X kaebus Leppneeme külas Uus-Tänava kinnistul 19.05.2006 kehtestatud detailpaneeringule nr 04-041
Menetlusosalised
Kaebaja – X
Menetlustoiming
Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON
1.Tagastada kaebus.
2.Saata määrus kaebajale ja teadmiseks Viimsi vallale. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.X esitas 06.04.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles leiab, et Viimsi Vallavalitsuse otsused ja toimingud, mis on tehtud Leppneeme külas asuvate Lehe kinnistu, Reinu tee 114 kinnistu ja Lännekalda tee 7 kinnistu ning metsaga on toonud kaasa negatiivse mõju antud alal ja ümbruses olevale keskkonnale. Viimsi Vallavalitsus tegeleb detailplaneeringute kehtestamistega ning ehituslubade väljastamisega kogu aeg jättes tegemata antud koha (metsa) keskkonnamõju strateegilist hindamist (KSH). Konkreetselt see puudutab siin juba mitukümneid aastaid asuva hallhaigrute pesitsemisala, mis suureneb iga aastaga ja viimaste andmete järgi praegu on sellel alal vähemalt 85 pesa. Sellega rikutakse avalikke huve – Eesti Vabariigi põhiseaduse § 53. Kaebaja esitas: 1) kohustamiskaebuse – et vald viiks läbi vajalikud toimingud, mis on vajalikud antud koha strateegilise mõju hindamisega; 2) keelamiskaebuse – keelata puude raie antud alal, kus asuvad haigrute pesad; 3) hüvitamiskaebuse – antud koha loodusele juba tekitatud kahju (kohtu määratavas suuruses) hüvitamiseks; 4) tuvastamiskaebuse – millega kohustada valda moodustama kaitsetsoon haigrute pesitsemisalal. Kaebuse kohaselt toimus Reinu tee 114 kinnistul detsember 2020 – märts 2021 raie, mille käigus hävitati ka pesadega puud ning see toimus ehitusloa alusel. Kaebuse eesmärgiks on kohustada Viimsi Vallavalitsust tegema otsus haigrute pesitsemiskoha kaitsmiseks Leppneeme külas ning ka kohalike elanike huvide kaitsmiseks, kuna terviserada paikneb selle ala läheduses, kus asub haigrute pesitsusala ning mets ja linnud toovad paljudele inimestele positiivseid emotsioone.
Asjaolust, et haigrute pesitsusala on hävimisohus sai kaebaja teada 2020 suvel. Paljud faktid sellega seoses on toodud haldusasjas 3-20-1464.
2.Kohus jättis kaebuse 06.04.2021 käiguta ja andis tähtaja (kuni 22.04.2021) puuduste kõrvaldamiseks. Kohus märkis, et kaebusest võib aru saada, et kaebaja probleem on seotud sellega, et Viimsi vald ei tegele Leppneeme külas asuvate haigrupesade kaitsmisega, sh pesitsusajal. Samuti nähtub, et kaebaja seostab Viimsi valla tegevust/tegevusetust konkreetses kaebuses järgmiste kinnistutega - Lehe kinnistu, Reinu tee 114 kinnistu ja Lännekalda tee 7 kinnistu. Kaebusest võib järeldada, et kaebaja soovib kaitsta enda õigusi, kohalike elanike õigusi ning avalikke huve (haigrud ja nende pesitsuskoha looduskeskkond). Samuti nõuab kaebaja loodusele tekitatud kahju hüvitamist. Kohus leidis kokkuvõtvalt, et kaebust ei ole võimalik menetlusse võtta, kuna see on oluliste puudustega. Pole arusaadav väidetav rikutud subjektiivne õigus. Kaebuses pole märgitud konkreetset vaidlustavat haldusakti ega toimingu, mistõttu pole lisaks kaebuse eseme olemasolule võimalik hinnata ka kaebuse tähtaegsust. Kohus selgitas, et kaebust ei saa esitada suvalise perioodi jooksul väljastatud ning kaebaja poolt nimetamata haldusaktide või toimingute vaidlustamiseks. Abstraktse populaarkaebuse esitamist seadus ei võimalda. Kaebaja peab välja selgitama, kas haldusorgan on väljastanud haldusakte (raieks, ehitamiseks, planeeringu kehtestamiseks vms) ning kas mõnda neist on võimalik veel tähtaegselt vaidlustada ning kas haldusaktid pole juba täidetud (nt metsateatise väljastamisel raie teostamine). Kohus selgitas, et kaebuse puuduste kõrvaldamata jätmine toob kaasa kaebuse tagastamise (HKMS § 121 lg 1 p 2).
3.Kaebaja esitas 22.04.2021 kaebuse täpsustuse. Selle kohaselt: „Mina, X, vaidlustan üle Viimsi Vallavalitsuse toimingud seoses kinnistute Reinu tee 114, Lehe, Lännekalda tee 7, Mäemetsa, Väike-Mäe ja Uus-Tänava arendusega Leppneeme külas. Vaidlustan üle antud kinnistutele ehitusloade väljastamist Viimsi Vallavalitsuse poolt“.
