Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Määrusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse teatavaks tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus Xxxx esitas 26.09.2016.a kohtule pankrotiavalduse XxxxOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule järgmise ettekande: Võlgnik XxxxOÜ on asutatud 14.02.2014 ja registreeritud äriregistris registreerimisnumbri 12614049 all. Võlgniku põhitegevusalaks on infotehnoloogia- ja arvutialased tegevused. Võlgniku ainuosanikuks ja juhatuse liikmeks on Xxxx. Osakapitali suuruseks on 2500 eurot. Pankrotiavalduses teatab võlausaldaja ehk endine töötaja Xxxx, et töövaidluskomisjoni 17.11.15 otsusega mõisteti avaldaja kasuks võlgnikult välja 786 eurot, võlgniku juhatuse liige ei ole mitte mingil viisil püüdnud võlga tasuda, võlgnikul vara puudus ja võlgnevust ei õnnestunud sisse nõuda ka täitemenetluses. Vastuses ajutise halduri teabenõudele teatab võlgnik muu hulgas, et tunnistab Xxxx ́i nõuet, kuid tasuda pole võimalik. Võlgnik väidab, et täitmata kohustusi teiste endiste töötajate osas ei mäleta, kehtivad töölepinguid puuduvad. Alates 2014.aasta detsembrist ei ole majandustegevust toimunud. Raamatupidaja, aruanded ja bilansid puuduvad, sest ei saanud tasuda raamatupidajale. Äriplaan puudub, vara puudub, kohustuste suurus pole teada. Puuduvad üüri-, rendi- ja liisinglepingud. Juhatuse liikmetele väljamakseid tehtud ei ole. Vastates ajutise halduri küsimusele tehingute kohta, mis võisid kahjustada võlausaldate huve või kas on tehtud tehinguid lähikondsetega, teatab võlgniku esindaja, et selliseid tehinguid tehtud ei ole. Võlgnikul puudub igasugune vara, sh puuduvad kinnistud, osalused äriühingutes, väärtpaberid, puuduvad sõidukid ning pangakontod on tühjad. Võlgniku vara arvelt pankrotimenetluse kulusid katta ei saa. Ajutine haldur on tuvastanud võlgnikul järgmised kohustused: Xxxx ees kohustus summas 786 eurot; Maksu- ja Tolliameti ees kohustus summas 18 188,21 eurot; Xxxx ees kohustus summas 250 eurot; Xxxx ees kohustus summas 416 eurot; täitemenetluse algatustasud summas 191,6 eurot; AS SEB Pank ees kohustus summas 7,16 eurot; Swedbank AS ees kohustus summas 49,84 eurot. Kokku on võlgnikul kohustusi summas 19 888,81 eurot. Menetluse edasises käigus vajavad veel täpsustamist täitemenetluste kulude nõuded, sh kohtutäiturite põhitasude nõuete suurus ja põhjendatus. Peale eelneva ei ole haldur võlgnikul muid täitmata kohustusi tuvastanud. Tänaseks teadaolevatele kohustustele lisanduvad kuni pankroti väljakuulutamise hetkeni lisanduvad viivised ja intressid. Võlgade täpne suurus ja koosseis selgub pankrotimenetluse edasises käigus nõuete tunnustamise tulemusena. Puuduvad igasugused finantsandmed, mida analüüsida, sest võlgnik ei ole esitanud Äriregistrile ühtki raamatupidamisaruannet ega esitanud ajutisele haldurile ühtki raamatupidamisdokumenti. Tänase seisuga puudub võlgnikul igasugune vara ja netovara suurus ei vasta äriseadustiku nõuetele. Võlgniku vastusest ilmneb, et majandustegevus lõppes juba 2014.aastal. Seega oleks võlgniku juhtkond pidanud juba ammu juhinduma Äriseadustiku §-st 176 - esitama pankrotiavalduse või võtma omakapitali vastavusse viimiseks tarvitusele muud meetmed. Ajutisel halduril puuduvad andmed, miks juhatuse liige ei asunud äriühingut nõuetekohaselt likvideerima ja/või ei esitanud pankrotiavaldust. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et juhtorgani liikmed oleks äriühingu juhtimisel teadvalt kahjustanud äriühingu huve või jätnud kasutamata jõukohased võimalused

