud kulusid. Kostjatel tekkisid võlgnevused alates 2009. aasta juulist. Kostjad rikuvad süstemaatiliselt oma kohustust tasuda neile osutatud hooldus- ja kommunaalteenuste eest ning nende võlgnevus 30. juuni 2015 seisuga moodustab 343,83 eurot ning viiviste võlgnevus 8,10 eurot. Kostjad ei ole teinud midagi oma võlgnevuste kustutamiseks ja nende võlakoorem kasvab iga kuu.
2.Kostjad vaidlesid hagile vastu. Kostjate selgituste kohaselt ei vasta tõele, et kostjad ei ole võla kustutamiseks midagi teinud. Hageja ja kostjad leppisid 2013. aastal kokku, et kostja asub võlgnevust kustutama graafiku alusel, st kostjad tasuvad lisaks igakuistele maksetele ka osa võlast. Kostjad on kokkulepet täitnud. Hageja tegi seoses sooja ja külma vee eest enammaksmisega kostjatele ümberarvestuse ning vähendas kostjate võlga 153,45 euro võrra. Hageja ümberarvestus ei kajastu tema poolt lisatud tõendis, mistõttu ei vasta hageja andmed kostja võla suuruse kohta tegelikkusele. Kostjad tasusid võla suuremas osas, s.o summas 223,40 eurot ära enne hagimaterjalide saamist. 2. septembri 2015 seisuga on kostjad hagejale võla katteks tasunud 329,20 eurot. Hageja ja kostjad on siiani 2013. aasta kokkuleppest kinni pidanud, mistõttu on hagi esitatud põhjendamatult.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 26. jaanuari 2016 otsusega hagi rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda.
4.Maakohus selgitas, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja pidi käesoleval
juhul tõendama seda, et kostjatel oli kohustus majandamiskulude eest tasuda, samuti selle kohustuse suurust ja millises osas on kohustus täitmata. Hageja esitatud arvelduste väljatrükk ja teenuseosutajate arved ühistule ei tõenda kostjate kohustuste suurust. Hageja pidanuks KÜS § 151 lg 1 järgi tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Samuti pidanuks korteriühistu tõendama asjaolud, mille kindlakstegemine on vajalik selleks, et jagada majandamiskulud liikmete vahel. Maakohus möönis, et hageja on esitanud arved selle kohta, kui suured olid tervikuna ühistu kohustused teenuseosutajate ees, kuid ei ole tõendanud seda, kuidas on kohustused jagatud ühistu liikmete vahel. Ei ole esitatud korteriühistu otsust, millega on määratud nt hooldustasu suurus. Hageja ei ole seega tõendanud kostjate kohustuste suurust.
5.Maakohus nõustus kostjatega, et hageja esitatud tõendid arvelduste ja võla suuruse kohta ei vasta tegelikkusele. Kajastamata on jäänud ümberarvestus enammakstud vee arvelt arve nr 0313 2014-1alusel, kokku 153 eurot 45 senti. Lõppsaldo viidatud arvel ning sama kuu lõppsaldo võlatõendil ei kattu. Kostjate väidetav võlg hageja ees ei saanud järelikult seisuga 30. mai 2015 olla mitte 343,83 eurot (põhinõue), vaid vähemalt 343,83 - 153,45 = 190,38 eurot. Kostja II selgituste ja kostjate kontode väljavõttega on tõendatud, et kostjatel ei ole hageja ees võlgnevust. Kohtu seisukohta kinnitab muuhulgas hageja esindaja taotlus jätta menetluskulud TsMS § 168 lg 5 kohaselt hagejate kanda (kostjad on pärast hagi esitamist nõude rahuldanud).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotles Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada hageja nõuded. Alternatiivselt palus hageja tühistada Viru Maakohtu 26. jaanuari 2016 otsuse ja saata see tagasi Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on kohus täielikult ignoreerinud hageja poolt kohtule esitatud tõendeid kostjatel oleva võlgnevuse kohta ning on otsuse vastuvõtmisel lähtunud vaid kostjate poolt esitatud dokumentidest; 2) ei vasta tegelikkusele asjaolu, et kostjatel oli vee ülemaks, mis kustutati nende olemasoleva võla katteks; 3) ei eita hageja fakti, et kostjad kustutasid hageja ees olevat võlga. Nagu nähtub kostjate pangaarvete koondväljavõttest, kostjad vaid kustutasid kohtu poolt kirjeldatud sündmuste ajal hageja ees olevat võlga. Jooksvaid arveid nad seejuures täiel määral ei tasunud. Kuigi kostjad kustutasid hageja ees olemasolevat võlga, tekkis selle aja jooksul uus võlgnevus. Seda on näha hageja poolt 20. jaanuaril 2016 esitatud kostjate võlgade koondväljavõttest; 4) leiab hageja, et tal oli õigus TsMS § 376 lg 4 p 2 alusel täpsustada tema poolt esitatud haginõuet, kui ta sai teada, et kohus vaatab asja läbi kirjalikus menetluses. Hageja mitte ainult ei täpsustanud haginõuet, vaid esitas kohtule tõendid kostjatel oleva võla kohta ja selle suuruse põhjenduse. 2016. aasta veebruarikuu arvel oli märgitud võlasumma, mis oli kostjatel
