Xi kaebus Tallinna Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr 1612371/03631 kasutusloa, mis on väljastatud hoonele asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila tn 3 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja: X Vastustaja: Tallinna linn
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada seoses kaebetähtaja rikkumisega haldusasjas nr 3-21-739 menetlus.
3.Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. Edasikaebamise kord
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
KOHTU SEISUKOHT
1.06.04.2021 (täpsustatud 12.04.2021 ja 18.04.2121) esitas X Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr 1612371/03631 kasutusloa, mis on väljastatud hoonele asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila tn 3 tühistamiseks. Kaebuselt on tasutud riigilõiv 15 eurot. Kaebaja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses või lihtmenetluses. Kaebaja märgib, et sai kasutusloast teada ehr.ee vahendusel 16.03.2021.
2.07.04.2021 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Ühtlasi juhtis kohus kaebaja tähelepanu sellele, et kaebus võib kohtule olla esitatud kaebetähtaja rikkumisega ning palus täpsustada kaebetähtajaga seotud asjaolusid. Vaatamata sellele, et kaebaja vastas kohtu määrusele nii 12.04.2021, 18.04.2021 ja 04.05.2021, siis kaebaja kaebetähtajaga seotud asjaolusid kaebaja ei täpsustanud ega esitanud ka kaebetähtaja ennistamise taotlust.
3.30.04.2021 teatas Tallinna linn vastuseks kohtunõudele kohtule, et ehitisregistrist ei nähtu kaebaja kaasamist kõneksoleva kasutusloa menetlusse. EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasatakse piirneva kinnisasja omanik kasutusloa menetlusse üksnes vajadusel. Kuigi kaebaja väidab, et sai 2016. aastal väljastatud kasutusloast teada äsja, on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud olulise hilinemisega, mistõttu puudub alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Arvestades kaebaja kinnistu piirnemist Ravila tn 3 kinnistuga (Maa-ameti geoportaali väljavõte – lisa 1), ei ole eluliselt usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et ilmselt on Ravila tn 3 korterelamule väljastatud kasutusluba. Vajaliku hoolsuse korral oleks saanud kaebaja kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea 5 aastat. Vastustaja selgitab ka, et Ravila tn 3 elamu osas anti 18.07.2016 kasutusluba 8 korteriga elamule (kasutusluba – lisa 2). Kasutusloa kohaselt on Ravila tn 3 elamus kokku 8 eluruumi (ehk korterit). Vastustaja lisab ka koos kasutusloa taotlusega lisatud muudatusprojekti (lisa 3), kust samuti nähtub, et kortereid on hoones 8, samas on korterid üsna ruumikad. Pärast kasutusloa andmist asus arendaja aga Ravila tn 3 elamu kortereid müüma kasutuskorra alusel. Vastustaja lisab ühe piirkonna elaniku – M. N. – 13.04.2017 e-kirja (lisa 4), kus sisaldub mitu linki Ravila tn 3 korterite müügikuulutusele. Esimene link ei avane, küll aga avanevad teine ja kolmas link. Müügikuulutuses on järgmine tekst: „Korteriomandeid on majas 8, mis on jagatud kasutuskorraga kaheks ning moodustuvad vastavalt pinnad A ja B.“ Seega asjaolu, et ühte korterit Ravila tn 3 elamus kasutab eeldatavalt ilmselt kaks erinevat leibkonda, ei ole põhjustatud vaidlusalusest kasutusloast, vaid korteriomanike vahel kokkulepitud notariaalsest kasutuskorrast. Vastustajal puudub õigus sekkuda eraõiguslikesse suhetesse. Vastustaja lisab näitena ka kinnistusraamatu väljavõtte ühest Ravila tn 3 korterist (lisa 5), väljavõttest on näha, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel on tõepoolest sõlmitud kasutuskord. Kui kaebaja on veendunud, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskord rikub või naabrid ise rikuvad tema naabrusõigusi, on tal naabritega kokkuleppe mittesaavutamisel õigus pöörduda tsiviilkohtusse erimeelsuste lahendamiseks. Kaebaja on pöördunud antud teemal vahetult oma 01.04.2021 e-kirjaga (lisa 6) ka vastustaja poole, millele vastustaja vastas koos omapoolsete selgitustega 14.04.2021 (lisa 7). Vastustaja juhib ühtlasi tähelepanu, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja 12.04.2021 menetlusdokumendist ilmneb, et kohtusse on kaebaja pöördunud põhjusel, et ilmselt siis seoses kaebaja poolt oma kinnistule soovitud abihoone ehitusteatise menetlusega (04.03.2021 esitatud ehitusteatis on ehitisregistri kohaselt endiselt menetluses) ei ole kaebajal Ravila tn 3 korteriomanikega kõige soojemad suhted, nagu kaebaja väljendub. Kokkuvõtteks – vastustaja palub kaebust menetlusse mitte võtta, kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
4.HKMS § 152 lg 1 p 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt käesoleva seadustiku § 124 lõikele 2. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata. Kohus leiab, et Xi kaebuse menetlus tuleb lõpetada kaebetähtaja rikkumise tõttu kaebust menetlusse võtmata.