võlgniku eesmärkide realiseerimisel. Kuid ilmselt ei ole juhatuse liige mitme aasta jooksul nõuetekohast raamatupidamisarvestust üldse pidanudki. Raamatupidamise seaduse § 4 näeb ette raamatupidamise katkematu pidamise (püsiva korraldamise), sh majandusaasta aruande tähtajalise esitamise ja dokumentatsiooni säilitamise. ÄS § 183 kohaselt korraldab osaühingu raamatupidamist juhatus. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja pankrot on vältimatu, sest kohustusi on enam kui 19 888 eurot, kuid vara puudub; netovara väärtus ei ole vastavuses ÄS § 136 nõuetega; puudub võimalus ettevõtte tervendamiseks, saneerimiseks või kompromissiks; majandustegevus on lõppenud juba 2014.aastal, jätkamiseks puudub raha ja äriplaan ja võlgnik tunnistab oma alalist maksejõuetust. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku oskamatus kasumlikult majandada – sh teatas võlgnik objektiarvestuste koostamise oskamatusest. Püsiv maksejõuetus tekkis 2014.aastal ja see olukord pidi koheselt selge olema ka juhatusele. PankrS §§ 109-113 sätestatud vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta andmed seni puuduvad. Ajutisel halduril seni puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankS § 28 mõttes. Tuleks kaaluda käesoleva menetluse lõpetamist raugemisega PankrS § 29 alusel, sest ajutise halduri seni kogutud andmetel puudub vara, puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ning võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu, kui keegi maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa, mis käesolevas menetluses võiks olla 3000 eurot. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud ajutise pankrotihalduri arvamusega ning uurinud tõendeid, leiab, et võlgniku pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu vastavalt PankrS § 29 lg 1, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning eeldatavalt puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks vähemalt 19 888,81 eurot. Likviidne vara võlgnikul puudub. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ning niisugune seisund on alalise iseloomuga. Pankrotiseaduse §-s 22 lg 5 tähenduses on maksejõuetuse põhjuseks „muu asjaolu“. Ajutise halduri esialgsel hinnangul viisid maksejõuetuseni võlgniku oskamatus kasumlikult majandada. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja see seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 järgi võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

PankrS § 30 lg 1 ja 2 kohaselt, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. Kohus teatab väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa kohtu deposiiti. Kohus on teinud 29.11.2016 ettepaneku väljaandes Ametlikud Teadaanded võlgniku võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiitkontole 3000 eurot hiljemalt 13.12.2016. Võlausaldajad ega kolmandad isikud nimetatud summat tasunud ei ole. Käesolevas tsiviilasjas on tõendatud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, maksejõuetus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole üles näidanud huvi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid. PankrS § 130 lg 3 kohaselt kui juriidiline isik pankrotimenetluses lõpetatakse, siis likvideerib juriidilise isiku haldur. Haldur alustab või jätkab enne pankroti algatamist alustatud likvideerimist pärast kohtumääruse tegemist, millega kinnitati ettevõtte tegevuse ja juriidilise isiku lõpetamise otsus. Likvideerimine tuleb läbi viia pankrotimenetluse lõpuks. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Kohus määrab võlgniku dokumentide hoidjaks võlgniku juhatuse liikme Xxxx. Ajutine pankrotihaldur palub määrata ajutise halduri töötasuks 540,00 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot (PankrS § 23 lg 3). PankrS § 23 lg 4 kohaselt, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Kohus leiab, et arvestades eeltoodut ning ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud kinnitada ajutise pankrotihalduri tasu summas 540,00 eurot. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. Kuna võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, määrab kohus hüvitada ajutise halduri tasu summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks 79,40 eurot, kokku 476,40 eurot riigi vahenditest. PankrS § 23 lg 6 alusel võib kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. /allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.