31.detsembri 2015 seisuga, s.o 307,87 eurot ja just selle summa palus hageja kostjatelt välja mõista; 5) on kohus oma otsuses väitnud, et ajavahemikus juuli kuni august 2015 kustutasid kostjad võlasumma 175,75 eurot. Sellega tunnistab kohus, et kostjad täitsid osa oma kohustusest peale seda, kui hageja pöördus kohtusse;
6) soovib hageja esitada kohtule kõikide kostjale esitatud arvete koopiad alates 10. jaanuarist 2014. Kohus ega kostjad ei nõudnud varem nende esitamist kohtule ja hageja arvas, et tema poolt esitatud dokumentidest piisab haginõude põhjendatuse tõestamiseks.
7.Kostjad vaidlesid apellatsioonkaebusele vastu, taotlesid selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude hageja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole ringkonnakohus kaebust õigesti menetlusse võtnud, kuna maakohus ei andnud õigustatult edasikaebamise luba; 2) täitsid kostjad pooltevahelist kokkulepet ja maksid 2015. aasta juulis enne hagimaterjalide saamist võla katteks 69,95 eurot ja augustis 105,80 eurot. Lisaks maksid kostja täielikult igakuised kommunaalkulud vastavalt esitatud arvetele. Kostjad vähendasid seega enne nõude saamist võlga 175,75 euro võrra; 3) esitas hageja raamatupidaja kostjatele 2015. aasta jaanuaris vee ületasumisest tekkinud enammakse kohta tasaarvestusega arve nr 0313 2014-1, kuid tasaarvestatud summat ei nähtunud kusagilt, sest raamatupidaja oli selle teinud tagasiulatuvalt ja jätnud summa maha arvestamata. Kostjad said arve nr 0313 3014-1 raamatupidajalt koos tema poolt arvele kirjutatud viitega. Kostjate võlg vähenes tasaarvestusega hagimaterjalide kättesaamisel 14,63 euroni; 4) on kostjad alates 1. juulist 2015 kuni 1. märtsini 2016 tasunud arveid summas 1240,55 eurot, millele lisandub tasaarvestusena 153,45 eurot, s.o kokku 1394 eurot. Kostjad on täitnud pooltevahelist kokkulepet heas usus enamuses osas enne hagi kättesaamist, mistõttu tuli võlanõue kohtus nende jaoks üllatusena. Tõele ei vasta väited, et kostjad ei tasunud jooksvaid arveid täiel määral ja tekkis uus võlgnevus; 5) sõlmisid kostjad hagejaga 2013. aastal kokkuleppe, millest mõlemad pooled on kinni pidanud. TsMS § 200 lg 1 alusel kohustuvad pooled kasutama menetlusõigusi heauskselt. Hageja on vaieldes põhjendamatult tekitanud suurte menetluskulude näol lisakohustusi kogu korteriühistule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt ning Viru Maakohtu
26.jaanuari 2016 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada, kuna maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Ringkonnakohus teeb uue lahendi, millega rahuldab hagi osaliselt ja mõistab kostjatelt solidaarselt välja 176,18 eurot.
9.Kostjad leidsid vastustes apellatsioonkaebusele, et ringkonnakohus ei võtnud apellatsioonkaebust õigesti menetlusse, kuna maakohus ei andnud õigustatult edasikaebamiseks luba. Ringkonnakohus selgitab, et kaebaja menetluspõhiõiguste parema tagamise eesmärgil tuleb TsMS § 637 lg 21 mõista kitsendavalt, st mitte lugeda seal sätestatut ringkonnakohtu kohustusena keelduda apellatsioonkaebuse menetlemisest, vaid võimalusena jätta sellises asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse võtmata. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesolevas asjas on maakohus selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit on apellatsioonkaebus õigesti menetlusse võetud.