5.HKMS § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ning sama paragrahvi lg 2 sätestab, et kohus lõpetab määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. HKMS § 46 lg 1 sätestab, et tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.
6.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS § 71 lg 2 tuleneb, et tähtaja ennistamist võib taotleda seaduses sätestatud tähtaja jooksul pärast menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuva põhjuse äralangemist, kuid mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui nimetatud takistus ära langes. Sama paragrahvi lg 4 sätestab, et samal ajal tähtaja ennistamise avalduse esitamisega tuleb teha menetlustoiming, mille tegemiseks tähtaja ennistamist taotletakse. HKMS § 150 lg 1 kohaselt on mõjuv põhjus kohtule vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks eelkõige liikluskatkestus, menetlusosalise ootamatu haigestumine või lähedase surm või ootamatu raske haigus, mille tõttu menetlusosaline ei saanud kohtule vastata või kohtusse ilmuda ega volitada selleks esindajat.
7.Käesoleval juhul on vastustaja taotlenud haldusasja menetluse lõpetamist kaebetähtaja rikkumise tõttu. Kaebaja leiab, et kaebus on tähtaegne, kuna kaebaja tutvus kasutusloaga ehitisregistri (ehr.ee) vahendusel 16.03.2021. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust kaebaja kohtule esitanud ei ole.
8.Käesolevas asjas on vaidlustatud Tallinna Linnaplaneermise Ameti 18.07.2016 nr 1612371/03631 kasutusluba, mis on väljastatud hoonele asukohaga Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Ravila tn 3. Vaidlust ei ole selles, et kaebuse esitajat kasutusloa menetlusse ei kaasatud ega kasutusluba talle teatavaks ei tehtud. Samuti ei vaidle pooled selle üle, et kaebaja on Ravila tn 3 kinnistu piirinaabriks ehk kinnistu xxxxxxx, Nõmme Tallinn omanikuks (vt kinnistusraamat). Kohus, arvestades sellega, et EhS § 54 lg 5 sätestab, et pädev asutus kaasab menetlusse taotluses märgitud kinnisasja omaniku, kui taotlust ei ole esitanud omanik, ja vajaduse korral kinnisasjaga piirneva kinnisasja omaniku, siis kaebajat haldusmenetlusse tingimata kaasata ei tulnud. Järelikult ei tulnud kaebajale ka kasutusluba kätte toimetada ning vastustaja ei ole sellega rikkunud ka haldusmenetluse seaduse (HMS) § 62 sätestatut.
