3-21-739/6 - Planeerimine ja ehitus - Ehitus- ja kasutusload - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

3.30.04.2021 teatas Tallinna linn vastuseks kohtunõudele kohtule, et ehitisregistrist ei nähtu kaebaja kaasamist kõneksoleva kasutusloa menetlusse. EhS § 54 lg 5 kohaselt kaasatakse piirneva kinnisasja omanik kasutusloa menetlusse üksnes vajadusel. Kuigi kaebaja väidab, et sai 2016. aastal väljastatud kasutusloast teada äsja, on vastustaja seisukohal, et kaebus on esitatud olulise hilinemisega, mistõttu puudub alus kaebuse menetlusse võtmiseks. Arvestades kaebaja kinnistu piirnemist Ravila tn 3 kinnistuga (Maa-ameti geoportaali väljavõte – lisa 1), ei ole eluliselt usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et ilmselt on Ravila tn 3 korterelamule väljastatud kasutusluba. Vajaliku hoolsuse korral oleks saanud kaebaja kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea 5 aastat. Vastustaja selgitab ka, et Ravila tn 3 elamu osas anti 18.07.2016 kasutusluba 8 korteriga elamule (kasutusluba – lisa 2). Kasutusloa kohaselt on Ravila tn 3 elamus kokku 8 eluruumi (ehk korterit). Vastustaja lisab ka koos kasutusloa taotlusega lisatud muudatusprojekti (lisa 3), kust samuti nähtub, et kortereid on hoones 8, samas on korterid üsna ruumikad. Pärast kasutusloa andmist asus arendaja aga Ravila tn 3 elamu kortereid müüma kasutuskorra alusel. Vastustaja lisab ühe piirkonna elaniku – M. N. – 13.04.2017 e-kirja (lisa 4), kus sisaldub mitu linki Ravila tn 3 korterite müügikuulutusele. Esimene link ei avane, küll aga avanevad teine ja kolmas link. Müügikuulutuses on järgmine tekst: „Korteriomandeid on majas 8, mis on jagatud kasutuskorraga kaheks ning moodustuvad vastavalt pinnad A ja B.“ Seega asjaolu, et ühte korterit Ravila tn 3 elamus kasutab eeldatavalt ilmselt kaks erinevat leibkonda, ei ole põhjustatud vaidlusalusest kasutusloast, vaid korteriomanike vahel kokkulepitud notariaalsest kasutuskorrast. Vastustajal puudub õigus sekkuda eraõiguslikesse suhetesse. Vastustaja lisab näitena ka kinnistusraamatu väljavõtte ühest Ravila tn 3 korterist (lisa 5), väljavõttest on näha, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel on tõepoolest sõlmitud kasutuskord. Kui kaebaja on veendunud, et Ravila tn 3 korteriomanike vahel sõlmitud kasutuskord rikub või naabrid ise rikuvad tema naabrusõigusi, on tal naabritega kokkuleppe mittesaavutamisel õigus pöörduda tsiviilkohtusse erimeelsuste lahendamiseks. Kaebaja on pöördunud antud teemal vahetult oma 01.04.2021 e-kirjaga (lisa 6) ka vastustaja poole, millele vastustaja vastas koos omapoolsete selgitustega 14.04.2021 (lisa 7). Vastustaja juhib ühtlasi tähelepanu, et kaebusest ei nähtu kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumist. Kaebaja 12.04.2021 menetlusdokumendist ilmneb, et kohtusse on kaebaja pöördunud põhjusel, et ilmselt siis seoses kaebaja poolt oma kinnistule soovitud abihoone ehitusteatise menetlusega (04.03.2021 esitatud ehitusteatis on ehitisregistri kohaselt endiselt menetluses) ei ole kaebajal Ravila tn 3 korteriomanikega kõige soojemad suhted, nagu kaebaja väljendub. Kokkuvõtteks – vastustaja palub kaebust menetlusse mitte võtta, kuivõrd kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

naaberkinnistule ehitatud eluhoonega, millele väljastati kasutusluba, nõustub kohus vastustajaga selles, et eluliselt ei ole usutav, et kaebaja juba aastaid tagasi ei näinud, et Ravila tn 3 korterelamusse on inimesed sisse kolinud ja elavad hoones ehk et suure tõenäosusega peab Ravila tn 3 korterelamule olema väljastatud kasutusluba. Kohus on seisukohal, et vajaliku hoolsuse korral oleks kaebaja saanud kasutusloaga aegsasti tutvuda – ehitisregister on avalik andmekogu ja igaühele ligipääsetav. Kui isik ei oska ehitisregistrit kasutada, oleks tal tulnud pöörduda teabe saamiseks otse linna poole. Kaebaja seda ei ole teinud. Praeguseks on aga vaidlustatud kasutusloa väljastamisest möödunud juba pea viis aastat, millest tulenevalt leiab kohus, et kaebaja on tühistamiskaebuse esitamise tähtaja igal juhul ületanud. Kohus leiab, et niivõrd pika aja möödumist ei ole kuidagi võimalik käsitleda mõistliku või põhjendatud viivitusena. Kaebaja ei saa kaebuse tähtaegsuse küsimuse osas tugineda sellele, et ta ei pidanudki oskama kasutusloa väljastamist eeldada ega kasutusluba otsida, kuivõrd meedias oli avaldatud seisukohti, et kasutusluba hoonele ei väljastata. Kohus leiab, et isik ei saa lähtuda meedias avaldatust, vaid peab olema ise piisavalt hoolas kontrollimaks naaberkinnistule kasutusloa väljastamist olukorras, kus ta leiab, et kasutusluba võib rikkuda kaebuse esitaja subjektiivseid õigusi (milliste õiguste rikkumine on kohtule esitatud kaebuse põhjalt ka ebaselge). Kui isik jätab kaebetähtaja jooksul välja selgitamata, kas otsus võib isiku õigusi puudutada või mitte, siis kaotab ta ka võimaluse otsust hiljem vaidlustada. Kohus leiab, et kuivõrd kasutusloa väljastamisest on möödunud pea viis aastat, siis ei ole võimalik hetkel kindlaks teha, mis kuupäeval kaebaja täpselt pidi kasutusloast teada saama ja milliseks kuupäevaks tühistamiskaebuse esitama. Kindlasti pidi see toimuma aga kuude jooksul peale ehitise valmimist aadressil Ravila 3 Nõmme, Tallinn ja isikute sinna kolimist (mis pidid andma selgelt märku hoone kasutusele võtust), mitte aga ligi viis aastat hiljem kui kaebajal tekkis naaberkinnistu omanikega erimeelsus seoses piirdeaiaga. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebus on esitatud HKMS § 46 lg 7 sätestatud kaebetähtaja rikkumisega.