10.Hageja on apellatsioonkaebusele lisanud arvete koopiad perioodi jaanuar 2014 kuni jaanuar 2016 kohta. TsMS § 652 lg 3 p 2 ja lg 4 alusel on apellatsioonimenetluses uute asjaolude ja tõendite esitamine lubatud vaid erandjuhtudel ja mõjuval põhjusel, mida tuleb kohtule põhjendada ja vajadusel põhistada. Hageja on apellatsioonkaebuses tõendite esitamist põhjendanud sellega, et kohus ei nõudnud nende esitamist ja hageja arvas, et tema poolt esitatud dokumenditest piisab haginõuete põhjendatuse tõendamiseks. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist mõjuva põhjusega, kuna kohus ei pidanud tõendeid nõudma ja tõendid oleks hageja saanud esitada ka enne apellatsioonimenetlust. Hagimenetluses määrab TsMS § 5 lg 2 teise lause alusel pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samuti nähtub hageja 20. jaanuari 2016 seisukohast, et hageja on soovinud nimetatud tõendid lisada nimetatud seisukoha juurde (lisana on märgitud KÜ Pargitaguse igakuised arved kostjale), kuid on jätnud need siiski lisamata. Kuna puudub mõjuv põhjus tõendite vastuvõtmiseks ja vastaspool ei ole oma nõustumist tõendite juurdevõtmisega avaldanud, siis tuleb apellatsioonkaebusele lisatud tõendid jätta tähelepanuta.
11.Maakohus on leidnud, et hageja nõue on põhjendamata ja tõendamata, esitatud arvestused on puudulikud ja nendes esitatud andmed ei vasta osaliselt tegelikkusele. Maakohtu hinnangul pidanuks hageja KÜS § 151 lg 1 alusel tõendama, kui suured olid tervikuna korteriühistu majandamiskulud ajavahemikus, mille eest tasumist nõutakse. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid ja see on viinud ebaõige lahendi tegemiseni. Ringkonnakohtu hinnangul on hagile lisatud võlgnevuse arvestus käesolevas asjas piisavaks tõendiks kostjatel lasuva võlgnevuse tõendamiseks, kuna kostjad ei ole vaidlustanud majandamiskulude üldist arvestust, vaid on arvamusel, et nad on võla suuremas osas ära tasunud. Sellises olukorras ei olnud hagejal vaja tõenditena esitada korteriühistu majandamiskulusid ajavahemiku osas, mille eest ta tasumist nõuab.
12.Ringkonnakohus võtab võlgnevuse arvestamisel aluseks nii hageja poolt hagile lisatud võlgnevuse arvestuse (tl 8), kui ka hageja nõude täpsustuse (kd I, tl 71-75). Hagi kohaselt on kostjate võlgnevus hageja ees 351,93 eurot, millest 343,83 eurot moodustab põhivõlg ja 8,10 eurot viivis. Kostjad on apellatsioonkaebuse vastuse kohaselt võlga vähendanud 175,75 euro võrra, tasudes juulis 2015 võla katteks 69,95 eurot ja augustis 105,80 eurot. Selle tõendamiseks on kostjad esitanud arvelduskonto väljavõtted. Hageja nõude täpsustuse juurde lisatud võlgnevuse arvestusest (kd I, tl 76) ja kostjate vastustest nähtub, et juulis 2015 on kostjad võlgnevuse katteks hagejale tasunud 129,40 eurot. Kuna kostjate enda arvestusest nähtub, et igakuiselt tasutakse võlga selliselt, et esmalt loetakse tasutuks jooksev arve ja ülejääv summa arvestatakse võlgnevuse katteks, siis tuleb tasutud summast kõigepealt maha arvata juunikuu arves kajastatud summa. Ringkonnakohus selgitab, et kuna võlgnik ega võlausaldaja ei ole määranud, millise kohustuse täitmiseks ülejäänud raha läheb, tuleb VÕS § 88 lg 6 p 1 alusel lugeda esimeses järjekorras täidetuks esimesena sissenõutavaks muutunud kohustus. See tähendab, et kostjad tasuvad esmajärjekorras kõige varem sissenõutavaks muutunud võlgnevusi hageja ees. Samas sätestab VÕS § 88 lg 8, et kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega tuleb praegusel juhul tasutud summa lugeda esmalt viivise ja alles seejärel põhikohustuse katteks. Kuna kohus võtab võlgnevuse