4.Kohus tagastas 23.04.2021 määrusega kohustamiskaebuse (nõudes kohustada Viimsi valda vastama 07.04.2021 esitatud kaebaja taotlusele seonduvalt hallhaigrute pesitsemisala uurimisega), kuna kaebaja märkis, et talle pole senini vastatud ning kohus selgitas, et kaebaja peab kohtusse pöördumisele eelnevalt vastuse ära ootama. Kohus jättis määrusega läbi vaatamata kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ning jättis kaebuse teistkordselt käiguta. Kohus märkis, et kaebaja pole jätkuvalt täpsustanud, millist haldusakti ta vaidlustada soovib. Sellele vaatamata ei tagastanud kohus kaebust puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu, vaid kontrollis kaebaja nimetatud kinnistute osas riiklikku ehitisregistrit ja tuvastas ehitusloa väljastamise üksnes Reinu tee 114 suhtes. Sellest lähtuvalt kohus tõlgendas kaebust. Kohus viitas, et kaebaja nimetatud Lehe kinnistu (asub Reinu tee 114 ja Lännekalda tee 10 vahel) ja selle lähialale on kehtestatud detailplaneeringu on kaebaja vaidlustanud haldusasjas 3-20-1464. Kohus selgitas kaebajale, et ta ei saa algatada sama vaidlust uuesti (HKMS § 43). Kohus viitas, et selle planeerimismenetluse käigus on mh küsitud seisukohta Keskkonnaametilt, kes on märkinud, et KSH läbiviimine antud detailplaneeringu alusel kavandatava tegevuse puhul ei ole vajalik. Eelnevast tulenevalt kohus luges kaebuse esemeks Reinu tee 114 ehitusloa, mis väljastati 11.11.2020. Kohus jättis selle ehitusloa vaidlustamise osas kaebuse uuesti käiguta, selgitades, et kaebus võib olla mittetähtaegne aga kaebaja saab esitada põhjendatud taotluse tähtaja ennistamiseks, samuti palus täpsustada, kuidas kõnealune ehitusluba rikub kaebaja õigusi, viidates kaebaja vastuolulistele väidetele. Kohus selgitas, et kaebaja saab ehitusluba vaidlustades kaitsta üksnes oma subjektiivseid õigusi, mitte esitada populaarkaebust, kaebust teiste isikute või looduse (lindude) kaitseks.
5.Kaebaja esitas 26.04.2021 kaebus täpsustuse. Kaebaja ei esitanud ühtegi täpsustust osas, milles kohus palus 23.04.2021 määrusega kõrvaldada puudused ehk seoses Reinu tee 114 ehitusloa vaidlustamisega. 2(4)
Kaebaja täpsustas, et soovib vaidlustada Uus-Tänava kinnistu detailplaneeringut – „Mina vaidlustan üle 19.05.2006a kehtestatud Uus-Tänava kinnustu detailplaneeringu nr. 04-041 (29.08.2019 see on osaliselt tühistatud). Uus-Tänava kinnistu on Leppneeme küla hallhaigrute koloonia pesitsemisala üks suurimast osast“. Kaebaja on nõudena märkinud, et soovib UusTänava kinnistul 19.05.2006 kehtestatud detailpaneeringu nr 04-041 täielikku tühistamist. Samuti esitab kaebaja sellega seoses kohustamiskaebuse, et kohustada Viimsi Vallavalitsust tegema strateegilise hindamise selle kohta, kuidas antud detailplaneering mõjub antud koha keskkonnale, arvestades hallhaigrute koloonia pesitsemisala olemasolu. Kaebaja sai kaebuse täpsustuse kohaselt teada Uus-Tänava kinnistu detailplaneeringust nr 04-041 Viimsi Vallavalitsuse 22.04.2021 e-kirjast. Aastal 2006, ajal kui oli kehtestatud Uus-Tänava detailplaneering, keegi ei teavitanud lähiümbruses elavaid inimesi sellest ning ei arvestanud nende huvidega. Kaebaja toob kaebuse eesmärgina välja, et eesmärgiks on naaberkinnistute omanike kaitsmine hallhaigrute koloonia kolimisest nende kinnistute peale, et Viimsi Vallavalitsus võtaks ette toimingute plaani Leppneeme külas asuva hallhaigrute koloonia pesitsemisala suhtes, kas võttes ala kaitse alla või taotledes Keskkonnaametist loa pesade hävitamiseks. Kaebajale toob praegune olukord kaasa Lännekalda tee 7 asuva elamu hävimise, kuna praeguseks on krundil asuvatele puudele tekkinud juba kaks pesa. Kaebaja märgib, et kui Uus-Tänava kinnistu detailplaneering jääb kehtivaks ning kui Viimsi Vallavalitsus jätkuvalt ei tee keskkonnamõju strateegilist hindamist antud alal, arvestades hallhaigrute pesitsemisala olemasolu, siis on tulemuseks see, et hallhaigrute koloonia kolimine läheb kontrolli alt välja ning tekitab kahju.