9.Kuivõrd kohus asus eelpool seisukohale, et kaebajale ei tulnud kasutusloa otsust teatavaks teha, siis tuleb järgmisena kontrollida, kas kaebuse esitaja on järginud HKMS § 46 lg 7 sätestatut. Kohtupraktikast tuleneb, et juhul kui kaebajale pole haldusakti teatavaks tehtud, peab ta mõistliku aja jooksul selle välja nõudma ning 30 päeva jooksul akti kättesaamisest selle vaidlustama (Riigikohtu 09.05.2007 määrus nr 3-3-1-23-07, p 10). Riigikohus on 18.04.2013 määruse nr 3-3-1-3-13 p-s 16 veel märkinud, et hinnates, kas kaebaja on tühistamisnõude esitamisega ebamõistlikult viivitanud, ei arvesta kohus üksnes möödunud aega, vaid ka küsimust, kas kaebajal oli mõjuv põhjus kaebuse esitamisega viivitamiseks. Juhul, kui kaebajal on haldusakti väljanõudmiseni või kohtusse pöördumiseni kulunud ajavahemiku õigustamiseks mõjuv põhjus, ei ole tegemist ebamõistliku viivitusega ning kaebus on tähtaegne. Kuivõrd kasutusluba on kehtiv alates 18.07.2016, leiab kohus, et kaebus on esitatud olulise tähtaja rikkumisega – nimelt kaebus on esitatud kohtule 06.04.2021. Arvestades, et tegemist on kaebaja
naaberkinnistule ehitatud eluhoonega, millele väljastati kasutusluba, nõustub kohus vastustajaga selles, et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et suure tõenäosusega peab Ravila tn 3 korterelamule olema väljastatud kasutusluba. Kohus on seisukohal, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Kui isik ei oska ehitisregistrit kasutada, oleks tal tulnud pöörduda teabe saamiseks otse linna poole. Kaebaja seda ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea viis aastat, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on tühistamiskaebuse esitamise tähtaja igal juhul ületanud. Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud viivitusena. Kaebaja ei saa kaebuse tähtaegsuse küsimuse osas tugineda sellele, et ta ei pidanudki oskama kasutusloa väljastamist eeldada ega kasutusluba otsida, kuivõrd meedias oli avaldatud seisukohti, et kasutusluba hoonele ei väljastata. Kohus leiab, et isik ei saa lähtuda meedias avaldatust, vaid peab olema ise piisavalt hoolas kontrollimaks naaberkinnistule kasutusloa väljastamist olukorras, kus ta leiab, et kasutusluba võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (milliste õiguste rikkumine on kohtule esitatud kaebuse põhjalt ka ebaselge). Kui isik jätab kaebetähtaja jooksul välja selgitamata, kas otsus võib isiku õigusi puudutada või mitte, siis kaotab ta ka võimaluse otsust hiljem vaidlustada. Kohus leiab, et kuivõrd kasutusloa väljastamisest on möödunud pea viis aastat, siis ei ole võimalik hetkel kindlaks teha, mis kuupäeval kaebaja täpselt pidi kasutusloast teada saama ja milliseks kuupäevaks tühistamiskaebuse esitama. Kindlasti pidi see toimuma aga kuude jooksul peale ehitise valmimist aadressil Ravila 3 Nõmme, Tallinn ja isikute sinna kolimist (mis pidid andma selgelt märku hoone kasutusele võtust), mitte aga ligi viis aastat hiljem kui kaebajal tekkis naaberkinnistu omanikega erimeelsus seoses piirdeaiaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 7 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega.
10.Kuivõrd kaebaja kaebetähtaja ennistamise taotlust kohtule ei ole esitanud vaatamata sellele, et kohus selle esitamise vajadusel on kaebaja tähelepanu juhtinud, ei pea kohus käsitlema ja võimalikku kaebetähtaja ennistamist. Kohus märgib üksnes seda, et kohtusse pöördumise õigusele piirangute sh kaebetähtaja kehtestamiseks annab aluse eeskätte PS §-st 10 tulenev õiguskindluse põhimõte. Võimalus vaidlustada igal ajal ükskõik kui vanu haldusakte ja –toiminguid viiks olukorrani, kus ühiskonnas ei saa tekkida mingisugust stabiilsust ja õiguskindlust.
11.Käesoleval juhul on tühistamiskaebus igal juhul esitatud kaebetähtaja rikkumisega. Kaebaja ei ole kohtule esitanud kaebetähtaja ennistamise taotlust. Seetõttu tuleb haldusasja menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 ja p 3 ning § 124 lg 2 alusel.
12.Kuna kohus lõpetab kohtuasja menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 alusel, tuleb asjas tasutud riigilõiv HKMS § 104 lg 5 p-st 4 tulenevalt tagastada. Seega tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv 15 eurot tagastada. Kohus selgitab, et riigilõiv tagastatakse käesoleva määruse jõustumisel.
13.Kohus lahendab vastavalt HKMS § 109 lg-le 2 ka menetluskulude jaotuse küsimuse. Menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja (HKMS § 108 lg 4). Vastustaja ei ole esitanud kohtule andmeid menetluskulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Daimar Liiv Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.