kindlakstegemisel arvesse hagile lisatud võlgnevuse arvestuse, tuleb lähtuda seal märgitud viivise kogusuurusest, milleks on 8,10 eurot. Seega et teada saada, millises ulatuses on kostjad juulis 2015 tasunud põhivõlga, tuleb juulis tasutud summast lahutada esmalt juunikuu arves toodud summa ja seejärel viivis. Kostjad on järelikult juulis 2015 põhivõla katteks tasunud 129,40 - 8,10 (kogu viivis) - 59,45 (juunikuu arve ilma viiviseta) = 61,85 eurot. Augustis 2015 on kostjad tasunud 160 eurot. Kuna kogu viivis on juba maha arvestatud, tasusid kostjad augustis 2015 põhivõla katteks 160 – 54,20 (juulikuu arve ilma viiviseta) = 105,80 eurot. Kostjad on võlgnevuse kustutanud seega 8,10 + 61,85 + 105,80 = 175,75 euro ulatuses ja võlgnevuse jääk on 351,93 – 175,75 = 176,18 eurot. Kostjad on küll 20. jaanuaril 2016 esitanud ka hilisemad pangakonto väljavõtted (kd I, tl 194, 196), kuid kuna kostjad ei ole põhjendanud, millise asjaolu tõendamiseks nad pangakonto väljavõtted esitasid, ei ole nimetatud tõendeid võimalik arvestada. Ringkonnakohus leiab arvestades asja juurde võetud tõendeid, et hagis toodud perioodi eest oli kostjatel maakohtu otsuse tegemise seisuga jäänud võlgnevus 176,18 eurot, mis tuleb kostjatelt hageja kasuks välja mõista.
13.Kostjate väitel on jaanuaris 2015 tehtud vee ületasumisest tekkinud enammakse kohta kreeditarve (ümberarvestus), kuid summa 153,45 eurot on jäetud võlgnevusest maha arvestamata. Selle tõendamiseks esitasid kostjad jaanuaris 2015 tagasiulatuvalt tehtud ümberarvestuse (arve nr 0313 2014-1, kd I, tl 52, 64). Kostjate esitatud tõend on vastuolus hageja esitatud võlgnevuse arvestusega ning kuna maakohus on jätnud tõendite vahelised vastuolud kõrvaldamata, tuleb ringkonnakohtul vastuolude kõrvaldamiseks neid hinnata TsMS § 232 alusel. Ringkonnakohtule jääb arusaamatuks väidetava ümberarvestuse alus ja toimumise viis. Kostjate esitatud arvest nr 0313 2014-1 nähtub, et ümberarvestus on teostatud selliselt, et külma ja sooja vee tarbimine on jäänud miinustesse ning sooja vee kulu lõppnäit on väiksem kui algnäit. Kostjate väitel on ümberarvestuse aluseks sooja ja külma vee eest enammaksmine, mis tähendab, et arves kajastatud vee tarbimise kogus peaks olema vale. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et ümberarvestuse tegemine toimuks tagasiulatuvalt sellisel moel ja samuti ei ole aru saada, kuidas selline ümberarvestus mõjutas võlgnevust hagi esitamise seisuga. Kostjad on hagivastusele juurde lisanud ka 2014. aasta detsembri arve nr 0313-201412, mille arvestus kattub hageja esitatud võlgnevuse arvestusega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kostjad suutnud veenvalt põhjendada ümberarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Samuti on hageja kostjate esitatud arve ärakirjale vastu vaielnud. Hageja esitas sama numbri, kuid teistsuguse sisuga arve, milles raamatupidaja kinnitab selles kajastatud andmete õigsust. Ringkonnakohus leiab, et kuna hageja ei võta korteriühistu poolset ümberarvestuse tegemist (kreeditarve esitamist)omaks ja selle tegemine ei kajastu hiljem esitatud arvetes, siis ei ole kostjate esitatud arve piisav, et vähendada nõuet 153,45 euro võrra.
14.Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt ning teeb uue otsuse, millega rahuldab hagi osaliselt. Ringkonnakohus jätab menetlusosaliste kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.