6.HKMS § 121 lg 2 p 2 kohaselt kohus tagastab kaebuse, mille rahuldamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Käesoleval juhul tuleb tühistamis- ja kohustamisnõuet käsitleda koos. Keskkonnamõju strateegilist hindamist (selle tegemiseks kohustamist) ei ole võimalik nõuda pärast planeeringu kehtestamist ehk kui vastav haldusmenetlus on lõppenud. Kaebaja märgitud planeeringumenetlus lõppes ligi 15 aastat tagasi. Kohustamisnõuet pole võimalik eraldiseisvalt menetleda. Planeerimisseaduse (PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesandeks on mh keskkonnale avalduva mõju hindamiseks korraldada keskkonnamõju strateegiline hindamine, mille suhtes kohaldatakse PlanS-i menetlusnõudeid ja aruande sisule vastava eriseaduse nõudeid (PlanS § 2 lg 3). Kaebaja paistab arvavat, et kui kohus tühistab vaidlustatud 2006.a detailplaneeringu, peab kohalik omavalitsus tegema keskkonnamõju strateegilise hindamise seoses hallhaigrute koloonia pesitsemisega antud piirkonnas. Keskkonnamõju hinnatakse planeeringu koostamise käigus (PlanS § 2 lg 3 esimene lause) ehk selleks, et teha kindlaks koostatava planeeringu mõju ümbritsevale keskkonnale. Praegusel juhul on kaebuse kohaselt tegemist 2006.a kehtestatud planeeringuga. Juhul, kui kaebaja väidab, et ümbritsev keskkond on niivõrd palju muutunud, et sellise detailplaneeringu realiseerimine (eeldusel, et see kehtib) pole enam võimalik (selle alusel ehituslubade väljastamine), siis tuleks pöörduda haldusorgani poole detailplaneeringu kehtetuks tunnistamiseks või muutmiseks (PlanS § 140 lg 1 p 1) või vaidlustada selle alusel väljastatud/väljastatavad ehitusload 30 päeva jooksul nendest teadasaamisest. Ehituslubade vaidlustamine eeldab, et kaebaja arvates need rikuvad tema õigusi (HKMS § 44 lg 1). Kaebaja väidab, et sai Uus-Tänava kinnistul 19.05.2006 kehtestatud detailpaneeringust nr 04041 (kohtule pole seda esitatud, kuid Viimsi valla kodulehe andmetel võib selline DP kehtida) teada 22.04.2021 Viimsi valla e-kirjast (mida pole samuti kohtule esitatud). Kaebuse esitamise tähtaeg ei hakka iga kinnistu omaniku jaoks kulgema uuesti hetkest kui ta kinnistu omanikuks saab (või kinnistul asuva elamu pärijaks ja ostueesõigusega erastamise subjektiks seoses elamu pärimisega) ning kui saab teatavaks, et eksisteerib 15 aastat tagasi antud haldusakt, mis võib tema õigusi puudutada. Nimetatud detailplaneeringut sai tähtaegselt vaidlustada kaebaja 3(4)
õiguseellane. Kohus ei lasku arutlustesse selle üle, kas kaebaja on üldse kinnistu omanik või piisab pärijaks või erastamise subjektiks olemisest, et väita õiguste rikkumist. Praegusel juhul on ilmne, et kaebaja väljatoodud eesmärki – saavutada keskkonnamõju strateegiline hindamine – ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada. Käesoleva detailplaneeringu tühistamiskaebuse rahuldamisega ei kaasneks vahetult kohaliku omavalitsuse tegevust haigrukoloonia suhtes (ala kaitse alla võtmist või Keskkonnaametilt pesade hävitamise loa taotlemist) või kohustust sellega seoses midagi teha või keskkonnamõju strateegilist hindamist (mida ei saa teha eraldiseisvalt planeeringu koostamisest). Seega tuleb kaebus tagastada. Kohus on juba eelnevalt kaebajale selgitanud, et kaebaja ei saa kaitsta teiste Leppneeme küla elanike õigusi ega esitada nn keskkonnakaebust, kuna seadus ei anna selleks alust.
7.Kohus selgitab lisaks, et 19.05.2006 kehtestatud Uus-Tänava kinnistu detailplaneeringu tühistamise ja keskkonnamõju strateegiliseks hindamiseks kohustamise nõude kohtu poolt tagastamise järel ei ole käesolevas haldusasjas menetluses enam ühtegi nõuet (esimese astme menetlus on lõppenud). Kui kaebaja ei nõustu kohtumäärusega/määrustega tuleb esitada õigeaegselt määruskaebus ringkonnakohtule.
8.HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastamisele ei kuulu.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.